$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2017-50 (3670)

Üks roll

… sest nii tark kui Öökull ka oli, oskas ta hädavaevalt omaenda nime ÖKUL veerida ja kirjutada, niisuguste peente sõnade juures nagu „läkaköha“ või „piparkook“ võis ta end otse surnuks vaevata.
  A. A. Milne, „Karupoeg Puhh“
Viimasel ajal tahetakse igast otsast ohje lõdvemale lasta. Alles tuli uudis kooli kehalise kasvatuse tundide reformimisest,…
Ellen Arnover
3 minutit

Pole mingit kahtlust

Marco Laimre: „Tahaksin rääkida millestki, mis ei oleks ainult nimetamine, vaid ka teistmoodi olemine, teistmoodi metoodika, üleüldse teistmoodi suhtumine. Sellepärast pakubki mulle huvi sport-art.“

Täna avatakse Tallinna Kunstihoones Marco Laimre isikunäitus „MOTOR“ („Mootor“), mis visualiseerib kunstniku läbielatud sissevaadet garaažikultuuri, tegeleb selle alalise isetegemise ja -leiutamise maailma analüüsiga…
Johnson ja Johnson
12 minutit

Kõneleb kuningas Nälg

Alain Badioul jätkub ülevoolavalt sappi vabatahtlike jaoks, kes teevad seda (minu meelest ennastsalgavat ja vajalikku) tööd. Näiteks Aafrika diktaatoreid ja nende korruptiivseid režiime ei maini ta sõnagagi.

Alain Badiou on kahtlemata mõtleja, kelle mahuka loominguga peaks tänapäeva intellektuaalselt uudishimulik inimene vähemalt mõningal määral tuttav olema.…
Rein Raud
9 minutit
Võõrandumise psühhogeograafia
tõrjub kõik rünnakud ja katsed pääseda vabadusse.
Sten Eltermaa

Võõrandumise psühhogeograafia

Sten Eltermaa näitusel ei ole otsekontakti uuritavaga, on vaid müürid ja peegeldused ning üks hüpoteetiline mõra.

Tanel Rander
6 minutit
Surma narritamine: tüvirakud ja regeneratiivmeditsiin
Embrüonaalsetest tüvirakkudest diferentseeritud ajurakud.
2 × Ucla

Surma narritamine: tüvirakud ja regeneratiivmeditsiin

Täiskasvanud inimese diferentseerunud rakke on võimalik „reprogrammeerida“ tagasi arengubioloogiliselt varasemasse embrüonaalsesse staadiumisse pluripotentseteks tüvirakkudeks.

Siim Pauklin
10 minutit

Uus pensionireform, solidaarne ja isiklik üheskoos

Muudatusi tegemata kasvaksid pensionikulud üha kiiremini ning peagi elaksime riigis, kus suurem osa eelarvest kulub pensionidele.

Eelmisel nädalal saatis sotsiaalministeerium esimesele kooskõlastusringile pensionikindlustuse seaduse jm seaduste muutmise seaduse ettepanekud. Juba eelmises valitsuses kokku lepitud ning selle valitsuse jooksul vormistatud muudatuste eesmärgiks on, et pensionid arvestaksid rohkem rahvastikumuutustega, oleksid solidaarsemad ja…
Liisi Uder
5 minutit

Üha sagenevatest üleskutsetest heategevusele

Kas saab nimetada tugevaks ühiskonda, kus haiglatele hangitakse aparatuuri korjanduste abil, kus kallite ravimite vajajal tuleb abi otsida heategevusfondidelt ja kus veteranide aitamiseks müüakse sinililli?

„Rohkem heategevust!“ – see loosung iseloomustab tänapäeva Eestis valdavaid meeleolusid. Heategevusjooksud, -kontserdid, -turniirid, -kampaaniad, meelelahutuslikud heategevussaated on meie argipäeva pärisosa. Me näikse elavat ühiskonnas,…
Janar Mihkelsaar
5 minutit

Pealelend – Kaarel Kütas, kunstnik

Tänavune Füürer Praissi saaja on selgunud. Mõlemad kandidaadid – Mari Kartau ja Jüri Ojaver – ei ole mitte ainult head kunstnikud, vaid lausa legendaarsed kunstiväljal kõndijad, omapäi käivad kassid. Kumma kasuks otsustasite?
Füürer Praissi võitsid nii Jüri Ojaver kui ka Mari Kartau. Nomineerimine ja sellele järgnenud auhindamine on Metropoli galerii tunnustus…
Reet Varblane
2 minutit

Aeg lendab

Soome muusika on vanem kui Soome Vabariik: sel aastal möödus 125 aastat esimese rahvusliku muusikateose sünnist.

