2015-01 (3521)
Eesti julgeoleku ja riigikaitse realistlik visioon
Ajaloost on teada, et jumal on suurema pataljoni poolt, kui väiksemal just paremat ideed pole. Pikaleveniv võitlus endast tugevamaga pole kunagi paljulubav. Isegi kui võidad, maksad kõrget hinda. Aga kui kasutad endast suurema vastase vastu judotehnikat, kui teda psühholoogiliselt töötled, tasakaalust välja lööd ning kasutad vastase kiirust tema enda vastu,…
11 minutit
Muusikast on saanud vesi, mida keerad kraanist …
Ülo Krigul: Kas pole mitte nii, et meile teada ajastutel ei ole muusika kunagi varem olnud inimesele niivõrd lähedal ja möödapääsmatu kui praegu. Kui varem tahtsid kuulata, siis pidid minema kontserdile või ostma plaadimängija ja plaadi. Muusika on üha kättesaadavam. Protsess on pöördunud: mitte et kuidas saada muusika kätte, vaid…
12 minutit
Tuul Sepp
Sille Annuk/Postimees/Scanpix
Hea sulega terane inimlooma kirjeldaja
Sirbi laureaadid 2014
2 minutit
Sirp õnnitleb oma filmitoimetajat Tristan Priimäge 2014. aasta filmiajakirjanikuks valimise puhul.
Jaan Ruusi kõne auhinna üleandmisel
Laureaat Tristan Priimägi on öelnud: „Iga hea filmikriitik on kindlasti ära õppinud, kuidas kirjutada pimedas.“ Ta mõtles arvatavasti kirjutamist filmi vaatamise ajal. Kuid sellel on ka ülekantud tähendus. Minuaegse nooruse vaimusilma ees olid „noored vihased mehed“ nagu John Osborne’i näidendi „Vaata raevus tagasi“ (mille…
2 minutit
Meelis Friedenthali romaan „Mesilased“ pälvis 2013. aastal Euroopa Liidu kirjandusauhinna.
Ilmselt tänu sellele on tõlkehuvi olnud suur: romaani tõlkimise leping inglise, itaalia, läti ja tšehhi keelde on juba olemas ning läbirääkimised käivad veel kolme keele osas.
Alar Madisson
Ajalugu ei ole spiraal, vaid rabamaastik
Meelis Friedenthal: „Rooma impeeriumi piirid kujundavad arusaamu tsivilisatsioonist siiani.“
8 minutit
Mihhail Dmitrijev
Jaanus Piirsalu
Nihe massiteadvuses
Mihhail Dmitrijev: Venemaa praegune meeleolu võib püsida aastaid.
8 minutit
Wikipediast, soome-ugri keeltes
Meie setode identiteet aina tugevneb, soome-ugri kultuuripealinna augi on sel aastal teatavasti Obinitsale osaks langenud. Soome-ugri keelte kõnelejaskond Venemaal aga väheneb ähvardavalt kiiresti. Eriti kiiresti langeb emakeeleoskuse tase noorte seas. Emakeeleoskust ei hinnata, sest ühiskondlik taust ja suhtumine teistesse keeltesse peale vene keele on Venemaal üha ksenofoobilisem. Kuna paljud Venemaa…
4 minutit
Liis Lindmaa Barbarella on über-seksika ja lihtsameelse armastuseihalejana täpne ja humoorikas tüüp, aga etenduse kulgedes, kui tüübi olemus publikule ammu selgemast selgem, täidab ta üha enam diktori rolli.
Von Krahli teater
Seiklusjutte maalt ja Tau Cetilt
„Barbarellas“ on lavastaja Peeter Jalakas läinud tüüpide (vs. karakter) ja rokkimise teed.
4 minutit
Jake Gyllenhaali nägemus Loust kui näljasest koiotist muutus võtte käigus nii keskseks,
et kaaluti võimalust mainida seda filmi pealkirjas.
