Üks roll
Selleks korraks on krunt („Aga krunt – see on terve maailm!“) jagatud ja uus valitsus oma ametivande andnud. Pöördeliste sündmuste ajal (iseasi, kui vasakule see pööre tegelikult oligi) lennutati meedias kõrvaltvaatajatele puru silma ajamise eesmärgil hulgaliselt süüdistuste liivapomme ja murti vastastikku niisama piike (õnneks jäädi siiski tsiviliseeritult sõnavehkluse juurde ja neimahimust kuumaks köetud käega juhitud relvad ei kriimustanudki kedagi). Harilik…
3 minutit
Kai Kaljo. One Way to See America, 1998.
Inimloomus ja valge mehe mäss
Viimaste aastakümnete totaalseks ja tihti ka totalitaarseks muutunud „uus vabastusliikumine” on leidnud kõigi või peaaegu kõigi maailma hädade süüdlase.
4 minutit
Kai Kaljo. One Way to See America, 1998.
Uue sajandi patuoinad
Trumpi üks võimalusi on leida patuoinad, keda ohverdades võib loota uuele algusele.
4 minutit
Kai Kaljo. One Way to See America, 1998.
Valimised võitsid robotid
Kognitiivne dissonants loob tüdinute ja solvunute seltskonna, keda ei seo ühiskondliku lepinguga enam miski ja kelle edasised sammud pole ennustatavad.
6 minutit
Lisa Kemmerer: „Loomaõigusluse lähteemotsioon on empaatia. Me tahame aidata loomi, mitte haavata inimesi.“
lisakemmerer.com
Loomade õigused on sotsiaalse õigluse osa
Lisa Kemmerer: „Vaimne ettevõtmine, mis ei näe elusolendite kannatusi, ei ole minu meelest tõsiseltvõetav.“
9 minutit
Kai Kaljo. One Way to See America, 1998.
Paaviani poliitika
Kui rääkida asjadest nii, nagu nad on, on kogu Trumpi „ausus ja tõde“ kokkuvõetav ühte lausesse: „Me oleme loomad.“
8 minutit
Kai Kaljo. One Way to See America, 1998.
Donald Trump ja poliitika tagasitulek
I
Mõne aja eest diagnoosis Marek Tamm Memokraadis Eesti poliitilist olukorda kui „poliitikast väljumise poliitikat“.1 Selle määratlusega tähistas Tamm võimuerakondade „sihikindlat (võimalik, et ositi ebateadlikku) tegevust erinevate eluvaldkondade depolitiseerimisel“. Poliitilisi…
Mõne aja eest diagnoosis Marek Tamm Memokraadis Eesti poliitilist olukorda kui „poliitikast väljumise poliitikat“.1 Selle määratlusega tähistas Tamm võimuerakondade „sihikindlat (võimalik, et ositi ebateadlikku) tegevust erinevate eluvaldkondade depolitiseerimisel“. Poliitilisi…
8 minutit
Protsessid ja seisundid
„Seisund ja disain“, autor, helikujundaja ja esitaja Karl Saks, dramaturg Maike Lond-Malmborg. Esietendus 21. X Kanuti gildi Püha Vaimu saalis.
Etendaja laseb objektidel ruumis esile kerkida, annab neile agentsuse, kõnekuse. Fookuses on mateeria, vahel iseseisvana, vahel suhtes etendajaga. „Objekti omadus“ ja „esemete kvaliteet“ ongi selle lavastuse võimalikud märksõnad. Kui esemed astuvad (või kutsutakse) dialoogi etendajaga, lisandub suhe elava…
Etendaja laseb objektidel ruumis esile kerkida, annab neile agentsuse, kõnekuse. Fookuses on mateeria, vahel iseseisvana, vahel suhtes etendajaga. „Objekti omadus“ ja „esemete kvaliteet“ ongi selle lavastuse võimalikud märksõnad. Kui esemed astuvad (või kutsutakse) dialoogi etendajaga, lisandub suhe elava…
3 minutit
Kuidas olla suur poiss ja õige mees?
