Üks roll
Muidugi mäletan ma 1988. aasta Calgary olümpiamänge ja kuidas Allar Levandi toona kahevõistluses pronksmedali võitis (ja loomulikult on sama eredalt meeles ka kahevõistluse meeskonna napp neljas koht 1994. aastal Lillehammeris). Sellest, et aasta eest oli Ameerika kaugel raudse eesriide taga üle elanud börsikrahhi, polnud mul aga õrna aimugi. Kuidas saigi minusugune pätakas teada, mis asi see börs või ka…
3 minutit
Püha Franciscus kutsus üles jätma kloostriaedadesse lapikese looduslikke taimi, midagi, mida Jumal ise sääl kasvama on pannud.
Paavst Franciscuse öko-entsüklika – religioonil ja teadusel on meile sama sõnum
2015. aastal avaldatud paavst Franciscuse entsüklika algab nii: „„Ole kiidetud, mu Issand,“ laulis Püha Assisi Franciscus. Vanas laulus…
8 minutit
Stephen Hawking kohtumas Vatikanis paavst Franciscusega.
AFP / Scanpix
Teadus usupõhjatus ühiskonnas
Teadusel ja kirikul on tekkinud koos meie sisenemisega tõejärgsesse maailma ootamatu ühisosa, mõlema ees on küsimus, kuidas eristada libaasju pärisasjadest ning kuidas vältida ühiskonna lõhenemist.
10 minutit
Kantemir Balagovi „Läheduse“ peategelane Ilana asub enesehävituslikule protestiretkele oma elu, pere ja ümbritseva keskkonna vastu …
Kaader filmist
Inimene vs. süsteem
Cannes’i filmifestival tõi huvitavaid filme, aga ka aktuaalse sõnumiga õigustatavat keskpärasust.
7 minutit
„Kõhurääkijate kongress“ on lavastaja sõnul nagu portreede kogum, mõne sarja pilootosa, nii et vaataja saab aru, et iga loo taga on veel viisteist või enam stseeni. Esiplaanil Lars Frank ja tema pidevalt tähelepanu püüdev nukk.
Erich Malter
Mis juhtub kokkupõrkel vastukäivusega?
Gisèle Vienne: „Kui vaadata nüüdistantsu või -kunsti arengut, siis seal on pöörded märksa silmatorkavamad, aga teater on suures osas ikka samasugune, kui see oli XIX sajandil.“
10 minutit
Argitraagika X – Tõe kriteerium
1993. aasta novembris toimus Colorados esimene maailma suurima vabavõitluse organisatsiooni UFC (Ultimate Fighting Championship) üritus. Toona mõeldi vist, et tehakse kindlaks, milline võitluskunst on parim, ja siis saab eluga edasi minna. Kui tänapäeval on sportliku vabavõitluse reeglid väga põhjalikud, siis esimesel üritusel oli keelatud ainult kaks äärmiselt ebasportlikku tegu: hammustamine ja sõrmede toppimine vastase…
3 minutit
Infotainment’lik ooper kolmes vaatuses
Meediat võib nimetada terroristi kaaskurjategijaks: kui puuduks ühiskonna huvi terrorismi vastu, siis ei oleks ka terrorismil sellisel kujul mingit mõtet.
Tänapäeva terrorirünnak näeb välja umbes järgmine. Esimene vaatus: plahvatus, pidurite krigin, laibad. Plahvatus leiab aset kohas, kus viibib rahvahulk, kelle sekka oleks võinud sattuda kes tahes. Plahvatus ei toimu naljalt…
5 minutit
Raevu, naeru, pisaraid!
Eesti teatris napib suuri lugusid, kirge ja ambitsiooni. Uuslavastuste arv on kasvanud ulmeliseks, ent lõviosa neist jääb turvalisse mugavustsooni.
Mul on metsikult hea meel, et Eesti Draamateatri „Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika“ on välja müüdud. Igasuguse alahoidlikkuse kiuste ja täiesti ennustamatult. Eestis tundmatu leedu näitekirjanik, lugu Londoni rentslisse maandunud noortest inimestest, neljatunnine lavastus . . . .
