2016-49 (3619)

Üks roll

Mõista-mõista, kes see on: „Kummaline kuju, keda alatasa kihutab takka nälg, vastupandamatu rännukihk ja suguiha, kuid kes ühtlasi on kõige vanem olend ja mäletab asjade algust“?
Mm … Lause esimesele poolele võiks anda paugupealt kümme vastust, aga teine pool diskvalifitseerib kõik need pakkumised. Vihjeid, palun.
Sellest isikust saab „kultuurikangelane, ta katsetab inimliku olemise…
Eesti metsast on varsti  järel ainult kulissid
Peeter Laurits. Kantud kinnistusraamatusse 11. VIII 1999.

Eesti metsast on varsti järel ainult kulissid

Hasso Krull, Tõnu Õnnepalu, Jaan Kaplinski ja Peeter Laurits küsivad, mis me oma metsa mahamüümise eest saime?

Kesk- ja Ida-Euroopa ajakirjandus surve all

Majandussurve võib olla ohtlikum kui poliitiline, sest see on varjatum, lihtsalt põhjendatav ja just seetõttu salakavalam.

Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ajakirjanduskultuur on erinev, nagu nende kultuur tervikuna. Ühisosaks on kultuurikatkestused.
Poliitiline ja ajakirjanduskultuur ehitatakse üles mitme põlvkonnaga, lammutamiseks piisab kümmekonnast lühinägelikust poliitikaaastast. Kui 1990ndate siirde lainel tundus, et…
Ungari jätkab autokraatlikul kursil
Bálint Magyar
Zsofia Palyi

Ungari jätkab autokraatlikul kursil

Bálint Magyar: „Maainimestele ja vähekindlustatutele anti hirmutav soovitus, et vasakpoolsete poolt hääletamise asemel tuleks lakkuda kätt, mis toidab.“

Olge valvsad, tsensuur hiilib taas!
ArtLeaks on võtnud tsensuurijuhtumite paljastamise üheks südameasjaks.
ArtLeaks

Olge valvsad, tsensuur hiilib taas!

Ida-Euroopa tsensuur ei sekku otseselt, vaid tegutseb keerulise riikliku järelevalve ja suunamissüsteemina.

Seitsmekesi majandustuultes
Tšehhi majandus on teiste Visegrádi neliku riikidega võrreldes siiski omaette kategooria: tugevam kõrgtehnoloogiaga seotud komponent, ülejäänud nelikust suuremad palgad. Pildil USA 1957. aasta miss Charlotte Sheffield sõitmas Škoda 450ga.
Wikipedia.

Seitsmekesi majandustuultes

Kesk- ja Ida-Euroopat võib üldjoontes iseloomustada kui majanduslikku poolperifeeriat, kelle firmasid võrdväärsel tasemel juba tõeliselt tulusates ettevõtmistes osalema ei võeta.

Need tüütud pooltoonid

Vitali Manski „Suguvõsa“ käsitleb Ukraina konflikti mitmest vaatenurgast autori enda sugulaste kaudu.

Vitali Manskile ei sümpatiseeri propaganda, mis õigustab end jõuga kehtestavaid riike. Ukrainas sündinud dokumentalist on ennast aja jooksul tõestanud ka tõelise asjatundjana sellise propaganda paljastamisel ja laiali lammutamisel. Nende meetoditega võib kaasneda risk heaolule, kui mitte…
Üks nägu, mitu tegu
Muusikamänedžer Nick Hobbs.
Başak Koçoğlu

Üks nägu, mitu tegu

Nick Hobbs ehk Nikolai Galen: „Ma ei taha maailma, kus kõik kõlab ühtemoodi. See on kohutav.“

Sotsialistliku kunstiajaloo mitu nägu

Altaritel või raamatuillustratsioonidel kujutatud pühakute elu stseenid pandi tähistama rahvusliku iseseisvuse eest võitlejaid ning nende religioosne tähendus lihtsalt vaikiti maha.

Mida kunstiajaloolane teeb, kui ta kirjutab kunstiajalugu? Kas ja kuidas suhestub kirjutaja oma aja poliitika, ideoloogia, erialatraditsiooniga? Kui süütu on kunstist kirjutamine? Kuidas lugeda tekste,…
Raamatud!

Raamatud!

Alexander Genise artikleid ja esseid läbib pretensioon polemiseerida kogu sotsiaalkultuurilise vallaga.

