Kalle Kasemaa: „Meil peaks ikkagi olema Eesti riigivalitsejate tasandini välja aim sellest, et oleme osa Lääne-Euroopa kultuuriruumist ja see kultuuriruum on olemuselt kristlik.“
Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.
Hieronymus Boschi juubelinäitustega avalikkuse ette jõudnud atributsioonisõda tõstatas mitmeid ka laiemalt vanakunsti hindamist puudutavaid küsimusi.
Mille järgi valida Tartu ülikoolile rektorit?
Ehkki kohati küsitavalt, täitis kontsertetendus oma eesmärgi pöörata tähelepanu kahekümnendates eluaastates noorte eksistentsiaalsetele probleemidele.
Kerttu Männiste: „Kui aktsepteerida, et kunstiteos on võimeline peegeldama oma aja meelelaadi, siis natüürmort võib olla allegoorilistest kompositsioonidest ausamgi.“
„Jäneseurg“ on lavastus, milles peegelduvad kõrvuti ja põimunult Tallinna Linnateatri hetkeseisu voorused ja puudused.
Liisa Hirsch: „Olen tahtnud hoida idee võimalikult puhtana ja siis vaadata, kuhu ta ise läheb.“
Organiseeritud sõjapidamist ei tee võimalikuks inimeste vägivaldsus ja isekus, vaid, vastupidi, nende sotsiaalsus ja valmidus alluda korraldustele.
Musta Kasti uuslavastuses käiakse läbi hulk Eesti ja eestlusega seotud rahvaluulelisi, ajaloolisi, kultuurilisi ja muusikalisi motiive.
Eesti kultuur on nagu Saaremaa lennuk. Kui keegi paksem end raputab või külge keerab, siis loksubki.
Puude taga on kliimapoliitika, süsinikupangaks mets.
Põnevaid Tartu kujutisi on Eesti muuseumides, aga ka erakogudes. Aus oleks olnud ka nende hulgast midagi näitusele kaasata.
M-põlvkond on veendunud, et teadus on islamitsivilisatsiooni sügavalt juurdunud ja leiab, et haridus, usk ja tänapäeva uuendused on ühildatavad.
Kiwa ja Martin Kikas on „Lugulaulu“ kirjelduses pidanud tähtsaks rahvusmütoloogiat, helilahendusena on valminud aga Noora arhitektuuriga sobiv sünteetiline ambient.
Hiina turg sunnib Hollywoodi hittfilmides tegema järjest suuremaid kompromisse.
See, mis „Stseenides ühest abielust“ puudutas maist armastust ja olmelistesse ahelatesse kammitsetud egode meeleheitlikku, kuid perspektiivita omavahelist võitlust, on „Sarabandis“ saanud metafüüsilise mõõtme.
Sildistamise tagajärjeks on analüütilise käsitluse halvamine ja hästi häälestatud (rääkimata peenhäälestusest) praktilise poliitika sulustamine.
Leopold Brauneissi raamat on kompendium, mis valgustab Arvo Pärdi loomingu konstruktsiooniprintsiipe, nii kompositsioonitehnilisi kui ka metafüüsilisi.
Peep Nemvaltsi „Mõistestik korda, terminivara otstarbekaks“
Natüürmort on oma aja meelelaadi peegeldus
Hiina sündroom
Võim eesti kirjanduses
Antti Roose „Klimaatiline mets“
Machado de Assisi jutustus „Hulluarst“
Mängufilm „Logan“
Artiklikogumik „Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil: arhetüübid ja geomeetria“
Eesti Draamateatri „Saraband“
Kas noored moslemid toovad muutuse?
Maarjamõisa Noora
Kas suusahüppamine on kooskõlas inimloomusega?