2015-18 (3538)
Kaunis kuvandikuvalda
Välisministeerium ja EAS on võtnud Euroopa tõukefondi vahendite toel taas ette Eesti kuvandile uue iluvõre sepistamise. Ajastus on muidugi arusaadav: riigi 100. sünnipäevani ning Euroopa Liidu eesistuja-aastani on jäänud vaid kolm aastat.
Tasub ka meenutada, et esmakordselt püüti Eesti riiki brändida Eurovisioni lauluvõistluse võidu tuules ja kes teab, ehk tuleb järgmiselgi…
Tasub ka meenutada, et esmakordselt püüti Eesti riiki brändida Eurovisioni lauluvõistluse võidu tuules ja kes teab, ehk tuleb järgmiselgi…
2 minutit
Digimuundumine paneurooplaseks
Euroopa ühtse digituru ohud ja võimalused
Tundub, et tulebki taas teha juttu õigustest audiovisuaalses valdkonnas, kuigi see on teema, mis ei allu suuremast seletamisest hoolimata erilisele mõtteselgusele. Seda teavad justkui nii tarbijad, tootjad, vahendajad kui ka seaduste täitjad, et loomingulist omandit on vaja mingil moel seadusega kaitsta. Kahjuks on…
5 minutit
E-raamatutest lugeja, tõlkija ja kirjastajana
Olen üsna agar e-raamatute lugeja. Tõsi, e-lugeriga loen küll peamiselt poolakeelset kirjandust, eestikeelset kirjasõna laenutan enamasti traditsioonilisel viisil raamatukogust. Poolakeelset kirjavara on aga minu lektüüri hulgas praegu umbes 95%.
E-raamatu eelistest on piisavalt räägitud: odavam hind, kiirem kättesaadavus, e-lugerite suur mahutavus (vastavalt mälumahule paarist tuhandest mitmekümne tuhande raamatuni – rohkem, kui…
E-raamatu eelistest on piisavalt räägitud: odavam hind, kiirem kättesaadavus, e-lugerite suur mahutavus (vastavalt mälumahule paarist tuhandest mitmekümne tuhande raamatuni – rohkem, kui…
4 minutit
Looduslikul maastikul õppeprogrammide läbiviimisel digitaalsete vahenditega on just määrav see, kui hästi suudab programmi koostaja tekitada õpilases reaalse tunnetuse ja suhte päris maailmaga
.Ester Vulff / Wikimedia / CC
E-lahendused ja haridus
Viimasel kahekümnel aastal oleme saanud osa elektroonikatööstuse revolutsioonist ning sellega koos ka viimastel aastatel digitaalse sisu hulga hüppelisest suurenemisest. Kui võimsamad personaalarvutid ja töökindlamad GSM-telefonid said laialdasemalt kättesaadavaks enne XX sajandi lõppu, siis nüüd, rohkem kui 15 aasta pärast, on tavaliste, ainult helistamiseks mõeldud telefonide asemel keskmise lauaarvuti võimsusega võrdväärsed…
3 minutit
Küberjulgeolekust
Globaalset lahendust silmapiiril ei paista.
2010. aastal toimunud küberrünnet Iraani tuumaprogrammi aeglustamiseks peetakse küberrelva esmakordseks kasutamiseks. Tarkvara, millele uurijad andsid hiljem nimetuse Stuxnet, oli kavandatud ainult sihtmärgiks olnud tuumakütust rikastavate tsentrifuugide füüsiliseks kahjustamiseks. Kuigi hinnangud Stuxneti tekitatud purustuste ulatuse kohta lahknevad, täitis rünne oma eesmärgi vähemalt osaliselt. Stuxnet on pälvinud…
5 minutit
Kui häktivist joonistab mõne asutuse digiseinale stencil’i, nagu tegi Edward von Lõngus, siis kas see tuleb kohe küberründeks kuulutada?
Ruudu Rahumaru
E-riik kui uus normaalsus ja selle piirid
E-riigi üle peab saama irvitada, selle nähtusi tohib esitada kunsti väljendusvahenditega.
