Hasso Krull, Tõnu Õnnepalu, Jaan Kaplinski ja Peeter Laurits küsivad, mis me oma metsa mahamüümise eest saime?
Majandussurve võib olla ohtlikum kui poliitiline, sest see on varjatum, lihtsalt põhjendatav ja just seetõttu salakavalam.
Bálint Magyar: „Maainimestele ja vähekindlustatutele anti hirmutav soovitus, et vasakpoolsete poolt hääletamise asemel tuleks lakkuda kätt, mis toidab.“
Poolas on võtnud filmitsensuur sellise pöörde, mida pole ette näidata isegi kunagisest sotsialismiajast.
Ida-Euroopa tsensuur ei sekku otseselt, vaid tegutseb keerulise riikliku järelevalve ja suunamissüsteemina.
Kesk- ja Ida-Euroopat võib üldjoontes iseloomustada kui majanduslikku poolperifeeriat, kelle firmasid võrdväärsel tasemel juba tõeliselt tulusates ettevõtmistes osalema ei võeta.
Vitali Manski „Suguvõsa“ käsitleb Ukraina konflikti mitmest vaatenurgast autori enda sugulaste kaudu.
Nick Hobbs ehk Nikolai Galen: „Ma ei taha maailma, kus kõik kõlab ühtemoodi. See on kohutav.“
Altaritel või raamatuillustratsioonidel kujutatud pühakute elu stseenid pandi tähistama rahvusliku iseseisvuse eest võitlejaid ning nende religioosne tähendus lihtsalt vaikiti maha.
Tõeline luule jääb sama saladuslikuks, vabaks, tundlikuks nagu paljajalu kividel kõndiv luuletaja.
Jaana Eigi: „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist.“
EK:Labori audiovisuaalsed kontsertetendused näitasid noorte tegijate küpsust.
Teosed on suurepärases dialoogis, kuid muuseumi eneserefleksioon jääb turvalistesse raamidesse.
Kuigi Viktor Orbán on ilmutanud demokraatia suhtes kriitilisi seisukohti, siis huvitaval kombel on peamine tegur, mida ta ELile ette heidab, just viimase ebademokraatlikkus.
Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja täna õhtul teatris NO99.
Tartus läbi aegade loodud väärt kunst vajab uut moodsat muuseumimaja.
„Sotto forte“ on apokalüptiline visioon, kus orgaanilised ja biomehaanilised vormid on tasakaalustatud, nipsasjakeste kultuse ja salongikunsti hübriididega.
Pildikesi keskajast otse nõukogude aega ja seejärel tänapäeva kaosesse sattunud piirkonnast.
Kitse abstraktsionism on Eesti kunsti intelligentne visiitkaart. On aeg see kasutusele võtta.
„Imeilus“ ja postmodernistlik esteetika
Akadeemilises helikunstis on palju muusikat, mis ei kajastu isegi muusikakoolide õppeprogrammis.
Uudisteostele pühendatud kontsert annab aimu, kuidas süvamuusika tervisega lood on.
Mikael Laidre “Konservatiivsusest”
Krista Kodrese „Sotsialistliku kunstiajaloo mitu nägu“
Keskaasialane kui igavene homo soveticus?
Arhitektuuriauhindade nominendid
Vitali Manski viimane teos „Suguvõsa“
Eesti uue koorimuusika kontsert „Veel“
Tantsuteatri Fine 5 „Imeilus“
Mängufilm „Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus“
Elmar Kits 50 aastat hiljem
Aruanne akadeemiale
Pealelend – Milo Juráni, teatrikriitik (Slovakkia)
Pealelend – Vladan Petković, filmikriitik (Serbia/Horvaatia)
Pealelend – Andrew Cartwright, Kesk-Euroopa ülikooli teadur