2015-06 (3526)
Haridus kui tööjõutootmise vahend
Eesti kesksete parteide haridus- ja teadusprogramm
Võib rääkida pikalt sellest, mis on nende valimiste peateema. Eesti riigi tuleviku peateema on kindlasti haridus ja teadus. Ilma selle valdkonna probleemide lahenduseta ei pääse kunagi viie viimase seast ära. Viimased kümme aastat on valitsust juhtinud Reformierakond, haridusministrid on olnud Mailis Reps (2005–2007), Tõnis…
6 minutit
Ehitada ja linte lõigata
Kuidas näevad erakonnad valimisprogrammides ette ehitatud keskkonna arengu?
Valimisprogrammide kõige usinam kasutajagrupp on ilmselt tudengid, kes peavad valimisprogramme koolitööna põhjalikult uurima ja võrdlema. Ega erakondade lubadusi tasugi liiga tõsiselt võtma, sest õnneks ei saa meil keegi parlamendivalimistel absoluutset enamust ja koalitsioonileppesse jõuavad valitud lubadused mitmest platvormist.
Planeerimine
Eestis kehtiva planeerimiskorraldusega paistavad…
Planeerimine
Eestis kehtiva planeerimiskorraldusega paistavad…
3 minutit
Mis teeb Jan Kausi romaani suureks?
Pean alustama ülestunnistusega, et lugesin Jan Kausi romaani „Ma olen elus“ läbi pelgalt uudishimust, ilma igasuguse sellest kirjutamise kohustuse ja soovita. Niisama ongi ju kõige parem – ainult puhas rõõm lugemisest! Nädalaid ja kuidki hiljem paisus aga sisemine sund lugemise käigus tehtud väikest „avastust“ mitte oma teada jätta. Kui tead,…
4 minutit
Läti teatri suur väljanäitus
Läti Uue Teatri Instituut korraldab 22. – 25. aprillini Riias taas Läti teatri ülevaatefestivali ehk Latvian Theatre Showcase’i, kus näeb Vladislavs Nastavševsi, Alvis Hermanise, Viesturs Meikšānsi, Valters Sīlise, Elmārs Seņkovsi, Kirill Serebrennikovi jt uusi lavastusi.
Läti tänapäeva ilmselt kuulsaim teatritegija Alvis Hermanis, kes viimasel ajal on rohkem pühendunud Euroopa ooperiteatrites lavastamisele,…
Läti tänapäeva ilmselt kuulsaim teatritegija Alvis Hermanis, kes viimasel ajal on rohkem pühendunud Euroopa ooperiteatrites lavastamisele,…
1 minut
Mis juhtub Andres Lapeteusega?
Erakondade kultuuriprogrammide lugemine on nagu joogalaagris käimine. Kui istuda lootoseasendis muruvaibale, keskendada mõtted loovust väärtustavale ühiskonnale, mälu hoidmisele ning elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arengule, saavutavad programmid kiiresti ühise hingamise. Erimeelsusi justkui polekski. Kerkivad nii palgad kui hooned, langevad maksumäärad ja administratiivsed piirangud. Eestlus kestab üle aegade. Nii see võikski…
3 minutit
Demokraatia peab olema planeerimise lahutamatu osa
Planeerimisseaduse eelnõu on vastuolus põhiseaduse ja planeerimist suunavate alusdokumentidega.
Uue planeerimisseaduse eelnõu on riigikogus läbinud kolm lugemist ja saadetud nüüd presidendi lauale väljakuulutamiseks. Erialaliidud ja kohalikud omavalitsused on presidendi poole pöördunud. Palutakse seadus tagasi lükata, sest see riivab meie kõigi õigust heale elukeskkonnale.
Inga Raitar kirjutas äsja Facebookis hästi:…
Inga Raitar kirjutas äsja Facebookis hästi:…
8 minutit
Eesti presidendi (Andres Mähar) Eesti Rahva Muuseumi avamisel välja öeldav Eestile pühendatud lööklause „Nothing to kill and die for and no religion too“ on muidugi otsene laen John Lennonilt.