Niina Keitel (metsosopran), Tuomas Pursio (bariton), Eesti Rahvusmeeskoor, Soome Raadio Sümfooniaorkester, dirigent Hannu Lintu 9. XII Estonia kontserdisaalis. Kavas Magnus Lindbergi „Tempus fugit“ (Eesti esiettekanne) ja Jean Sibeliuse „Kullervo-sümfoonia“.
Soome 100. sünnipäeva tähistamiseks antud kontserdi…
Mirje Mändla
4 minutit

Noore Toompere rasked valikud

Dorota Masłowska „Kaks vaest rumeenlast“ on tihe, alltekstirohke ja elu ennast ehedalt peegeldav dramaturgiline materjal.

Tallinna Linnateatri „Kaks vaest rumeenlast“, autor Dorota Masłowska, tõlkija Margus Alver, lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Mängivad Hele Kõrve, Argo Aadli, Anne Reemann, Margus Tabor, Epp Eespäev ja…
Jaak Allik
4 minutit

Vestluskaaslane ehk Berit Kaschani kaua oodatud luulekogumik

Berit Kaschan, Ma naeran magades. Kujundanud ja illustreerinud Piia Ruber. Verb, 2016. 40 lk.
Мастерица виноватых взоров
Маленьких держательница плеч…1
    Ossip Mandelštam
Aga ikka on midagi puudu.
Mingi kontakt,
mingi ühine keel.
    Berit Kaschan
Mida rohkem loen eesti luulet, seda kindlamalt olen veendunud, et see on väärt põhjalikke uurimusi. Berit Kaschani luulekogu puhul jagan lihtsalt oma lugemiskogemust inimesena, kes…
Mihhail Trunin
8 minutit

Eesti teine luuleilm

Üha enam hakkab igasugune kirjandusantoloogia näima humanitaarteadusliku päästeoperatsioonina.

Nullindate lõpul peetud „Ööülikooli“ loengus mõtiskleb Mart Velsker teemal, kellele on tarvis eesti luulet, sidudes luule vajalikkuse abstraktsevõitu (aga võrdlemisi tüüpilise ja mõistetava) kategooriaga „elusus“. Teisisõnu, kaude on vaja just eesti luulet kõigile neile, kes väärtustavad, kasutavad eesti keelt, puutuvad…
Joosep Susi
5 minutit

Ideede paljusus vaeseks ei tee

Huumor ja kiire piltide vaheldumine aitab ajalooliselt ja geograafiliselt teravaid probleeme lahata nii, et need oma raskusega ei tõmba lavastuse tempot alla.

Eesti Draamateatri „Sumu“, autor Juha Jokela, tõlkija Maimu Berg, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Vanhanen. Mängivad Ivo Uukkivi, Martin Veinmann, Taavi Teplenkov, Laine Mägi, Jekaterina Novosjolova, Jaan…
Auri Jürna
4 minutit

Andestamise paradoks

Lavastaja Samuel Harjannet on ilmselt kõige enam huvitanud tudengite revolutsiooni teema ning seetõttu on jäänud sündmust käivitav ja rollidele vundamenti laduv eellugu piisava tähelepanuta.

Vanemuise „Hüljatud“, libreto Victor Hugo romaani ainetel. Autorid Alain Boublil ja Jean-Marc Natel, laulusõnade autor Herbert Kretzmer, helilooja Claude-Michel Schönberg,…
Ott Karulin
5 minutit
Traditsiooni loomine
Mari Kalkun esitles albumit „Ilmamõtsan“ festivalil „Jõulujazz“.
Rene Jakobson

Traditsiooni loomine

Mari Kalkuni fenomen on tema vahetus, mis tulebki kõige selgemalt esile autorilauludes, kui muusik on üksi oma instrumentide ja lauluga.

Tõnu Karjatse
5 minutit
Euroopa ei ole probleem, Euroopa on lahendus1
Girl power. Katarzyna Lewinska (parim kostüümikujundus, „Jälg“), Maria Schrader (publiku lemmik, „Stefan Zweig. Hüvasti, Euroopa“), EFA nõukogu esinaine ja „Jälje“ režissöör Agnieszka Holland ning Anna Zamecka (parim dokumentaalfilm, „Armulaud“).
Pressifoto

Euroopa ei ole probleem, Euroopa on lahendus1

XXX Euroopa filmiauhindade gala 9. XII 2017 Berliini festivalide majas.

