2016-46 (3616)

Üks roll

Guyanas sündinud ja Ühendkuningriigis üles kasvanud Gina Miller on Londoni investeerimisfondi SCM Private juht ja kogenud filantroop. Ise on ta end nimetanud parajaks töö- ja adrenaliinisõltlaseks. Milleri heategevusfond on 2009. aastast väikestesse ühiskondlikesse ettevõtmistesse panustanud üle 136 000 naela ning tema viimase aja võrgustik WeAreTheCity vahendab naiste tööellu puutuvat informatsiooni. Läbipaistev asjaajamine on…
Peegli preestrinna ja tema kollane kolonel
Mart Kadastik, Nüüd ma siis kirjutan. Toimetanud ja korrektuuri lugenud Marika Mikli. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2016. 399 lk.

Peegli preestrinna ja tema kollane kolonel

Kadastiku suhtumine palgalistesse ajakirjanikesse on pehmelt öeldes põlglik (kasumi teenimise töövahendid), erandiks on koos temaga kollaseid projekte käivitanud tegelased.

Argitraagika VI – Poliitkorrektsus on surnud. Elagu poliitkorrektsus!

Vanasti tavatseti öelda, et poodu majas köiest ei räägita. See on viisakus. Ei ole vaja õnnetute inimeste haava osatada, ammugi sinna oma räpaseid sõrmi toppida. Isegi fakt, et enesetappu ei ole meie kandis kunagi vastuvõetavaks peetud, ei anna õigust õiendada. Ehkki kadunuke tegi enam-vähem kõigi ellujäänute arvates läbinisti vale valiku,…
Mis nüüd saab?
Protest Trumpi vastu Washington DCs
.Ted Eytan / Wikimedia Commons

Mis nüüd saab?

Ajalugu iseenesest ei kordu, ent ometi näivad seal olevat teatavad sisseehitatud tsüklid ning võib-olla on üks tsükkel nüüd jälle asendumas teisega

Interaktiivne kunst kriisis

„Ars Electronica“ on rahvarohke, pakub mõtteid ja meelelahutust, aga digikultuuri asjatundjad peavad vaimutoitu tikutulega otsima.

„Ars Electronica“ on disainitud üha hoomamatumaks. See on ka võte, kuidas võidelda kriitika vastu. Kui kõike on palju, siis ei jõua seda haarata ja peab leppima vaid osaga. Kritiseerijale öeldakse, et ta ei näinud…

Armastusega pianistidest

Klaverifestival on maailm, mis oma tuttavlikkuses mõjub turvaliselt, ent millest ei puudu uudsuse pinge.

Tallinna klaverifestival 4. – 12. XI.
Käes on lumesegune novembripimedus, mille saab üle elada vaid tänu sellele, et miski tekitab eredat sisemist põlemist. Väliselt sama must-valge, ent olemuses muusika lugematuid värve võimaldav klaver passib talvekuuga hästi.…

Post-sõnastik XXXIV – Maksimalism

Maksimalistlik romaan demonstreerib, et vähemalt esteetilisel tasemel ei ole entsüklopeedia kui suure narratiivi surm kaugeltki veel käes, ehkki entsüklopeedilise stiili juurde kuulub sageli ka satiiriline toon.

Minimalistlik esteetika on nüüdiskultuuri kanooniline stiiliregister. Kuid vähesuse poeetika on peaaegu varju jätnud oma dialektilise kaasaande – maksimalismi. Sellise paradoksaalse…
Kontrast ja kontra-ast
Kaur Riismaa (vasakul) ja Karl Martin Sinijärve luulelaadis võib näha konflikti, aga ka eesti luule mitmekesistumist. Dialoog on igal juhul sündinud!
Rahel / Wikimedia Commons, Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com

Kontrast ja kontra-ast

Kaur Riismaa värskeimal luulekogul „Soekülm“ on kaks korda nii palju ümbrispaberit ning neli korda nii palju võimalikke ümbrispaberikujundusi kui raamatutel harilikult. Vastavalt lugeja soovile volditav ümbris võimaldab valida küll samade motiividega, ent mitmesuguste värviskeemide ning kontrastsusega kujunduste vahel. Ometigi – eks viita ju kogu pealkirigi teatavale kontrastiotsingule nagu seegi, et riismaalikult…

