Üks roll

Peegli preestrinna ja tema kollane kolonel
Kadastiku suhtumine palgalistesse ajakirjanikesse on pehmelt öeldes põlglik (kasumi teenimise töövahendid), erandiks on koos temaga kollaseid projekte käivitanud tegelased.

Mitme näo ja nimega meediategelane
Kadastik oli KGB andekas tööriist, üks parimaid Eesti NSV ajakirjanikke, kellest repressiivorgan üldse unistada võis.
Argitraagika VI – Poliitkorrektsus on surnud. Elagu poliitkorrektsus!

Taaskasutus filmikunstis
Uue Hollywoodi linateosed on stilistiliselt äravahetamiseni sarnased mitmekümne aasta taguste filmidega.

Mis nüüd saab?
Ajalugu iseenesest ei kordu, ent ometi näivad seal olevat teatavad sisseehitatud tsüklid ning võib-olla on üks tsükkel nüüd jälle asendumas teisega
Interaktiivne kunst kriisis
„Ars Electronica“ on rahvarohke, pakub mõtteid ja meelelahutust, aga digikultuuri asjatundjad peavad vaimutoitu tikutulega otsima.
Armastusega pianistidest
Klaverifestival on maailm, mis oma tuttavlikkuses mõjub turvaliselt, ent millest ei puudu uudsuse pinge.
Käes on lumesegune novembripimedus, mille saab üle elada vaid tänu sellele, et miski tekitab eredat sisemist põlemist. Väliselt sama must-valge, ent olemuses muusika lugematuid värve võimaldav klaver passib talvekuuga hästi. Kui praegu kestab III Tallinna rahvusvaheline…

Mis teeb pildiraamatu atraktiivseks?
Poola plakat, aga ka pildiraamat on olnud kvaliteedimärgina Eestis eeskujuks ning on seda ka praegu.
Post-sõnastik XXXIV – Maksimalism
Maksimalistlik romaan demonstreerib, et vähemalt esteetilisel tasemel ei ole entsüklopeedia kui suure narratiivi surm kaugeltki veel käes, ehkki entsüklopeedilise stiili juurde kuulub sageli ka satiiriline toon.

Kontrast ja kontra-ast
Pealelend – Ove-Kuth Kadak loomingulise kollektiivi Cloe liige
Jääb mulje, et teie kontsertlavastuses „Koridor“ on rõhk peaaegu samavõrra ruumielamusel kui muusikal. Millega te publikut üllatate?
Meie lavastuses on heli, valgus ja visuaal võrdväärsed. Akustiline muusika, mis hõlmab nüüdisklassika, seisundimuusika ja minimalismi elemente, annab ruumis…
Ironiseeriv luulekuningas oma kaanoni võrgus
On kahemõtteline mitte selle pärast,
Et ausse valesti ma tõstet
Mitte mu talendi järgi . . . .
Vaid kuna ilmne väljakutse
Ja tinglikkus on minu värssides?
Ja palju kirbeid üllatusi
Kapriisitsevais sõnades?
Igor-Severjanin, „Kahemõtteline kuulsus“
Tänapäeva eesti, aga isegi vene lugeja tunneb Igor-Severjanini (1887–1941) loomingut suhteliselt halvasti. Omal ajal luuletajate kuningaks kroonitud autori luuletustest tuntakse praegu parimal juhul ära igihaljas…
Pealelend – Marianna Liik kontsertetenduse „Kommentaarium“ helilooja
Kuidas kujunes idee kaasata kuulajad teoste kommenteerijatena uue teose loomisse? Mismoodi võiks helilooja ja publiku suhtlus ideaalis toimida?
Looming on mõjutatud keskkonnast, kus elame. Loomingut mõjutavad arvamused, arusaamad, suhtumised. Seejuures on kunstis mingi sõltumatus,…
Pealelend – Paavo Piik, festivali „Talveöö unenägu“ kuraator
Kaks aastat tagasi kandis festival alapealkirja „Tõsised mängud“ ning eeskätt näidati seal uut mängulist dramaturgiat. Mida tähistab nüüdne alapealkiri „Plaan B“?
Uus või algupärane dramaturgia iseloomustab hästi ka seda festivali:…
B-maja kubises vilistlastest
Peale eriliste heliloojate ja tippinterpreetide osales sel mammutkontserdil peaesinejana maja ise.
Tallinna muusikakeskkooli sünnipäevapidustuste jätkuna muutus vana hea Kivimäe B-maja kontserdipaigaks. Selle õppehoonega seostuvad igal TMKKs õppinul oma mälestused, hirmud ja rõõmud – kellele kohusetunne, kellele hirm erialatunni või arvestuse ees,…