Liis Kolle
5 minutit

Eesti arhitektuuripreemiad 2017

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning Eesti kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 8. XII Vaba Lava teatrikeskuses.
Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad
Žürii: Eero Jürgenson, Siiri Vallner, Ingrid Ruudi, Paco Ulman, Peeter Pere, Monika Järg, Merle Karro-Kalberg.
Maastikuarhitektuuri preemia
Roosi tänav Tartus, Karin Bachmann ja Mirko Traks (Kino maastikuarhitektid); Toomas Paaver ja Tõnu Laanemäe (PAIK Arhitektid),…
2 minutit

Rahulikus raevus

Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel

Tundub, et mingi eriline rahutus või rahulolematus valdab viimaste aastate arutelu kirjanduskriitika üle. Kas see päriselt nii eriline ongi? Tiit Hennoste haigutas demonstratiivselt ka eelmisel ja üle-eelmisel kümnendil, see ei peaks ju ammu enam uudiskünnist ületama. Ometi võtsid üht järjekordset…
Berk Vaher
4 minutit
Voolukatkestustega planetaarium
„Häda mõistuse pärast“ on igihaljas klassika, mille lavastamiseks pole vaja mingeid erilisi sotsiaalseid ajendeid, inimloomus ise pakub vaatajale alati võimalust end kas Tšadskis (Aleksandr Kutšmezov) või siis Famussovis (Aleksandr Okunev) ära tunda.
Jelena Vilt

Voolukatkestustega planetaarium

Stepan Pektejev on käinud Gribojedovi tekstiga vabalt ringi, lisades sellele nii tänapäevaseid viiteid kui ka otseseoseid dramaturgi enda elulooga.

Madis Kolk
5 minutit

Jeesus Kristus, mis on juhtunud?

Vasif Kortun: „Kunstiinstitutsioon tuleb panna toimima nii, et tekiks dialoog, et külastajad teaksid, et ka neid kuulatakse.“

Vasif Kortun on rahvusvaheliselt tunnustatud kuraator: ta on kaks korda kureerinud İstanbuli (1995 ja 2005) ja üks kord Taipei biennaali (2008), kaks korda Türgi väljapanekut São Paulo (1994 ja 1998) ja üks…
Reet Varblane
5 minutit

Kuno Areng 23. VII 1929 – 8. XII 2017

„Hea teekaaslane Kuno!
Oled asunud teele, kaugele-kaugele teele – sinna, kus taevas toetunud veele …
Olid RAMis suurepärase veohobusena kaas­astuja Gustav Ernesaksa kutsariks-oleku aegu. Tegutsesid ajal, kui eesti koorimuusika helikeel siirdus uude ajajärku. Seal olid Sa kindlameelne ja aktiivne kaasarääkija. Sinu energilisel ja nõudlikul juhatamisel esiettekannetes kõlanud laulud kõrguvad tänapäevani üle hiiglasliku eesti…
3 minutit

Sisearhitektuur kui paindlik vahelüli

Sel aastal kandideerisid Vaikla Studio kaks projekti Eesti arhitektuuripreemiatele kolmes kategoorias ja võitsid kahes: Eesti kultuurkapitali ja sisearhitektide liidu preemia.

Sisearhitektide Urmo Vaikla ja Tüüne-Kristin Vaikla asutatud stuudio edu alus on tundlik laiahaardeline lähenemine, kunsti-, disaini- ja arhitektuurivaldkonna ühendamine. Ann Mirjam Vaikla on stsenograaf, Narva kunstiresidentuuri juhataja ja kuraator…
Andrea Tamm
6 minutit
Luule kui tõe eliksiir
„Kritya“ luulefestivalil osalejate külaskäik Kerala keskvanglasse oli India ajaloos esimene kord luuletajatel kinnipidamisasutuses esineda. Pildil vangla sisemüür.
Doris Kareva

Luule kui tõe eliksiir

Indias „Kritya“ luulefestivalil suutis luule eliksiir jõuda ka kultuurist kõige kõrvalejäetumateni, ületada umbusu, võõraviha ja eelarvamused, ühendada inimesed uuel moel.