Oleg Hartsenko
Kotleti maitsega Eesti
„Eesti ajalugu“ paneb küsima, kas olmeline eneseteadvus saab olla kestlik.
4 minutit
Parteide majandus- ja sotsiaalpoliitikast
Erakondade programmid on sisutihedad, ideerikkad ja ka suure ühisosaga, kuid reklaamimelus ei tule see kuigivõrd esile.
1 Selle aasta parlamendivalimiste puhul ette valmistatud parteide majandus- ja sotsiaalpoliitilisi platvorme lugedes saab teha kaks järeldust. Esiteks on need enamasti sisutihedad ja mõistlikest ettepanekutest kantud tekstid. Teiseks on eriti parlamendierakondade ühisosa sedavõrd…
6 minutit
Uus
Palju õnne „Violet Wind’si“ esiettekande puhul, räägi palun Raschèr Saxophone Quarteti rollist selle teose sünni juures.
Peeter Vähi: Raschèr Saxophone Quartet (RSQ) on „Violet Winds’i“ üks tellijatest ja loomise initsiaator. See on mulle kui heliloojale suur au, sest RSQ on vaieldamatult saksofonikvartettide kuningas, millele iseloomulik ülim professionaalsus, esituse perfektsus jne. Pealegi…
Peeter Vähi: Raschèr Saxophone Quartet (RSQ) on „Violet Winds’i“ üks tellijatest ja loomise initsiaator. See on mulle kui heliloojale suur au, sest RSQ on vaieldamatult saksofonikvartettide kuningas, millele iseloomulik ülim professionaalsus, esituse perfektsus jne. Pealegi…
1 minut
Noored hoos
Sarja „Ludus tonalis“ viies kontsert 27. I Kloostri Aidas ja kontsertetendus „Valgustatud varjud“ 31. I Kanuti gildi saalis.
Viimastel jaanuaripäevadel oli Tallinnas kaks kõrgetasemelist põnevat kontserti, mille tegijateks noored, kes valdavalt alles üliõpilasedki. Kloostri Aida noorte heliloojate sarja „Ludus tonalis“ viienda kontserdi teemaks oli tants – noored heliloojad pidid kirjutama loo…
Viimastel jaanuaripäevadel oli Tallinnas kaks kõrgetasemelist põnevat kontserti, mille tegijateks noored, kes valdavalt alles üliõpilasedki. Kloostri Aida noorte heliloojate sarja „Ludus tonalis“ viienda kontserdi teemaks oli tants – noored heliloojad pidid kirjutama loo…
3 minutit
Narva sitsid
Kreenholmi manufaktuuri toodangu abil tänapäevaste lahendusteni
Näitus „Ideevorm: muster. Lilled sitsil“ Narva kunstigaleriis kuni 26. IV. Kuraator Marit Ilison, kujundajad Tuuli Aule ja Marit Ilison, fotograaf Maiken Staak ja projektijuht Eha Komissarov. Osalevad EKA moeosakonna moedisaini ja moestilistika I kursuse tudengid.
Kunagise suurettevõtte Kreenholmi manufaktuuri kodulinnas on avatud selle…
Kunagise suurettevõtte Kreenholmi manufaktuuri kodulinnas on avatud selle…
3 minutit
Heaks muusikuks hea pilliga
Marje Lohuaru: „Pillifond – kunagi see kindlasti tuleb!“
Juba aastakümneid on kõneldud, et meie interpretatsioonikunsti arendamiseks tuleb luua pillifond, sest väärtuslike instrumentide muretsemine pole muusikuile enamasti jõukohane. Siinsamas kõrval puudutab seda kitsaskohta ka Toomas Velmet: „Süsteemi juurde peab kindlasti kuuluma töökindel mehhanism, kuidas hankida meie riiki, panka, fondi esimesed tõeliselt kvaliteetsed…
2 minutit
Luban labida
Kui teid vaevavad unehäired ja te ei saa öösiti sõba silmale, soovitan soojalt, lugege erakondade valimisprogramme ja -platvorme – tunduvalt tõhusam kui lammaste lugemine (assotsiatsioon Kristiina Ojulandi pereparteiga on juhuslik ja meelevaldne). Loed ühe lehekülje ja Une-Mati virutaks otsekui kotiga piki pead (assotsiatsioon Mati Undiga on ka juhuslik ja meelevaldne).…
3 minutit
„Figaro pulm“ polaarjoone taga
Virmaliste festival 23. I – 1. II Tromsøs (Norra).
