2015-22 (3542)

Austatud juhataja!  Lugupeetud riigikogu liikmed!

Austatud juhataja! Lugupeetud riigikogu liikmed!

Järgmisel nädalal on teie ees kultuuri­minister Indrek Saar, et anda aru „Kultuur 2020“ elluviimisest. See on esimene kord nii kultuuriministrile, riigikogu liikmetele kui ka kultuuri valdkonnale.
Ilmselt on teieni juba jõudnud kultuuriministeeriumi aruanne „Kultuur 2020“ täitmise kohta, kuid et aruanded on sageli anonüümsed ja kuivad, fikseerivad pigem selgeid edusamme kui kõhkluskohti,…

Juntsu eksamil

Mida Lang ei õpi, seda Saar ei tea

Sellest saab varsti 35 aastat, kui Ruja esmakordselt Ott Arderi sõnadele viisi andnuna nentis: „Mida Juku ei õpi, / seda Juhan ei tea. / Mida Juhan ei tea, / seda ta salgab.“ ja järeldas: „Inimene õpib kogu elu, / sureb aga ikka…
Kes vajab igerikku kultuurielu?
Peeter Laurits. La Scala. Progressi kevad. Digitrükk.

Kes vajab igerikku kultuurielu?

Neli küsimust kujuteldavale kultuuriministrile …

Heitlike aegade aruandlus
Erateatrite elujõudu näitab, et 2014. aasta parimaks lavastuseks kuulutati Theatrumi lavastus „Joobnud“.
Piia Ruber

Heitlike aegade aruandlus

Nagu dokumendis „Kultuur 2020“ kirjas, peaks etenduskunstides olema peamiseks ülesandeks hoida ja kaitsta selle valdkonna kunstilist ja institutsioonilist mitmekesisust.

Eestluse elujõu ülesanded

Pärimuskultuur on rahvusliku identiteedi alus

Kui meenutan riigi kultuuripoliitika kujundamise põhidokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ valmimist, pean tunnistama, et kuigi protsess ise meenutas stseeni multifilmist „Kolmekesi Prostokvašinost”, kus onu Fjodor hakkab haigeks jääma ning vanematele kirja kirjutades annavad kass Matroškin ja koer Šarik endast parima, siis lõppkokkuvõttes võin tõdeda,…
Rahvusraamatukogu vajab selgemat tulevikuvaadet

Rahvusraamatukogu vajab selgemat tulevikuvaadet

Piret Lotman, Marju Lepajõe ja Marek Tamm: rahvusraamatukogul tasub mõelda, kas on võimalik lasta hoone välist suurust hoomata ka seestpoolt.

Pärnu linna rõõm ja valu
Klaudia Taevi nimelisel noorte ooperilauljate konkursil pälvis esikoha Sunghyun Kim Lõuna-Koreast (pildil keskel), teiseks tuli Ewa Tracz Poolast ja kolmas preemia jagati Läti esindaja Rihards Millersi (paremal) ja Venemaalt pärit Juri Rostotski (vasakul) vahel.
Ants Liigus

Pärnu linna rõõm ja valu

Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival „PromFest“ 22.–25. V: Verdi „Aida“ uuslavastus, IX Klaudia Taevi nimeline konkurss ning kontserdid ja kohtumised.
Ei mäletagi, millal viimati sain kahest nähtusest sellise energialaengu. Mõlemad puudutavad jumalikku loodust: kevadise, jahedate ööde tõttu eriti kirgastes toonides pargialleede ja tujuka mere lummus ning inimhääl kui uskumatult varjundi- ja võimalusterohke…
Härra minister!

Härra minister!

„Kultuuriministeeriumi valitsemis­­­ala arengukava 2016–2019“ mõõdikute tabelis (lk 6) on teatrikülastuste, raamatute ja kontserdikülastuste arv ette nähtud üsna stabiilsena, ent välismaalt laekuvad autoritasud muusika valdkonnas peaksid algtaseme 164 102 eurolt hüppama 2019. aastaks 800 000 euroni. Kas tulemuse saavutamiseks mitmekordistatakse ka (vähemalt) muusika­ekspordi toetusi?
Pillifondi loomise mõte on vana, aga kas kellelgi on selge…
Härra minister!