Konservatiivsusest

Konservatiivsuse mõiste ilmub poliitleksikasse alles uusajal pärast renessansiga alanud pöördelist nihet inimese identiteedis ja orientiiris. Tänapäeval jääb sageli mulje, nagu tähendaks konservatiivsus soovi põlistada, külmutada, arhiveerida, sõna otseses mõttes konserveerida. Konservatiivsus justkui seisaks vastu arengule, muutusele ja progressile – nagu oleks tegemist millegi reaktsioonilise ja ajale jalgu jäävaga. Ometi on…
Teadusfilosoofia mõtestab teaduse sotsiaalset korraldust
Jaana Eigi töötab Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis teadurina. Tema tööülesanded jagunevad filosoofia osakonna ja eetikakeskuse vahel.
Erakogu

Teadusfilosoofia mõtestab teaduse sotsiaalset korraldust

Jaana Eigi: „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist.“

Raamat idabloki naisarhitektidest

1990. aastatest on arhitektuuriuuringute selge siht olnud arhitektuuri sisu ja kultuurilise mõjuvälja avardamine (sh mineviku uurimisel), kusjuures on suurt tähelepanu pälvinud professionaalse arhitektuuriloome kujunemine ja muutumine, arhitekti roll ja selle ühiskondlikud, sh soolised määrangud. Feministlik pööre arhitektuuriuuringutes tähendas üheksakümnendatel peamiselt marksistlike mõtlejate Henri Lefebvre’i, Edward Soja ja David Harvey kirjutatust…

Nullist tulemuseni

EK:Labori audiovisuaalsed kontsertetendused näitasid noorte tegijate küpsust.

Noorte produtsentide programm EK:Labor.
Eelkuulamisega kontsertetendus „Kommentaarium“ 29. XI Kumu auditooriumis. Helilooja Marianna Liik, produtsent Leika Leemets.
Kontsertetendus „Koridor“ 30. XI Estonia kontserdisaalis. Kontseptsiooni ja lavastuse autorid Ove-Kuth Kadak, Einike Leppik ja Carl-Robert Kagge, heliloojad Ove-Kuth Kadak ja Einike Leppik.
Kaamosliku novembri viimastel…

Pealelend – Vladan Petković, filmikriitik (Serbia/Horvaatia)

Kas riik on hakanud viimastel aastatel kultuuri tsenseerima?
Tundub küll nii, kuna meie muljet mõjutab riigimasina tugevnemine kõigis ELi liikmesriikides ja parempoolsuse tõus. Endise Jugoslaavia riigid pole siin erand. Filmide rahastamise ja levitamise vallas pole olnud ühtki (tõestatud) tsensuurinäidet, kuid selles piirkonnas on olnud alati tugev nii pehme tsensuur (filmiinstituutides raha…

Valged seinad on seest õõnsad

Teosed on suurepärases dialoogis, kuid muuseumi eneserefleksioon jääb turvalistesse raamidesse.

Näitus „Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve“ Kumus kuni 17. II 2017. Kuraator Kati Ilves, kujundanud Neeme Külm, graafilised disainerid Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik (Stuudio Stuudio). 14. XII kell 18 esitletakse näituse kataloogi.
Kumu kümne tegutsemisaasta täitumise…

Nostalgia, armastus ja meediakriitika

Mängufilm „Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus“ („Hymyilevä mies“, 2016, Soome, 92 min), režissöör Juho Kuosmanen, stsenaristid Juho Kuosmanen ja Mikko Myllylahti, operaator J. P. Passi. Osades Jarkko Lahti, Oona Airola, Eero Milonoff jt.
Juho Kuosmaneni esimene täispikk mängufilm põhineb ajaloolistel sündmustel. On 1962. aasta suvi. Tagasihoidlik poksija ja endine pagar Olli…

Pealelend – Milo Juráni, teatrikriitik (Slovakkia)

Kas riik on hakanud viimastel aastatel kultuuri tsenseerima?
Ajad on segased. Slovakkia võimuparteid Smer saadavad pidevalt korruptsiooniskandaalid, selle liikmed on võimetud suhtlema meediaga ning töötavad vastu võrdsusele ja demokraatiale. Sellegipoolest tegid nad eelmisel aastal teoks kultuuri rahastamise reformi, luues kunstifondi (Fond pre umenie), mis toetab sõltumatu institutsioonina mittekommertslikke kultuuriprojekte, mida ei…

Kui taassünnib Machiavelli valitseja

Kuigi Viktor Orbán on ilmutanud demokraatia suhtes kriitilisi seisukohti, siis huvitaval kombel on peamine tegur, mida ta ELile ette heidab, just viimase ebademokraatlikkus.

Paljude poliitikute arvates oleks ütlemata meeliülendav mõelda, et liberaalse demokraatia laialdane levik kujutab endast mingit arengulist sihtpunkti, kuhu maailma riigid ja rahvad on teel ning kus…
Eesti arhitektuuripreemiate nominendid
Pärnu rannastaadioni hoone
Terje Ugandi

Eesti arhitektuuripreemiate nominendid

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja täna õhtul teatris NO99.

Kuidas mõista suurt pauku?

Tartus läbi aegade loodud väärt kunst vajab uut moodsat muuseumimaja.