See, millega neli näitlejat Von Krahli teatri lavastuses „Kummi T“ hakkama saavad, on kohutavalt kihvt: spontaanne, füüsiline, energiast laetud, vaimukas.
Von Krahli teatri „Kummi T“, lavastaja Priit Võigemast, valguskunstnik Mikk-Mait Kivi, helikunstnik Ott Kartau. Mängivad Kait Kall, Ott Kartau, Tõnis Niinemets ja Priit Pius. Esietendus 12. X Von Krahli teatris.
Alustuseks pean üles tunnistama, et…
Alustuseks pean üles tunnistama, et…
3 minutit
Rea Lesta tumma Kattrini roll on ühtpidi väline märk, vaikiv sümbol sõjakoleduste ja kiivas inimsuhete kajastuseks. Kuid ta ei jää sellesse joonisesse püsima, vaid suudab selle täita seestpoolt tulvava psühholoogilise sisuga.
Kulla Laas
Sportlase song
„Ema Courage’i“ ligi neljatunnine loojutustamine vahelepikitud songidega mõjus pigem sportliku soorituse, mitte niivõrd kontseptuaalselt köitva kunstiteosena.
5 minutit
„Hullunud Tartu“ korraldaja Jaan Malin kannab endas dadaistlikku vaimsust. Seekord esitas ta häälutusi koos Una Corda muusikutega.
Denis Kornilov
Tagurpidi kavaga performatiivne hullamine
Eri kunstivaldkondi ühendav festival „Hullunud Tartu“ lummas ja jäi kummitama.
3 minutit
Ekspressionistlik kinoetendus
Vene teatris linastus „Faust“, millega alustas 90 aastat tagasi tegevust ka toonane kinoteater „Gloria-Palace“.
PÖFFi avanädalal, 15. novembril, tähistati praeguse Vene teatri ja kunagise kinoteatri Gloria-Palace suursuguses esindussaalis 90 aasta möödumist hoone avamisest ja seal linastunud esimesest filmiseansist. 1926. aasta 5. oktoobril pandi Vabaduse väljakule ehitatud kultuurihoones käima kinoprojektor, et pidulikult näidata tummfilmiajastu ühe hinnatuma looja…
5 minutit
Loominguline aruanne lõunakaarest
Kui pealinlane leiab tähenduslikkust ja erakordset elamuslikkust steriilsetes lennujaamades jalutamisest,1 siis tundub see kahtlemata pentsik ja snooblikki, võrreldes näiteks Mehis Heinsaare räämas, „raskete maastike“ otsimise ja neil rändamistega, samuti Setu- ja Võrumaa rägus nurgakestes hulkumistega. Noid nurgakesi on viimastel aastatel intensiivselt kaardistanud Heinsaare kõrval teine erakkondlane ja samamoodi juba pikaaegne Menu-kirjanik Lauri Sommer. Kontrast…
5 minutit
Klähvib, ei pure – Pinnapealsuse juured
„Mida? Sulle ei meeldigi Dagö? Meie Meest kuulad vä?“ – nii algas selle sajandi algupoolel mõnigi muusikateemaline vestlus. Solisti-sõnadekirjutaja Lauri Saatpalu poprokkansambel oli oma kuulsuse tipul, nagu ka tema antipood, Aivar Riisalu ja rahvalik peopopipunt Meie Mees. Mõlema bändiga käis kaasas kindel kuulajastereotüüp. Dagö kuulamine käis kultuurilembese inimtüübi juurde, Meie Mees kuulus…
3 minutit
Agu Pilt. Nimeta. Akvarell, guašš, 1999.Kastellaanimaja
Kuidas kirjutada Agu Pilt kunstiajalukku?
Pildi loomingu puhul ei kehti ei kämbi ega kitši, ei kõrg- ega madalkultuuri eristus, ka stiiliküsimused on lõks, mida on parem vältida.
4 minutit
Hetk I vaatusest: armunud Dido (Kadi Jürgens) võtab vastu Aenease (Kristjan Jaanek Mölder) abieluettepaneku. Tagaplaanil Belinda (Siiri Johanson, vasakul) ja II naine (Grete Oolberg).