Tromsø on vana linn, põhjamaiste kaubateede ajalooline kohtumispaik, Põhja-Norra suurim kultuurikeskus. Maheda kliima tõttu on Tromsø atraktiivne talvepuhkuse paik ning südatalvel, kui polaaröö on möödas, külastab linnakest tuhandeid turiste, suusatajaid ja puhkajaid. Just jaanuaris-veebruaris on ka virmaliste kõrgperiood. Seda loodusimet, taevakaare valgus-show’d…
Tromsø on vana linn, põhjamaiste kaubateede ajalooline kohtumispaik, Põhja-Norra suurim kultuurikeskus. Maheda kliima tõttu on Tromsø atraktiivne talvepuhkuse paik ning südatalvel, kui polaaröö on möödas, külastab linnakest tuhandeid turiste, suusatajaid ja puhkajaid. Just jaanuaris-veebruaris on ka virmaliste kõrgperiood. Seda loodusimet, taevakaare valgus-show’d…
3 minutit
Vaade maailmavaateta vaateisse
Poliitikute tööturul paremate isikute nimel võitlevad massiparteid ei saa endale selgelt eristuvat (kultuuri)poliitikat lubada.
Hilissügisel võttis minuga ühendust üks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitik palvega anda sisend nende valimisprogrammi. Kuna plaanisin valimiste eel analüüsida võrdlevalt erakondade kultuuripoliitikat ega tahtnud oma erapooletust kompromiteerida, loobusin pakutud võimalusest.…
9 minutit
Ungari arhitekti ja õppejõu András Csehi juhendatud töötoa käigus ehitasid lapsed koos arhitektuuritudengitega oma kodukülla tellistest kokkusaamise ja koosolemise koha.
András Cseh
Arhitektuuriõpe koolitundi
Koolitundides pööratakse tähelepanu küll kultuuri- ja inforuumile, kuid seda kõige vahetumat – füüsilist ruumi – uuritakse väga vähe. Raamatu saame sulgeda, muusika kinni keerata, uudistesaate välja lülitada, meediaväljaannete kodulehtedele mitte minna – ruumist me aga välja astuda ei saa. See ümbritseb meid alati ja kõikjal ning enamasti just tehisliku ehk…
4 minutit
Eesti ja soome kirjarahvas hoiab häid suhteid
Eesti kirjandus naudib praegu Soomes rambivalgust. Sel nädalal peetakse seal Eesti kirjanduse nädalat ja esitletakse ajakirja Helmi uut numbrit. 11. veebruaril tunnustas Soome krimikirjanduse selts Indrek Harglat. 10. veebruaril aga leidis Helsingis aset kolmas Soome-Eesti kirjandusvõrgustiku päev. Eestist sõitis kohale ligemale 20 literaati. Toimunust räägib kirjanik ja tõlkija Kätlin Kaldmaa.
Millest…
Millest…
2 minutit
Täiuslik vaikus
Aastal 2008 rikastus meie muusikaelu omanäolise festivaliga „Täiuslik vaikus“, mis sündis Tallinna Filharmoonia ja plaadifirma ECM koostöös, kunstiliseks nõustajaks Erkki-Sven Tüür. Korraldajad tutvustasid, et „Täiuslik vaikus“ ühendab eri kultuure, on filosoofiline, üllatav, otsiv ja loominguline. Vahepealsetel aastatel ühekontserdipeoks taandunud festival saab tänavu 19. – 21. veebruarini uue hingamise. Seekord on kunstilise…
1 minut
IRLi ja sotside valimislubadus: Tallinna Kunstihoone korda!
