2016-15 (3585)

TMW – Muusikatööstusel on vaja tarka andmesüsteemi

Muusikatööstuse konverents 1. ja 2. IV Nordic Hotel Forumis.
TMW on oma profiili oluliselt laiendanud. Kontsertide ja muusikatööstuse konverentsi kõrvale on toodud järjest uusi funktsioone, nii et sellest on nüüd ametlikult kujunenud linnafestival. „Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi,“ ütles mõne aasta eest vabariigi aastapäeva kõnes president Toomas…

Kesisus ja mitmekesisus

Homme algab Eesti Vabariigis presidendikampaania. Esimesena ja seni ainsana annab Siim Kallas rahvusooperi Estonia kammersaalis teada oma soovist presidendiks saada.
Presidendi valimiseni ei ole jäänud enam liiga palju aeg, kuid seni on oma huvist Eesti presidendiks saada teada andnute read hõredad. Tekib tahtmine huigata: „Auuu, kandidaadid, tulge kapist välja!“ Ajakirjanduses on küll…
Plekktrummide kõrvulukustav vaikimine
Joonas Hellerma on leidnud ETV saates „Plekktrumm“ toimiva tasakaalu torkiva poleemilisuse ja empaatilise süvenemise vahel.
Ülo Josing / ERR

Plekktrummide kõrvulukustav vaikimine

Joonas Hellerma: „Televisioon meediumina on kummalisel vahealal. Ühtpidi oodatakse televisioonilt, et ta teostaks (kultuuri)kriitikat, (kultuuri)ajakirjandust, teiselt poolt on ta ise ka (kultuuri)kriitika objekt.“

Voogedastus ja muusikaline vorm

Kuigi muusika voogedastuse esilekerkimises võiks näha digitaalse salvestustehnika ja interneti arengu loomulikku tulemit, on minu kirjutise eesmärk näidata pigem seda, et voogedastust toetavad struktuurimuutused kujunesid muusikas välja juba mõnevõrra varem. Voogedastus muusika tarbimisvormina pigem pühitses mainitud struktuurimuutused, pakendades need muusika vastuvõttu silmas pidades lõpuks sobivasse formaati. Selle väite selgitamiseks tuleb…

Sild, mis ei vii kuhugi

Aprilli alguses ilmus meediasse uudis, et Taani populaarne teleseriaal „Sild“ („Bron/Broen“) leiab originaalsarja ja kahe muganduse järel tee ka Eestisse neljandas variandis, kus lahendatakse nagu originaali esimesel hooajal kahe riigi vahelisel sillal toimunud mõrvajuhtumit. Riikideks siis seekord Eesti ja Venemaa.
Algversiooni tootjafirma Filmlance direktori Lars Blomgreni sõnul lubab keskse idee tõstmine…
Netflix muudab mängureegleid
Liina Siib. Movie Posters. Digitaaltrükk. 2001. Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstimuuseum.

Netflix muudab mängureegleid

Kui turg on globaalne, siis on ka nišiauditooriumid ja väikesed maitseerisused piisavalt suured ja olulised, et nende rahuldamine eesmärgiks seada.

See ohutu paremäär

Veebruaris kirjutas Rein Raud Sirbis ehtsa Eesti konservatiivsuse kui mõttesuuna lahustumisest, pannes olukorrale kaks diagnoosi: „Esiteks, enamik end Eestis konservatiivideks nimetavaid poliitikuid ei ole konservatiivid, vaid traditsionalistid, kusjuures sageli üsna radikaalsed. Teiseks, selliste jõudude esilekerkimine osutab konservatiivsete väärtuste kriisile, mis tuleneb võimude tegematajätmistest eriti sotsiaalpoliitika valdkonnas. See on hakanud murendama ühiskonna…

Püha tõde – Vahelduv pilvisus ajalootaevas

Ajalugu on läbi aegade talletatud kivitahvlitele, pärgamendile ja trükikunsti leiutamisest peale ka paberile. Kroonikate ja raamatute kõrval on paar viimast sajandit salvestatud ka ajakirjandusse. Valdkondades, mida riigi tasandil süsteemselt ei dokumenteerita, peaasjalikult just ajakirjandusse. Et saada teada, millised näitused olid eksponeeritud või missugused etendused toimusid kolmkümmend aastat tagasi, oli kõige…

Eestlase süümepiin ei kao

„Enamasti on niisuguste kogumikkude eesmärk valgustada mingit ajajärku teatud läbilõikes, paljude silmade läbi. Nende tegelik väärtus ühiskonna hingeseisundi jäädvustamisel selgub tavaliselt alles aastaid hiljem, kui nad osutuvad oma aja dokumentaalseteks tunnistajateks.“ Nõnda on kirjutanud toimetaja Anu Salusäär 1995. aastal Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud kogumiku „Kaksteist Eesti kirja“ järelsõnas.
21 aastat hiljem…

Rohkem süvenemist, rohkem kõike!