Doris Kareva
5 minutit

Pealelend – Krista Kodres, professor, EKA doktorikooli juhataja

Eesti Teadusagentuuri korraldataval iga-aastasel üliõpilaste teadustööde konkursil pälvis seekord esimest korda doktoritöö kategoorias ühe kahest esimesest preemiast kunstidoktori uurimus, Carla Castiajo väitekiri „Puhtus ja promiskuiteet. Juuksed kui kunsti ja ehtekunsti materjal“.
Kas see tähendab, et kunstivalla doktoritöid, mille raskuskese on ikkagi ennekõike kunstiteosel (installatsioonil, objektil, videol jne), kuigi selle kirjalik osa…
Reet Varblane
2 minutit
Badiou hea ja kurja tundmise puu
Ühelt poolt on Alain Badiou jaoks iga sündmus eriline, teisalt usub ta, et sündmused avalduvad neljas võimalikus tingimusväljas: armastus, kunst, teadus ja poliitika.
Wikimedia Commons

Badiou hea ja kurja tundmise puu

Huvide rägastikus siplev inimloom on Alain Badiou vaatepunktist eetika-eelne olend „siinpool head ja kurja“. Millal siis eetika algab?

Leo Luks
9 minutit

Netikeele kirjakeelestumine

Keeled, nagu kõik siin maailmas, on alalises muutumises. Eestlasena huvitab mind muidugi, mis eesti keelest saab. Asi sai alguse teoreetilisest ja kõrvalisestki küsimusest: kui keel muutub, siis kuidas kajastub see indiviidi tasemel? Kas muutub kõigi üksikisikute keel või jääb igaüks oma harjumuspärase keele juurde, lihtsalt aja jooksul keelekasutajad vahetuvad?
Inimelu on…
Heiki-Jaan Kaalep
4 minutit
Tavalise erilisus ja hea ruum
Roosi tänav seob kokku ERMi ja Tartu linnasüdame, on mugav, sidus ja atraktiivne ning eelistab jalakäijaid-kergliiklejaid, teisisõnu, üks eriliselt tavaline tänav.
Tõnu Tunnel

Tavalise erilisus ja hea ruum

Kino maastikuarhitektid riisusid selleaastastelt arhitektuuripreemiatelt koore ning aitasid Tartu väliruumil esile tõusta.

Juhan Teppart
8 minutit

Eesti filmi „edekabel“ 2017

Eesti võistlusprogramm PÖFFil pakkus kvaliteeti ühest äärmusest teise.

Tänavune PÖFFi Eesti filmide võistlusprogramm oli kummalisel kombel kokku pandud nii, et olid esindatud filmikunsti nüansid igas võimalikus kaalukategoorias – oli 1) suurepärast, 2) head, 3) keskpärast, 4) hädapärast ja 5) kesist.
1. Valgustav kalbus ja süngus
Pärast Rainer Sarneti „Novembrit“…
Marina Richter
9 minutit

Grigorjeva muusika ajatu ilu

Tavapärasest kammerkontserdist eristas Galina Grigorjeva juubeliõhtut südamlik ja pidulik atmosfäär, iga interpreet tuli lavale esitama kingitust armastatud heliloojale.

Galina Grigorjeva juubelikontsert 2. XII Kadrioru kunstimuuseumis. Allar Kaasik (tšello), Iris Oja (metsosopran), Kaia Urb (sopran), Diana Liiv (klaver), Kristi Mühling (kannel), Denis Golubev (oboe) ja Peterburi Nikolai…
Saale Kareda
4 minutit

Lydia Nordentoft Lavrov 14. X 1922 – 28. XI 2017

28. novembril suri Kopenhaagenis Frederiksbergi hooldekodus rahulikult, olles lõpuni meeleerk, kunstiühingu Pallas auliige, viimaseid meie seas elanud kunstnikke, kel oli võimalus õppida kõrgemas kunstikoolis Pallas, Lydia Nordentoft Lavrov.
Lavrov sündis Narvas, õppis aastatel 1942–1944 Tartus Pallases peamiselt Aleksander Vardi ja Johannes Võerahansu käe all. 1944. aastal oli ta sunnitud pagema Poola…
1 minut
Peaasi et selgus ei kannata
Paistab, et inglise keele eeskujul üldsõnade suure tähega kirjutamist ei suuda takistada ei kooliharidus ega EKI keelekorraldajate õpetused (vt http://kn.eki.ee/?Q=j%C3%B5ulu): Häid jõulupühi! (suure tähega on üksnes lause esimene sõna, 1994 XI); sõnad jõulud, jõulupühad, jõuluvana, jõulupidu on väikese algustähega (1996 XII); õige on kirjutada jõuluallahindlus kokku (2002 XII); õige on kirjutada Lõuna-Eesti jõululaat (2004 IV); 23. XII nimetatakse jõulureedeks (väikese tähega), 24. XII on jõululaupäev (väike algustäht, 2005 IX); 25. XII on esimene jõulupüha, 26. XII on teine jõulupüha (väikeste algustähtedega), sõnad jõuluturg, jõulupuhkus, jõuluõhtu ja jõulutoidud on väikese tähega (2009 XII); sõna jõulukuu on väikese tähega (2011 XII).
Allar Viivik/Harju Elu