7 minutit
Judy Wajcman
Internet
Kas nuhvlid varastavad meie aja?
Sotsioloogiaprofessor Judy Wajcman: „Neoliberaalses kapitalismis on keskne mittetöötavate inimeste alandamine, justkui see oleks madalaim elamise vorm.“
7 minutit
Joonis 2. Uuring, mille eesmärk on teada saada, kas tudengid, kes õpingute ajal töötavad, lõpetavad nominaalajaga väiksema tõenäosusega kui nende õpingutele keskenduvad kaaslased. Haridus- ja teadusministeeriumist ning maksu- ja tolliamet jagavad iga tudengi töötamise ja õppimise andmete väärtuse lähtekohas kolmeks tükiks ning saadavad need tükid kolmele arvutavale osalejale. Terviklikud kirjed ei välju kunagi originaalandmekogudest ja see tagab kaitse ka seaduse silmis.
Privaatsust säilitav andmeanalüüs
Digitaalne kirje luuakse inimese kohta kohe pärast tema sündi. Sellest alates jälgitakse tema elukäiku ja kogutakse andmeid eri eluvaldkondade kohta. Riigiasutused haldavad infot oma kodanike tervise, hariduse ja sissetulekute kohta, et neid paremini ravida, harida ja neilt makse koguda. On arusaadav, et riik toimib paremini, kui tal on korralik ülevaade…
7 minutit
Dénes Kalev Farkas. Liberaaldemokraatia. Foto, paber, 2007.
EKM
E-patriotism ja efektiivsuse surmahaare
E-patriotismi loogika võtab e-riigi praegust suunda kui paratamatust ja jätab mulje, justkui oleks edasised küsimused puhttehnilised, kuigi tegelikult on tegemist sügavalt ideoloogiliste valikutega.
6 minutit
Liisa Hirsch, Triin Ruubel, Atvars Lakstīgala ja Tallinna Kammerorkester pärast interpreetidelt suurt keskendumisjõudu nõudnud teose „Ascending … Descending“ esiettekannet.
Mait Jüriado
Elava külluse loomine
Eesti muusika päevade motoks valitud mõiste „küllus“ ilmutas end 10. – 17. IV kestnud festivalil kõige avaramas, kaunimas ja loovamas tähenduses.
8 minutit
Šotlased kõigutavad ilmasambaid
Mullu sügisel, kui toimus Šotimaa iseseisvuse referendum, lubasid mõlemad, nii Ühendkuningriigist lahkulöömise pooldajad kui ka vastased, et tulemusega lepitakse ja see jääb kehtima terve inimpõlve jaoks. Nii siiski ei läinud ja ka korralistel saareriigi parlamendivalimistel 7. mail oli jäme ots jälle šotlaste käes, mis sest, et neid on alla 10%…
5 minutit
Jon Fosse näidendi „Sügise unenägu“, mille surnuaial toimuv tegevus keerleb üürikese elu ja surma üle, võiks klassifitseerida kalmistudraamaks.
Siim Vahur
Triviaalsuste tõepretensioon ja dramaturgilised trikid
Jon Fosse „Sügise unenägu“ on draamana kitši ja sentimentalismi meistriklass.
6 minutit
Mis saab maimukesele nimeks?
Rosimanluse katsepolügoon valijatele
Erinevalt meie poliitikast kaasab „Otsuse anatoomia“ hädavajadusega, sest kui publik ei otsusta, jääb etendus katki.
5 minutit
Einar Kuusk mängib oma lühifilmis „Kõige ilusam päev“ ka peaosa. Filmi saab vaadata YouTube’is.
Kaader filmist
Lootus hääbuvas maailmas
Einar Kuusk: „Saatsin filmi esmalt paljudele festivalidele, aga kõik lükkasid selle tagasi.“
5 minutit
Eesti ameeriklane Edgar Väär avastab enne surma, et tema elu jooksul filmitud materjal on muutunud kasutuks ballastiks.
Kaader filmist
„Vanad uudised“ (ja mõned ka uuemad)
Dokumentaalfilm „Fast Eddy vanad uudised“ (Eesti 2015, 90 min), režissöör-stsenarist Marko Raat, operaator Marko Raat, linastub kinodes Sõprus, Artis ja Coca-Cola Plaza.