EKLi presidendi Vano Allsalu kommentaar
Visuaalne kunst, sealhulgas ka nüüdiskunst, on viimasel ajal üsna elavalt avalikkuse arutluse all olnud, tavapäraselt on positiivsema märgi all traditsiooniline kunst, kuid ei saa öelda, et aktuaalsest nüüdiskunstist räägitaks ainult negatiivses võtmes. Eesti kunstnikud on edukalt haaratud suurtesse rahvusvahelistesse projektidesse, meie Veneetsia biennaali väljapanek on…
2 minutit
Apoloogia RIFFile
Eesti film Rotterdami filmifestivalil
Milleks kirjutada festivalist, kus keegi ei käi, ja filmidest, mida keegi ei näe? Samal põhjusel, miks Eesti ajakirjanduses kirjutatakse ka Cannes’ist, Berliinist ja Karlovy Varyst: tegemist on olulise festivaliga, mis näitab oluliste tegijate väärt filme. Hoopis vähem või üldse mitte kirjutatakse Veneetsiast, Göteborgist, Torontost, Busanist, mis…
5 minutit
Kaire Tali vaip „Eksimatu“ (2015) on metafüüsiline, sugestiivne ja müstilistesse rohelistesse keerdkäikudesse imev labürint.
Toomas Huik
Punase vaiba pidu
Tekstiilikunsti süstematiseeritud ülevaade on asendatud visuaalse ringmänguga.
5 minutit
Keelest filosoofiani, märgist objekti elluäratamiseni
XX sajandi I poole avangardliku poola-juudi kirjaniku Bruno Schulzi „romaan novellides“ „Kaneelipoed“ („Sklepy cynamonowe“, 1934) meenutab nii Franz Kafka metamorfoose, inimest ning ruumi groteskselt painutavaid romaane kui ka selsamal ajaperioodil kirjutanud šveitslase Robert Walseri „väikese inimese“ ambivalentset ja heitlikku poeetikat. „Kaneelipoodide“ mitmekümnes lõdvalt, ent mitte mingilgi moel sattumuslikult kokku põimitud…
4 minutit
Mis ikkagi tegelikult „müüb“?
„Mustonenfest“ 30. I – 8. II Tallinnas jm Eesti linnades, kunstiline juht Andres Mustonen.
Hiljuti tekkis ühe turundusinimesega arutelu, kas kontserte, vabandatagu ebaväärikat sõna, müües ongi „toode“ kontsert ise, kuhu toob inimese tungiv soov väljuda halva ilmaga kodust, kuulata ühte või teist teost elavas ettekandes. Äkki ostab keskmine kontserdikülastaja koos piletiga…
Hiljuti tekkis ühe turundusinimesega arutelu, kas kontserte, vabandatagu ebaväärikat sõna, müües ongi „toode“ kontsert ise, kuhu toob inimese tungiv soov väljuda halva ilmaga kodust, kuulata ühte või teist teost elavas ettekandes. Äkki ostab keskmine kontserdikülastaja koos piletiga…
5 minutit
Loll ja lollim: erakondade lubadused keelepoliitikas
Eestimaal on keeleprobleemid ühiskonnas kõikidele teada ja näha. Olulisemad neist on mure eesti keele jätkusuutlikkuse pärast ja muukeelse elanikkonna lõimumatus. Laias laastus võib viimase mure jaotada kaheks: venekeelse elanikkonna ebapiisavaks keeleoskuseks ja vastava rühma sotsiaalseks segregatsiooniks. Väljenduvad need vaevad muukeelsete kehvemas palgas, oluliselt suuremas vangide, töötute ja kodutute suhtarvus, nappides…
5 minutit
Värske rist ja viletsus
Ajakirja Värske Rõhk meeskond on Tartus kirjanduse maja all Arhiivis käima lükanud „Värske õhtu“-nimelise sarja. Esimene „Värske õhtu“ leidis aset 20. jaanuaril ja selle teema oli „Noored kriitikast“. Ajakirja kriitikud ja esseistid Evelin Arust, Kadri Naanu ja Joosep Susi arutlesid kirjanduskriitika põhimõtete ja olemuse üle, vaatluse all olid ka nende…
4 minutit
Pääs turule (s.t lavale)
Siinse nostalgilise arutluse detonaatoriks sai kontsert 1. veebruaril Kadrioru lossis, kus esinesid soome viiuldaja Tami Pohjola koos Soomes elava ja töötava eesti päritolu pianisti Irina Zahharenkovaga.
