2016-01 (3571)

Presidendi pärandiaasta

Esmamulje loeb, öeldakse. Pimekohtingul vastab see kohe kindlasti tõele. Mitu aastat ametis olnud avaliku elu tegelased jäävad aga ajalukku kardetavasti eelkõige oma ametiaja viimaste tegudega.
Umbkaudu tosin kuud on jäänud aega presidendina nii Toomas Hendrik Ilvesel kui ka Barack Obamal: Eesti saab uue riigipea oktoobris, Ameerika Ühendriigid järgmise aasta jaanuaris.
Traditsiooniline aastalõputervitus…

SIRBI LAUREAADID 2015

Väestaja ja mõtestaja
Margus Ott on filosoof, väemõtleja, kes loob pühendunult ainulaadset maailmatõlgendust, lõimides ida ja lääne mõtteviisi avardades eesti mõtteruumi uute käsitlusviiside ja mõistetega.
Margus Oti panust eesti filosoofia rikastajana, uskumatult viljaka tõlkija ja kirjamehena ei ole võimalik üle hinnata, mõttehaardelt on teda võrreldud Hasso Krulli ja Valdur Mikitaga.
Kesksel kohal Margus…
Institutsioon, institutsioon,  sind vaid loon, sind vaid loon

Institutsioon, institutsioon, sind vaid loon, sind vaid loon

Kunstniku- ja kirjanikupalk on õigustatult palju tähelepanu saanud, sest senist korda muutvaid algatusi ei tule kultuuriministeeriumi haldusalas just sageli ette. 2016. aasta läheb aga ajalukku veel teisegi katseprojektiga – väliskapitaliga Eestis toodetavate filmide maksutagastusega (esimesel aastal on selleks eraldatud pool miljonit eurot; kümne looja aastane palgakulu on 161 362 eurot). Uuenduste tuules…

Ta ilmub siiski!

Ühe käsikirja odüsseia

Räägin teile ühe teadusartikli ilmumise loo. Teadagi vihuvad tänapäeval kõik akadeemilistel töökohtadel püsijad artikleid kirjutada ja need, kes ei vihu, on peagi viimseni lahti lastud. Avaldamise täistuuridel töötavatele teadlastele pole mu heietus kuigivõrd põnev, küllap on paljudega midagi sarnast juhtunud. Kuid laiem kultuurihuviline publik ehk…

Muinasjutt vabakonnast ja printsess e-riigist

Vähem üldistusi e-riigi kui ühtse koodikogumi kohta, rohkem konstruktiivset kriitikat printsess e-riigi teemal

Detsembris vabakonna e-päeval arutlesid riigipalgalised e-arendajad ja sotsiaalettevõtete turustajad Kultuurikatlas selle üle, miks on kodanikuühiskond jäänud e-riigi arendamises tagaplaanile ning kuidas innovatsiooni ja uute partnerite abiga sellest surnud punktist üle saada. Muu hulgas kutsus näiteks e-residentsuse…

Riigieelarve naistele ja meestele

Riigieelarve põhjalikumaks sooliseks analüüsiks on aeg küps siis, kui on üle mindud tegevuspõhisele eelarvestamisele.

Sheila Quinn kirjutab oma 2011. aastal esimest korda eesti keeles ilmunud sootundliku eelarvestamise käsiraamatus „Riigieelarve naistele ja meestele. Vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris“, et naiste ja meeste vajadusi ja huve arvestava eelarvestamise keskmes…
Esimesed katsejänesed
Indrek Koff ja Maarja Kangro.
2 x Piia Ruber

Esimesed katsejänesed

Kirjaniku- ja kunstnikupalgaga on võetud suund valdkonnakeskselt indiviidipõhisele rahastamisele.

Nadežda Tšernobai 28. IV 1985 – 21. XII 2015

Nadežda Tšernobai lõpetas 2004. aastal Kohtla-Järve ühisgümnaasiumi kuldmedaliga ja alustas 2005. aastal maali­õpinguid Tartu ülikoolis, kus lõpetas 2007. bakalaureuse- ning 2010. aastal magistriõppe. Maalikunst oli talle meedium, mille võimalustesse ta uskus, nii…

ELA JA SÄRA – Film

Kultuurkapitali audiovisuaalkunsti „Ela ja sära“ nimekirja vaadates hakkas mulle silma, et valdavalt on preemia vääriliseks peetud filmilavastajaid, erandkorras Sulev Keedust lausa kaks korda. Eks sellega ole ilmselt nii nagu kõigi teiste filmiauhindadega,…

Professionaalse literaadi lihtsad heateod

Kulli tublidusest ja lihtsusest toituv kriitikuõhin annab asendamatu panuse kirjanduse leheveergudel kajastusse.

