Meie esimesed
2016. aasta märtsi lõpunädalad lähevad Eestis ajalukku ilmselt murrangulisena. Eelmisel nädalal jõudsid meie ametnikud niikaugele, et seitse esimest pagulast, see on viieliikmeline Iraagi pere, üks Süüria ja üks Jeemeni päritolu mees, on leidnud pelgupaiga ja uue elukoha Eestis. Sel nädalal jõudis avalikkuseni ka teave, et esimene koosellunud samasooline paar on jõudnud peresisese lapsendamiseni.
Esimesed on alati märkimisväärsed, kuigi eelviidatu…
Esimesed on alati märkimisväärsed, kuigi eelviidatu…
1 minut
Eestikeelne maailma ajalugu on jälle soomlaste kirjutatud
Seppo Zetterbergi peatoimetatud „Maailmanhistorian pikkujättiläinen“ ilmus esimest korda möödunud ajastu lõpuaastail, 1988. aastal.1 Aasta varem oli trükivalgust näinud „Suomen historian pikkujättiläinen“, mille koostamist oli…
9 minutit
Universaalajalugude aeg on möödas
Lugejale, kes tunneb põhjalikumalt vanade idamaade ajalugu, on „Maailma ajalugu“ liiga pealiskaudne ning täis faktidena esitatud hüpoteese.
Raamatutel, mis püüavad hõlmata kogu maailma ajalugu, on õhtumaises historiograafias pikk traditsioon. Juba ajaloo isa Herodotose (u 484 – u 425 eKr) „Historia’s“ võib näha ambitsiooni kirjeldada kõiki maailma maid ja rahvaid. Et raamat käsitleb reaalselt…
5 minutit
Baltimaade hukkamiskohtades tapeti massiliselt ka Lääne-Euroopast rongiešelonidega kohale veetud juute. Ka Kalevi-Liivale toodi rongitäitega Kesk-Euroopa juute, kes siin hukati. Pildil holokausti mälestusmärk Kalevi-Liival.
Kristjan Lust/Vikipeedia
Baltimaade sõjateater 1941–1945 briti pilguga
Miks on nii, et arvestatav osa eestlasi tahab ennast seostada idarinde mütoloogia ja natsliku vägivallarežiimiga, mis oleks meid kõiki elimineerinud?
9 minutit
Dmitri nägu Ain Angeri selja taga on visandlik, kuna tema
saatuse kirjapanek on alles pooleli. 2 × Catherine Ashmore / Covent Garden
Ain Anger Londonit vallutamas
Modest Mussorgski „Boriss Godunov“: lavastaja Richard Jones, dirigent Antonio Pappano, osades Bryn Terfel (Boriss Godunov), John Graham-Hall (Šuiski), Ain Anger (Pimen), John Tomlinson (Varlaam) jt. Esietendus Covent Gardenis 14. III.
Kui…
Kui…
4 minutit
Tõnu Tannberg: „„Tarto maa rahwa Näddali-Leht“, mis hakkas muuseas Tartus ilmuma peaaegu täpselt 210 aastat tagasi, on ju omalaadne kultuurifenomen ka Euroopa mõõtmes. Kas kusagil mujal ilmus regulaarselt pärisoristele talupoegadele adresseeritud ajaleht?“
Foto Helina Tamman
Oleme nõukogude aja pärandist hästi lahti saanud
Tõnu Tannberg: „Kui läheneda sõjaajaloole mitte kindralstaabi, vaid sõdurite ja tsivilistide perspektiivist, saab ühiskonna toimemehhanisme paremini mõista ning ka suurt poliitikat varjundirikkamalt käsitleda.“
11 minutit
Madala maa ahtake horisont
Lugedes Eesti väljaannetes avaldatud sõnavõtte põgenike saabumise ja araabia maailma kohta, tekib rohkem küsimusi, kui on leida vastuseid. Paljud neil teemadel kirjutavad arvamusliidrid ei suuda olukorda selgitada või keskenduvad arutelus…
7 minutit
Rauno Elp võitis muusikaauhinna nimiosa eest Estonia ooperis „Cardillac“.
Harri Rospu
Kommentaar: Kerri Kotta, muusikaauhindade žürii esimees
2015. aasta muusikateatri üldpilt ei kujunenud lõppkokkuvõttes eriti üllatavaks. See peegeldas juba mõnda aega toimuvaid muutusi, mis väljenduvad peamiselt n-ö kergemas žanris uuslavastuste (operett ja…
2 minutit
Kolonel Katherine Powell (Helen Mirren) on droonioperatsiooni käigus sunnitud vaagima inimelu hinda.