Harri Rospu
Küps kunstiteos ja imeline barokipraktika
„Dido ja Aeneas“ on Eestis korduvalt kõlanud kontsertettekandes, kuid lavastati see barokkooper esimest korda.
4 minutit
Mart Taevere 27. V 1951 – 18. XI 2016
Raske haiguse tagajärjel suri 18. novembril toimetaja ning filmi- ja telerežissöör Mart Taevere.
Mart Taevere lõpetas 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna ja töötas aastatel 1978–1989 Tallinnfilmi kroonika- ja dokumentaalfilmide loomingulise tootmisühenduse toimetaja ja režissöörina, aastatel 1989–1993 oli ta vabakutseline, 1993–2005 Eesti Televisiooni toimetaja, režissöör ja saatejuht ning aastast 2005 uuesti vabakutseline.
Ta oli tegev üle…
Mart Taevere lõpetas 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna ja töötas aastatel 1978–1989 Tallinnfilmi kroonika- ja dokumentaalfilmide loomingulise tootmisühenduse toimetaja ja režissöörina, aastatel 1989–1993 oli ta vabakutseline, 1993–2005 Eesti Televisiooni toimetaja, režissöör ja saatejuht ning aastast 2005 uuesti vabakutseline.
Ta oli tegev üle…
1 minut
Valgus tehnotunneli lõpus
Teatud mõttes on Autechre juba eilne päev, kuid on äraütlemata tore, et see päev lõpuks ka siinsele laius- ja pikkuskraadile jõudis.
Autechre ja Russell Haswell 13. XI Von Krahli teatris.
Suvel plahvatas ühismeedias pommuudis, et legendaarne Manchesteri elektronmuusika duo Autechre (Rob Brown ja Sean Booth) esineb tänu korraldaja Kaido Kirikmäe…
Suvel plahvatas ühismeedias pommuudis, et legendaarne Manchesteri elektronmuusika duo Autechre (Rob Brown ja Sean Booth) esineb tänu korraldaja Kaido Kirikmäe…
4 minutit
Minevik on arhiiv
Meie nüüdiskunsti otsingulisem osa läheb kas muuseumisse või taaskasutusse, kultuurkapitali toetuseta aga muuseumi ei jõua.
Ma ei tea, miks kõik närvesöövad, lahendamatuks osutunud asjad sügiseti kaela vajuvad. Eesti kunstimuuseumi ostukomisjonis, kuhu minu kõrval kuulub mitmeid teisi kolleege, oma ala spetsialiste, anti meile hiljuti teada, et uusi kunstioste me vähemalt niikaua ei aruta, kuni…
4 minutit
Mis toimub eesti animatsioonis?
Uued animafilmid festivalil „Animated Dreams“
Kevadel, keset professor Priit Pärna ja kunstiakadeemia vahelist konflikti, levisid netis väga konkreetsed ja üksluised kommentaarid eesti animatsiooni olemuse kohta. Enamjaolt anonüümsete kommentaaride sisu oli väga sarnane: animaatorid teevad äärmiselt priitpärnalikke filme, keegi ei oska ilusti joonistada, mis toimub? PÖFFi alafestival „Animated Dreams“ vastab nendele muremõtetele iga-aastase programmiga „Uus…
4 minutit
Äkki liiga kõva pähkel?
„Anna Bolena“ tõstatab taas küsimuse sobivate artistide kaasamisest.
Gaetano Donizetti ooperi „Anna Bolena“ kontsertettekanne Estonia sarjas „Muusika, mis väärib avastamist“ 12. XI. Dirigent Arvo Volmer, nimiosas Alissa Gitsba (Helikon-Opera), teistes osades Pavlo Balakin, Oksana Volkova (Valgevene), Priit Volmer, Juhan Tralla, Helen Lokuta ja Mart Madiste.