Teenekad ja väledama sulega kirjandusloolased kipuvad oma artikleid raamatuna üllitama ikka mõne tähtpäeva puhul. Iseenesest on ju ilus mõte kinkida kas siis endale või ka lähikondsetele oma juubeliks raamat, kus pidulikkuse või edevuse võõba all leidub ka…

Vinduv eelarve ja sisutu valitsemine

Praegune valitsuskoalitsioon sarnaselt eelmisega ei tegele riigi kindlas suunas juhtimisega, vaid teostab lühiajalisi projekte ja projektikesi. Nimetades analüüsideks paari arvuga manipuleerimist korraldatakse eri valdkondade reforme, evalvatsioone ja revisjone. Kompetentsuse puudujääk üha kasvab. Nii pole imestada, et meie…

Igapäevaelu, psühhogeograafia ja reformid

„Ostukeskusi nagu ka kasiinosid ehitatakse selleks, et meie taskud tühjaks teha,“ kõneleb neuroteadlane Colin Ellard ühes Kanada Montreali CJAD raadiojaamale antud intervjuus.1 „Kaubanduskeskuste kavandajad pööravad erilist tähelepanu sellele, et keskkond soodustaks impulsiivset ostlemist,“ jätkab Ellard oma eelmisel…

ELA JA SÄRA – Rahvakultuur

„Ela ja sära“ stipendiumi idee on igati hea – loomeinimesed vajavad nii nagu teisedki oma töö tegemiseks elementaarset olmevajaduste rahuldamist. Romantiline kujutluspilt boheemi katusekambrist, tuuletõmbes värisevast küünlaleegist ja kolmest leivakoorukesest sobib võib-olla Vahemere maade kliimasse, aga meie…

Mitmekesisema teatri ootuses

„sugu: N“ on hea näide potentsiaalist, mis vabaneb, kui öelda lahti romantistlikust kunstnikukuvandist, ent seejuures taastoodetakse ajuti neidsamu stereotüüpe, mida lavastuses kritiseeritakse.

Vaba Lava „sugu: N“, lavastajad Priit Võigemast ja Henrik Kalmet, dramaturg ja teksti üks autoreid Maria Lee Liivak, kunstnik Kairi Mändla, valguskujundaja Priidu Adlas. Teksti autorid…

ELA JA SÄRA – Teater

Kui meenutada aasta lõpul puhkenud pisut ehk totrat hädakisa kirjaniku- ja kunstnikupalga ümber, siis paistab küll, et teatrikriitikul ja ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetajal Madis Kolgil…

Pühade meeste patune elu

Mängufilm „Klubi“ („El club“, Tšiili 2015, 98 min), režissöör Pablo Larraín, stsenaristid Guillermo Calderón, Pablo Larraín, Daniel Villalobos, operaator Sergio Armstrong, helilooja Carlos Cabezas. Osades Roberto Farías, Antonia…
Üks subjektiivne reisikäsiraamat
Vano Allsalu. Autoportree. 2015, akrüül, lõuend.

Üks subjektiivne reisikäsiraamat

Allsalu üleliigse informatsiooni ja eksootiliste värvideta maalid eeldavad avatud hoiakut.

Teadus kui arengumootor või hoopis mootorikütus?

Majandusarengu soodustamiseks on riigi ühtse toetussüsteemi loomine esmatähtis ülesanne.

2015. aasta ühist mõttelendu märgistas 23. septembril riigikogu konverentsisaalis toimunud konverents „Teadus kui Eesti arengumootor. Kas mõtleme või teeme ära?“, mille oli korraldanud Eesti Teadusagentuur. See oli loogiline järg Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu, rektorite nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia 2014.…

Post-sõnastik XXIX – Pealispind

Kultuuriajaloolises ja filosoofilises traditsioonis käsitletakse pinda millegi väljas­poolsena, eelkõige meeltega tajutava välisuse registreeringuna. Pinna alla peidetud tõeliste tähenduste esiletulek eeldab mõistete rakendamist või hermeneutilise protsessi käivitumist. Pealispind on tunnetusliku terviku seisukohalt üksnes osaprotsess, mis iseseisva ja sõltumatu strateegiana ei…

Pealelend – Monika Mattiesen, rahvusvahelise nüüdismuusika festivali „Afekt“ kunstiline juht ja produtsent.