Kaader filmist
Droonide mäng
Mängufilm „Silmad taevas“ („Eye in the Sky“, USA 2015, 102 min), režissöör Gavin Hood, stsenarist Guy Hibbert. Osades Helen Mirren, Alan Rickman, Aaron Paul jt.
„Tõde on sõjas esimene ohver“ ütleb filmi „Silmad taevas“…
„Tõde on sõjas esimene ohver“ ütleb filmi „Silmad taevas“…
4 minutit
Loom-Jürgen teab, et olla loom, see on leida oma sisemine pühadus.
Aron Stern
Kui luuletaja tahab loom olla
Näib, et mulle satub arvustamiseks sellist tundlikku muusaluulet. Rooste kahe uue värsiraamatu olemuslik sarnasus Sauteri viimaste poeemidega1 ei saa kuidagi jääda märkamata: mõlemad poeedid ammutavad ainest oma lähemast ümbrusest ja…
4 minutit
Kommentaar: Ott Karulin, sõnalavastuste auhindade žürii esimees
Seekordsete sõnalavastuste aastaauhindade puhul on korduvalt viidatud, justkui näitaksid need suurte riigiteatrite tagasitulekut ja ehk isegi tagasitegemist erateatritele, keda on eelnenud aastail olnud nomineeritute seas märksa enam. Mingit kultuuripoliitilist otsust ega isegi teatrivälja suundumust ei tasu auhinnatute nimekirjast siiski otsida, sest žürii lähtub ikkagi lavastustest. Statistika ütleb,…
2 minutit
P. I. Filimonov
Piia Ruber
Meie aja Šeherezade ehk Lugu tarbetust inimesest
Juhan Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra korraldas eelmise aasta augustis konverentsi, kus arutati kirjaniku seost kohaga. Konkreetse paigaga, kus ta elab või on elanud, ning mida…
5 minutit
„Head arhitekti iseloomustab kolm omadust: ta peab olema hea praktik ja teoreetik ning ta peab oskama hästi joonistada,“ on Künnapu öelnud.
Toivo Tammik
Vilen Künnapu – võlurpreester
Künnapu kõikides ettevõtmistes on kirge, mis nakatab kõige paremas mõttes ning vastupandamatult.
5 minutit
Huik! suureks segakooriks!
Kaspar Mänd: „Meid on Eestis niivõrd vähe, et iga eestlane peabki mitme eest väljas olema.“
Laialdase tegevusega dirigent Kaspar Mänd on rahvusooperi Estonia dirigent, juhatab Otsa kooli sümfooniaorkestrit, enda loodud segakoori Huik! ning osaleb pidevalt muusikaprojektides. Mänd annab endale aru, et aastate pärast võib ta oma ettevõtmistele vaadata hoopis teise pilguga, ent usub,…
6 minutit
Kageli „Exotica“ aastal 2016 ehk Kujutame ette kujuteldamatut
Sarja URR 10. kontsert „Eksootika“: ansambel U: 14. III Kultuurikatlas.
Viimased kolm-neli aastakümmet on meid eksootikale tohutult lähemale toonud ja pannud seda mõistet tublisti ümber hindama. Oleme ju hiiglasuures kultuuride sulatuskatlas, nii et kas see, mis on meile seni olnud geograafiliselt ja ka mõtteliselt kauge, nüüd aga harjumuspärane,…
Viimased kolm-neli aastakümmet on meid eksootikale tohutult lähemale toonud ja pannud seda mõistet tublisti ümber hindama. Oleme ju hiiglasuures kultuuride sulatuskatlas, nii et kas see, mis on meile seni olnud geograafiliselt ja ka mõtteliselt kauge, nüüd aga harjumuspärane,…
4 minutit
Valede sümfoonia
Mängufilm „Perekonnavaled“ (Filmivabrik, Eesti, 2016, 82 min), režissöörid Valentin Kuik ja Manfred Vainokivi, stsenarist Valentin Kuik, operaator Manfred Vainokivi. Osades Tambet Tuisk, Eva Koldits, Roman Baskin, Jaanika Arum, Ülle Kaljuste jt.
„Perekonnavaled“ pakub…
„Perekonnavaled“ pakub…
4 minutit
Thomasinil (Anya Taylor-Joy) on raskusi veenda oma peret selles,
et temasse pole pugenud kurjad vaimud.