Mul…
Mul…
3 minutit
Toomas Riisalu 24. V 1959 – 29. V 2017
Meie hulgast on pärast lühiajalist rasket haigust lahkunud klaasikunstnik, EKA klaasikunsti osakonna pikaajaline töökoja juhataja Toomas Riisalu.
Toomas Riisalu töötas aastatel 1980–1983 tehases Tarbeklaas graveerijana, 1983–1988 õppis ta ERKIs klaasikunsti. Pärast instituudi lõpetamist suundus ta taas Tarbeklaasi, kus töötas 1992. aastani klaasipuhujana. 1993. aastal kutsuti Riisalu EKA klaasikunsti osakonna õppeala meistriks, hiljem sai…
Toomas Riisalu töötas aastatel 1980–1983 tehases Tarbeklaas graveerijana, 1983–1988 õppis ta ERKIs klaasikunsti. Pärast instituudi lõpetamist suundus ta taas Tarbeklaasi, kus töötas 1992. aastani klaasipuhujana. 1993. aastal kutsuti Riisalu EKA klaasikunsti osakonna õppeala meistriks, hiljem sai…
1 minut
Jüri Okas. Fotomontaaž, 2016.
Pressifoto
Mitmetähenduslikult kusagil vahepeal
Jüri Okas on kunstnik, kelle loomingut tasub vaadelda järjekindla tervikuna. Seda võib tõlgendada kontseptuaalse ja minimalistlikuna, kuid ei tohi unustada selle poeetilist dimensiooni.
5 minutit
Karl Muru 1. I 1927 – 30. V 2017
Nukral meelel teatame, et lahkunud on teenekas kirjandusteadlane ja kriitik, vana kooli pedagoog, Tartu ülikooli emeriitprofessor Karl Muru. Veel aasta hakul, 8. jaanuaril peeti Elva gümnaasiumis tähtpäevakonverentsi „Elva luuletark: Karl Muru 90“. Meenutati metoodilist koolmeistrit ning eesti luule parimat tundjat – kuid nüüd juba vakatame.
Karl Muru oli meie emakeelse luule süvauurija, suurantoloogia „Sõnarine“ koostaja.…
Karl Muru oli meie emakeelse luule süvauurija, suurantoloogia „Sõnarine“ koostaja.…
2 minutit
Jalutuskäik galeriides – Uue maailma loomine
Marit Ilisoni näitus „Ootamine“ (2014–2017) Vaala galeriis 20. IV – 20. V; Laivi ja Mihkel Maripuu näitus „Maine igatsus: leida ja kaotada“ Hobusepea galeriis 27. IV – 15. V; Sofia Halliku „Born-Digitals vol 2“ Draakoni galerii keldrikorrusel kuni 2. VI; Mart Vainre näitus „Mullid“ Tallinna Linnagaleriis kuni 4. VI ja Eleriin…
3 minutit
Kuidas mõtestada Facebooki arutelu?
Interneti uued multimodaalsed väljendusviisid võimaldavad luua täiesti uut sorti identiteete ja eneseväljendusviise.
Kirjutasin jaanuari alguses Sirbis („Facebooki grupid on uued salongid“, 13. I) lootusrikkalt hüpoteesist, et Facebooki gruppides võib ehk ilmneda peale võimalike demokraatia toimimisele negatiivsete protsesside ka mõningaid positiivseid. Eelkõige sotsialiseerutakse, arendatakse arutelunorme ja õpitakse vastastikku, mis võib viia…
6 minutit
Venemaa ajaloo lühikursus
Kultuurile ja naiste ühiskondlikule rollile osutatud tähelepanu poolest on Paul Bushkovitchi ajalookäsitlus silmatorkav erand.
