Kunstnikud võiksid alustada looduse kaitsmist kas või sellest, et jätavad kehvemad ideed teostamata.
Tallinn on võtnud eesmärgiks ehtida end 2018. aastal Eesti vabariigi 100. aastapäevaks Euroopa rohelise pealinna tiitliga.
On vaja muuta olukorda, kus muude teemade kõrval loomade traagika maha vaikitakse.
Meie huvides on looduse huvid, sest meie olemegi loodus.
Anna Virtanen: „Minu töömeetod eeldab teemaga seotud sidususpunkte loovate kunstiteoste kaasamist.“
Loodus, kultuur ja inimteadvus on lahutamatult seotud vastastikuste toimete võrgustikus.
Kooseluseaduse ja pagulasprobleemi puhul jääb mulje, et soovitaksegi võimalikult teravat vastasseisu maksimaalse pealiskaudsuse tasandil.
László Nemes: „Ma ei tahtnud teha kaunist filmi.“
Holger Looduse „Urlaub“ on üks terviklikumaid ja toimivamaid näitusi, mida üldse Eestis on näha saanud.
Neli aastat remonditud ja jaanuaris taasavatud Tartu ülikooli loodusmuuseum on loogiline nagu looduski.
Näituse fookus oli ruumil, helil ja objekti vormimängudel põhineva tajukogemuse loomisel.
Teatriuurija Hedi-Liis Toome: „Kui vaatajal tekib teatrilavastusega isiklik suhe, hindab ta nähtut ka kõrgemalt.“
Tartu Üliõpilasteatri „Kirsiaeda“ iseloomustab tinglikkus ja minimalism.
Kuraatorit on huvitanud küsimus, millisel määral on islandi kunstis säilinud või on siiani aktuaalne jutustamise traditsioon.
Agamben rõhutab korduvalt, et paljas elu „pole lihtsalt looduslik reproduktiivne elu“, vaid pigem „inimese ja metslooma, looduse ja kultuuri vahelise eristamatuse ning pideva üksteiseks ülemineku tsoon“.
Aitana Cordero Tallinna Kunstihoones tehtud lavastus on kui antropoloogiline uurimus intiimsuse teemal.
Mattias Turovski essee „Murekoht looduskaitses“
Rohelise pealinna pargid ja parklad
Animaal-industriaalne kompleks – nähtamatu süsteem
Latte-vanemad ehk Lastekasvatamise võimalikkusest kesklinnas
Tartu Üliõpilasteatri „Kirsiaed“
Holger Looduse näitus „Urlaub“ Vaalas