Kaader filmist
Kas saatana käsilane või dissident?
Mängufilm „Nõid“ („The Witch“, USA 2015, 92 min), režissöör-stsenarist Robert Eggers, operaator Jarin Blaschke. Osades Anya Taylor-Joy, Ralph Ineson, Kate Dickie, Harvey Scrimshaw jt.
„Kui volbripäeval vihma sajab, tähendab see, et vanad…
„Kui volbripäeval vihma sajab, tähendab see, et vanad…
4 minutit
Tartu aerofoto
Foto Andres Tennus/Tartu Ülikool
Tartu Toomemäel ehitatakse Euroopat
Selle aasta alguses anti Tartu ülikooli ajaloolisele arhitektuuriansamblile Euroopa kultuuripärandi märgis.
7 minutit
Künnapu osalusel loodud objektid
on tihti fallilised.
Toivo Tammik
Päike tuli välja
Näha arhitektuuri inimese ja kosmose vahel seisvana on väga spirituaalne.
7 minutit
Marika Vaarik pälvis naispeaosa auhinna nimiosa eest teatri NO99 lavastuses „Savisaar“.
Ene-Liis Semper
Teatri aastaauhinnad 2015. aasta loomingu eest
Auhinnad anti üle 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol teatris NO99.
3 minutit
Egon Rei (Tambet Tuisk) on Dirigendi-tüüp kõige klassikalisemas mõttes – egoistlik diktaator.
Kaader filmist
Tähelepanekuid „Perekonnavaledest“
Mängufilm „Perekonnavaled“ (Filmivabrik, Eesti, 2016, 82 min), režissöörid Valentin Kuik ja Manfred Vainokivi, stsenarist Valentin Kuik, operaator Manfred Vainokivi. Osades Tambet Tuisk, Eva Koldits, Roman Baskin, Jaanika Arum,…
6 minutit
Luana Georg sai balletiauhinna Tatjana rolli eest
Eesti Rahvusballeti lavastuses „Onegin“.
Harri Rospu
Kommentaar: Tiiu Randviir, balletiauhinna žürii esinaine
Balletivallas oli 2015. aasta saak päris hea. Võimekaid tantsijaid on meil palju, ent Luana Georg tõusis seekord eriti esile. Nagu on öelnud Voldemar Panso:…
1 minut
Artjom Garejev
Hendrik Osula
Artjom Garejev: „Selleks et lavastajal tekiks oma käekiri, tuleb palju „kirjutada““
Teatri aastaauhindade seekordsete laureaatide nimistu suurim, ent seda meeldivam üllatus oli see, et parima lavastaja auhinna viis…
3 minutit
In memoriam: Lembit Saarts
Lembit Saarts
28. IX 1924 – 16. III 2016
Kevadkuu kuueteistkümnenda päeva pärastlõunal suri Tartus selsamal päeval haiglasse viidud Lembit Saarts, viimaseid kõrgemas kunstikoolis Pallas õpinguid alustanud kunstnikke. Särav, soe ja vaimukas inimene ning musikaalne värvitundja ja andekas komponeerija. Suur mängumees nii elus kui ka kunstis.
Lembit Saartsi puhul on kirja pandud, et ta sündis Tartumaal Vana-Kuuste vallas…
28. IX 1924 – 16. III 2016
Kevadkuu kuueteistkümnenda päeva pärastlõunal suri Tartus selsamal päeval haiglasse viidud Lembit Saarts, viimaseid kõrgemas kunstikoolis Pallas õpinguid alustanud kunstnikke. Särav, soe ja vaimukas inimene ning musikaalne värvitundja ja andekas komponeerija. Suur mängumees nii elus kui ka kunstis.
Lembit Saartsi puhul on kirja pandud, et ta sündis Tartumaal Vana-Kuuste vallas…
2 minutit
Ajalugu ja visuaalne kirjaoskus
Ajaloopildid on ajalooteemalise kirjasõnaga võrdväärsed ühiskonna ajalooteadvuse mõjutajad.