Peaasi et selgus ei kannata

Keelekasutajal tuleb hinnata, millised muutused on keele väljendusvõimele kasuks, millised neutraalsed ja millised kahjuks, ja selle järgi tegutseda.

Aili Künstler
7 minutit

Võõrapärane või uus? Pilguheit tõlgete keelele

Keele muutumine on kodeeritud tema olemusse. Ühest küljest on keel kultuuri ja kogukonna tööriist ning tekstid tema nähtav mõtteruum. Teisest küljest on keel inimkogemuse oluline osa, inimtunnetuse, tähendusloome ja -vahetuse varamu, mis omandatakse eri liiki ja tänapäeval ka eri keelte tekstidest. Võõrkeelseid ja tõlketekste kasutatakse üha laiemalt. Tõsi, aktiivsesse kasutusse…
Krista Kerge
5 minutit

Küsib/Vastab

Aili Künstler: Millised muutused on eesti keeles selles vallas, mida olete käsitlenud oktoobris 10aastaseks saanud Keelehooldekeskuse brošüürisarja raamatu(te)s (vt http://keelehooldekeskus.eki.ee/?selected=75479), vahepeal nii otsustavalt maad võtnud, et need tuleks kirjakeele norminguna fikseerida, milliseid aga edaspidigi ebaotstarbekaks pidada?
Maire Raadik: Kirjutasin Tartu keele­hooldekeskuse sarja esimese väljaande „Kuidas vormistada ametikirja“ 2008. aastal. Selle teema…
3 minutit
Kas integratsiooni hind?
Tänavu sügisel avati Tallinna linna toel eraalgatusena Põhja-Tallinnas Eestis esimene kolmkeelse keelekümblus­programmiga põhikool Avatud Kool. Selle lõpuks valdavad lapsed võrdselt eesti, vene ja inglise keelt – kas integratsiooni tulevik? Kooli asutaja, äsja aasta kodanikuks pärjatud Rasmus Rask, reklaamis valimiseelsel ajal oma firma La Muu jäätist Jüri Ratast (Keskerakonda) toetavate sõnumitega – kas integratsiooni hind?
Erakogu

Kas integratsiooni hind?

„Saalomon ütles: „Raiuge seda last pooleks.““ See lause kõlas oktoobris ühes ETV „Foorumi“ saates Viktoria Ladõnskaja suust, kes räägib muidu kiiduväärselt ladusat eesti keelt. Siin ei ole midagi imestada, sest sihitis on koht, kus muulased väga tihti normi vastu eksivad. Seda on juba ammu tähele pandud ja mitme kandi pealt…
Joel Sang
4 minutit

Keeletehnoloogia on eelisvaldkondi

HTMi veerg

HTMis on ettevalmistamisel uus Eesti keeletehnoloogia arengut suunav programm. Keeletehnoloogial on eesti keele arengu ja elujõu seisukohalt täita oluline roll, sest keelt kasutatakse digitaalses ruumis järjest rohkem ning seda vajavad nii erialainimesed kui ka kogu ühiskond.
2017. aastal lõppeva keeletehnoloogia programmi toel on Eesti keeletehnoloogia jõudnud tasemele, mida on peetud…
Andero Adamson, HTMi keeleosakonna nõunik
1 minut

Aili Künstler, „Peaasi et selgus ei kannata“
Krista Kerge, „Võõrapärane või uus? Pilguheit tõlgete keelele“
Joel Sang, „Kas integratsiooni hind?“
Eesti arhitektuuripreemiad 2017
Tavalise erilisus ja hea ruum
Doris Kareva, „Indias „Kritya“ luulefestivalil“
Keele-elu: vastu ootusi netikeel hoopis kirjakeelestub
Badiou hea ja kurja tundmise puu
Vanemuise „Hüljatud“
Galina Grigorjeva juubelikontsert
Eesti filmi „edekabel“ 20

Sirp