Muutuvad väärtused painutavad paragrahve
Väike riiklik toetus mälestistele paneb omanikud raskesse olukorda, kuid tekitab siiski motivatsiooni ise vahendeid juurde leida ja suurendab vastutust.
Kes on Bernard Lucas Feringa?
Võta oma elevandiluust torn ja …
Kes tunneb alkeemiat?
Festivalikorraldajad on hakanud pöörama tähelepanu võrdõiguslikkusele ja on seetõttu häiritud, et peapreemia Golden Nica läks vaid ühes, minevikuteeneid hindavas kategoorias naisele.
Kas data on uus nafta? Kuidas rematerialiseerida virtuaalsust? Mis on meie aja kuld? Kas tarkade…
Pealelend – Emilie Toomela Prantsuse Instituudi kommunikatsioonijuht ja vabakutseline filmikriitik
Prantsuse filmikunst on alates esimestest filmidest olnud otsiv. Kui esimesed komöödiad jõudsid Prantsusmaal kinodesse, leidsid kohalikud kultuurikriitikud kui ühest suust, et film on üks kerglane…
Igavikulised tarkused eksootilise pärimuse mosaiigis
Helen Rekkori koguperelavastuses „Süüria rahvalood“…

Sissejuhatus filosoofiasse narkoromantilisel meetodil
Lavastuses „Inimesed, kohad ja asjad“ kujutatud sõltlased on inimesed, kes alguses on nagu karjatused ilma suuta, ja siis, kui leiavad suu, oksendavad maailma välja.
Intervjuu – Feringa: ei tohi karta astuda seikluslikku vahekorda keemiaga
Selliste dünaamiliste molekulaarsüsteemide disain, milles me saame kontrollida kõikvõimalikke süsteemi omadusi ning lülitus- ja mootorifunktsioone.
Hobid ja vaba aeg.
Keemia on põhihobi! Kuid naudin väga ka perekondlikke sündmusi, jalutuskäike, lugemist, uisutamist ja koduaias aedvilja kasvatamist.
Teie nõuanne noortele teadlastele.
Ei tohi karta…
Nobeli keemiaauhind anti julguse eest murda mõttebarjääre
Sauvage, Stoddart ja Feringa on toonud teadusse ebaharilikku lähenemist, peale muu lükanud loomingus esiplaanile kunstilised jm tunnetustasandid.
Ainuke aus põhjendus on „ma ei viitsi“
Sporti harrastatakse järjest enam, kuid kolmandik Eesti inimestest ei liiguta ennast üldse, põhjustena tuuakse välja aja- ja huvipuudus.
Vaimse kultuuripärandi säilitamine tagab elava kultuurielu
Jorijn Neyrinck: „Kultuur kui protsess kätkeb endas juba iseenesest kaasamist ja väljajätmist. Ainus, mis me teha saame, on avatud keskkonna loomine.“
Inimlik häbi naaritsakasuka all
Kas pole just paradoksaalses sõnapaaris „südamlik silmakirjalikkus“ Ingomar Vihmari tõlgenduse võti, farsi seljatamise eeldus, ihuliku ja hingelise häbi ühtesulatamine?

Uutmoodi salongikultuur
Kuidas „Brunchertit“ nähtusena mõista ja milline on hommikusöögi ja muusika vahekord – milline on seal muusika roll.

Lihtsalt Bona Aafrikast
Richard Bona ei püüagi olla ultramoodne ning midagi eriskummalist ja uut välja mõelda.
Laevanduse areng annab võõrliikide levikule hoogu
Üks laev võib teise kohta kanda miljardeid planktilisi organisme, järjest uued liigid satuvad uutele, oma päritolupiirkonnast kaugel asuvatele aladele.
Peamiselt meretranspordiga kaasnev võõrliikide kanne uutesse piirkondadesse on kestnud sajandeid ja jätkub ka edaspidi. Viimastel aastakümnetel on laevandus kiiresti arenenud: ehitatakse järjest suuremaid laevu, laevaliiklus on muutunud tihedamaks,…
Raamat hallidest inimestest


