2015-09 (3529)

Nelja-kuninga-koalitsioon

Valimised on läbi ja nüüd käib üks suuremat sorti ennustamine ja panuste tegemine, et kes siis ikkagi koalitsiooni moodustavad, kuidas ministrikohad jagatakse ning need mehitatakse (loodetavasti on uues valitsuses ka senisest enam naisi). Kui iga meedias, sotsiaalvõrgustikes ja kodudes peetava totalisaatori pealt peaks hasartmängumaksu tasuma, teeniks kulka lähinädalail kenakest lisa.
Reformierakond…

Kas uus vorm publikuga suhtlemiseks?

Uusi publikuga suhtlemise vorme on muusikas ikka otsitud. Tavapärane kontsert eeldab üsna ühesuunalist kommunikatsiooni – artist edastab oma sõnumi publikule. Mingis mõttes on artisti domineerimine sellise formaadi puhul ka möödapääsmatu: kui ei ole kedagi, kes võtaks vastutuse toimuva õnnestumise eest, ei pruugi muusikaline kommunikatsioon realiseerudagi. Seda teades on idee täielikust…
Kogukond on partner kohaliku elu korraldamisel

Kogukond on partner kohaliku elu korraldamisel

Veebruari lõpus esitlesid Linnalabor ja külaliikumine Kodukant uuringut „Eesti kogukondade hetkeseis“.

Mida tunneb teatris publik?
Kõige kõrgemalt hinnatakse Tartus tantsulavastusi, millele anti kuuepunktisel skaalal keskmiseks hindeks 5,33 (kõige kõrgem keskmine lavastusel „Casanova“).
Alan Proosa

Mida tunneb teatris publik?

Tartu publiku arvates on sealne teater väga professionaalselt tehtud, esitab äratuntavaid teemasid, mis on suhteliselt lõbusad, lõõgastavad ja muljetavaldavad, osalt ka inspireerivad ja üllatavad.

Kindlalt teisiti edasi
Kadi Estland / Feministeerium

Kindlalt teisiti edasi

Andres Herkelil oli valimiste ööl tõepoolest õigus: Vabaerakond sai palju hääli avansina.

Publiku pilk
Eve Kiiler. Seeria „Muuseumi labor“, 2008.

Publiku pilk

Küsitletud publiku arvates ei ole kunsti tarbimine sotsiaalne tegevus, sellega ei kaasne sotsiaalset kapitali ja laiemat juurdepääsu ühiskonnale.

Õnnelik lõpp ja valus vai

Friedebert Tuglase novelliauhinna pälvisid Mart Kivastik ja Mait Vaik.

2. märtsil anti üle Friedebert Tuglase novelliauhinnad 2014. aasta loomingu eest. Žürii koosseisus Mirjam Hinrikus, Toomas Kiho, Veronika Kivisilla (esimees), Kaupo Meiel ja Jaanus Vaiksoo määras need Mart Kivastikule novelli „Õnn tuleb magades“ (Vikerkaar nr 12) ja Mait Vaigule novelli…

Lasteteatri suhtlusarhitektuur

Vaadanud teatri aastaauhindade žürii liikmena eelmisel aastal ära mitukümmend laste- ja noortelavastust, hakkas üha enam tunduma, et peamine veelahe ei jookse lavastuste tehnilise taseme vahelt, vaid teatrikontseptsiooniti – ruumikasutuse, publikusse suhtumise, lava ja saali rollijaotuse seisukohast. Põhiküsimuseks kerkis, kuidas lasteteater suhtleb oma publikuga?
Lasteteatri puhul on ju tegemist ilmselt ainsa kunstivormiga,…
Händeli ajatu oratoorium, ometi päevakajaline
Voces Musicalese, Sinfonietta Rīga, vokaalsolistide ja dirigent Risto Joosti tõlgendus kerkib Händeli oratooriumi esituste seas esile oma selge ajastutruu rõhuasetuse poolest, asetades lati ka võimalike tulevaste soorituste jaoks väga kõrgele.
Voces Musicales