Ajalugu nagu ka muid humanitaarteadusi saab kirja panna ja edasi anda mitmeti. Riiulil võivad sõbralikult kõrvuti seista Vassili Kljutševski ja Sergei Solovjovi mitmeköiteline klassikaline käsitlus ning Paul Bushkovitchi „Lühike Venemaa ajalugu“. Venemaa ajaloo perioodi, mida on tavaks nimetada segaduste…
6 minutit
Teha multifilmi alusel elavate näitlejatega (fotol Liisa Pulk, Margo Teder, Kaia Skoblov ja Meelis Põdersoo) lavastus on iseenesest põrutav fakt ka praeguses interdistsiplinaarses kultuuripildis.
Siim Vahur
Kolgata teed piknikule
Lavastusse on jagunud sirgjoonelisi tundeväljendusi ja sordiinialuste suhtenüansside keerukust – „Eine murul“ on kunst südamele, mitte mõistusele.
5 minutit
Ei Lenini ega Stalini idioot
H. G. Wellsi „Venemaa pimeduses“ sisaldab kimpu kodusõjajärgseid (talurahvaülestõusude laine seisis küll veel ees) ajalehereportaaže Oktoobrirevolutsiooni kodumaalt. Vihiku eestinduse retseptsioon on seni olnud ühekülgne, kuna on keskendutud liialt Wellsi positsioonile Lenini kasulike idiootide reas. Aivar Kull paigutab arvustuses „Lihtsameelne Wells ja kaval Lenin“ (ERR 19. V) ulmekirjanduse esiisa kirjatöö lihtlabaselt üle tosina aasta hiljem aset leidnud Stalini terrori…
7 minutit
Tõlkemeistrite 141 selli
Noored tõlkehuvilised said Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni ilukirjandusliku tõlke võistlusel ennast proovile panna, aga ka väikese väljaõppe.
Rõõm on tõdeda, et ilukirjanduse tõlkijate järelkasvu koolitamist ei ole jäetud juhuse ja kahe kõrgkooli hooleks, vaid seda tehakse aina laiemalt ja järjepidevamalt. Hiljuti oli Sirbiski juttu Elva gümnaasiumi iga-aastasest…
5 minutit
Ansambel U: Veneetsia biennaalil. Vambola Krigul üleval paremal.
Erakogu
Isetegija Vambola Krigul
Mida rohkem mängulisust, isiklikkust ja erilisust muusikategemise juures on, seda parem, sest muusikat tehes tööd nühkida võib olla äärmiselt frustreeriv.
15 minutit
Rätikute lehvides ebakindluse vastu
Kossorotova ei otsi ärevuse ajastu lahendust mitte endassevaatamises, mediteerimises või joogas, vaid süsteemile vastuhakkamises.
Sandra Kossorotova näitus „Krooniline ajutisus“ Hopi galeriis 15. – 30. V. Väljapanek kuulub Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammi.
TV3s näidatakse praegu telemängu „Naabrist parem“, kus neli perekonda remondivad ja sisustavad võidu peale Kasekodu elamurajooni uusarenduste kortereid. Võitja saab oma…
TV3s näidatakse praegu telemängu „Naabrist parem“, kus neli perekonda remondivad ja sisustavad võidu peale Kasekodu elamurajooni uusarenduste kortereid. Võitja saab oma…
3 minutit
Muusika(kultuurist) tehnoloogia võtmes
Muusikafoorumil „Classical:Next“ tutvustasid eesti muusikat ja sõlmisid sidemeid Eesti muusikaorganisatsioonid Music Estonia katuse all ja Eesti Muusika Infokeskus.
„Classical:Next“ 17. – 20. V Rotterdamis.