Pealelend – Ove-Kuth Kadak loomingulise kollektiivi Cloe liige

Eesti Kontserdi noorte produtsentide ettevõtmisega EK:Labor jõuab novembri lõpus lavale kaks uuenduslikku kontserdiformaati.
Jääb mulje, et teie kontsertlavastuses „Koridor“ on rõhk peaaegu samavõrra ruumielamusel kui muusikal. Millega te publikut üllatate?
Meie lavastuses on heli, valgus ja visuaal võrdväärsed. Akustiline muusika, mis hõlmab nüüdisklassika, seisundimuusika ja minimalismi elemente, annab ruumis toimuvale tajulise toetuspinna;…

Ironiseeriv luulekuningas oma kaanoni võrgus

Mu kahemõtteline kuulsus
On kahemõtteline mitte selle pärast,
Et ausse valesti ma tõstet
Mitte mu talendi järgi …
 
Vaid kuna ilmne väljakutse
Ja tinglikkus on minu värssides?
Ja palju kirbeid üllatusi
Kapriisitsevais sõnades?
 
Igor-Severjanin, „Kahemõtteline kuulsus“
 
Tänapäeva eesti, aga isegi vene lugeja tunneb Igor-Severjanini (1887–1941) loomingut suhteliselt halvasti. Omal ajal luuletajate kuningaks kroonitud autori luuletustest tuntakse praegu parimal juhul ära…

Pealelend – Marianna Liik kontsertetenduse „Kommentaarium“ helilooja

Eesti Kontserdi noorte produtsentide ettevõtmisega EK:Labor jõuab novembri lõpus lavale kaks uuenduslikku kontserdiformaati.
Kuidas kujunes idee kaasata kuulajad teoste kommenteerijatena uue teose loomisse? Mismoodi võiks helilooja ja publiku suhtlus ideaalis toimida?
Looming on mõjutatud keskkonnast, kus elame. Loomingut mõjutavad arvamused, arusaamad, suhtumised. Seejuures on kunstis mingi sõltumatus, puhtus ja ajatus. Helilooja suhestub…

Pealelend – Paavo Piik, festivali „Talveöö unenägu“ kuraator

Tallinna Linnateater korraldab 5. kuni 10. detsembrini rahvusvahelise teatrifestivali „Talveöö unenägu. Plaan B“. 2000. aastast korraldatav festival toimub üle aasta.
Kaks aastat tagasi kandis festival alapealkirja „Tõsised mängud“ ning eeskätt näidati seal uut mängulist dramaturgiat. Mida tähistab nüüdne alapealkiri „Plaan B“?
Uus või algupärane dramaturgia iseloomustab hästi ka seda festivali: klassikute interpretatsioone ei ole,…

B-maja kubises vilistlastest

Peale eriliste heliloojate ja tippinterpreetide osales sel mammutkontserdil peaesinejana maja ise.

Sünnipäevakontsert „Helikee B-majas. TMKK 55“ 12. X Kivimäel. Kavas Tallinna muusikakeskkooli vilistlastest heliloojad ja interpreedid.
Tallinna muusikakeskkooli sünnipäevapidustuste jätkuna muutus vana hea Kivimäe B-maja kontserdipaigaks. Selle õppehoonega seostuvad igal TMKKs õppinul oma mälestused, hirmud ja rõõmud – kellele kohusetunne, kellele…

Kes on Bernard Lucas Feringa?