Gaetano Donizetti „Anna Bolena“ pole meie ooperiteatrite püsirepertuaari veel…
Gaetano Donizetti „Anna Bolena“ pole meie ooperiteatrite püsirepertuaari veel…
4 minutit
Raivo Kotovi ja Andrus Kõresaare arhitektuuribüroo Koko on üks Eesti viljakamaid büroosid, mille loomingu tunneb eripärase arhitektuurikeele tõttu linnaruumis kindlasti ära.
Koko
Koko filtreeritud maailm
Andrus Kõresaar: „Kuidas mõjutaks Eesti majandust see, kui loomeeksporti investeeritaks sama palju kui ERMi ehitamisse?“
12 minutit
Jooksja metafüüsika
Pakui Hardware: „Erinevad arusaamad võiksid ehk kokku saada kunstis, kui vaid kunstimaailm loobuks oma elitaarsest positsioonist?“
Pakui Hardware’i installatsioon „Jooksja metafüüsika“ Tallinna Linnagaleriis kuni 4. XII.
Posthumanismi, tehnoloogia ja bioloogia integreerimise ning (uus)materiaalsuse temaatikaga tegelev kunstnike duo Pakui Hardware ehk Neringa Černiauskaitė ja Ugnius Gelguda näitavad Tallinna Kunstihoones Vilniuse kaasaegse kunsti keskuse näitusel „Südamepekslemine“ oma loomingut…
Posthumanismi, tehnoloogia ja bioloogia integreerimise ning (uus)materiaalsuse temaatikaga tegelev kunstnike duo Pakui Hardware ehk Neringa Černiauskaitė ja Ugnius Gelguda näitavad Tallinna Kunstihoones Vilniuse kaasaegse kunsti keskuse näitusel „Südamepekslemine“ oma loomingut…
4 minutit
Vello Asi 18. X 1927 – 20. XI 2016
Meie hulgast on lahkunud legendaarne sisearhitekt, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Vello Asi.
Vana-Saaluselt pärit Vello Asi lõpetas 1948. aastal Võru I keskkooli. Edasi õppis ta Tallinnas ruumikujundust ja sai 1954. aastal diplomi ERKIst. Kümmekond järgmist aastat kujundas ta Kunstitoodete Kombinaadis näitusi. Alates 1963. aastast oli Asi kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1991 professor), suunates mitme põlvkonna eesti…
Vana-Saaluselt pärit Vello Asi lõpetas 1948. aastal Võru I keskkooli. Edasi õppis ta Tallinnas ruumikujundust ja sai 1954. aastal diplomi ERKIst. Kümmekond järgmist aastat kujundas ta Kunstitoodete Kombinaadis näitusi. Alates 1963. aastast oli Asi kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1991 professor), suunates mitme põlvkonna eesti…
2 minutit
Hiina pärimus V – Laozi kulg ja vägi
„Laozi“1 on ilmselt hiina filosoofiapärimuse maailmas kõige tuntum tekst – see on üldse maailma üks kõige tõlgitumaid tekste. Peale muude vooruste on selle taga ilmselt ka see, et lakoonilisuse tõttu saab sinna sisse lugeda kaunis erinevaid tõlgendusi.