Esimese põhjuse nostalgitseda andis „Lossimuusika“ kava: Claude Debussy sonaat, Sergei Prokofjevi II sonaat ja Camille Saint-Saënsi „Introduktsioon ja rondo capriccioso“. Üdini traditsiooniline kava, sealhulgas asjaolu, et…
Esimese põhjuse nostalgitseda andis „Lossimuusika“ kava: Claude Debussy sonaat, Sergei Prokofjevi II sonaat ja Camille Saint-Saënsi „Introduktsioon ja rondo capriccioso“. Üdini traditsiooniline kava, sealhulgas asjaolu, et…
4 minutit
Vaegkuuljate monoloogid on lahendatud kunstiliselt, mustal taustal.
Kaader filmist
Vaikuse tehnoloogia
Dokumentaalfilm „Vaikuse kutse“ (Eesti 2015, 56 min), režissöör Madli Lääne, stsenarist Liina Triškina, idee autor Marje Jurtšenko, helilooja Seppo Vanhatalo. Linastub kinos Artis.
Dokfilmimaailmas ei ole miskit põnevamat, kui seda on võimalus kuvada lähedalt intiimsete inimrühmade tegemisi, saati veel nende sisemist tegevusloogikat. Ei ole uhkemat uurimist kaameraga, kui selle tegevuse kontekstis…
Dokfilmimaailmas ei ole miskit põnevamat, kui seda on võimalus kuvada lähedalt intiimsete inimrühmade tegemisi, saati veel nende sisemist tegevusloogikat. Ei ole uhkemat uurimist kaameraga, kui selle tegevuse kontekstis…
4 minutit
Piia Ruber
Tuli, mesi, õhk ja maa
Jan Kausi romaanil „Ma olen elus“ on palju kihistusi ja teemasid, mis väärivad tähelepanu ja järelemõtlemisaega. Loodan, et ei tee teosele liiga, kui võrdlen seda mõningate kihistuste avamiseks pealtnäha täiesti erinevate romaanidega.
Romaani põhitegevus toimub pärast Teist maailmasõda ning liigub tänapäevani välja, ehkki mitte lineaarselt. Tegevuskohtadeks on Tallinn, Haapsalu ja Tarurootsi…
Romaani põhitegevus toimub pärast Teist maailmasõda ning liigub tänapäevani välja, ehkki mitte lineaarselt. Tegevuskohtadeks on Tallinn, Haapsalu ja Tarurootsi…
6 minutit
Lätimaalt kooliklassikat koju toomas
Kaks huvitavat katset mõtestada kanoonilist teksti nüüdisteatri vahenditega: Gertrudi tänava teatri (Ģertrūdes ielas teātris) „Vanja“ ja Riia Vene teatri „Suvitajad“.
Kindlasti pole ma esimene, kes on täheldanud maailmaklassika nihkumist meie teatripildi serva. Põgus pilguheit teatrite kodulehtedele kinnitab, et klassikatekstide tõlgenduste arv on veelgi koomale tõmbunud:…
4 minutit
Poliitiliste poeemide arhiiv
Nancy Nakamura Ideederiiuli kunstiplatvorm ühendab kunstnikud publikuga.
Näitus „Rasked poeemid“ Nancy Nakamura Ideederiiulis kuni 22. II.