Kaader filmist
Ajakirjanik sa võid olla, inimene pead olema
Mängufilm „Öö kutse” („Nightcrawler”, USA 2014, 117 min), režissöör-stsenarist Dan Gilroy, operaator Robert Elswit, helilooja James Newton Howard. Osades Jake Gyllenhaal, Rene Russo, Riz Ahmed, Bill Paxton jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Solaris, Cinamon ja Ekraan.
Umbes aasta tagasi pilasid USA telesaated „Colberti raport” („The Colbert Report”) ja „Jimmy Kimmel…
Umbes aasta tagasi pilasid USA telesaated „Colberti raport” („The Colbert Report”) ja „Jimmy Kimmel…
4 minutit
Siiri-Merike Nummert, 26. III 1939 – 23. XII 2014
Enne jõule suri Vändras metallikunstnik, graafik ja õppejõud Siiri Nummert, peenekoeline kunstnik ning südamlik ja osavõtlik inimene.
Siiri Nummert sündis Tartus kingsepa peres. Ta lõpetas Tartu II keskkooli ja astus 1962. aastal Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1967. aastal. Seejärel töötas ta Tartu alumiiniumivabrikus ja Tartu Arsi metallehistööateljees. Aastail 1973–1984 tegutses…
Siiri Nummert sündis Tartus kingsepa peres. Ta lõpetas Tartu II keskkooli ja astus 1962. aastal Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1967. aastal. Seejärel töötas ta Tartu alumiiniumivabrikus ja Tartu Arsi metallehistööateljees. Aastail 1973–1984 tegutses…
1 minut
Neitsi Maali laureaat, filmi „Risttuules“ režissöör Martti Helde.
Renee Altrov
Eesti filmi la nouvelle vague
Eesti Filmiajakirjanike Ühingu Neitsi Maali auhinnatseremoonia 6. jaanuaril kinos Sõprus.
5 minutit
Kaarel Kütase performatiivne teos „Teooriate tundmise puu“ ISFAGi näitusel mõjus universaalsena: ta oli poeetiliselt lavastanud läheneva tähtaja hirmus intensiivselt informatsiooni läbitöötamise rituaali.
Tarvo Varres
Isiklik lähtepunkt ja selle materialiseering
Mittemateriaalse käsitlemiseks tuleb see materialiseerida.
4 minutit
MITi teadlane Eric Lander on üks maailma juhtivaid genoomika eksperte, kes on pühendunud inimgenoomi uurimisele ja rakendustele meditsiinis. Ajakirja Time andmetel kuulub Lander maailmas saja kõige mõjukama isiku hulka.
Andres Tennus
Personaalmeditsiinist ja Eesti spetsialiseerumise nutikusest
Detsembris külastas Tartu ülikooli Eesti geenivaramu kutsel Eestit Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (Massachusetts Institute of Technology, MIT) ja Harvardi Eli ja Edythe L. Broadi instituudi* asutaja ja juht ning president Obama teaduse ja tehnoloogia nõunikerühma kaasesimees prof Eric Lander koos kolleegide Stacey Gabrieli, Anthony Philippakise ja Sheila Fisheriga.
Professor Lander pidas Eestis avaliku…
Professor Lander pidas Eestis avaliku…
4 minutit
Aasta barokne lõpp
Eesti Kontserdi aastalõpukontsert 31. XII Estonia kontserdisaalis: solistid Maria Valdmaa ja Jaanika Kuusik (sopranid), Maarja Purga (metsosopran), Hanno Mölderkivi (tenor) ja Alvar Tiisler (bass), Tallinna Kammerorkester, kammerkoor Voces Musicales, dirigent Risto Joost.
„Lühike” ja „lööv” on märksõnad, mis kandsid meie muusika-aasta 2014 vōiduka lõpuni. Kammerkoor Voces Musicales koostöös Tallinna Kammerorkestriga esitas kava…
„Lühike” ja „lööv” on märksõnad, mis kandsid meie muusika-aasta 2014 vōiduka lõpuni. Kammerkoor Voces Musicales koostöös Tallinna Kammerorkestriga esitas kava…
2 minutit
Loksa bussijaama hoone, ehitatud aastal 1939.