Händeli ajatu oratoorium, ometi päevakajaline

G. F. Händeli oratoorium „Iisrael Egiptuses“ 21. II Tallinna Jaani kirikus. Anna Dennis (sopran, Suurbritannia), William Towers (kontratenor, Suurbritannia), Simon Wall (tenor, Suurbritannia), Evelyn Kanepi (sopran), Alvar Tiisler (bass), Andreas Väljamäe (bass), kammerkoor Voces Musicales (koormeister Valter Soosalu), kammerorkester Sinfonietta Rīga, dirigent Risto Joost.
Praegusajal peaaegu päevakajalist Händeli oratooriumi „Iisrael Egiptuses“…

Udemed ja lennukid veebruarikuises Tallinnas

Kunstisündmuste poolest oli Tallinn sel ajal Tartuga võrreldes pigem vaikne. Kõige teravama noaga lõikas kuni 15. II avatud Evi Pärna kureeritud „Reflektsioonid: sissevaade/vaade“ Tallinna vene muuseumis. Näitusel oli kontseptsioon, tervik aga oli teemadest niivõrd laetud, et raske on anda üldistavat hinnangut. Eksponeeritud tööd demonstreerisid inimese kui sotsiaalse olendi hirmude, seisukohavõttude,…

Vaataja valgustamine

Rühmituse Laik olemus peitub kaasosa rajamises ja laiendamises.

Kunstirühmitus Laik näitus „Valgustung“ Haapsalu Linnagaleriis kuni 1. III. Rühmitusse kuuluvad Anu Vask, Gerhard Lock, Jekaterina Kultajeva, Kaspar Aus, Kristino Rav ja Juhan Vihterpal.
Harjumuspärane Haapsalu Linnagalerii oli läind, mis läind, ruum oli tundmatuseni teistsugune. Olen seal varem käinud kümmekond korda, aga…

Vürtsitatud kuritööde ja kummitustega

Lastekirjanduse tõlgete arv jäi tavapäraselt 200 ääre alla.

Mullu ilmunud tõlkekirjandus lastele ja noortele on nagu pidulaud, millel toidukogused varasemate aastatega võrreldavad, aga rõhuasetused menüüs erinevad. On endiselt koolisöökla roogi, kiirtoitu ja e-ainerikkaid roosaks aetud maiusasju, aga ka lasteeine viineritele lisaks tõhus praad kasvavale organismile, kergeid puuvilju ja…

Poliitilised mõrvad tsaarist Nemtsovini

Boriss Nemtsovi tapmine on järjekordne täiendus Venemaa niigi pikale poliitiliste mõrvade loetelule.
1881. aastal tapsid revolutsionäärid Venemaa keisri Aleksandr II, kes läks ajalukku pärisorjuse kaotamisega Venemaal 20 aastat varem.
XX sajandi kõige enam laineid löönud poliitiline mõrv oli peaminister Pjotr Stolõpini atentaat 1911. aastal Kiievi linnateatris. Venemaa agraar­reformi isa ja talupoegadele liikumisvabaduse…
Von Krahl astub kontakti
Jumal on vaid telefonikõne kaugusel. Juhan Ulfsak Maria Reinupi filmis „Mann tanzt“.
Andre Visnapuu

Von Krahl astub kontakti

Lühifilmide kassett „Kontakt“ (Eesti 2015, 84 min), režissöörid Triin Ruumet, Martti Helde, Vallo Toomla, Raigo Saariste ja Maria Reinup. Linastub Von Krahli teatris ja kinodes Sõprus ja Artis.
Lühifilmide kogumikud on osutunud Eestis viimastel aastatel mõneti populaarseks. Kuigi need ei löö kassarekordeid, on sellised kassettfilmid nagu „Karikakramäng II“ (2013) ja „Mitte…
Talvefestival sundis tõstma pilku
Festivali avakontserdil võtsid Anna-Liisa Bezrodny, Marko Martin ja Andreas Lend ette Sibeliuse 150. sünniaastapäeva temaatika, pakkudes valikut tema vähem tuntud kammermuusikast.
Vesta Uuetoa