„Laozi“ on IV–III sajandist eKr pärit anonüümne tekst. Tekstis eneses ei ole mingeid viiteid autorile või…
„Laozi“ on IV–III sajandist eKr pärit anonüümne tekst. Tekstis eneses ei ole mingeid viiteid autorile või…
5 minutit
Pealelend – Maria-Kristiina Soomre, kultuuriministeeriumi kunstinõunik
Möödunud nädalal tutvustas kultuuriministeerium kunstivaldkonna uusi rahastamispõhimõtteid. Kunstivaldkonnas hakatakse mitmete institutsioonide nagu Tallinna Kunstihoone, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus või uutena ka EKKMi ja kunstnike liidu galeriide tegevust toetama otse kultuuriministeeriumist, kuid kaob ära näituseasutuste ja kunstikeskuste toetusprogramm. Selle toetuse eesmärk oli muu hulgas ka „kunstielu regionaalse…
3 minutit
Kultuurimeedia kui ajakirjanduse kõhupuhitus
Rahvusringhäälingu roll kultuurimeedias
Nii Eesti rahvusringhäälingut kui erameediat võib pidada kultuurilembeseks. Aeg-ajalt kostvaid hüüdeid humanitaaride alahindamisest ja nende vähesest kõlapinnast ei saa võtta tõsiselt. Võtkem või see, millise järjepidevusega päevalehed ja elustiiliajakirjad näitlejaid, muusikuid, kirjanikke, kunstnikke intervjueerivad-afišeerivad. Sageli näeme ka n-ö kõrge kultuuri esindajaid elustiiliajakirjades ja teleintervjuudes etendamas subtiilseid väikekodanlikke…
5 minutit
Käes on tuhandeaastane lõppmäng
Andris Feldmanis: „Praegune tehnooptimism võib ühel hetkel moonduda hoopis võõristuseks tehnoloogia vastu.“
Andris Feldmanis on viimasel ajal jäänud silma stsenaristina nii teles kui filmis, olles muu hulgas koos Livia Ulmaniga ka mängufilmi „Teesklejad“ käsikirja autoriks.1
Nüüd on ta valmis saanud oma esikromaani, ulmeka „Viimased tuhat aastat“, mis on juba leidnud ka ametlikku tunnustust:…
Nüüd on ta valmis saanud oma esikromaani, ulmeka „Viimased tuhat aastat“, mis on juba leidnud ka ametlikku tunnustust:…
4 minutit
Robert Paiste 9. VII 1932 – 16. XI 2016
Robert Paiste on öelnud: „Heli on vibratsioon ja vibratsioon on energia. Elu energia on samuti vibratsioon ja heli. Seega on meie jaoks heli üks osa väga sügavast ja lihtsast tõest. Me ei ole ainsad, kes nii tunnetavad. On palju muusikast sügavalt lugupidavaid trummareid, kes saavad sama tunde taldrikuid mängides. Tegu ei ole…
2 minutit
Vanniskäimine keelatud!?
Selgunud on tänavused Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kandidaadid.
Läheneb teise Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna väljakuulutamise päev. Žürii koosseisus Johanna Ross, Indrek Mesikepp, Tõnis Parksepp, Kajar Pruul ja siinkirjutaja valis 2016. aasta kriitikaauhinna kandidaatideks järgmised arvustused:
Heli Allik, „Kivi, paber, käärid. Kolmas vorm“ (HAPKOMAHi dokumentaalproosaraamat „Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood Nihilist.fm’ist“, Vikerkaar…
Heli Allik, „Kivi, paber, käärid. Kolmas vorm“ (HAPKOMAHi dokumentaalproosaraamat „Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood Nihilist.fm’ist“, Vikerkaar…
2 minutit
Frank Zappa filmi jõudsid oluliste teemadena musikaalsus, kompositsioon, tsensuur, sotsiaalne ja poliitiline kommentaar.
Pressifoto
Pärandi sisse minek
Thorsten Schütte: „Zappa repertuaar on sügav ja keeruline universum, mis võib sind saata terve elu.“
5 minutit
Euroopaliku vaimsuse kandja
Vello Asi jääb Eesti sisearhitektuuri ajalukku jõulise modernisti, uue esteetika ja projekteerimiskultuuri rakendajana.
2004. aastal viimase kursuse kunstiakadeemia kunstiteaduse üliõpilasena bakalaureusetöö teemat valides jõudsin otsingutega Viru hotelli ning selle algse interjöörini. Algasid päevi kestnud vestlused Vello Asiga, mis kulmineerusid kolm aastat hiljem kataloogi ja näitusega arhitektuurimuuseumis. Võimalus suhelda otse allikaga, koguda mälestusi ja…
3 minutit
Korrastussoov
Kui uskuda, et kunstis tõusevad uued, senisele vastupidised suundumused esile varem kui ühiskonnas tervikuna, siis tasub tõe, surma ja tuleviku mainimisele kui piiritõmbamisele tähelepanu pöörata.
Paul Kuimeti näitus „Perpendikulaarne“ EKKMis kuni 11. XII. Näitusega kaasneb Lugemiku välja antud kataloog Chris Sharpi ja Jaak Tombergi tekstidega.