Sacerdos79 / CC / Wikipedia
Arhitektuuri lähipärand / Lähisajandi arhitektuuripärand
Novembris 2014 võttis kultuuriminister muinsuskaitse alla kaks XX sajandi arhitektuuriobjekti: Viljandi tuletõrjedepoo ja Loksa bussijaama hoone. Nende mälestiseks tunnistamine on põhjaliku üle-eestilise uurimistöö esimene tulemus. Aastatel 2007–2012 kaardistati kultuuriministeeriumi tellimusel kõigis maakondades arhitektuuripärand tsaariajast kuni taasiseseisvumiseni ehk perioodist 1870–1991. Algusdaatum ulatub küll veel XIX sajandisse, sest just siis hakati rajama…
5 minutit
François Ozon, näitlejad Anaïs Demoustier ja Romain Duris
ning üks lootust sisendav paberkurg.
Internet
Vana Baskini teater kooseluseaduse-raffale
Mängufilm „Uus sõbranna” („Un nouvelle amie”, Prantsusmaa 2014, 108 min), režissöör-stsenarist François Ozon, operaator Pascal Marti, helilooja Philippe Rombi, Ruth Rendelli samanimelise romaani järgi. Osades Anaïs Demoustier, Romain Duris, jt. Linastub kinos Artis.
Ozoni karjääri keerdkäike ja eksirännakuid kaasa tehes tahaks lihtsalt tõsta käed taeva poole ja hüüda ehtprantslaslikult: incroyable!…
Ozoni karjääri keerdkäike ja eksirännakuid kaasa tehes tahaks lihtsalt tõsta käed taeva poole ja hüüda ehtprantslaslikult: incroyable!…
5 minutit
Päris keelpillikvartett
Tallinna Keelpillikvartett 30:
Urmas Vulp (viiul), Olga Voronova (viiul), Toomas Nestor (vioola),
Levi-Danel Mägila (tšello)
27. XII Tallinna raekojas.
Eestis on kvartetimuusikaga kummalised lood. On suhteliselt kerge sattuda mõnele kontserdile, kus kantakse ette sümfoonilist muusikat, nii tuntut kui vähem tuntut. Paljude sümfoonilise repertuaari tähtteoste elavast ettekandest on paari aastaga siiski võimalik…
Urmas Vulp (viiul), Olga Voronova (viiul), Toomas Nestor (vioola),
Levi-Danel Mägila (tšello)
27. XII Tallinna raekojas.
Eestis on kvartetimuusikaga kummalised lood. On suhteliselt kerge sattuda mõnele kontserdile, kus kantakse ette sümfoonilist muusikat, nii tuntut kui vähem tuntut. Paljude sümfoonilise repertuaari tähtteoste elavast ettekandest on paari aastaga siiski võimalik…
3 minutit
Johannes Viirg, 26. VII 1917 – 29. XII 2014
29. detsembril lahkus 97. eluaastal meie kõige eakam tantsuveteran, kauaaegne Estonia teatri tantsija, eesti balleti väärikas esindaja Johannes Viirg.
Tantsuõpinguid alustas Johannes Viirg 1937. aastal Helmi Tohvelmani juures Tallinna Töölisteatri õpperühmas, tantsis aastatel 1941–1944 ja 1946–1966 Estonias ning töötas tantsijakarjääri lõpetamise järel 1966–1976 sealsamas balletiinspektorina. Aastatel 1944–1946 tantsis Johannes Viirg Vanemuises.
Balletitantsu…
Tantsuõpinguid alustas Johannes Viirg 1937. aastal Helmi Tohvelmani juures Tallinna Töölisteatri õpperühmas, tantsis aastatel 1941–1944 ja 1946–1966 Estonias ning töötas tantsijakarjääri lõpetamise järel 1966–1976 sealsamas balletiinspektorina. Aastatel 1944–1946 tantsis Johannes Viirg Vanemuises.