Nancy Nakamura Ideederiiul (NNI) on Tallinnas Koplis tegutsenud veidi üle aasta. Selle aja jooksul on NNI olnud arvukate eriilmeliste ürituste toimumiskoht: on olnud inimõigusi, võrdõiguslikkust ning naisküsimusega seotud probleeme käsitlevaid arutelu- ja filmiõhtuid, kunstinäitusi, lastele…
Nancy Nakamura Ideederiiul (NNI) on Tallinnas Koplis tegutsenud veidi üle aasta. Selle aja jooksul on NNI olnud arvukate eriilmeliste ürituste toimumiskoht: on olnud inimõigusi, võrdõiguslikkust ning naisküsimusega seotud probleeme käsitlevaid arutelu- ja filmiõhtuid, kunstinäitusi, lastele…
4 minutit
Õnnelik lapsepõlv Siberis
Dokumentaalfilm „Kristus elab Siberis“ (Eesti-Soome 2015, 85 min), režissöörid ja stsenaristid Arbo Tammiksaar ja Jaak Kilmi, helilooja Andre Pichen. Linastub kinodes Sõprus, Coca-Cola Plaza, Cinamon, Ekraan ja Artis.
Tammiksaare ja Kilmi dokfilm vissarionlaste kogukonnast on näiliselt lihtne ja väga selge fookusega. Vissarionlaste elu kajastatakse eelkõige sealsete lastekaudu ja, nagu ütles esilinastusel…
Tammiksaare ja Kilmi dokfilm vissarionlaste kogukonnast on näiliselt lihtne ja väga selge fookusega. Vissarionlaste elu kajastatakse eelkõige sealsete lastekaudu ja, nagu ütles esilinastusel…
5 minutit
Mikiga ja Mikita Eesti
Pilt, mis on loodud lavastusega „Eesti ajalugu“, on nagu tagaseinata kuurist avanev vaade laia maailma.
OÜ Mõte ja Vaba Lava „Eesti ajalugu“, autor ja lavastaja Mart Kase, kunstnik Kristina Lõuk, valguskunstnik Priidu Adlas, videorežissöör Teele Kase, graafika autor Martin Pedanik, koreograaf Jaan Ulst, helikujundaja Tom-Olaf Urb ja grimmikunstnik Kaia Pihlak.…
4 minutit
Kibe eneseteadvus
Kui Jürgen Ligi möödunud sügisel Jevgeni Ossinovskit sisserändaja pojaks nimetas, oli solvujaid kui palju: ühed arvasid, et solvus Ossinovski, teised jällegi, et hoopis Ligi ise. Kolmandad pakkusid, et solvusid siinsed venelased, ja neljandad olid veendunud, et solvus ainult Andrei Hvostov. Võta nüüd siis kinni, kes neist päriselt solvus, ilmselt omal…
1 minut
Kas kaitsta loodust või kaevandada põlevkivi?
Näidisülesanne parlamendikandidaatidele
Töötajate valikul on uus tendents kasutada intervjueerimise käigus näidisülesandeid. Parlamendisaadikute valimist võib mingil moel samuti võtta kui töötajate otsimist, sest otsustajad ju vajavad teadmist, mida kandidaadid mõtlevad, mida oskavad ja kuidas käituvad. Igapäevases väitluses kasutatakse tavaliselt inimesi lähedalt puudutavaid teemasid, nt hambad, viin, tulumaks jms, kuna…
4 minutit
Pudlo Pudlat (1916–1992). Pealesurutud migratsioon. 1986.
Pudlo Pudlat on üks tuntumaid Kanada graafikuid. Jean-Loup Rousselot kohtus temaga 1987. aastal ja sai temalt selle pildi. Pudlat ütles: „Kanada valitsus kannab meie kõigi eest hoolt. Nad tõid meid mere äärde Cape Dorseti, kus on paremad tingimused küttimiseks ja kalastamiseks, kus suvel on praamiliiklus ja kus lennukiga saadakse meid vajadusel haiglasse viia. Kuid valitsus ei toonud koduloomi koos meiega, nad peavad seda veel tegema, sest uues külas on liiga palju jahimehi, kuid küttimine on kehv tegevus.“
Jean-Loup Rousselot
Põhjapõdra-inimesed
Kunst on andnud inuittidele elu mõtte.