„Ma olen põhimõtteliselt surnud,“ teatan ööpäeva üleval olnuna Allfilmi Pelgulinnas asuvasse stuudiosse jõudes. Produtsent Madis Tüür heidab seda kuuldes mu poole pilgu, nagu tundub, siis asjalikult hindava ja veidi…
„Ma olen põhimõtteliselt surnud,“ teatan ööpäeva üleval olnuna Allfilmi Pelgulinnas asuvasse stuudiosse jõudes. Produtsent Madis Tüür heidab seda kuuldes mu poole pilgu, nagu tundub, siis asjalikult hindava ja veidi…
4 minutit
Urmas Luik / Pärnu Postimees / Scanpix
Pealelend – Annika Viibus, „Vabadus vabanduseks“ lavastaja
Pärnu katlamajas esietendub 15. mail tantsupedagoogi ja koreograafi Annika Viibuse sõna-, muusika- ja tantsulavastus „Vabadus vabanduseks“, kus publiku ette astuvad Triin Lepik, Laura Pampa, Lauri Kink, Kardo Ojassalu ja Sander Saat. Muusikalises kujunduses on kasutatud Kilingi-Nõmme punkbändi Exit loomingut. Peale Pärnu antakse lavastusega mais etendusi veel Haapsalus, Viljandis ja Tartus.
Millel…
Millel…
2 minutit
Rahvamuusika kategoorias võitis festivali suurim staar, Indoneesia Airlangga ülikooli segakoor, kes rõhus etendusele, aga näitas hingestatud lauluga oma mitmekülgsust.
Toomas Tuul
Rõõmu žüriile ja lauljatele, aga mitte linnarahvale
Kireva koorihooaja kulminatsioon oli 23. – 25. aprillini peamiselt Estonia kontserdisaalis peetud koorifestival „Tallinn 2015“.
4 minutit
In Vaino veritas – kibe, kibe
Margo Vaino, Tee on auklik. Kujundanud Matthias Sildnik, kaane kujundanud Marko Kekishev. Jumalikud Ilmutused, 2013. 122 lk.
Margo Vaino, Tööloomad ei rasestu. Koostanud (:)kivisildnik. Toimetanud Triin Marjapuu. Kujundanud Matthias Sildnik, kaane kujundanud Marko Kekishev. Jumalikud Ilmutused, 2014. 104 lk.
Nagu teada, tuli Margo Vaino luulesse hilise ja küpse debüteerijana. (:)kivisildniku kirjastus Jumalikud…
Margo Vaino, Tööloomad ei rasestu. Koostanud (:)kivisildnik. Toimetanud Triin Marjapuu. Kujundanud Matthias Sildnik, kaane kujundanud Marko Kekishev. Jumalikud Ilmutused, 2014. 104 lk.
Nagu teada, tuli Margo Vaino luulesse hilise ja küpse debüteerijana. (:)kivisildniku kirjastus Jumalikud…
4 minutit
Charles L. Briggs
Internet
Tänapäeva maailmas folkloor ja meedia kattuvad
Folklorist Charles L. Briggs: „Ebolasse on nakatunud üle 300 miljoni USA elaniku, kusjuures mitte bioloogiliselt, mikroobi kaudu, vaid meedialis-bioloogilise hübriidviiruse kaudu.“
5 minutit
Kirjanik Tomas Bannerhed on sellest Rootsi põlvkonnast, kes kasvas viimasena üles väiketalus.
Susanne Widén
Meie üksindus tähtede all
Tomas Bannerhed: „Rootsi ühiskond on saja aastaga fundamentaalselt muutunud.“
6 minutit
In memoriam: Raul Salumäe
Raul Salumäe
8. X 1960 – 25. IV 2015
Saaremaa muuseumi ja kogu meie kultuuriavalikkust on tabanud järjekordne ränk kaotus: äkilise raske haiguse tagajärjel lahkus meie hulgast Raul Salumäe.