Balletitantsu…
1 minut
Jérôme Bel’i lavastus „Cédric Andrieux“, kus tantsija Cédric Andrieux’ väga intiimsest pihtimusest saab samaaegselt ka tohutu üldistus tantsimise
kui elukutse kohta.
Siim Vahur
Festivaliülevaade – tõsine mäng
Tallinna Linnateatri festival „Talveöö unenägu“ 8. – 13. detsembrini 2014 Tallinnas.
5 minutit
Suur näitlejate ansambel (fotol Karol Kuntsel, Külliki Saldre, Veiko Porkanen, Margus Jaanovits ja Piret Laurimaa) toimib ühtse trupina, nende mäng on hästi tempereeritud: teemat ja stiili arvestades piisavalt teatraalne, kuid mitte üleliia esiletõusev.
Lauri Kulpsoo
Postdramaatiline Vanemuine
Liikumise, teksti, heli, valguse ja video abil luuakse „Estoplastis“ tervikutunnetus aja ja inimeste kulgemisest ühes minevikku vajunud režiimis.
4 minutit
Maret Käbin, 15. IX 1929 – 16. XII 2014
Maret Käbin sündis Valgamaal Pukas, lõpetas 1947. Tallinna X keskkooli ja 1952. aastal Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna, loogika-psühholoogia osakonna. Aastatel 1959–1963 töötas ta korrektorina Loomingu Raamatukogus, seejärel asus ta tööle kirjastusse Eesti Raamat, kus ta oli toimetaja eesti kirjanduse osakonnas ja hiljem tõlkekirjanduse osakonnas. Aastast 1982 oli Maret Käbin vabakutseline tõlkija…
1 minut
Poliitika barbistumisest
Tänane Sirp avaldab paar lugu poliitikutelt, viimastelt mohikaanlastelt selle elukutse valinute seas, kes veel peavad vajalikuks esitada omi mõtteid põhjalikus, sisukas, väljaarendatud vormis. Aktiivsel kampaaniaperioodil pole Sirbil kavas end üles seadnud poliitikute kirjatöid enam ilmutada. Muu hulgas seetõttu, et kui Andres Herkel, Jüri Adams, Mart Nutt, Jaak Allik ja Silver…
3 minutit
Teaduse rahastamise reform
Muudatusettepanekud eeldavad 30 miljonit kolme aasta jooksul. Lühiülevaade töörühma ettepanekutest
Esmaspäeval, 5. jaanuaril tutvustas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski töörühma ettepanekuid teaduse rahastamise süsteemi ümberkorraldamiseks. Töörühma kuulusid Anu Reinart (Tartu Observatoorium), Andres Koppel (Eesti Teadusagentuur), Erkki Truve (rektorite nõukogu), Indrek Reimand (töörühma esimees, Haridus- ja Teadusministeerium), Priit…
3 minutit
India kirjanik ja kunstnik Teji Grover maalib enamasti taimedest ise valmistatud värvidega, kriitidena kasutab ta järelejäänud küünlajuppe.
Teji Grover
Tuhandevärvine kivi
Mind on ikka huvitanud, mismoodi avaldub ühine vaimuilm kõrvuti elavate inimeste loomingus, kuidas nad seda tajuvad, mõtestavad ja väljendavad. Nii on olnud põnev tutvuda Rustam Singhi ja Teji Groveri, kahe India kirjaniku pea vastandlike, kuid puhtalt kokku kõlavate loomelaadidega. Mõlemad on avaldanud tipptasemel luulet, esseid ja artikleid ning osalevad mitmel…
4 minutit
Harald Aasa, 30. XI 1922 – 25. XII 2014
Harald Aasa lahkumisega teispoolsusse sai otsa eesti viiulimänguõpetuse üks legendaarne ajajärk, mida võib seostada viimase sõja järgse pillimänguhariduse taasülesehitamisega meeskonnas, kuhu kuulusid Herbert Laan, Vladimir Alumäe, August Karjus, Endel Lippus ja Harald Aasa. Aasa esimesed õpilased on praegu väärikas eas ja ka viimased õpilased on elanud juba üle Kristuse eluea.