4 minutit
Piia Ruber / Tuudur-Jaan Rekkor
Erarahastamine ja energeetika tulevik
Erakondade lubadused teadus- ja arendustegevuse ergutamiseks
4 minutit
Kas erakonnad toovad lõpuks otsedemokraatia?
Kui lugeda seadusi, siis on meil kõik võimalused otsedemokraatia toimimiseks praegugi olemas: põhiseadus sätestab rahvahääletuse, kohalikul tasandil on võimaldatud rahvaalgatus, ELi kodanikena saame osaleda Euroopa rahvaalgatuses. Üleriigilise rahvaküsitluse läbiviimiseks pole vaja isegi seaduslikku alust, vaid valitsejate tahet. Kõik on lubatud, kuid mida ei ole, on rahvahääletused. Viimati toimus selline siinmail…
7 minutit
Vastulause
Tere, Mati Hint!
Eelmises Sirbis ilmunud loos „Eesti Nokia – negatiivne sünergia” kirjeldad Sa oma kogemust Eesti ajakirjandusega ning tood „Vasara” saate negatiivse sünergia näiteks. Kui see konkreetne saade Savisaare kujutamisest eesti luules mõjus nii, siis olgu, ei vaidle. Tahaksin aga juhtida Su tähelepanu ühele faktiveale. Sa kirjutad: „Mida Urmas Vadi oma…
Eelmises Sirbis ilmunud loos „Eesti Nokia – negatiivne sünergia” kirjeldad Sa oma kogemust Eesti ajakirjandusega ning tood „Vasara” saate negatiivse sünergia näiteks. Kui see konkreetne saade Savisaare kujutamisest eesti luules mõjus nii, siis olgu, ei vaidle. Tahaksin aga juhtida Su tähelepanu ühele faktiveale. Sa kirjutad: „Mida Urmas Vadi oma…
1 minut
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2014. aasta auhindade põhižürii koosseisus Mart Velsker (esimees), Tiina Tarik, Heili Sibrits, Mari Peegel ja Leo Luks valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.
PROOSA
* Kätlin Kaldmaa, „Väike terav nuga“
* Maarja Kangro, „Hüppa tulle“
* Jan Kaus, „Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“
* Mudlum, „Tõsine inimene“
* Urmas Vadi, „Kuidas me…
PROOSA
* Kätlin Kaldmaa, „Väike terav nuga“
* Maarja Kangro, „Hüppa tulle“
* Jan Kaus, „Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“
* Mudlum, „Tõsine inimene“
* Urmas Vadi, „Kuidas me…
2 minutit
Piia Ruber / Tuudur-Jaan Rekkor
Sotsid ja Keskerakond ei lõpeta neoliberalismi
Kapitalitulude laekumise poolest on Eesti ELis viimasel kohal ning Eesti pangad on Euroopa kõige kasumlikumad, lõigates kasu Eesti maksusüsteemi erandlikkusest.
5 minutit
Pealelend – Liia Rebane, TTÜ muuseumi direktor
Tallinna laululava kõlaekraani mudeliga avati äsja Tallinna tehnikaülikooli muuseumi püsiekspositsioon. Miks just see makett – millest selline valik?
See mudel on hea näide kunsti ja inseneriteaduse kohtumisest ning innovatsioonist omas ajas. Ühe kunstniku imeline visioon sai teoks tänu inseneridele. See oli tolle aja arhitektuuri tähtteos ja nüüdseks on see meie rahvusliku…
See mudel on hea näide kunsti ja inseneriteaduse kohtumisest ning innovatsioonist omas ajas. Ühe kunstniku imeline visioon sai teoks tänu inseneridele. See oli tolle aja arhitektuuri tähtteos ja nüüdseks on see meie rahvusliku…
2 minutit