Härra minister!

Millal hakatakse koostama praegusele olukorrale vastavat arhitektuurivaldkonna riiklikku tegevuskava? Viimane sellekohane riiklik dokument kannab aastaarvu 2002.
Kes arhitektuuripoliitikat tervikuna koordineerib ja vastutab selle elluviimise eest?
Kuidas kujundavad siseministeeriumi planeeringute osakonna toimetamised ja planeerimisalaste suuniste väljatöötamised ruumiliselt kvaliteetset elukeskkonda?
Kas riik peaks arhitektuuri tellimisel lähtuma odavaimast hinnast või kvaliteedist? Kui palju kvaliteedipõhiseid hankeid riik…
Härra minister!

Härra minister!

Kas kultuuriministeerium on tutvunud Eesti Kirjanike Liidu esitatud ettepanekutega võimalike lahenduste osas algupärase Eesti kirjanduse loomise ja loojate toetamiseks?
Missuguste toetusmehhanismidega („Kultuur 2020“, p 29.1) kavatsetakse soodustada mahukamate proosateoste loomist, mis võiksid ka väliskirjastajate huvi pälvida?
Millal jõuab raamatukogude komplekteerimistoetus tagasi masueelsele tasemele?
Kas on kavas langetada raamatute käibemaks masueelsele tasemele?
Kuidas loob riik…

31. juuli

Katkend romaanist „Lui Vutoon“

Lakkamatu vihm. Ikka veel. Käisin hommikul katusel ja kordasin eilset rituaali. Seekord väiksema kirega, kuid seda suurema pühendumusega. Tervitasin maailma ja maailm tervitas mind vastu oma luudeni tungiva märja embusega. Tere hommikust, loodus, ja aitäh vihma eest!
Täna olin ma asjalikum. Kuivatasin end ära ja vaatasin toas…

Mida disainib kultuuripoliitika?

Disain on nii mitmepalgeline, et selle olemuse kirjeldamiseks on loodud loendamatu hulk definitsioone. Defineerija taust ja maailmavaade annavad igale määratlusele oma suuna ja rõhuasetuse ning põhjustavad rohkelt diskussioone „õige“ või „täpse“ disainikirjelduse leidmiseks. Arutelud on alati valdkonda edasi viinud, aidanud seda mõtestada ning siseringis tegutsejatel end ja oma tegemisi paremini…
Õhustik muuseumiväljal on kergelt skisofreeniline
Kuidas võiksid olla omavahel seotud ja kattuda tasuta külastuspäevade kliendid nendega, kes tasulistel päevadel pileti ostavad? Pildil Flo Kasearu, Andra Aaloe, Aet Ader ja Grete Soosalu aktsioon „Kunstijärjekord = 100 × 100 krooni“, 2010, kus kunstihoone külastajatele maksti kohaletulemise eest peale.
flokasearu.eu

Õhustik muuseumiväljal on kergelt skisofreeniline

Mai keskel toimunud rahvusvahelise muuseumipäeva puhul raporteerisid asjaomased asutused Eesti muuseumivaldkonna pakatavast elujõust. Külastuste arv oli kasvanud aastaga 15%, 256 muuseumis käis 2014. aastal kokku 3,8 miljonit inimest ehk Eestis külastati muuseume 1000 elaniku kohta 2919 korda, mis on ülekaalukas Euroopa rekord (järgnevad norralased 2149 külastusega).
Veelgi reipam rekord püstitati tänavusel…
Modernsed klišeed traditsioonilises ooperis
Amnerist kehastava Anželina Švatška kogemus on juba üsna suur, millest andis tunnistust ka suurem lavakindlus.
Juri Seredenko