Muusikaüldsus…
Muusikaüldsus…
2 minutit
Kuulipilduri miniatuurid tabavad märklauda
Eesti kirjandusmaastikule on endale laagrit püstitamas kaitsevägi. Kuidas sellesse suhtuda? Ikka heakskiitvalt. Näib, et drilliseersandid on teinud tublit tööd.
Kaitsevägi ja ajateenimine on teekond, mille iga terve Eesti noormees peab ette võtma. Enamik selles valdkonnas leiduvast kirjandusest tutvustab tulevasele kutsealusele või teistele huvilistele müstifitseeritud organisatsiooni ja selle kõige populaarsemat osa ehk…
Kaitsevägi ja ajateenimine on teekond, mille iga terve Eesti noormees peab ette võtma. Enamik selles valdkonnas leiduvast kirjandusest tutvustab tulevasele kutsealusele või teistele huvilistele müstifitseeritud organisatsiooni ja selle kõige populaarsemat osa ehk…
2 minutit
Silmad pärani kinni
Kolm teistmoodi teatri kogemust
„Üle vee“, autor-lavastaja ja muusikaline kujundaja Helen Rekkor, autor ja etendaja Liisa Taul, koreograaf Einar Lints. Mängivad Mairi Jõgi, Rauno Kaibiainen ja Sandra Annuste. Esietendus 25. X 2014 Tallinnas Vaba Lava teatrimajas.
Terateatri „Roos ja lumekristall“, lavastaja, dramatiseerija ja helikujundaja Jaanika Juhanson. Mängivad Hedy Haavalaid, Indrek Kaljumäe,…
Terateatri „Roos ja lumekristall“, lavastaja, dramatiseerija ja helikujundaja Jaanika Juhanson. Mängivad Hedy Haavalaid, Indrek Kaljumäe,…
4 minutit
Käsiraamat tulevasele kaitseväelasele
„Just nii, härra seersant!“ on kahe reservväelase Timo Porvali ja Tarvi Tiitsu kirjutatud raamat 11 kuust kaitseväeteenistuses. Minategelaseks on küll Porval, kelle sõjaväes peetud päevikule teos ka tugineb, kuid nagu autorid eessõnaski mainivad, pole see „siiski üks ühele ei Timo, Tarvi ega kellegi kolmanda lugu“ (lk 9). Tegemist on rohkem…
2 minutit
Ants Pärna, 16. VIII 1935 – 31. XII 2014
On lahkunud teenekas muuseumitöötaja ja kauaaegne meremuuseumi juht.
Ants Pärna sündis Alatskivi vallas. 1957. aastal lõpetas ta Tallinna merekooli laevajuhi eriala ja 1969. aastal Tartu ülikooli ajaloo osakonna. 1957. – 1960. aastani töötas ta Eesti merelaevanduses laevajuhina. 1960. aastal asus tööle Tallinna linnamuuseumi merendusosakonda restauraatorina. 1961. aastal sai Pärnast taasloodud meremuuseumi direktor. Aastatel…
Ants Pärna sündis Alatskivi vallas. 1957. aastal lõpetas ta Tallinna merekooli laevajuhi eriala ja 1969. aastal Tartu ülikooli ajaloo osakonna. 1957. – 1960. aastani töötas ta Eesti merelaevanduses laevajuhina. 1960. aastal asus tööle Tallinna linnamuuseumi merendusosakonda restauraatorina. 1961. aastal sai Pärnast taasloodud meremuuseumi direktor. Aastatel…
1 minut
Mida teha venelastega?