Eha Komissarovil oli õigus, kui ta Kadrioru kunstimuuseumi ja Tallinna ülikooli keskaja keskuse talvel korraldatud välkseminaril „Pilt ja ajaloomälu Eestis täna“ väitis, et Eestis ei ole Poolaga võrreldavat ajaloomaali traditsiooni. Ometi on ka Eestil oma ajaloopildi traditsioon, mida tuleb vaadata koos baltisaksa…
3 minutit
Kes end alandab …
Hasso Krull määratles pea 20 aastat tagasi Sauteri kirjutusviisi siiruse doktriinina.1 Pooside ja ebaloomulikkuse vältimine iseloomustab Sauterit tänini, ent vahepealse aja jooksul on ta jõudnud muutuda omaette märgiks, iseenda koondkujuks, mida erinevad meediumid, kas või Manfred Vainokivi dokfilm „Vaeste kirjanike maja“ (2012), on veelgi võimendanud. Ikka ja jälle kohtab omadussõna „sauterlik“, millega viidatakse enamasti pihtimuslikule, tabudeta,…
4 minutit
Kommentaar: Evelin Lagle, tantsuauhinna žürii liige
Eesti etenduskunstide maastikul on juba aastaid valitsenud segadus. Ühtpidi on see rikas mitmekesiste hübriidvormide poolest, teistpidi ollakse hädas nähtuste nimetamise ja klassifitseerimisega. Enam kui korra olen žüriiliikmena küsinud, millise teatriliigi kontekstis on lavastust kõige õigem ja õiglasem analüüsida. Tantsužüriina vaatasime tantsus toimunut avatult ja väärtustasime nähtusi, mis valdkonda toetavad, edendavad…
2 minutit
Jaan Toomik. Marco Polo kohtumine Ganeshaga. Akrüül, lõuend, 2016.
Kaire Nurk
Toomiku tõlgendusplastika
Kuna maalilaadide vaheldusrikkus näib olevat metoodiline, ei saa maalilaadi kui sellist pidada Toomiku loomingu puhtalt psühhograafiliseks küljeks.
4 minutit
Sula ja sulam
ERSO sarja „Nautimus“ kontsert „Sula“ 18. III ja Tallinna Filharmoonia „Kontsert kahele“ 20. III, mõlemad Estonia kontserdisaalis.
Nüüdismuusikanautlejatele on tõeline luksus, et Estonia kontserdisaalis saab lausa paaripäevase vahega kuulata suhteliselt uut orkestrimuusikat. 18. III andsid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Rahvusmeeskoor kontserdi „Sula“ (dirigent Mikk Üleoja debüüt ERSO ees). Kaks päeva hiljem koondasid samal laval jõud Eestile kahe aasta eest…
Nüüdismuusikanautlejatele on tõeline luksus, et Estonia kontserdisaalis saab lausa paaripäevase vahega kuulata suhteliselt uut orkestrimuusikat. 18. III andsid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Rahvusmeeskoor kontserdi „Sula“ (dirigent Mikk Üleoja debüüt ERSO ees). Kaks päeva hiljem koondasid samal laval jõud Eestile kahe aasta eest…
3 minutit
Seminari juhtinud Linda Kaljundi valis seminari starterpildiks EKMi 1952. aasta näituse foto kui metafoori: uhked hiigelsuured sotsrealistlikud maalid Kadrioru lossi interjööris, selgelt meie kontekstist väljas. Just nii on Eestis ajaloopildile lähenetud: seda on käsitletud võõrana, mis ei sobitu eesti kultuuriga, mis on võõra ideoloogia osa.
Eesti Kunstimuuseumi arhiiv
Pintsliga jutustatud ajalugu
Kogumiku teemad ja seal käsitletud probleemid kõnetavad kõiki, sest need saab hõlpsasti tänapäeva üle kanda.
7 minutit
In memoriam: Georg Sander
Georg Sander
7. V 1923 – 16. III 2016
Oma 92. eluaastal on meie hulgast lahkunud Georg Sander, tähelepanuväärselt pika ja kõrgetasemelise loometeega teatrikunstnik, kelle elutöö on tehtud Vanemuise teatris.
Kogu elu tartlaseks jäänud Georg Sanderi esimene amet oli raamatupidaja, selle kutse sai ta Tartu Kommertsgümnaasiumi lõpetamise järel 1941. aastal. Huvi teatri ja kujutava kunsti vastu viis ta siiski juba 1945. aastal…
7. V 1923 – 16. III 2016
Oma 92. eluaastal on meie hulgast lahkunud Georg Sander, tähelepanuväärselt pika ja kõrgetasemelise loometeega teatrikunstnik, kelle elutöö on tehtud Vanemuise teatris.