Prof Feringa on pärit Hollandi-Saksamaa piirialalt, sündinud katoliikliku kümnelapselise talupere teise lapsena. Äärmiselt töökas ja tahtejõuline. On märkimisväärne, et olles olnud Groningeni riigiülikooli orgaanilise keemia professor alates 1988. aastast, oli Ben Feringa möödunud aastaks jõudnud juhendada juba 100. doktorandi. Kõikvõimalikke auhindu, medaleid, tiitleid jm on talle annetatud kuni 40 juhul,…

Võta oma elevandiluust torn ja …

Olin positiivselt üllatunud, kui kuulsin, et ilmuvad Jim Ashilevi armastuskirjad teatrile. Küll aga ei ole tegu poeetiliselt ülevoolavate wertherlike „oh, armsam, kui sa mind ei armasta, siis tapan end“ laadi läkitustega. Akside vahel kasvanud lapsena olen näinud korduvalt, et üks tunne valdab ühel hetkel peaaegu iga näitlejat või teatritegijat – mis mõte…

Kes tunneb alkeemiat?

Festivalikorraldajad on hakanud pöörama tähelepanu võrdõiguslikkusele ja on seetõttu häiritud, et peapreemia Golden Nica läks vaid ühes, minevikuteeneid hindavas kategoorias naisele.

„Ars Electronica“ festival „Radikaalsed aatomid ja meie aja alkeemia“ Linzis 8. – 12. IX.
Kas data on uus nafta? Kuidas rematerialiseerida virtuaalsust? Mis…

Pealelend – Emilie Toomela Prantsuse Instituudi kommunikatsioonijuht ja vabakutseline filmikriitik

Mis mõte on PÖFFi tänavusel Prantsuse fookusel, kui prantsuse filmikunstil endal justkui fookust ei ole?
Prantsuse filmikunst on alates esimestest filmidest olnud otsiv. Kui esimesed komöödiad jõudsid Prantsusmaal kinodesse, leidsid kohalikud kultuurikriitikud kui ühest suust, et film on üks kerglane žanr ja sellele suurt tulevikku loota ei ole. Liikuvad pildid…

Igavikulised tarkused eksootilise pärimuse mosaiigis

Vaba Lava ja teatriühenduse Misanzen „Süüria rahvalood“, lavastaja Helen Rekkor, dramaturg Liis Väljaots, kunstnik Maarja Pabunen, videokunstnik Kristin Pärn, heliloojad ja -kujundajad Martin-Eero Kõressaar ja Villem Rootalu, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Artur Linnus, Katrin Kalma, Rauno Kaibiainen ja Shannon Quinn. Esietendus 29. X Vaba Lava teatrikeskuses.
Helen Rekkori koguperelavastuses „Süüria rahvalood“…
Sissejuhatus filosoofiasse narkoromantilisel meetodil
Emma (Evelin Võigemast) elas oma elu lahedamaid aastaid. Nüüd on ta võõrutusravikliinikus.
Siim Vahur

Sissejuhatus filosoofiasse narkoromantilisel meetodil

Lavastuses „Inimesed, kohad ja asjad“ kujutatud sõltlased on inimesed, kes alguses on nagu karjatused ilma suuta, ja siis, kui leiavad suu, oksendavad maailma välja.

Intervjuu – Feringa: ei tohi karta astuda seikluslikku vahekorda keemiaga

Mis inspireerib teid töös, haarab kaasa?
Selliste dünaamiliste molekulaarsüsteemide disain, milles me saame kontrollida kõikvõimalikke süsteemi omadusi ning lülitus- ja mootorifunktsioone.
Hobid ja vaba aeg.
Keemia on põhihobi! Kuid naudin väga ka perekondlikke sündmusi, jalutuskäike, lugemist, uisutamist ja koduaias aedvilja kasvatamist.
Teie nõuanne noortele teadlastele.
Ei tohi karta esitada hulljulgeid, uljaid küsimusi, ei…

Nobeli keemiaauhind anti julguse eest murda mõttebarjääre

Sauvage, Stoddart ja Feringa on toonud teadusse ebaharilikku lähenemist, peale muu lükanud loomingus esiplaanile kunstilised jm tunnetustasandid.

Nobeli auhinna keemia alal said prantslane Jean-Pierre Sauvage (1944), šotlane Sir James Fraser Stoddart (1942) ja hollandlane Bernard Lucas Feringa (1951) „molekulaarmasinate disaini ja sünteesi eest“ (Nobeli keemiakomitee). Sauvage tegi 1983.…

Ainuke aus põhjendus on „ma ei viitsi“

Sporti harrastatakse järjest enam, kuid kolmandik Eesti inimestest ei liiguta ennast üldse, põhjustena tuuakse välja aja- ja huvipuudus.

Kultuuriministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee ja Emori möödunud aasta uuringust selgus, et liikumisharrastusega on meil täisealisest elanikkonnast hõivatud 45%, mis on seni kõrgeim näitaja. Samas tõdetakse, et 33% ei liiguta ennast…

Vaimse kultuuripärandi säilitamine tagab elava kultuurielu

Jorijn Neyrinck: „Kultuur kui protsess kätkeb endas juba iseenesest kaasamist ja väljajätmist. Ainus, mis me teha saame, on avatud keskkonna loomine.“

UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon käsitleb vaimse kultuuripärandina eneseteadvust loovaid põlvest põlve edasiantavaid kombeid, tavasid, teadmisi ja oskusi, mis on inimestele nende argipäevas tähtsad, kuid muutuvad…

Inimlik häbi naaritsakasuka all

Kas pole just paradoksaalses sõnapaaris „südamlik silmakirjalikkus“ Ingomar Vihmari tõlgenduse võti, farsi seljatamise eeldus, ihuliku ja hingelise häbi ühtesulatamine?

Pärnu Endla „Mitte praegu, kallis!“, autorid Ray Cooney ja John Chapman, tõlkija Hannes Villemson, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar, kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Karmen Tellisaar.…
Uutmoodi salongikultuur
Muusikale keskendumast takistas „Brunchertil“ mure munapudru jahtumise pärast.
Kati Remmelkoor

Uutmoodi salongikultuur

Kuidas „Brunchertit“ nähtusena mõista ja milline on hommikusöögi ja muusika vahekord – milline on seal muusika roll.

Lihtsalt Bona Aafrikast
Bona tunnetus on Ameerikas elamisele vaatamata sügavalt aafrikalik.
Saara-Nette Tõugjas

Lihtsalt Bona Aafrikast

Richard Bona ei püüagi olla ultramoodne ning midagi eriskummalist ja uut välja mõelda.

Laevanduse areng annab võõrliikide levikule hoogu

Üks laev võib teise kohta kanda miljardeid planktilisi organisme, järjest uued liigid satuvad uutele, oma päritolupiirkonnast kaugel asuvatele aladele.

 
Peamiselt meretranspordiga kaasnev võõrliikide kanne uutesse piirkondadesse on kestnud sajandeid ja jätkub ka edaspidi. Viimastel aastakümnetel on laevandus kiiresti arenenud: ehitatakse järjest suuremaid laevu, laevaliiklus on muutunud tihedamaks,…

Raamat hallidest inimestest

„50:50“ on aus raamat. Huvitav sissevaade kultuurilukku, 1960ndatesse, 1970ndatesse. Ave Alavainu luuletajaks kujunemise teesse. Aves on kõik erilisem kui lihtsurelikes. Ja kuigi ta vihjab mitmel korral, et teda saadab eesti kirjanduses marginaalsuse slepp, juba Vene ajast, on ta rohkem luuletaja kui üksi meist. Ta on rohkem kunstnik kui kunstnikud isegi. Avega…
Lummavalt tüütu tulnukateadus
Louise Banksist (Amy Adams) ei saa filmi vältel kangelast, vaid ta jääbki tagasihoidlikuks lingvistiks.
Kaader filmist

Lummavalt tüütu tulnukateadus

Mängufilm „Saabumine“ („Arrival“, USA 2016, 116 min), režissöör Denis Villeneuve, stsenarist Eric Heisserer, operaator Bradford Young, helilooja Jóhann Jóhannsson, põhineb Ted Changi lühijutul „Sinu elu lugu“ („The Story of Your Life“) Osades Amy Adams, Jeremy Renner, Forest Whitaker, Michael Stuhlbarg jt.
Nad on siin: üllatuskülalised kosmose avastamata nurkadest, võõrad, kelle eesmärkidest ega plaanidest…
Sirp