Üks roll
See, et Eestis liigub eraraha kultuuris pigem vähe – ja seda suuresti sellistele algatustele vastu töötava maksusüsteemi tõttu –, pole mingi saladus. Seega tuleb ilmselt võtta, kust vähegi annab, näiteks reklaamitööstuselt.
Arvatavasti on enamikul meeles varakevadine „Eesti laulu“ finaal, mille vahenumbris kõlas Leslie Da Bassi lugu „Naine“ Evelin Võigemasti jt esituses: „Ma olen naine / Ja mulle…
Kultuuriautonoomia? Milleks?
Vastuseisu kultuuriautonoomiale tekitab soov käsitleda venelasi Eestis ainuüksi migrantidena ning mitte anda neile vähemusrahvuse juriidilist staatust.
Argitraagika XVIII – Töö on suure inimese mäng
Kui nüristavas töös õnnestub leida see suhkrutükk, millega mängida, tõuseb inimese sees leegike ja annab sooja.
Linnutee igatsus
Tähistaeva nägemine peaks olema igaühe inimõigus. Linnastuval ja tehnoloogilisel ühiskonnal tuleb õppida sisselülituste kõrval ka välja lülituma.
Laulasmaa ilmasammas
Arvo Pärdi keskus on orgaaniliselt interaktiivne: helilooja nõustab arhiivi oma loomingu uurimisel ja kasutab juba tehtud tööd uute teoste loomisel.
Hiline pärastlõuna
Paul Kuimet: „Kunstnikuna tahaksin mõelda pikas perspektiivis, et isegi siis, kui valminud teoste vahele on jäänud aastaid, oleksid need ikkagi sama ideestiku jätk.“
Kus on nüüd?
Vastupidiselt Narvas hoogustunud uueks brändimisele osutab Paul Kuimet igavikulisusele ja ajaloo kordumisele, suhestudes ehitatud keskkonnaga, mis paneb vaataja analüüsima praegust ajahetke.
„Kiirus on ekstaasivorm, mille tehniline evolutsioon on inimesele pärandanud . . . . Kiirus on püütud ajafragmenti, mis on lõigatud ära minevikust ja tulevikust, kiirus on rebitud…
Viimast vürsti oodates
Viimasel ajal on Eesti kinoekraanid vallutanud (vanemate) meesterahvaste lood ja olemised: „Enam kui elu“1 Freddy Grenzmannist, „Elagu skandaalid ja kollased sandaalid“2 Leonhard Lapinist, „Isa Guy“3 rooma katoliku vaimulikust Guy Barbier de Courtiex’st ja „Vello Salo. Igapäevaelu müstika“.4 Vaatajad on seatud vastamisi…
Eesti kirjandus näitas Turus oma elujõudu
Turu raamatumessil astusid üles Kai Aareleid, Andrei Ivanov, Paavo Matsin ja paljud teised, esitleti ligi tosina teose tõlget soome keelde.
Elas kord …
Polina Tšerkassova: „Vahel meenutab mu tegevus restauraatori tööd: algul eemaldad peente pintslikestega tolmukihi, siis paned muinasjutu osad paika, otsid süžee puuduvaid killukesi, paned kõik kokku …“
Kes on muinasjutuvestja?
Polina Tšerkassova CD „Helisevad muinaslood“ arvustaja satub terminoloogilisse lõksu.
Tagasihoidlikkus on voorus
Alberto Ferro on täielikult muusikale keskendunud artist, kes esitab kontserdil oma nägemuse teostest ega näe seal eneseeksponeerimisele kohta.
Krüptodetektiiv õpib Georg Cantorilt lõpmatuste keelt
Georg Cantor lõi lõpmatu järjest võimsamate lõpmatuste struktuuri. Kõike olemasolevat haaravat lõpmatust nimetas ta absoluutseks lõpmatuseks ning see oli tema arvates väljaspool matemaatika käsitlusala.
Suveniirne amfiteater
Tallinna tehnikaülikooli Mustamäe linnakus valmis amfiteater, mis vastab ideele vaid nime poolest – märgilise tähendusega arhitektuuriobjektist on saanud tagasihoidlik maastikukujundus.
Hinge linikud ja lahtine raamat
Nukuteatri noore trupi ansamblimäng on kaasakiskuv, sama intensiivne kui noorte hingede sinna-tänna tuhisevad armuiilid.
Kohvi kõrvale
Jüri Kolgi raamatus „Esimene malbe päev sel aastal“ segunevad autori mõtisklused muinasjutuliste lugudega.
Relvaprojekti mitu palet
Tulevikus oleks huvitav näha, kuidas Keiu Maasik militaarsuse ja mehelikkuse diskursuse lahti mõtestab, kuid ühe dokumentaalse lühifilmi tarvis on õige keskenduda perekonna loole.
Muuseumi asemel osakond
Keha, masin, keha
Mida tugevamini mind eemale lükatakse, seda kõvemat tõmmet ma tunnen, sisemine masohhist hüppab kilgates üles-alla.
Põhja tuled
Reykjavíki filmifestivalil olid fookuses Baltimaad. Islandi ja Eesti filmialased seosed on järjest tihedamad ja olulisemad.
Terra Madre – nad tegid selle jälle ära
Terra Madre koondab endas soovi ja tahtmist muuta ennast ning teisi paremaks, soov õppida ja kohaneda, hoolida ja armastada seda üht ja ainust Emakest Maad.
Marge Monko
on kunstnik ja Eesti kunstiakadeemia fotograafia osakonna professor. Ta on õppinud EKAs (MA fotograafias, 2008) ja täiendanud ennast Viini rakenduskunstide ülikoolis.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Õnnestumine on kindlasti see, et…
Kuidas publitseerida keskaegseid ürikuid?
Pärast I maailmasõda jäi töö Liivi-, Eesti- ja Kuramaa ürikute raamatu kallal soiku, kuna Eesti ja Läti vabariik saatsid laiali selle senised peamised finantseerijad, baltisaksa rüütelkonnad.
Iha allikate järele
Kui ajakirjade vanemad aastakäigud pakuvad veel vaid teadusloolist huvi, enamus konverentsikogumikke ja mõnigi monograafia on ammu unustatud, haarab ajaloouurija riiulist ikka ja jälle ürikuteraamatu järele.
Ideelt ja muusikalt uljas „Keres“
Teet Kase tuttav käekiri on seekord saanud juurde malemängu ratsionaalse geomeetria ning dramaturgiliselt lummava helikoe.
Võõrad inimesed võõral maal
Peeter Tammearu lavastatud „Antigone New Yorgis“ on korralik näitlejateater, ent jääb arusaamatuks, miks sellist materjali 2018. aastal Eestis mängida.
Soome lugejat huvitab ajaloosugemetega romaan
Sanna Immanen: „Oluline on, et raamatut reklaamitaks hästi: planeeritult ja järjekindlalt. Selleks on suutelised kogenud ja suuremad kirjastajad.“
Hea valguse piduruum Tartus
Inspiratsiooni abil paremaks, igas mõttes
Signe Sõmer: „Mulle meeldib, kui dirigendid loovad kujutluspilte ja räägivad lugusid, kui ei tegeleta vaid tehniliste küsimustega – nii ei kao muusika tegemise mõte.“
Uuenduse ja säilitamise vahekord hariduses
Kuidas ühiskonnas, kus mõtestatakse kõike majanduse raamistikus, teha nii, et ei saaks normiks õpetaja kui teenusepakkuja ja õpilase/lapsevanema kui kliendi suhe?