Kirjandussaateid on ERRi tele- ja raadiokanalites päris palju. Praegu on käigus sarjad „Kirjandusministeerium“, „Loetud ja kirjutatud“, „Peeter Helme soovitab“ ja „Uus raamat“. Vahel on kirjandusteemat ka „Vasaras“, „OPis“ ja „Plekktrummis“. Raadioteater laseb „Luuleruumis“ eetrisse luulesalvestusi, püsib kuuldemängude ja järjejuttude traditsioon. Aeg-ajalt toovad vaheldust projektipõhised sarjad nagu „Luulelahing“ või „-atlas“, mullused…
Kolonialism meis enestes
Kas prantslased ei oska armastada ja armastusromaane kirjutada? Ületamatud armastusromaanid on just prantsuse kirjanduses (Stendhal, Flaubert, Zola, nobelist François Mauriac). Pildil Gemma Arterton Anne Fontaine’i filmis „Gemma Bovery“.

Kolonialism meis enestes

„Aegumatute armastuslugude“ sarja valik levitab ja süvendab arusaama, et maailmas on ainult üks oluline keel ja et oluline on ainult selles keeles kirjutatud kirjandus.

TMW –Süvamuusikast popnaivismini ja pärimusmuusikast metal’ini

VIII Tallinna muusikanädal 28. III – 3. IV: kontserdid 52 laval, ligi 35 000 kuulajat.
Suundusin tänavusele Tallinna muusika­nädalale (TMW) üsna ettevalmistamatult, sest olin kuulanud vaid käputäie helinäiteid. Muusika puhul ei paku elamust siiski üksnes (enne) tuvastatud kõrge kunstiline tase ja vastavus igaühe maitse-eelistustele, vaid ka meeldiv üllatusmoment. Positiivne ahhaa-elamus ongi…
Lutsukivilapsed ehk Looduslähedase kasvamise kaitseks
Kas lapsed on sellepärast tulevikus kehvemad keskastmejuhid või nirumad euroametnikud, kui nad pole kunagi roninud puu ja vesiveski varemete otsa, külakiigele, korstna otsa, katusele, kukkunud sealt alla, hüpanud sealt alla ja roninud uuesti, kukkunud, kukkunud, kukkunud, lõhkunud riideid ja põlvi ja küünarnukke.
Piia Ruber

Lutsukivilapsed ehk Looduslähedase kasvamise kaitseks

Jaapani Nipponi meditsiinikoolis võrreldi kõigile kättesaadavaid arve: üheks muutujaks võeti Jaapani maakondade metsaalade protsent ja teiseks vähihaigustesse suremise protsent. Ilmnes, et mida metsarikkam piirkond, seda harvem surevad inimesed vähki, metsavaene piirkond tähendas ka suuremat suremust.1 Ei saa muidugi väita, et mets kaitseb vähki haigestumise eest või teeb terveks, küll aga…
Reaalsem kui reaalsus
Richard Estes (1932). Peegeldused autol. Õli, lõuend, 1969. Erakogu.
Tübingeni Kultuurivahetuse Instituut

Reaalsem kui reaalsus

Kumu on astunud kõrgliigasse: fotorealismi näitus on samaväärne 1990ndatel Tallinna lauluväljakul antud Rolling Stonesi või Tina Turneri kontserdiga.

Undi Angst’id Endla laval
Mati Unti jäljendades on Ivar Põllu enda teha võtnud mitte ainult muusikalise kujunduse, vaid ka kunstnikutöö.
Gabriela Liivamägi

Undi Angst’id Endla laval

„Öös on asju“ lavastaja Ivar Põllu on olnud lausa erakordselt autoritruu: laval näidatav ja räägitav põhineb peaaegu täielikult Mati Undi tekstil.