Sündinud 1960. aastal Kuressaares, lõpetas ta 1979. aastal Kuressaare II keskkooli, praeguse Kuressaare gümnaasiumi. Pärast ajateenistust astus Raul Salumäe Tartu ülikooli, mille lõpetas…
8. X 1960 – 25. IV 2015
Saaremaa muuseumi ja kogu meie kultuuriavalikkust on tabanud järjekordne ränk kaotus: äkilise raske haiguse tagajärjel lahkus meie hulgast Raul Salumäe.
Sündinud 1960. aastal Kuressaares, lõpetas ta 1979. aastal Kuressaare II keskkooli, praeguse Kuressaare gümnaasiumi. Pärast ajateenistust astus Raul Salumäe Tartu ülikooli, mille lõpetas…
1 minut
Sumera „Südameasjad“ on just selline sünergiline ja interdistsiplinaarne (multi)kunstiteos, mis räägib ise enda eest ka süvatasandil.
Kaader Tammo Sumera videost
Hooaja lõppakord Lepo Sumera muusikaga
Tallinna Filharmoonia hooaja lõpetamine 3. V Mustpeade majas: Lepo Sumera „Südameasjad“ (Yxus Ensemble ja Tammo Sumera) Olavi saalis ning Matthew Trusler (viiul, Suurbritannia), Jonathan Henderson (flööt, Austraalia) ja Tallinna Kammerorkester Risto Joosti dirigeerimisel Valges saalis.
Tallinna Filharmoonia tänavuse hooaja lõpetamine väärib tähelepanu vähemalt kahes mõttes: esiteks oli see pühendatud Lepo Sumera 65. sünniaastapäevale…
Tallinna Filharmoonia tänavuse hooaja lõpetamine väärib tähelepanu vähemalt kahes mõttes: esiteks oli see pühendatud Lepo Sumera 65. sünniaastapäevale…
3 minutit
„Heli ja keel“ ajab oma joont
Mirjam Tally muusika ja Kristiina Ehini luule kontsert „Joon“ sarjas „Heli ja keel“ 26. IV Gustav Adolfi gümnaasiumi Mederi saalis. Esitasid Leonora Palu (flööt), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver), Silver Sepp (improvisatsioon fantaasiapillidel) ja Kristiina Ehin (sõna).
Muusika ja luule põimuvad sedavõrd tihedalt, et vanasti ei paindunud keel neil isegi…
Muusika ja luule põimuvad sedavõrd tihedalt, et vanasti ei paindunud keel neil isegi…
3 minutit
Detail Jaanus Samma projektist „NSFW. Esimehe lugu“.
Pressifoto
Kuidas olla Veneetsia biennaalil nähtav?
Eile avati Veneetsia LVI kunstibiennaalil Eesti paviljon Jaanus Samma projektiga „NSFW. Esimehe lugu“, kuraator Eugenio Viola, komissar Maria Arusoo.
Tänavu on Eestil Veneetsia biennaalil esimene tõsisemalt võetav ümmargune tähtpäev: nimelt on Eesti oma väljapanekuga kümnendat korda Veneetsias. Eesti esindaja valikul (välja arvatud esimesel korral) on jäädud demokraatliku avatud võistluse juurde, vaid…
Tänavu on Eestil Veneetsia biennaalil esimene tõsisemalt võetav ümmargune tähtpäev: nimelt on Eesti oma väljapanekuga kümnendat korda Veneetsias. Eesti esindaja valikul (välja arvatud esimesel korral) on jäädud demokraatliku avatud võistluse juurde, vaid…
2 minutit
Tartu kõrgema kunstikooli tudengite ja vilistlaste näitus „Väli“ on nüüd väljas Tallinnas disaini- ja arhitektuurigaleriis. Eesti turg pöördub üha enam meie oma disaini usku.
Rasmus Jurkatamm
Väikese kooli tublid tegijad
Potentsiaali ja loovust jagub, puudu on koostööst.
4 minutit
Selle aasta alguses loodi noorte kultuuriblogi „Kaktus“.