Talvefestival sundis tõstma pilku

IX Tallinna talvefestival 9. – 22. II: esinesid bariton Atlan Karp, tenor Oliver Kuusik, sopranid Pille Lill, Kristel Pärtna, Katrin Targo, Arete Teemets ja Kristina Vähi; Anna-Liisa Bezrodny ja Kristina Kriit (viiul), Andreas Lend (tšello), Tatjana Lepnurm (harf), Madis Kari (klarnet), Neeme Ots (trompet), Oksana Sinkova (flööt), Virgo Veldi (saksofon)…
Vabaimprovisatsioon on nagu elu
Filmis „Impromtu“ sadas algusest peale vaataja peale helide laviin. Suurepärane algatus, põnevad improviseerijad ja intrigeeriv ning hästi edasi antud kontsept ei vähendanud sugugi tunnet, et vabaimprovisatsioon võib olla ka midagi muud kui „kogu aeg hästi valjusti hästi palju helisid“.
Kaader filmist

Vabaimprovisatsioon on nagu elu

Iga inimene mõistab vabaimprovisatsiooni ilmselt veidi erimoodi. Ja mida enam vabaimproviseerijaid, seda põnevam. Meil on juba palju nii tegijaid kui ka kuulajaid ja tundub, et tuleb üha juurde. Vabaimprovisatsiooni populaarsust suurendab tõik, et päris mitu aastat saab Eesti muusika- ja teatriakadeemias magistri tasemel õppida vabaimprovisatsiooni eriala. Kellel aega, on saanud…
Soome-ugri maitse

Soome-ugri maitse

Ühes Vene telesaates pidid modellid, poliitikud ja sportlased mängus püsimiseks sööma midagi ebatavalist. Osalejad olid paastunud ja vaimu valmis pannud, et neelata „tavapärast“ kraami, näiteks vihmausse ja prussakaid, ent neid ootas ees õudus, mida ette ei osatud aimata – soome-ugri toit. Püstkoja ees istus mansi memm, kes valmistas lihapalle. Ta…

(Majanduse) feministlik õõnestamine

Unustage Thomas Piketty, unustage „Kapital XXI sajandil“! Feministliku majandusteooria üks hinnatumaid teoreetikuid, bask Amaia Pérez Orozco avaldas möödunud aastal hoopis midagi paremat – teose „Majanduse feministlik õõnestamine“.1*
1
Alustada tuleb sellest, et teadlaste sõnul** otsustame nii majanduse, poliitiliste kui ka ühiskondlike teemade üle emotsioonide põhjal. Ratsionaalsusest polevat esiti jälgegi. Too tuleb mängu…

Maailma parandamine kaisukarudega

Wieland Speck: „Meil on soov tuua avalikkuse ette see, millest tegelikult teada ei taheta.“

Saksa filmitegija Wieland Speck liitus 1982. aastal „Berlinale“ filmifestivaliga ning temast sai kümme aastat hiljem kõrvalprogrammi „Panorama“ kuraator. „Panorama“ püüd on alati olnud tõstatada sotsiaalseid probleeme ja otsida uut esteetilist lähenemist. 1987. aastal asutati Specki algatusel…
Sina, mina ja eesti klassikaplaat

Sina, mina ja eesti klassikaplaat

Klassikaraadio ja rahvusraamatukogu küsitlus „Eesti klassikaplaat“ 16. III – 13. IV. Valikus on umbes 2000 heliplaati ja -kassetti, plaadinimestikuga saab tutvuda ja osaleda veebiaadressil klassikaraadio.err.ee/klassikaplaat
Klassikaraadio on algatanud küsitluse „Eesti klassikaplaat“. Eesmärk on teada saada, millised heliplaadid meie tõsise muusikaga on inimestele kõige enam muljet avaldanud. Loomulikult on praegusel meediaküllastuse ajal…