Helisevate sõnade rüpes

Käes on jälle kevadkuu ja Kärt Hellerma luuleminal on käsil aknapesu. Avaluuletus „Pesen aknaid poliitbürooga“ toob meelde ühe teise luuletuse ühest teisest ajast: Debora Vaarandi „Aknapesijad“ (1958), mis omakorda meenutab veidi noort Underit. Nii see on, ajad mööduvad, kaovad kuhugi, aga luuletamine ja aknapesu jäävad. Kogu esimese poole tekstid kujutavad…

Vaimupealinna „Lucia di Lammermoor“

Gaetano Donizetti „Lucia di Lammer­moor“: muusikajuht Paul Mägi, lavastaja Roman Hovenbitzer, kunstnik Roy Spahn ja valguskunstnik Ulrich Schneider (kõik kolm Saksamaa), solistid Henriette Bonde-Jansen (Taani), Federico Lepre (Itaalia), Jānis Apeinis (Läti), German Gholami, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Marika Aidla, Vanemuise koor ja orkester. Esietendus 2. IV Vanemuise teatri väikeses…

Tehke muusikat ja saagu teid palju

Aega ei ole – see ongi see meie aeg. Ei ole aega, et jõuda ise otsuseni, mis või kes mulle meeldib. Seda peab otsustama keegi teine ja siis ma tean, mis mulle meeldib. Nii on see vist olnud aegade algusest peale, kuna oli keeld maitsta hea ja kurja tundmise puu vilja,…
Essee Eesti märgist
Maastik on eestlase identsuse üks kolmest alustoest. Ann Tenno fotod annavad loodusele oma­etteoleku rahu ning intiimsuse, võimaluse temaga kontakteeruda ilma kellestki segamata.

Essee Eesti märgist

Gustav Suits sõnastas 1905 lühidalt meie rahvusliku dilemma: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“ Täna on rõhk nihkunud: olgem küll eurooplased, aga jäägem siiski ka eestlasteks. Sellises e-riikluse ja rahvusriikluse pingeväljas me elame nii oma sisetunde kui ka välisuuringute andmeil.* Ühelt poolt globaalne tsivilisatsioon (Skype! e-residentsus! digiretsept! TransferWise!), teiselt poolt…

Anonymous Boh – kas viimane modernistlik võitleja?

Kunstniku teoste hüperpluralistlik sisu räägib samaaegselt kõigest ning oma korratus segaduses eimillestki.

Näitus „Teretulemast minu maailma“ kuni 30. IV Telliskivi loomelinnaku Renard Speed Shopi galeriis ja klubis Lekker 19. II –31. III ja baaris Shooters kuni 30. IV; näitus „Maisikuningas“ Pärnu Linnagaleriis 10. II – 5. III ja Võru Linnagaleriis kuni 29. IV; näitus…
Era- ja repertuaariteatri rikastav sümbioos
Tegelane Harri Puu (Rait Õunapuu) hääldab oma nime Haribo.
Gabriela Liivamägi

Era- ja repertuaariteatri rikastav sümbioos

Ugala lavastuses „Krimka!“ on esiplaanil see, mis annab kõik mahlad ja kordumatuse – näitlejate nüansirikas mäng.

Pealelend – Dmitri Harchenko, Tallinna Tantsuteatri loominguline juht

Tallinna Tantsuteatri ja Tallinna Filharmoonia koostöös on koreograaf-lavastaja Dmitri Harchenko toonud tantsu- ja muusikasarja „Ikoonid“ raames välja neli lavastust: 2014. aasta lõpus esietendus „Ikoonid. Elvis“, mullu aprillis „Ikoonid. Pärt“, tänavu jaanuaris „Ikoonid. Sinatra“ ja märtsis „Ikoonid. Bach“. Bachi orelimuusikale loodud tantsulavastust (tantsivad Anu Ruusmaa ja Endro Roosimäe, orelil Ulla Krigul)…

Naised ei soovita enam

„Kirjandusministeeriumi“ naiste rubriik oli kummaliselt vormistatud, kuid selle kadumisest on ometi kahju.

Õiglaselt kommenteerida Eesti kirjandus- ja kultuurisaadete või koguni üheainsa saatesarja „soolist kliimat“ (kuidas on sugupooled esindatud nii tegijate kui ka materjali hulgas ning millises võtmes sooteemale lähenetakse) oleks suur töö ja nõuaks palju kuiva andmekogumist. Mõnikord pakuvad väikesed…
Ülikooli arengu võti
Tiit Land: „Rektorina seisan selle eest, et ülikool kui tervik oleks atraktiivne ja arenev.“
Ave-Maria Mõistlik / Vikipeedia

Ülikooli arengu võti

Tallinna ülikooli arengu võti seisneb interdistsiplinaarsete uurimisülesannete lahendamises ja võimekuses neid kõrgel akadeemilisel tasemel menetleda.

