2014-49 (3519)
Resident
Peaminister ning teda saatev äridelegatsioon viibivad veel pühapäevani töövisiidil Ameerika Ühendriikides. Tuuri üks eesmärke on tutvustada Eesti e-residentsust. Pole kahtlustki, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsleri Taavi Kotka juhitav grandioosne plaan kasvatada lähikümnendeil e-eestlaste arv 10 miljonini on vähemalt Eesti riigi mainekujunduse vaatenurgast juba õnnestunud. Kotka valiti sel nädalal ka 2014. aasta…
1 minut
Lisaks muule tunnustusele on „Vääramatu jõud” Rootsi seekordne kandidaat võõrkeelse filmi Oscarile.
Kaader filmist
Kodanluse lustlik suusapuhkus
Mängufilm „Vääramatu jõud” („Turist”, Rootsi 2014, 118 min), režissöör-stsenarist Ruben Östlund, operaator Fredrik Wenzel. Osades Johannes Kuhnke, Lisa Loven Kongsli jt. Linastub kinodes Sõprus ja Coca-Cola Plaza.
Rootsi standardperekond on Prantsuse Alpides puhkusel. Tore on suusatada perega üheskoos ja tukastada pärast sportimist mõnusa hotellitoa pehmes laias voodis.
Sel ajal kui pere naudib…
Rootsi standardperekond on Prantsuse Alpides puhkusel. Tore on suusatada perega üheskoos ja tukastada pärast sportimist mõnusa hotellitoa pehmes laias voodis.
Sel ajal kui pere naudib…
4 minutit
(:)kirjandus vs. erakapital
Me elame maailmas, mida rüvetab ja pilastab erakapital. Eesti globaalprovints on erakapitali ees lömitamises maailmameister: ehk on kultuurihuviline lugejagi märganud, et meil on pangad tulumaksust vabastatud, aga kehvikud ja pensionärid ei ole. Makse maksavad ka need 5-6% täiskohaga töötajatest, kes elavad absoluutses vaesuses.
Kui keegi arvab, et erakapital teeb vähemasti kultuurile,…
Kui keegi arvab, et erakapital teeb vähemasti kultuurile,…
4 minutit
Julia Robertsi hirvesilmad Richar Donneri põnevikust „Konspiratsiooniteooria” (1997), kust võib leida järgmise dialoogikatkendi:
Kas sa võid seda kuidagi tõestada?
Ei. Muidugi mitte. Sest vandenõu ei saa tõestada. Kui seda oleks võimalik tõestada, siis on nad kuskil midagi valesti teinud.
Nad?
Nad? Nad! Ma ei tea, kes nad! Sellepärast ma ütlengi nad!
Vandenõu
Anonüümseid netikommentaare lugedes võib eestlastest jääda mulje kui vandenõuteooriatele altist rahvast, kuid varjamisnarratiivi psühholoogiast, retoorikast või esteetikast ei ole kriitilises plaanis just palju kirjutatud.1 Siinsed märkmed ei käsitle vandenõude ajalugu ega püüa selgitada nende mõju mõne riigi poliitilisele arengule. Huvi keskmes on ennekõike nende protsesside või sündmuste metatasandi kirjeldamine romaanides…
9 minutit
Arhiveeritud agentide tagasitulek
Nõukogude okupatsiooniaja lõpp tõi kaasa suured muutused Eesti ajalookirjutuses, üksteise järel kadusid keelupitserid teemadelt ja arhiivimaterjalidelt, erilise tähelepanu alla tõusid kommunistlike kuritegude, vastupanuliikumise ja KGB tegevuse uurimine. Toona ilmunud ajalooraamatutest kujunes üheks tähelepanuväärsemaks just 18 aasta eest ilmunud Indrek Jürjo (1956–2009) „Pagulus ja Nõukogude Eesti”, mis tugines suuremas osas seni…
5 minutit
Solvuda või mitte solvuda, selles on küsimus
Kummalisel kombel on parim praegu eesti keeles saada olev poliitilise kommunikatsiooni raamat hoopis spordivaldkonnast: Raul Rebase „Võimalik”. Eriti olulised on kaks kohta: ühes räägitakse sportlase pakutavast tootest ja teises sihtrühmast. Kes pole lugenud, neile teadmiseks, et Gerd Kanteri pakutav toode oli kaasaelajate emotsioon sportlase võitudest ja sihtrühmaks keskealised naised. Paradoksaalsevõitu…
4 minutit
Mikroetnos
Kord küsis bioloogist nobelist Peter Medawar oma kuulajatelt – mis on hüpotees? ja vastas sellele ise: hüpotees on kujutlusvõime hüpe tundmatusse.