Elmar Kitse näitus oli 1966. aasta lõpul Tartus suur pauk, seepärast see rutuga Tallinna toodigi, õgvendati Tallinna Kunstihoone 1967. aasta plaani nii, et sinna tekkis kahenädalane auk. Tollal kestsid näitused harva üle kuu ning see väljapanek oli mõeldud…

Elonna Spriit 19. III 1934 – 1. XII 2016

Meie seast on lahkunud tantsija Elonna Spriit, temperamentne ja päikeseline, etteaimamatu, jõuliselt väljenduslik, iginoor ja võluv naine.
Ta õppis Tallinna koreograafiakoolis, kus tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jelena Poznjak-Kõlar, Tiiu Randviir-Tölp ja Regina Tõško-Süvalep, ning lõpetas 1956. aastal Leningradi Vaganova-nimelise balletikooli, misjärel alustas tööd Estonias. Tema peamised õnnestumised olid seotud karakter-…

Paradokside isand

„Sotto forte“ on apokalüptiline visioon, kus orgaanilised ja biomehaanilised vormid on tasakaalustatud, nipsasjakeste kultuse ja salongikunsti hübriididega.

Mihkel Kleisi näitus „Sotto forte“ Temnikova ja Kasela galeriis kuni 7. I 2017.
„Sotto forte“ pildistu libiseb lausa närvesöövalt igasuguse ratsionaalse käsitluse eest ära. Kahemõõtmelise pildipinna piiratuses avaneb autonoomne ja eneseküllane universum, realiseerudes täielikult…

Keskaasialane kui igavene homo soveticus?

Pildikesi keskajast otse nõukogude aega ja seejärel tänapäeva kaosesse sattunud piirkonnast.

„Sovetistan“ on vaatleja lugu, paeluv tundmatule planeedile ehk Kesk-Aasiasse sattunu üllatusmomentide värvika kirjeldamise tõttu. Kõige enam elasin kaasa autori arvukatele dialoogidele põliselanikega. Raamat on tarvilik lugemisvara neile, kes piirkonnast suurt ei tea. Teistele, kel on…
Elmar Kits 50 aastat hiljem
Elmar Kits. Varemed. Tempera, papp, 1966.
Kaire Nurk

Elmar Kits 50 aastat hiljem

Kitse abstraktsionism on Eesti kunsti intelligentne visiitkaart. On aeg see kasutusele võtta.

Muhedus kui mask

„Imeilus“ ja postmodernistlik esteetika

Tantsuteatri Fine 5 „Imeilus“, koreograafid Tiina Ollesk ja Renee Nõmmik, kunstnik Liina Tepand, valguskunstnik Airi Eras, valgustehnik Ants Kurist, muusikaline kujundaja Virko Veskoja, video- ja fotokujundaja Roman Pankratov. Tantsivad Helen Reitsnik, Olga Privis, Tiina Ollesk, Tatjana Romanova ja Simo Kruusement. Esietendus 21. XI Vaba Lava teatrisaalis.
Vaatamata…

Aruanne akadeemiale

Akadeemilises helikunstis on palju muusikat, mis ei kajastu isegi muusikakoolide õppeprogrammis.

Tänases novembrikuu kontsertide aruandes meie (eeldatavalt akadeemilisele) lugejale puudutame teemat, mida võiks iseloomustada sõnapaariga „tavatu repertuaar“. Ka nii-öelda akadeemilises helikunstis on palju muusikat, mis ei kajastu isegi muusikakoolide õppeprogrammis. Rääkimata siis komponistidest, kelle helikeel oli omas ajas küll võrdlemisi…

Veel!

Uudisteostele pühendatud kontsert annab aimu, kuidas süvamuusika tervisega lood on.

Eesti uue koorimuusika kontsert „Veel“ 29. XI Tallinna metodisti kirikus. Korraldaja Eesti Kooriühing, kunstilised juhid Ingrid Kõrvits ja Kaspar Mänd. Kavas 23 teost 17 heliloojalt, sealhulgas 10 esiettekannet (Kadri Hunt, Liisa Hõbe, Robert Jürjendal, Tõnis Kaumann, Riine Pajusaar, Sander Pehk, Rein…

Pealelend – Andrew Cartwright, Kesk-Euroopa ülikooli teadur

Kas tsensuur hiilib tagasi?
Hiilimine on hea sõna, kuna paljud inimesed vastaksid, et ajakirjandus on ju vaba ning nad saavad südamerahus avaldada oma poliitilisi vaateid, kuid kui jätkata küsimist ja otsimist, on leida näiteid, mis paistavad ja lõhnavad natuke rohkem kui manipulatsioon, selekteerimine ja piiripealne propaganda.
Opositsioonilisi ajalehti on äkiliselt suletud,…
Sirp