Ülle Ulla 10. XI 1934 – 9. IV 2016

Meie seast on lahkunud Eesti lavade üks aristokraatlikumaid ja salapärasemaid daame. Baleriin, karaktertantsija, näitleja, tantsupedagoog, varieteelaulja ja kirjanik – pole vist muusat, kes ei oleks teda puudutanud. Kõike seda tegi Ülle Ulla võrdväärse andumuse ja pühendumusega.
Lõpetanud 1953. aastal Tallinna Koreograafiakooli esimese lennu, oli Ülle Ulla kakskümmend aastat Estonia balletisolist (1953–1966 ja 1970–1973).…
Ikkagi peamiselt doktorantidele
Mati Unti jäljendades on Ivar Põllu enda teha võtnud mitte ainult muusikalise kujunduse, vaid ka kunstnikutöö.
Gabriela Liivamägi

Ikkagi peamiselt doktorantidele

Ivar Põllu on leidnud tekstile, mis veerandsaja aasta eest meie kirjanduskriitikud nõutuks ehmatas, meelipaeluva lavavormi.

Nádasi tihnik

Péter Nádas (1942) on kirjanik, kelle esitamist Nobeli kirjandusauhinnale ungarlased nüüd juba mitu aastat südamest on oodanud. Nádas debüteeris 1960. aastate lõpus ja tuli kirjandusse koos selle hilismodernistliku kirjanikepõlvkonnaga, kes paistis loobuvat ungari proosa nii rahvuslik-realistlikust kui ka läänelikust traditsioonist. Nádasi hilisemate teoste valguses tunduvad tema algusaegade proosatekstid pigem katsetuste…

Iga vägeva naise selja taga on veel üks naine

Teleseriaalid kujundavad järjest enam võrdõiguslikkuse kultuuri ja arusaama poliitikast.

Televisioon on olnud peavoolu sünonüüm ligi 50 aastat. Internetikanalite ja -tootjate tulekuga seoses tarbitakse televisiooni veel intensiivsemalt ja kultuuriliselt on see määravam kui varem. Seriaale saab järjest enam osta otse tootjatelt hooaja kaupa, et need ühe hooga järjest…

Euroopas ei ole paremäärmuslus enam luuserite ideoloogia

Andrea Pető kommenteerib Ungari liikumist suletuse poole Euroopa poliitilises kontekstis.

Märtsikuu alguses viibis Tallinnas Friedrich Eberti fondi kutsel Budapesti Kesk-Euroopa ülikooli (CEU) professor Andrea Pető, et kaasautorina tähistada raamatu „Gender as Symbolic Glue. The Position and Role of Conservative and Far Right Parties In the Anti-Gender Mobilizations In Europe“* eestikeelse…

Mingi tunnetuslik värk

Sten-Johan Lill: „Film on võtte ajal tehtud otsuste kogum.“

Veidi pärast 1990ndaid käsitleva tragi­komöödia „Päevad, mis ajasid segadusse“ (Triin Ruumet, 2016) esilinastust küsitles kaasstsenarist Greta Varts filmi operaatorit Sten-Johan Lille. Juttu tuli Lille filmimuljetest, tema täispika debüütfilmi kogemusest, koostööst režissöör Triin Ruumeti ja teiste meeskonnaliikmetega ning loomulikult ka Lille sisulisest ja loomingulisest…

Viljandi Vibes annab Eesti muusikutele hoogu

Digiajastu. Üleilmastumine. Indie pop, indie house, indie folk, indie(ana Jones “– tänapäevases muusikamaailmas märksõnu jätkub. Eesti muusikatööstuse jõulises arengureas särab erksa tähena ka muusikavideote produktsioon, selle muusikaline ühtlustumine ja ühtaegu ka mitmekesistumine. Leidmaks peatamatule lokomotiivile uut jõudu, on Viljandi Vibes (VV) ellu viimas Eesti mõistes revolutsiooni, mis on mujal vilja…
Sümbolistlik-nostalgiline kurbmäng
Allar (Hendrik Toompere jr) ei oska Mariaga (Klaudia Tiitsmaa) rääkida muust kui peopanemisest. Sisemist muutust Allaris filmi jooksul ei toimu. Või pärast kirgastavat lõpplahendust siiski?
Kaader filmist

Sümbolistlik-nostalgiline kurbmäng

Mängufilm „Päevad, mis ajasid segadusse“ (Kinosaurus Film, Eesti, 2016, 86 min), režissöör Triin Ruumet, stsenaristid Triin Ruumet ja Greta Varts, operaator Sten-Johan Lill, heliloojad Hendrik Kaljujärv ja Karl Saks. Osades Hendrik Toompere jr, Juhan Ulfsak, Hendrik Toompere, Liina Vahtrik, Jaanika Arum, Taavi Eelmaa, Klaudia Tiitsmaa jt.
„Päevad, mis ajasid segadusse“ räägib Eesti pöörastest, trööstitutest ja kaosehõngulistest…
Sirp