Modernsed klišeed traditsioonilises ooperis

Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali „Promfest“ ja Vanemuise teatri koostööprojekt Giuseppe Verdi „Aida“: muusikajuht ja dirigent Erki Pehk, lavastaja ja kunstnik Madis Nurms, koreograaf Teet Kask, valguskunstnik Margus Vaigur, osades Jomantė Šležaitė (Leedu), Anželina Švatška (Ukraina), Eduard Martõnjuk (Valgevene), Romāns Poļisadovs (Läti), Samsons Izjumovs (Läti), Märt Jakobson ja Reigo Tamm, Vanemuise…

Siiski nii mõndagi head

Üle noatera pääsesid dokumenti ka eesti interpreedid

Kuigi „Kultuuripoliitika põhialused kuni aastani 2020“ sündis kultuuri juhtimise omamoodi grotesksel ajajärgul, on selles siiski nii mõndagi head. Üle noatera pääsesid dokumenti ka eesti interpreedid, mille üle on tõeliselt hea meel! Riigi valmisolek toetada interpreeti, samaaegselt panustades sellega meie inimeste võimalusse rahuldada…

Kas poliitika peatab pärandi lagunemise?

„Kultuur 2020“ dokumendi muinsuskaitset puutuvate kuue punkti tulemuslikkuse mõõtmine ja analüüs on võimalik, kuid dokumendi üldine deklaratiivsus jätab analüüsijale palju ruumi tõlgendamiseks. Kultuuripärandi omapära on ka selles, et tema suurusest ja seotud protsesside mõõtmisest olulisem on tema olemasolu – et meil oleks, millele elavat kultuuri peale luua.
Kultuuripärandi väärtustamine. Deklaratiivsel tasandil…

Olukorrast filmikunstis

Mida peaks tegema uus kultuuriminister filmivaldkonna arendamiseks?

Ülevaade olukorrast Eesti filmipoliitikas võib kõlada veidi nagu kordama jäänud plaat, aga seni, kuni valukohad on samad, ei tohiks neilt ka tähelepanu eemale pöörata. Kui tavaliselt viidatakse parteide otsustusvõimet kritiseerides sellele, et ametiajad on vaid nelja aasta pikkused ja ükski poliitik või institutsioon…

Indrek Paavle ajaloolasena

Aprilli lõpus hukkus dr Indrek Paavle. Jalgrattaõnnetus viis meie seast ühe parimatest XX sajandi Eesti ajaloo tundjatest noorema põlve ajaloolaste seas. Ei ole lohutuseks, et ta suri ühe oma meelisharrastusega tegeledes.
Indrek Paavle ajaloolasetee algas hiljem kui tema kolleegidel. 1988. aasta suvel, kui kogu Eesti voogas laulva revolutsiooni lainetes, lõpetas ta…
Maailma viimase mänedžeri mööndusteta triumf
Armin Kõomägi ja Märt Laur
Piia Ruber

Maailma viimase mänedžeri mööndusteta triumf

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse peaauhinna võitis Armin Kõomäe „Lui Vutoon“.

Millele kulutada aega?
Jüri Mildeberg. Head käed. 2015, segatehnika.
Haus

Millele kulutada aega?

Õhus on kevadet. Seda on ka näitusesaalides, kus tundub praegu veidi rohkem vanamoodsat romantikat ja seiklust kui tavaliselt. Suurem osa Tallinna galeriidest asub maalilises vanalinnas, sealt pole rahvusraamatukokkugi, kus on mitu näitusepinda, pikk maa.
Näitus „Eldor Renter 90. Töid isikuarhiivist Eesti Rahvusraamatuskogus“ rahvusraamatukogus 12. V – 3. VI.
Raamatukogu VI korruse…

Arhitektuuri eksport on kestev tegevus

Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) ja kultuuriministeerium on viimased viis aastat toetanud nii arhitektuurikeskust kui ka selle Eesti arhitektuuri välisturundust ja ettevõtete ekspordialast tegevust. Arhitektuurikeskus on saanud seetõttu korraldada välisnäitusi, koolitusi ja kontaktüritusi. Aktiivsed arhitektuuribürood on sellest tegevusest ka kasu saanud. Arhitektuuri välisturunduse ja ekspordi arendamise tulemused ilmnevad alles pärast pikka…
Kauge ja lähedane Helsingi