Oleme kulgenud üldiste muutuste tuules ja nüüdseks on loomulikustunud muusika(kultuuri) kirjeldamine kaubanduslike ja tehnoloogiliste mõistete abil. Digitaalse hulgimüügi tingimustes kipub mis tahes kunstiobjektist saama kontekstita, tühi entiteet. See…
Oleme kulgenud üldiste muutuste tuules ja nüüdseks on loomulikustunud muusika(kultuuri) kirjeldamine kaubanduslike ja tehnoloogiliste mõistete abil. Digitaalse hulgimüügi tingimustes kipub mis tahes kunstiobjektist saama kontekstita, tühi entiteet. See…
4 minutit
Anna-Stina Treumund 18. VI 1982 – 30. V 2017
Valusalt vara on lahkunud Anna-Stina Treumund, radikaalne kunstnik, kelle isik ja looming tõid kokku feministlikult mõtlevad aktivistid ja akadeemikud, seksuaalvähemusgrupid ja kunstnikud. Anna-Stina Treumund oli kunstis ja elus resoluutselt aus, ta oli uhke, et oli sündinud naisena ja suutis ka teised selle üle uhkust tundma panna.
Treumundist kujunes elav legend, kes nii…
Treumundist kujunes elav legend, kes nii…
2 minutit
Demokraatlik linn
Nagu ei tähenda rohkem valgust vähem kuritegevust, ei tee ka tihedam digiühendatus inimestest automaatselt õnnelikku globaalset kogukonda.
Konverents „Arhitektuur, loodus ja andmed – keskkonnapoliitika“ („Architectures, Natures & Data: The Politics of Environments“). 21. ja 22. IV Tallinnas. Korraldajad Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond koostöös Cambridge’i ülikooli geograafiateaduskonnaga.
Konverentsil „Arhitektuur, loodus ja andmed – keskkonnapoliitika“ arutleti üha kasvava digiteerimise üle lööknimetuse tark…
Konverentsil „Arhitektuur, loodus ja andmed – keskkonnapoliitika“ arutleti üha kasvava digiteerimise üle lööknimetuse tark…
3 minutit
Baieri objektid
20. internationales figuren.theater.festival erlangen nürnberg fürth schwabach 19. – 28. V. Festivalil osales 71 truppi 21 riigist.
Õnneks on käes aeg, mil ka eestlasena ei pea välisfestivalidel krabama väheseid kohti ilmakuulsate lavastajate etendustele, sest palju on kodukamaral juba nähtud (aitäh, „Baltoscandal“, „NuQ Treff“, „SAAL Buiennaal“ ja „Talveöö unenägu“). Erandiks pole ka neljas Baierimaa väikelinnas toimuv nukuteatrifestival, kus näidati…
Õnneks on käes aeg, mil ka eestlasena ei pea välisfestivalidel krabama väheseid kohti ilmakuulsate lavastajate etendustele, sest palju on kodukamaral juba nähtud (aitäh, „Baltoscandal“, „NuQ Treff“, „SAAL Buiennaal“ ja „Talveöö unenägu“). Erandiks pole ka neljas Baierimaa väikelinnas toimuv nukuteatrifestival, kus näidati…
2 minutit
Soome keskkonnateemaliste koomiksite meistri Seppo Leinoneni kavand liiklusmärgist, mis võib peagi Hiiumaal roolikeerajaid teele sattuva euroopa naaritsa eest hoiatada.