Eerik-Niiles Krossi ja Igor Kopõtini arvates on tõhusaim meetod vastuolude lahendamiseks dialoog.
Tihti räägitakse, et Eesti venelased ei taha integreeruda, ei õpi eesti keelt ja laimavad Eesti riiki. Kui integratsioon on takerdunud, siis mida oleks vaja ette võtta, et Eesti ühiskond oleks lõimitud? Kuidas saavad eestivenelased kujutada ohtu…
6 minutit
Suur rõõm väikesest missast
Eesti muusika- ja teatriakadeemia jõulukontsert „Õppejõudude eri“ 17. XII Mustpeade majas.
Gioacchino Rossini „Väike pidulik missa“ Eesti Kontserdi sarjas „Oratorio“: Sarah Wegener (sopran), Helen Lepalaan (metsosopran), Fulvio Oberto (tenor), Olari Viikholm (bass), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja dirigent Tõnu Kaljuste 20. XII Estonia kontserdisaalis.
Detsembri keskpaiku võib kergesti tekkida mulje, et…
Gioacchino Rossini „Väike pidulik missa“ Eesti Kontserdi sarjas „Oratorio“: Sarah Wegener (sopran), Helen Lepalaan (metsosopran), Fulvio Oberto (tenor), Olari Viikholm (bass), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja dirigent Tõnu Kaljuste 20. XII Estonia kontserdisaalis.
Detsembri keskpaiku võib kergesti tekkida mulje, et…
3 minutit
Kuraator Krõõt Juurak lõviga.
Erakogu
Vahemaastikke armastav Krõõt Juurak
Tagasivaade viiendale NU-performance’i festivalile kuraatorisilmadega
4 minutit
Muusikast ratsionaalselt
Kui mullune liikumisaasta pidi meenutama, et enamik meist liigub vähe ja see on ohtlik tervisele, siis muusikaga on teisiti – sellest meil puudust pole. Vastupidi, kvantitatiivselt pole inimeste elus kunagi olnud nii palju muusikat kui praegu. Suures osas avalikust ruumist kõlab see meie tahtest sõltumata ja pausita. Kättesaadavate vahenditega jõutakse…
5 minutit
Andrew’ (Miles Teller) õpingud muusikakoolis muutuvad karmikäelise õpetaja
Fletcheri (J. K. Simmons) tõttu peatselt võitlustandriks.
Kaader filmist
Võitlus iseendaga või võistlus teistega?
Mängufilm „Piitsalöök“ („Whiplash“, USA 2014, 107 min), režissöör-stsenarist Damien Chazelle, operaator Sharone Meir, helilooja Justin Hurwitz. Osades Miles Teller, J. K. Simmons, jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Solaris, Ekraan, Cinamon ja Astri.
Režissöör Damien Chazelle’i mängufilm „Piitsalöök“ lööb muusiku karjääriredelil liikumise ideaalid suure hooga kõikuma. Lugu, mida alles kahekümnendates eluaastates…
Režissöör Damien Chazelle’i mängufilm „Piitsalöök“ lööb muusiku karjääriredelil liikumise ideaalid suure hooga kõikuma. Lugu, mida alles kahekümnendates eluaastates…
4 minutit
Võrreldamatud võrratused kontserdisaalis
ERSO sarjas „Maestro“ Gennadi Roždestvenskiga 19. XII ja uusaastakontserdil Olari Eltisga 1. I Estonia kontserdisaalis.
Ei ole oluline, kas aduda võrratust siin kui matemaatikaterminit või emotsiooni kirjeldavat omadussõna – mõlemad sobivad. Minu kirjelduse alla langevad ERSO 2014. aasta viimane ja uue aasta esimene kontsert.
Esimene võinuks olla üsna tavaline reakontsert, mille kavas…
Ei ole oluline, kas aduda võrratust siin kui matemaatikaterminit või emotsiooni kirjeldavat omadussõna – mõlemad sobivad. Minu kirjelduse alla langevad ERSO 2014. aasta viimane ja uue aasta esimene kontsert.