Kauge ja lähedane Helsingi

Kuigi tekkinud tunnelijutud tahavad muuta Helsingi Tallinna kaksiklinnaks ja kuigi Helsingisse on vahel isegi lihtsam ja odavam sõita kui Tartusse, jäi Soome pealinn minu põlvkonnale kauaks ajaks kättesaamatult salapäraseks. Parvlaev Georg Ots hakkas kahe linna vahet sõitma 1980. aastal, aga meie saime rõõmu tunda üksnes aia taga tulijatel vastaskäimisest. Töökoha…

Lagunevate majade vahel majandust ei elavda

Kultuur 2020 aruannet lugedes tekib küsimus, miks on koostatud dokument, millel puudub sisu

Uudis Kultuur 2020 riiklikust kultuuripoliitika põhialuste dokumendist tuli meeldiva üllatusena. Mulle, üle 10 aasta muinsuskaitse valdkonnas tegutsenule, näisid dokumendis seatud valdkonna eesmärgid igati asjakohased. Kui aga lugesin aruannet aasta jooksul läbiviidud tegevustest muinsuskaitse eesmärkide saavutamiseks, tekkis küsimus,…

(Rütmi?)muusika 2020

Kommentaar dokumendile „Kultuur 2020“, kus rütmimuusikat justkui ei mainitagi.

2020. aastal tahaksin rääkida eelkõige muusikast. Mõtlen selle all, et peab olema tasand, olgu siis kultuuripoliitika-, muusikaharidus- või -ekspordi alases diskussioonis, kus räägime muusikast ühiskonnas funktsionaalselt, mitte žanripõhiselt. Muusikaline huviharidus, muusika kontserdilavadel ja digitaalses ruumis; muusikakuulaja, -tarbija ja -ostja profiil, muusikute,…
Härra minister!

Härra minister!

Kui kõik kultuurivaldkonna arengukavad näevad ette eesti kultuuri rahvusvahelisustumist, siis milliseid valdkondi või suundumusi tuleb eelisarendada?
Millised peaksid olema vabakutseliste mitteettevõtjatest kunstitöötajate sotsiaalsed garantiid? Millal võetakse omaks seisukoht, et kunst on töö, mille eest peab saama tasu, nagu see on kõigis teistes eluvaldkondades loomulik?
Kas ja kes peaksid maksma kunstniketasusid näitustel esinemise…
Milline on 2015. aastal arhitektuurivaldkonna olukord riigihangete osas?

Milline on 2015. aastal arhitektuurivaldkonna olukord riigihangete osas?

Riigihangete olukord on endiselt muutusteta. On küll toimunud Liberty suvemõisa väärtus- või kvaliteedipõhine riigihange, kuid see on jäänud erandiks.
Kõige paremini ilmestab olukorda skeem „Eesti arhitektuuri maasikas“, kus vertikaalteljel on tegijate professionaalsus ning maasika punktid tähistavad ajas võnkuvaid arhitekte. Kaarjast vertikaaljoonest ühele poole jäävad tugeva ja majanduslikult võimeka firma loonud arhitektid…

Pealelend — Priit Pedajas, Eesti Draamateatri peanäitejuht

1999. aastast Eesti Draamateatri peanäitejuhina töötav ja äsja kolmeks aastaks sellesse ametisse tagasi valitud Priit Pedajas soovib teatris säilitada loomingulise töörahu.
Kui kandideeritakse, olgu või tagasi, teatri peanäitejuhiks, tuleb valikukomisjonile esitada oma programm. Mida sinu seekordne programm sisaldab ja mille poolest erineb see senistest juhtimispõhimõtetest, mida oled sellel ametikohal nüüdseks juba…
Loomisprotsessi müstika
Jaanus Samma „Esimehe“ projekt mõjub eklektikast hoolimata jõuliselt, rahulikult ja viimistletult.
Reimo Võsa-Tangsoo

Loomisprotsessi müstika

Installatsioon võiks olla terviklikum – see aga tühistab vabaduse, mille Samma on oma tiimile kinkinud.