Seppo Leinonen
Euroopa naaritsa tagasitulek
Tiit Maran: „Populatsioonide taastamine on toimetamine teadmise ja mitteteadmise piiril, kusjuures mitteteadmist on alati rohkem.“
13 minutit
Kuusesõit
Kui võtta algatuseks Agu Tammeveski „Mööduvate päevade soolane ja magus“ mõne lausega kokku, seob raamatu seitset juttu inimese kulg igatsuse ja ootuse varjus. Seejuures ei vii loogiline eneseanalüüs neid nende tegelike soovide ja unistuste täitumisele lähemale. Millised need täpsemalt on, seda ei saagi sõnastada. Arukas toimlemine ja jutustuste süžeeline tegevus on Tammeveski lugudes alati millegi eelmäng, taust. Ikka…
6 minutit
Raudami piiritu fantaasialend
Margit Lillemets
Realistlikul kirjandusel, olgu selleks vildelik külarealism või hoopis argiselt aus ja naturalistlik linnakeskne tänapäeva kirjandus, on eesti kirjandusloos kahtlemata kaalukas roll. Sellise kirjanduse kaudu saab lugeja teada, milline eluolu parasjagu on või oli möödunud aegadel, missugune inimeste meelelaad, millised hirmud ja unistused. Kõik see avardab kahtlemata maailmapilti. Ent milleks meile ilukirjandus, kui see…
4 minutit
Rootsi turvakardinad
Claes Bang: „Usun, me kõik arvame, et oleme üsna toredad inimesed, kes kohtlevad teisi inimesi kenasti.“
Seda ei oleks tegelikult julgenud loota, et tänavune Kuldne Palmioks läheb niivõrd ambivalentsele filmile nagu Ruben Östlundi „Ruut“ („The Square“). Pigem ennustati Östlundi suure võidu asemel parima näitlejatöö auhinda selle filmi peaosalisele, üheainsa festivaliga avalikkuse silmis staaristaatusesse tõusnud taanlasele…
4 minutit
Aga miks sa mind kunagi ei laigi?
Üksindus seob lavastuse argiste hetkede rea tervikuks, hõljudes kriipivalt talutavalt, seejuures mõõtmatult kuskil pinna all.
Vaba Lava „Furby tagasitulek“, autor ja lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Laura Pählapuu. Mängivad Liina Vahtrik, Aarne Soro ja Peeter Rästas. Esietendus 18. IV Vaba Lava suures saalis.
Urmas Vadi kirjutatud ja lavastatud „Furby tagasitulek“ esietendus juba aprillis, nii…
Urmas Vadi kirjutatud ja lavastatud „Furby tagasitulek“ esietendus juba aprillis, nii…
4 minutit
Dénes Farkasi „Eneserahustamistehnikate“ näitus lõpeb laboratooriumi meenutava lilla kunstvalguse ja närbunud potilillega installatsiooniga.
Paul Kuimet
Kuidas saada välja omaloodud lõksudest?
Dénes Farkasi isikunäitus „How-to-calm-yourself-after-seeing-a-dead-body Techniques“ ehk „Eneserahustamistehnikad, mida kasutada, kui oled laipa näinud“ EKKMis kuni 4. VI, kuraator Ingrid Ruudi. Pühapäeval, 4. VI kell 16 vestlus Rabih…
5 minutit
Raamat veendunud vabamõtlejale
Sotsiaalpsühholoogiast on teada, et kollektiiv mõjutab ja suunab üksikisiku mõtteid väga tugevalt. Ühiskonnas parajasti levinud hoiakud võetakse enamasti omaks kriitikavabalt, seda teadvustamata.
Saul Newman on Londoni ülikooli professor, kes juba pikemat aega uurib radikaalse poliitika teooriat ning publitseerib usinalt. Oma uurimistöös on ta välja jõudnud klassikalise anarhismi doktriini ümbertöötamiseni…
4 minutit
Jalutuskäik galeriides – Purunenud illusioon
Karel Koplimetsa näitus „Juhtum nr 11. Talsinki“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 18. VI.
Karel Koplimetsa juhtumiste seeria foto- ja videonäitus kannab seekord järjekorranumbrit üksteist ja keskendub tööliste ja turistide portreteerimisele Tallinna-Helsingi reisilaeval.
Galeriisse sisenedes seisab vaataja silmitsi suure fotoga, kus on näha uduvines triivivat reisilaeva. Teos on Koplimetsale omaselt reaalsuse ja illusoorsuse piirimail:…
Karel Koplimetsa juhtumiste seeria foto- ja videonäitus kannab seekord järjekorranumbrit üksteist ja keskendub tööliste ja turistide portreteerimisele Tallinna-Helsingi reisilaeval.
Galeriisse sisenedes seisab vaataja silmitsi suure fotoga, kus on näha uduvines triivivat reisilaeva. Teos on Koplimetsale omaselt reaalsuse ja illusoorsuse piirimail:…
2 minutit