Tartus 15 aastat tagasi alguse saanud Eesti noorte heliloojate festival on laienenud Eesti heliloojate festivaliks ning toonud kuulajate ette ka välisheliloojaid ja külalisansambleid. 15. toimumiskorral jõuab festival publiku ette teisiti nimetatuna, püüdes täita NYYD-festivalist jäänud tühimikku. Kuidas rahastatakse rahvusvahelist…

Uus Avangard Pärnus

Marian Kivila: „Üritan lähtuda ideest ja visioonist ning vaadata jooksvalt, kelle kunst sobiva kontseptsiooni alla mahub.“

Möödunud septembri lõpus asutatud MTÜ Avangard Galerii avas 11. XII Pärnus Rüütli tn 29 esimese näituse, kus on väljas Alina Orava, Liis Kogre, Martin Saare, Andrus Joonase, Jan Leo Grau ja Billeneeve, kuue…
August Gailiti ajaloofilosoofia
August Georg Gailit (9. I 1891 – 5. XI 1960).
Eesti Kirjandusmuuseum

August Gailiti ajaloofilosoofia

Teravamalt kui ükski teine eesti kirjanik on August Gailit tunnetanud meie tsivilisatsiooni haprust ja pidevat hävinguohtu.

ELA JA SÄRA – Arhitektuur

Arhitektuuri sihtkapitalist küsivad neli korda aastas regulaarselt toetusi arhitektid, sise- ja maastikuarhitektid, muinsuskaitsjad, urbanistid, planeerijad ja disainerid; visionäärid, uurijad ja praktikud. Toetuste eest kureeritakse ja korraldatakse näitusi, käiakse erialastel seminaridel-konverentsidel või antakse välja…

Ükssarvikust Sinatrani

Kui keegi väidab, et on jõulude eel juhtunud ilmsi kuulma-nägema müütilist ükssarvikut ja mitte vähem müütilist Frank Sinatrat, siis võib sellesse suhtuda kahte moodi. Ühed ütleksid, et mis see ikka nii väga ära…

Säravad perekonnapärlid

„Perekonnaalbum“ on väike võluv raamat, mida on raske käest ära panna. Üha uuesti ja uuesti tahaks seda üle sirvida, vaadata, imetleda, mõtiskleda. See on ühest küljest väga lihtne lugemine, kuid omamoodi ka petlik:…

ELA JA SÄRA – Muusika

Üksteist heliloojat, neli lauljat, muusikateadlasi, rahvamuusikuid ja kitarriste (igaüht kaks) ning lisaks jazzpianist, flötist ja klavessinist … Kõik väärt, hinnatud ja mitmekülgsed muusikud. Seegi, et helikunsti sihtkapitali valitud stipendiaatide seas domineerivad heliloojad, on…

Mati Kärmas 9. IX 1941 – 19. XII 2015

Lahkunud on viiuldaja, kauaaegne Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeister Mati Kärmas. Tema üle veerand sajandi kestnud töö ERSOs sai alguse juba konservatooriumi tudengina aastal 1964, aastail 1975–1991 oli ta ERSO kontsertmeister.
Korduvalt esines Mati Kärmas ERSO…
Tartu Pauluse kirik –  made in Finland
Eelmise aasta 12. septembril pühitseti restaureeritud Tartu Pauluse kirik ja selle uus tiibaltar.
2 × Are Tralla

Tartu Pauluse kirik – made in Finland

Tartu Pauluse kiriku restaureerimisprojekti arhitektid Merja Nieminen, Kari Järvinen, sisekujundus koos Markku Norsiga, Akukon OY akustika. Valminud 2015. aastal.
Eelmise aasta 12. septembril pühitseti restaureeritud Tartu Pauluse kirik ja selle uus tiibaltar. Kirik on…
Me tahame seda, mis on päriselt*
Muusika-aasta lõpetamisel sai maailmaesiettekande muusika-aasta teos „Beebisümfoonia“, mille valmimisele on kaasa aidanud heliloojad Margo Kõlar ja Liis Viira ning paljud 2015. aastal sündinud lapsed.
 Aron Urb

Me tahame seda, mis on päriselt*

Head muusikasõbrad! Või vahest ma peaksin ütlema muusikasõltlased, sest me ei suuda ju ilma muusikata elada. Muusika-aasta on läbi. Aga kas sellest midagi muutub? Kui hakati muusika-aastat kavandama, siis küsisid paljud, miks meile…

Meepott tõrvatilgaks?