Nüüdisvokaalmuusika innovatsiooni ja traditsioonide vahel

Veebruarikuus oli siin- ja sealpool lahte mitu väljapaistvat ja kõrgel tasemel nüüdismuusika vokaalsuurvormi kontserti naishäälele ja suuremale koosseisule. Käisin neist kolme kuulamas Helsingis: Hans Abrahamseni suurvormi „Let me tell you“ maailma ühe tippsoprani Barbara Hannigani esituses, Toshio Hosokawa kammerooperit „The Raven“ ja Poul Rudersi teost „Dreamland“ soome juhtivate sopranite Anna-Kristiina…

Esimene samm meie galeriimaastiku korrastamisel

EKKAKi projektijuht Kadri Laas kommenteerib „Hea tava“ juhendit.

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ning partnerid ehk viis eragaleriid, kunstnike liidu galeriid, FoKu ja Noar allkirjastasid „Hea tava“ juhendi.
Millises seisneb galeriide kokkulepe ehk „Hea tava“? Millised reeglid kehtestatakse selle dokumendiga?
Kadri Laas: Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse ja partnergaleriide koostöös algatatud „Hea…

Pealelend: Taaniel Raudsepp, Tallinna Kunstihoone juhataja

Tallinna Kunstihoone kuvand on Taaniel Raudsepa juhatajaks valimisega märgatavalt silmapaistvamaks muutunud: seda võis lugeda ka Eesti Ekspressi möödunud aasta kunstielu kokkuvõttest, kus enamik küsitletutest tõi just selle juhtumi heakskiitu väärivana esile. Uuel tasemel koostöövõimaluste tunnustamist õhkus ka EKLi presidendi Vano Allsalu valimisprogrammide lubaduste kommentaarist (Sirp 13. II).
Tallinna Kunstihoone kuraatorikonkurss aga…

Koht kui aeg

Inspireerituna Gilles Deleuze’i ja Félix Guattari raamatust „Mis on filosoofia?“

Aeg muudab, kuigi ise ei muutu. Aeg vormib ja kulutab kohta, kuigi täpsem oleks ehk öelda, et koht vormub ja kulub ajas. Aja ja koha suhe on ebavõrdne: koht ajale kulutavat mõju ei avalda. Sestap võib mõnikord tunduda,…

Õpetajaameti evolutsioonist

Õpetajatööl ei ole olnud mingit kindlat ja ühest tähendust. Selle tähenduse loob iga maa ja ajastu ise.

Enesele antud nimi … määrab tihti niihästi valitava käitumise tüübi kui ka selle ajaloolise saatuse.
Juri Lotman
Siinse kirjutise lähtekohaks on mure õpetajakutse ebapopulaarsuse pärast. Üliõpilaskonnas on neid, kes teevad valiku õpetajaameti…
Boriss Nemtsovi teekond Jeltsini lemmiklapsest Putini vihavaenlaseni
Boriss Nemtsov: „Venemaa peamine poliitika – see on etendus.“
ITAR-TASS / Scanpix

Boriss Nemtsovi teekond Jeltsini lemmiklapsest Putini vihavaenlaseni

Boriss Nemtsovi tapmine on Venemaa presidendi Vladimir Putini 15aastase valitsemisaja kahtlemata kõige silmapaistvam poliitiline mõrv, sest Nemtsov oli selline mees, kelle biograafia järgi võiks õppida Venemaa lähiajalugu pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
1991. aasta putši ajal seisis Nemtsov Moskvas Boriss Jeltsini kõrval tankil, sama aasta sügisest sai temast 32aastasena Venemaa ühe suurima…
Sirp