2018-26 (3697)
Üks roll
Kõige…
Veel kord geneetilise ja kultuurilise piirist
Väide, et ühed inimgrupid on teistest mõnedel aladel paremad oma geneetilise koodi tõttu, ei ole siiski teaduslikku kinnitust leidnud.
Agressioonist evolutsioonilise ajurina
Meie relvad arenevad kiiremini kui ühiskonna arenguks vajalikud liigisisese agressiooni kõrvalesuunamise mehhanismid ja asendustegevus selle mahalaadimiseks.
Verd ja vilet
Laval sünnib hoogne, groteskne, veriselt naljakas lugu, milles kaks koosseisu teeb hulga mitmekihilisi ja silmapaistvaid rolle ning tõestab, et tuleb ka paraja muusikalise proovikiviga toime.
Karu, ära nuta, hakka tegutsema!
Suure pildi puhul torkab silma, et väike ja alarahastatuna eksistentsiaalsete valikute ees seisev valdkond on killustunud, õhus on kõrbehaisu, mis on ilmselt nii läbipõlemise kui ka omavaheliste lahingute kirbe märk.
Marje Hansar, pühitsetud olgu …
Ainult laisk ei siuna praegusel ajajärgul Venemaad, Igor Mangi, ja kui silma jääb,…
Sada aastat Vabadussõda
„Isamaa pääsukesed“ on väga näitlejasõbralik näidend, sest seal pole pea- ega kõrvalosi, vaid hulk teravaid, üksteisele vastanduvaid, kuid väga elulisi karaktereid.
Riik ja selle preemiad raamatuks köidetuna
Eesti keel on üks väiksemaid keeli maailmas, kus on olemas kogu maailma teadus.
Kunstnikud ja kubatuur
Kuigi Tallinna kunstinädala suurnäitusele võib mõndagi ette heita, tuleb korraldajaid õnnitleda ja julgustada ka teisi kuraatoreid ekspansiivselt tegutsema.
Stenografistid ja tõlkijad
Aastaid kestnud loodusvaatluse tulemusena julgen väita, et ajakirjanikud, kes aeg-ajalt teevad ajalehtede ja -kirjade tarvis kultuuriinimestega pikemaid isikuintervjuusid, jagunevad kaheks: stenografistideks ja tõlkijateks.
Stenografistid peavad kõige tähtsamaks intervjuu ehedust: intervjueeritava sõnu ei tohi…
Tantsimata jäänud tantsud
Eili Neuhaus on kõik eelmängud ja sissejuhatused suureks lavastanud: muusika algab, kõlavad esimesed taktid, võetakse sisse tantsupoos, kuid sellele järgneb ainult loobumist rõhutav keerutus.
Muusika teekond muuseumis
Muuseumide andmebaas MuIS täieneb pidevalt, kuid sinna ei ole veel kantud kõik muuseumis hoiul käsikirjad.
Kristo Matson
on helilooja, loovettevõtja ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Heliloojana vaatan kultuuripoliitikat ja selle õnnestumisi peamiselt muusikavaldkonnas. Heameel on tõdeda, et Eesti helilooming on rahvusvaheliselt üha enam tuntud ja esitatud. Õnnestumiseks pean praegust olukorda, kus heliloomingu tellimiseks ja professionaalseks esitamiseks on…
Vastulause – Lugupeetud peatoimetaja Ott Karulin,
Kõik minu töödega kursis inimesed teavad, et olen tuline sõnavabaduse pooldaja ja…
Teisitimõtleja
mälestussammaste õigust
mälule
läbi lillede.
Täpsemalt öeldes
läbi Paeonia lactiflora
kui taluõuede tava.
Tuntuimad kaasused, millele
tõlgendamisel tugineda
ei
tahaks,
on Ebavere
ja Aljoša.
Defineerime sambad kollektiivsete mälestuste
avaliku talletamise puusliku ehk pulgana.
Defineerime iga-aastased kogunemised
kollektiivse mälu
uuenduste ja värskendustena.
Need mälupulgad,
mis
upuvad
kord aastas
punaste nelkide
ja punakasoranžide lintide tulvas
pühadusega üle kirjutatud mälestusse,
vajavad hädasti uuenduste ja värskenduste
installimist,
mälumahu suurendamist.
Nii ma siis kirjutasin täna ühele neist puuslikest
uuenduse ja…
Eriplaneering ehk Mis on lubatud Jupiterile …
Eesti kolme eriplaneeringu puhul pole planeerimisseadust järgitud, kuigi seadused peaksid ju kehtima eranditeta kõigile.
Ajastutruu romaan haigusest ja armastusest
Urve Sõmera „Päikesevõimalus“ sobib haiglaraamatukokku nagu valatult. Nii mõnigi leiaks seda lugedes, et tema elul pole nii väga häda midagi.
Galeriikäik – Tegelikkus ja kunst kunsti pärast
Olin äsja tulnud Hiinast ning pakatasin veel sealsetest muljetest. Ilm Tallinnas oli üle pika aja kehv ja sajune ning turiste liikus vanalinnas vähe.…
Kuidas alusteadus meie nutitelefoni jõuab
Tehnoloogiad, mis tegid võimalikuks iPhone’i loomise, pärinevad uurimistöödest, mis on ajendatud kas puhtast teaduslikust uudishimust või utoopilistest insenertehnilistest probleemiasetustest.
Mängulised ja akadeemilised arhitektuuriajaloolased
Tallinnas toimunud rahvusvaheline arhitektuuriajaloo tähtsündmus annab valemi, kuidas korraldada meeldejääv konverents.
Filmi sisse minek – Vastuoksused teevad kunsti
„Ristiisa“ kahes esimeses osas on kaunist seoslikkusele ja põhjuslikkusele rajatud korrapära.
Peep Tõldsepp 24. III 1937 – 16. VI 2018
Me koosneme teistest inimestest
Jan Kaus: „Üleüldse oskan ma üha vähem õpetada teistele köiel kõndimist, kui ise aeg-ajalt siledal maal käpuli käin.“
Maarin Mürk, „Karu, ära nuta, hakka tegutsema!“
Rein Raud, „Veel kord geneetilise ja kultuurilise piirist“
Valle-Sten Maiste, „Marje Hansar, pühitsetud olgu …“
Maila Kuusik, „Eriplaneering ehk Mis on lubatud Jupiterile …“
Andi Hektor, „Kuidas alusteadus meie nutitelefoni jõuab“
Eesti Draamateatri ja Nargeni festivali „Isamaa pääsukesed“
Konrad Lorenzi „Niinimetatud kurjus: agressiooni looduslugu“