Jan Kausi 2015. aasta sügisel ilmunud jutustuse „Tõrv“ sünnihetke võib leida siitsamast Sirbi külgedelt. Kausi tunamullune artikkel Kamille Saabre maalinäitusest „Tutti frutti“ räägib muu hulgas ka sellest, kuidas Saabre õunamaal vallandas kirjaniku „senise…

Teadusest ja majandusest – tõenduspõhiselt

Analüüs rakendusliku teadustöö eest riiklikku tunnustust leidnud projektide kujunemise kohta ideest auhinnani.

Teadmusmajandus on OECD määratluse järgi majandus, „mis baseerub otseselt teadmuse ja informatsiooni tootmisel, levitamisel ja kasutamisel“. Sellist laia ja üldisevõitu definitsiooni on püütud täpsustada ja leitud teadmuse erinevaid rolle, millest mõnda siinkohal käsitleme. Esiteks, teadmus kui sisend…

Linda Rummo 5. VIII 1921 – 16. XII 2015

Lahkunud on Eesti Näitlejate Liidu auliige Linda Rummo.
1921. aastal Pärnumaal Vana-Vändra vallas talupidajate peres sündinud Linda Rummo töötas pärast Vändra gümnaasiumi lõpetamist võimlemisõpetajana ja aastail 1946–1949 Eesti Raadio diktorina, õppides samaaegselt esimeses sõjajärgses kõrgemat teatrikoolitust andnud õppeasutuses…
„Naine on samuti inimene?”

„Naine on samuti inimene?”

Vaba Lava „sugu: N“ on naiste kollektiivne appikarje, kümmekonnast ministseenist koosnev allegooriline süüdistuskõne.

Kunstnikustipendiumide kuluefektiivsusest „Ela ja sära“ näitel

Eelmise aasta lõpus suure käraga asutatud kunstnikupalkade ümber tekkinud poleemika üks peaküsimus oli, kuivõrd tootlik see palk võiks olla. Kas tänu sellele hakkab sündima rohkem paremat kunsti; kas kunstnikud, kes palka saama hakkavad, asuvad suurema innuga looma?
Ennustada…

Kuhu liigub muusika?

Noorte heliloojate ümarlaud ja audiovisuaalne kontsert „Põnevate kõlade maailm“ 9. XII Balti meedia- ja filmikooli kinosaalis.
Muusika ja teiste kunstiliikide süntees on olnud õhus juba sajandeid, terviklikust ja kõiki meeli erutavast kunstiteosest mõtles ka Wagner, kes kasutas 167 aastat…
Pigem peredraama kui triller
Tumma Lauri juures käivad oma muresid kurtmas mitmed kõrvaltegelased, nende hulgas ka Lauri hull lapsepõlvesõber Liina (Katrin Kalma)
Heikki Leis

Pigem peredraama kui triller

Mängufilm „Ema“ (Meteoriit, Eesti 2016, 89 min), režissöör Kadri Kõusaar, stsenarist Leana Jalukse, operaator Jean-Noël Mustonen. Osades Tiina Mälberg, Andres Tabun, Andres Noormets, Jaan Pehk jt.
7. jaanuaril, möödunud neljapäeval, esilinastus Jõhvis Kadri Kõusaare film „Ema“. Tegemist…

Me armastame rohelist

Sari „Romantiline klaver“: üleriigilise pianistide konkursi võitja Sten Heinoja klaveriõhtu 22. XII Estonia kontserdisaalis.
Jõulukuine lumeta roheline loodus on meid üllatanud – murulapil õitsevad juba lilledki. Tegelikult me ju soovime viibida roheluses, naudime rohelusest pakatavat loodust, puhkevaid pungi ja toitumegi…

Kaks kunstnikku, üks tee

Jüri Kassi ja Ülle Marksi emotsioonist tõukunud ülilihtne kujund, inimfiguur kutsub enesega ükskõik mis pinnal samastuma, unistama, võrdlema ja igatsema.

Ülle Marksi ja Jüri Kassi näitus „Vüüming“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 10. I.
Kunstnik soovib luua pildi. Millest alustada? Kas kuulata oma vaikset sisehäält ja järgida pilti,…

ELA JA SÄRA – Kirjandus

Võtsin Mihkel Kunnuse mõtteid kirjutusspordist siiani pigem humoorika mõttemänguna (Sirp, 13. III 2015). Ei oleks arvanud, et hakkan tõsimeeli ise ka kirjandust ja sporti kõrvutama. Aga…

Püssipauguga uude aastasse

Mängufilm „Ema“ (Meteoriit, Eesti 2016, 89 min), režissöör Kadri Kõusaar, stsenarist Leana Jalukse, operaator Jean-Noël Mustonen. Osades Tiina Mälberg, Andres Tabun, Andres Noormets, Jaan Pehk jt.…
Sirp