Raamatublogisid tuleb ja läheb
Vaatlen siinkohal praeguseid eestikeelseid blogisid, kus juttu kirjandusest. Laias laastus võib need jaotada kaheks: on selgelt määratletud raamatublogid ning laiema huvivaldkonnaga blogid, kust muude teemade käsitlemise kõrval leiab postitusi raamatute kohta. Vaatlemata jätan mitte nii blogilikud veebilehed või portaalid, kus muu hulgas ka raamatutest juttu.
Internet on teadagi … võimalusterohke. Seetõttu…
Internet on teadagi … võimalusterohke. Seetõttu…
5 minutit
Lavastuses „Idioot FM“ jääb maailma sõnaline edasiandmine kehalisele siiski alla. Fotol XXVII lennu lavatudengid Risto Vaidla ja Jürgen Gansen.
Tõnu Tunnel
Resoneeruv „Idioot“
Pepeljajev on harukordset tüüpi lavastaja-pedagoog, kes kultiveerib nii näitlejates kui ka vaatajates aktiivsust ja julgustab igaüht oma visiooni lähemalt uurima.
4 minutit
In memoriam: Kaido Jaanson
Kaido Jaanson
21. VI 1940 – 2. V 2015
Kaido Jaanson oli esimene rahvusvaheliste suhete teooria professor ja selle teadusala rajaja Tartu ülikoolis. Tema värvikad loengud ja laiaulatuslikud teadmised rahvusvahelistest suhetest on inspireerinud tervet põlvkonda politolooge ja ajaloolasi.
Jaanson lõpetas 1965. aastal Tartu ülikooli ajaloo eriala ning sai ajalookandidaadi kraadi 1975. aastal.…
21. VI 1940 – 2. V 2015
Kaido Jaanson oli esimene rahvusvaheliste suhete teooria professor ja selle teadusala rajaja Tartu ülikoolis. Tema värvikad loengud ja laiaulatuslikud teadmised rahvusvahelistest suhetest on inspireerinud tervet põlvkonda politolooge ja ajaloolasi.
Jaanson lõpetas 1965. aastal Tartu ülikooli ajaloo eriala ning sai ajalookandidaadi kraadi 1975. aastal.…
2 minutit
Oma uues filmis „Taksojuht“ kehastub skandaalne iraani filmitegija Jafar Panahi taksojuhiks, kes näitab vaatajale elu tänapäeva Teheranis.
Kaader filmist
Taksosõit Iraanis
Mängufilm „Taksojuht“ („Taxi“, Iraan 2015, 82 min), režissöör-stsenarist Jafar Panahi, peaosas Jafar Panahi. Linastub kinodes Sõprus ja Coca-Cola Plaza.
Tänavu Berliinis Kuldkaru võitnud „Taksojuht“ on Panahi kolmas illegaalne, kuid edukas teos. 2010. aastal sai Panahi Iraani valitsuselt 20aastase filmitegemise keelu koos vanglakaristusega, viimane muudeti aga üleüldise vastuseisu tulemusel koduarestiks. Kõigile keeldudele…
Tänavu Berliinis Kuldkaru võitnud „Taksojuht“ on Panahi kolmas illegaalne, kuid edukas teos. 2010. aastal sai Panahi Iraani valitsuselt 20aastase filmitegemise keelu koos vanglakaristusega, viimane muudeti aga üleüldise vastuseisu tulemusel koduarestiks. Kõigile keeldudele…
4 minutit
Sumera muusika „süvakünni potents“
Sumera klaverimuusika plaat on hea võimalus värskendada oma kujutluspilti võib-olla üksvahe isegi ülemäära tihti mängitud „Paladest“.
Lepo Sumera mõtles oma sõnul juba poisikesena sellele, et aastal 2000 on tema viiekümneaastane. Usun, et selline mõttekogemus on enamikul, kes teatud hulk aastaid enne millenniumivahetust juba teadlike inimestena…
3 minutit
Ekraanitõmmis kunstnikeduo SKATKA (Rainar Aasrand ja Mikk Madisson) videoteosest „Pilveriik“ (2014).