Obeda ja Pobeda hirmus elu
Publikumi kõige enam liigutanud numbriks on sõduriemade koor, kes otsivad oma sõjaväkke võetud ja teadmata kadunud poegi.
Stefan Bremer

Obeda ja Pobeda hirmus elu

Soomlased on lavastuses „Slava! Au!“ ettevaatlikkuse täiel määral minetanud ning lavaline kabaree tänapäeva Venemaast on ühtaegu üllatav ja äratuntav.

Kirjastada või mitte kirjastada?

Emakeelne kvaliteetne õppevara on Eesti kultuurile ja haridusele tarvilik luksus.

Rahvusvahelise kirjastuste liidu (IPA) koosseisus tegutseb õppevara kirjastajate foorum (EPF), kus istuvad ühe laua taga peamiselt Euroopa, aga ka maailma teiste riikide suuremad õppevara kirjastajad. Tänapäeval on selle foorumi üks peamisi kokkusaamise põhjusi digitaalne õppevara ja aruteluteemadeks, peale omavahelise kogemuste…
Härra minister!

Härra minister!

Millistest printsiipidest lähtub teatrite riiklik doteerimine? Kas, kes ja kuidas hindab selle tarvis teatrite kunstilist taset või rahvuskultuurilist tähtsust?
Kas teatrite tegevuskulude riiklikul rahastamisel on plaanis pöörduda tagasi AITA-süsteemi juurde?
Kas ja kuidas kavatseb kultuuriministeerium sundida või vähemalt suunata riiklikult üsna hästi rahastatud suurteatreid tegema tihedamat koostööd väiketeatrite ja -truppidega?
Kas kultuuriministeerium toetab…

Pigem kultuuriatmosfääri loov paber

Kuigi „Kultuuripoliitika põhialuseid aastani 2020“ tehti kümneid raamatukogu- ja raamatukoguharidusega inimesi vahetult kaasates, ei saanud lõpptulemus kaugeltki ootuspärane ega kajastanud arutlustes kõige olulisemana nähtud küsimusi. Me ilmselt ei olnud piisavalt järjekindlad ja tähelepanelikud (vrd Ott Karulini soovitust*) ja nüüd on meil raamatukogupoliitika põhialustena viis üsna juhusliku värvinguga lõiku, millest neli…
Soome-ugri rüü

Soome-ugri rüü

Handid teavad, et rõivastes on selle inimese hing, kes neid kannab. Kui mõni riideese kõlbmatuks muutub, et tohi seda maha visata, sest maapind on uks surma- ja haigusevaimude juurde. Kasutatud rüüd pannakse puuokstele, kus vihm ja tuul neist hinge tasapisi välja uhub. Hing peab saama rõivastest vabalt lahkuda, aga elava…
Härra minister!

Härra minister!

Kuidas erinevad „Kultuur 2020“ programmis toodud filmikultuuri eesmärgid aastal 2005. seatud eesmärkidest?
Millal viiakse sisse maksusoodustus välismaiste filmiprojektide tootmiseks Eestis?
Kui palju suureneb rahvusliku filmikunsti toetus järgmisel neljal aastal konkreetselt kultuuriministeeriumi haldusalast, mitte kaitseministeeriumist, riigikantseleist, „Eesti Vabariik 100“ projektist või mujalt?
Kas on kavas luua televisiooni ja filmitootmist ühendav toetusprogramm – selline, mis…

Ja helikunstist sai taas muusika

MARKO LÕHMUS

2013. aastal „Kultuuripoliitika põhialuste“ kokkuseadmise kirglikes debattides ja arvukates ettepanekutes oli helikunsti valdkonna töörühma üks soov, et alapeal­kirjas, kus kaunid kunstid lõikude pealkirjana ka vastavate kunstide nime kannavad, oleks fookusevaba „muusika“ kultuuri­poliitika lõpp­dokumendis asendatud „helikunstiga“. Dokumendi arhitekt, tollane asekantsler Ragnar Siil tookord ettepanekuga ka arvestas ja nii…
Sirp