Kogu elu tartlaseks jäänud Georg Sanderi esimene amet oli raamatupidaja, selle kutse sai ta Tartu Kommertsgümnaasiumi lõpetamise järel 1941. aastal. Huvi teatri ja kujutava kunsti vastu viis ta siiski juba 1945. aastal…
2 minutit
Kümme aastat keeletegu
Viimasel suurejoonelisel keeleteoliste premeerimisüritusel 18. III 2016 Jõhvi riigigümnaasiumis1 ütles haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, et keel on tähtsaim ja ühtlasi praktilisim kultuurinähtus – seda kasutavad kõik. Keeletegude tunnustamist pidas ta oluliseks ja, mööndes, et muu emakeelega inimeste raskused seoses eesti keelega on teada, manitses: „Keelega on tõsised probleemid eestlaste endi hulgas“. Ometi ei leia HTMi avalehelt tähtsate keeletegude ürituste…
4 minutit
Kommentaar: Katrin Nielsen, Salme Reegi nimelise auhinna žürii esinaine
Kui jaotada teatrimaastik kunstiliste väljundite järgi, leiab lasteteatrist nii peavoolu, meelelahutust kui ka eksperimentaalteatrit, seda institutsionaalsetes, aga samuti väike- ja projektiteatrites. Kuna noorele vaatajale pakutav teatrikunst on rõõmustavalt kirju, on Salme Reegi nimeline auhind osutunud kogu valdkonna väärtustamisel lootusetult kitsaks. Juba auhinna statuudi sõnastus on jäänud…
2 minutit
La Scala Valgas?*
Tere!
Teile kirjutab Ivalo Randalu.
Hiljuti päris hea tuttav, emeriitprofessor Ilmar Pihlak nimelt, kas tean La Scala möödunud sajandi teise kümnendi alguse Valga-gastrollist midagi? No ei teadnud, ei tea ka Arne Mikk. Teadaolevalt pole vähemalt eestikeelses ajakirjanduses, rääkimata tõsikäsitlustest, vähimatki jälge ette tulnud. Pihlaku rehkenduste põhjal olid tema eelmise põlvkonna lähisugulased XX sajandi teise kümnendi algul toona just koolitüdrukute…
Teile kirjutab Ivalo Randalu.
Hiljuti päris hea tuttav, emeriitprofessor Ilmar Pihlak nimelt, kas tean La Scala möödunud sajandi teise kümnendi alguse Valga-gastrollist midagi? No ei teadnud, ei tea ka Arne Mikk. Teadaolevalt pole vähemalt eestikeelses ajakirjanduses, rääkimata tõsikäsitlustest, vähimatki jälge ette tulnud. Pihlaku rehkenduste põhjal olid tema eelmise põlvkonna lähisugulased XX sajandi teise kümnendi algul toona just koolitüdrukute…
3 minutit
In memoriam: Andrus Kasemaa
Andrus Kasemaa
28. X 1941 – 18. III 2016
On lahkunud kunstnik ja pedagoog Andrus Kasemaa.
Tallinnas keerukal sõja-aastal sündinud Andrus Kasemaa lapsepõlv jättis tema enda sõnul jälje ta iseloomu ja ellu. Kunstihuvi aga avaldus väga varakult, poisieast peale armastas ta voolida. Oma harrastust arendas ta juba teadlikult edasi pioneeride palee skulptuuriringis õpetaja Kalju Reiteli juhendamisel. Järgnesid õpingud…
28. X 1941 – 18. III 2016
On lahkunud kunstnik ja pedagoog Andrus Kasemaa.
Tallinnas keerukal sõja-aastal sündinud Andrus Kasemaa lapsepõlv jättis tema enda sõnul jälje ta iseloomu ja ellu. Kunstihuvi aga avaldus väga varakult, poisieast peale armastas ta voolida. Oma harrastust arendas ta juba teadlikult edasi pioneeride palee skulptuuriringis õpetaja Kalju Reiteli juhendamisel. Järgnesid õpingud…
2 minutit
Altmeetriat ja selle skoori kasutatakse teadusega seotud (alternatiivse) info visualiseerimiseks. Pildil 2015. aasta artiklite edetabel veebilehel www.altmetric.com.
Kõige rohkem säutsutud Eesti teaduspublikatsioon
Kui Derek John de Solla Price avaldas 1963. aastal raamatu „Suur teadus – väike teadus“ („Little Science – Big Science“), kus kirjeldab revolutsioonilist ideed, et…
6 minutit
Üks enam kasutust leidnud toatemperatuuril vedel sool on 1-etüül-3-metüül-imidasooliumtetrafluoroboraat (EMImBF4):
Toatemperatuuril vedelad soolad
Kas keemikute vingerpuss või on neist ka kasu?
4 minutit