Postinternetikunst e-residentsuse Eestis
Tänapäeval kunstivoole enam ei defineerita, ent on mõned värsked erandid. Uusimaks suundumuseks nüüdiskunstis võib pidada antropotseeni ehk üdini inimmõjulisena ja -looduna maailma käsitlevat mõtte- ja kunstivoolu, mis hõlmab endas ka postinterneti ideid. Eesti-vene kunstnik Katja Novitskova, kes elab Saksamaal, on üks postinternetikunstile alusepanijaid. Novitskova on igal pool tuntud Eesti kunstnikuna,…
3 minutit
Tanja Muravskaja video- ja heliinstallatsioon „Kiiev ja 600 km eemal“, 2015.
Ukraina kriis algajatele ja edasijõudnutele
Tanja Muravskaja „Kolm õde“ on väga hästi ajastatud intrigeeriva sisuga näitus.
4 minutit
E-ehitus – ehitussektori innovatsioon
Viimastel aastakümnetel on infotehnoloogia areng mõjutanud suuresti meie igapäevaelu, suhtlusvahendeid ja töömeetodeid, kuid Eesti ehitussektor ei ole siiski veel sellest kõigest parimal moel kasu lõiganud. Kümnendik Eesti elanikkonnast on seotud ehitusvaldkonnaga, mida võib iseloomustada kui traditsioonilist ja aeglaselt muutustega kohanevat majandusharu. Mujal Euroopas nähakse tänapäeval ehitussektori digiajastule järeleaitamises aga majanduslikku…
1 minut
Google’i arvutuste kohaselt oli maailmas 2010. aastaks trükitud ligi 130 miljonit raamatut, mida ei suuda haarata ka kõige säravam inimvaim.
Wikipedia
Kas pärast ajaloo lõppu tuleb kultuuri lõpp?
Oleksin tahtnud selles loos rääkida kirjanikest ja kirjandusest ning panna sellele hoopis teistsuguse pealkirja „Parim kirjanik on surnud kirjanik“ – paralleeltsitaadina sellest, mida Ameerika kolonistid arvasid ammustel aegadel indiaanlastest. Seda, et surnud kirjanik on parim, näis kinnitavat sotside viimatine valimiskampaania riigikogu valimistel, kui mõjuvat osa etendasid juba ammu elust lahkunud…
6 minutit
Non Grata performance Pekingi Yuani kunstimuuseumis.
Non Grata
Vastuoluline, aga fantastiline Hiina
Non Gratal oli kümne päeva jooksul Pekingis kolm näitust.
4 minutit
Kindla peale minek?
„Eliitkontserdid“: Virgo Veldi, Marius Järvi ja Jaak Lutsoja 15. IV Vanemuise kontserdimajas.
Interpreetide liidu „Eliitkontsertide“ sarja kuuluv õhtu, kus esinesid saksofonist Virgo Veldi, tšellist Marius Järvi ja akordionist Jaak Lutsoja, jõudis aprilli keskel ka Tartusse. Quantzi, Kapustini, Milhaud’, Piazzolla, Lutsoja ja Keremi teostega crossover’lik kava oli kõlanud juba ka Eesti Kontserdi…
Interpreetide liidu „Eliitkontsertide“ sarja kuuluv õhtu, kus esinesid saksofonist Virgo Veldi, tšellist Marius Järvi ja akordionist Jaak Lutsoja, jõudis aprilli keskel ka Tartusse. Quantzi, Kapustini, Milhaud’, Piazzolla, Lutsoja ja Keremi teostega crossover’lik kava oli kõlanud juba ka Eesti Kontserdi…
2 minutit
Etenduskunstide auhinna said Kaja Kann ja Zuga
Rahvusvahelisel tantsupäeval 29. aprillil anti Kanuti gildi saalis üle sõltumatu etenduskunsti auhinnad (senine sõltumatu tantsu auhind). Mulluse loomingu eest said aasta tegija auhinna etenduskunstnik Kaja Kann ja Zuga ühendatud tantsijad, aasta läbilööja auhinna pälvis helikunstnik ja lavastaja Hendrik Kaljujärv.