Umbrella rühmituse (Maris Karjatse, Madis Kurss, Kaisa Maasik,…
Umbrella rühmituse (Maris Karjatse, Madis Kurss, Kaisa Maasik,…
4 minutit
Ülo Tonts 6. V 1931 – 19. XI 2016
Möödunud laupäeval lahkus meie hulgast viljakas kirjandus- ja teatriteadlane ning kriitik Ülo Tonts.
Ülo Tonts sündis Valgamaal Laanemetsa talus põllutööliste pojana, õppis Hargla ja Laanemetsa algkoolis ning lõpetas Valga I keskkooli. Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas õppis ta aastail 1949–1954, lõpetades selle eesti filoloogina. Seejärel oli ta õpetaja Tartu II ja VIII keskkoolis.
1957. aastast peale hakkasid ajakirjanduses ilmuma tema…
Ülo Tonts sündis Valgamaal Laanemetsa talus põllutööliste pojana, õppis Hargla ja Laanemetsa algkoolis ning lõpetas Valga I keskkooli. Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas õppis ta aastail 1949–1954, lõpetades selle eesti filoloogina. Seejärel oli ta õpetaja Tartu II ja VIII keskkoolis.
1957. aastast peale hakkasid ajakirjanduses ilmuma tema…
2 minutit
Vanad head üheksakümnendad
Pean tunnistama, et sajandi müüduimat raamatut ma lugenud ei ole. Seega ei oska võrrelda, kas praegune n-ö jätkuraamat on kõvem purakas või mahedam üllitis kui „Musta pori näkku“. Kaldun siiski arvama, et toone on maha keeratud 100%, sest midagi põrutavat eluloolisest eneseabiõpikust, nagu autor on uue raamatu tituleerinud, õigupoolest ei leia.
Mihkel Raua „Kus ma olen ja…
Mihkel Raua „Kus ma olen ja…
4 minutit
Pealelend – Mihkel Seeder, VAT-teatri dramaturg
VAT-teater ja Drakadeemia toovad 1. detsembril lavastatud lugemiste sarja „Lavaproov“ raames rahvusraamatukogu teatrisaalis publiku ette Liis Seina näidendi „Kataloog“. Lavastab selle Jim Ashilevi ning esitavad Mari Jürjens, Tiina Tauraite, Tõnis Niinemets, Kait Kall ja Margus Prangel.
Mida kujutab endast „Lavaproov“ ja miks on VAT-teater sellise sarja ellu kutsunud?
„Lavaproov“ sündis VAT-teatri ja Drakadeemia…
Mida kujutab endast „Lavaproov“ ja miks on VAT-teater sellise sarja ellu kutsunud?
„Lavaproov“ sündis VAT-teatri ja Drakadeemia…
2 minutit
Yyse massinaga mõtsah
Mul olĺ kõrra sääne ammõt, et olli kõgõ yyse tu massinaga mõtsah, teat. Tavalidsõ oransi Harvesteriga. Olin ehituse pealt sinna yle läinud, kui koht vabanes. Veoka load olemas, natuke praktikat ja kraana juhtimine ära õppida, siis toimis. Raha oli sellel tööl hea ja mõni tellija maksis veel lisa kah, kui kähku tehtud said . . . . Puudega seda pappi…
8 minutit
Kuivõrd eliitkoolid on avalik-õiguslikud haridusasutused, peaks seal õppimine olema realistlik perspektiiv erisuguse taustaga lastele – ka nendele, kelle vanemad ei saa neid keset tööpäeva tasulisse eelkooli sõidutada.
Sille Annuk / Postimees / Scanpix
Eliitkoolide laste vanemad kui kihistava süsteemi taastootjad
Olgugi et praegusi koolikatseid kritiseeritakse, puudutab kriitika enamasti katsetel esinevaid küsitavusi lapse „tõeliste annete“ väljaselgitamisel, mitte seda, et nii väikeste laste testimine iseenesest ebamoraalne oleks.
7 minutit