Esimene võinuks olla üsna tavaline reakontsert, mille kavas…
3 minutit
Sorge. Ervin on kohal, 2014.
Alar Raudoja
Rait Rosina kunstisotsioloogia ja Sorge huumorikool
Sorge näitus „Ervin on kohal“ ja Rait Rosina näitus „Kasulikud kunstitöötajad“ Pärnu Linnagaleriis raekojas kuni 11. I.
Tegemist on küll täiesti erinevate isikunäitustega, kuid kokku sobivad kunstnikud päris hästi, sest mõlemad põikavad tavapäraselt radadelt kõrvale.
Rait Rosin on nimetanud oma näituse kunstimaailma hetkeseisu uurimuseks. See on teadupoolest nüüdiskunstis väga levinud retoorika.…
Tegemist on küll täiesti erinevate isikunäitustega, kuid kokku sobivad kunstnikud päris hästi, sest mõlemad põikavad tavapäraselt radadelt kõrvale.
Rait Rosin on nimetanud oma näituse kunstimaailma hetkeseisu uurimuseks. See on teadupoolest nüüdiskunstis väga levinud retoorika.…
2 minutit
Rapla KEKi haldushoone interjöör. Sisearhitekt Aulo Padar.
Toomas Reinu erakogu
Raplamaa kaheksanurk
Rapla KEKi peahoone, arhitekt Toomas Rein, insener Jaan Port ning sisearhitekt Aulo Padar. Hoone valmis 1977. aastal ja pälvis sisekujunduse aastapreemia.
Raplamaa Sõnumid kirjutas 26. XI 2014, et 20 aastat tagasi arutlesid muinsuskaitseinspektor Aili Peterson, linnavalitsuse ametnikud Valter Uusberg ja Margus Maripuu ning maakonnaarhitekt Tiit Krossmann jalutuskäigul, milliseid hooneid tuleks Raplas…
Raplamaa Sõnumid kirjutas 26. XI 2014, et 20 aastat tagasi arutlesid muinsuskaitseinspektor Aili Peterson, linnavalitsuse ametnikud Valter Uusberg ja Margus Maripuu ning maakonnaarhitekt Tiit Krossmann jalutuskäigul, milliseid hooneid tuleks Raplas…
3 minutit
Kontseptuaalselt mitte eriti pretensioonikas lavastus ei surunud artiste liialt kitsastesse raamidesse. See annab lootust, et esialgsete vähesest läbimängust tingitud ebakõlade paika loksudes võib „Tsirkusprintsessi“ lavastus osutuda ehk ootamatult edukakski.
Harri Rospu
„Tsirkusprintsess“ – lavastusena alles poolik
Imre Kálmáni opereti „Tsirkusprintsess“ esietendus Rahvusooper Estonias 3. I: dirigent Lauri Sirp, lavastaja Thomas Mittmann ja kunstnik Gilberto Giardini (mõlemad Saksamaa), valguskunstnik Anton Kulagin, osades Janne Ševtšenko, René Soom, Andero Ermel, Hanna-Liina Võsa, Jassi Zahharov jpt.
Opereti lavastamine ei pea olema tingimata raketiteadus. Žanrina kujutab see endast võrdlemisi ranget struktuuri,…
Opereti lavastamine ei pea olema tingimata raketiteadus. Žanrina kujutab see endast võrdlemisi ranget struktuuri,…
4 minutit
Mida teha venelastega?
Ajalugu ei ole spiraal, vaid rabamaastik
Nihe massiteadvuses
Ettepanekud teaduse rahastussüsteemi muutmiseks
Muusikast ratsionaalselt
Arhitektuuri lähipärand / Lähisajandi arhitektuuripärand
„Tsirkusprintsess“ Estonia laval
Head und, „Art ist kuku nu ut“!
Festivaliülevaade – tõsine mäng
Seiklusjutte maalt ja Tau Cetilt