Zuga ühendatud tantsijad ehk Tiina Mölder, Helen Reitsnik, Ajjar Ausma ja Päär…
Zuga ühendatud tantsijad ehk Tiina Mölder, Helen Reitsnik, Ajjar Ausma ja Päär…
1 minut
Robert Kasemägi 21. V 1919 – 30. IV 2015
Meie hulgast lahkus jäädavalt Robert Kasemägi, metsasarvemängija, orkestrijuht ja õpetaja. 1919. aastal Venemaal Petrogradi kubermangus Kurenäo eesti asunduses väljarännanute perekonnas sündinud väike Robert armastas laulda ja huvitus muusikast ning meisterdas vanaisa eeskujul endale ise lihtsaid pille. Vsevoložki keskkoolis õppides, mängis ta mandoliini sealses väikses orkestris. 1937. aastal osales ta Novgorodis…
2 minutit
Carlos Soto
Lovis Dengler Ostenrik
Kuidas visualiseerida Pärdi muusikat?
Carlos Soto delikaatne, kuid loominguline lisandus Wilsoni projekti.
3 minutit
Kas läheb hästi … või läheb hästi!
„Klassikatähed maailmast“: ERSO, solistid Kazuhito Yamashita ja Kanahi Yamashita (kitarrid, Jaapan), dirigent Alexander Prior 15. IV Estonia kontserdisaalis.
Nii vastab küsimusele „Kuidas läheb?“ laulja, pianist, helilooja ja dirigent Alexander Prior, kes on sündinud aastal 1992 ja juhatas 15. aprillil ERSO kontserti Estonia kontserdisaalis. 2012. aastal valmis Marianna Kaadi (operaator Rein Kotov, helirežissöör…
Nii vastab küsimusele „Kuidas läheb?“ laulja, pianist, helilooja ja dirigent Alexander Prior, kes on sündinud aastal 1992 ja juhatas 15. aprillil ERSO kontserti Estonia kontserdisaalis. 2012. aastal valmis Marianna Kaadi (operaator Rein Kotov, helirežissöör…
2 minutit
In memoriam: Ela-Heigi Martis
Ela-Heigi Martis
20. VIII 1939 – 21. IV 2015
Raske haigus viis meie hulgast Tartu ülikooli ajaloo muuseumi kauaaegse direktori Ela Martise. Tema tööd on tunnustatud Valgetähe ordeni ja Tartu medaliga, kuid veelgi enam kannab tema mälestust Tartu ülikooli muuseum Toomemäel.
Martis sündis Võrus, lõpetas Tallinna X keskkooli 1958. ja Tartu ülikooli…
20. VIII 1939 – 21. IV 2015
Raske haigus viis meie hulgast Tartu ülikooli ajaloo muuseumi kauaaegse direktori Ela Martise. Tema tööd on tunnustatud Valgetähe ordeni ja Tartu medaliga, kuid veelgi enam kannab tema mälestust Tartu ülikooli muuseum Toomemäel.
Martis sündis Võrus, lõpetas Tallinna X keskkooli 1958. ja Tartu ülikooli…
1 minut
Kunstihoone ürituse agressiivseim performance oli kahtlemata Frederick Krauke, Melodie Duchesne’i ja Mathieu Sylvestre’i veganismi propageeriv etteaste „Ahnus“ („Greed“).
Mats Õun
Mitmekülgne ja universaalne
Kümme aastat rahvusvahelist tegevuskunsti
4 minutit
I preemia – „Sõnasalud“, Eve Komp, Kristi Tuurmann, Grete Veskiväli, Allianss Arhitektid.
Tamsalu tammed
Eesti 100 tamme pargi projekt ja esinduspargi maastikuarhitektuuri võistlus
5 minutit
E-riik kui uus normaalsus ja selle piirid
Postinternetikunst e-residentsuse Eestis
E-ehitus – ehitussektori innovatsioon
Privaatsust säilitav andmeanalüüs
Raamatublogisid tuleb ja läheb
Tänapäeva maailmas folkloor ja meedia kattuvad
Rosimanluse katsepolügoon valijatele
Elava külluse loomine
Ukraina kriis algajatele ja edasijõudnutele
Lootus hääbuvas maailmas