Viimane kord, kui minu kujutlusvõime sooritas Eesti mainimisel vägeva hüppe, oli selle aasta suvel, kui ilmus Simon Anholti ja Robert Goversi koostatud „Hea riigi indeks”.* Hea riigi indeks näitab statistilistele andmetele…
Viimane kord, kui minu kujutlusvõime sooritas Eesti mainimisel vägeva hüppe, oli selle aasta suvel, kui ilmus Simon Anholti ja Robert Goversi koostatud „Hea riigi indeks”.* Hea riigi indeks näitab statistilistele andmetele…
12 minutit
Peer Gynt (Nils Harald Sødal) röövib pulmapeolt Ingridi (Kari Kleiven).
Erik Berg / Pressifoto
Stseenid „Peer Gyntist”
Jüri Reinvere problemaatiline ooper
6 minutit
„Vana Tallinn” – eluviisist
Äsja ilmus ajalooartiklite kogumiku „Vana Tallinn” kahekümne viies köide. Minu raamaturiiulis võtab see aastaraamat enda alla peaaegu kogu ühe 60sentimeetrise riiulivahe. Kokku on kaante vahel ligi 7000 lehekülge eri žanris ajalootekste. Aastaraamat on ilmunud 1991. aastast saadik, selle (taas)algataja1 ja käimashoidja on olnud professor Raimo Pullat, keda kõige viimati on…
5 minutit
Luulesõitjad Daugavpilsis. Vasakult: Kārlis Vērdiņš, Gunnar Wærness, Guntars Godiņš,
Miia Toivio, Jenni Kallionsivu ja Jan
Kaus.Heidi Iivari
Sõidu teevad inimesed
Ma pole eriline reisikirjade kirjutaja, kirjanikuna soovin pigemini peita oma muljed mõne novelli või pikema luuletuse sisse, aga üheksandat „Luulesõitu” ei saa pidada ka päris igapäevaseks reisimise vormiks, mille eesmärk on tavapärasest välja lülituda. Ei, „Luulesõit” tähendab vastupidist – eriti intensiivset ja mitmekesist sisselülitumist. Kõigepealt muidugi lülitumist võõrkeeltesse: kasutasin reisi…
6 minutit
Kadri-Ann Sumera on jõudnud elujärku, kus tal on publikule palju pakkuda.
Mait Jüriado
Tõsine ja mänguline
„Eliitkontsert”: Kadri-Ann Sumera (klaver) 25. XI Estonia kontserdisaalis.
2 minutit
EKA galerii metamorfoos
EKA galerii esimene näitus demonstreeris, et mugavuspagulus võib olla taunitav.
EKA galerii avanäitus „Ava(tud) piirid” 9. XI – 7. XII. Koostajad Eda Tuulberg, Merilin Talumaa ja Tiiu Parbus; kunstnikud Alina Orav, Henri Hütt, Johanna Jõekalda, Kati Saarits, Kristel Saan, Kristina Õllek, Pille-Riin Jaik, Sten Saarits ja Uku Sepsivart…
4 minutit
Teadmine, disain ja loomepõhine uurimistöö
Ettekanne Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna doktoriõppe konverentsil.
Sissejuhatuseks. Arhitektuuriteoreetikule Vitruviusele oli arhitektuur midagi palju enamat kui majad. Vitruviuse järgi peab arhitektuur rahuldama kolme nõuet: olema hästi ehitatud (lad k firmitas), otstarbekohane (utilitas) ja tegema rõõmu (venustas). Rõõm on see, mida tahame arhitektina tellijale pakkuda, kuid see on midagi sellist, mis…
6 minutit
Jonathan Holbini foto „Kaksikud” sarjast „Mängutoas”, 2012.
Ei enesetsensuurile kunstis!
Jonathan Hobin: „Füüsilisel objektil on pikem eluiga kui protestiaktsiooni või boikoteerimise mälupildil.”
4 minutit
„Uinuv kaunitar”: Kassike – Heidi Kopti, Saabastega Kass – Eneko Amoros.
Harri Rospu
Ballett ja selle publik globaliseeruvas maailmas
Kuidas luua pidevalt vahetuvas trupis töökeskkond, mis sünnitab lavamaagia?
4 minutit
Vaimustusega Tartust
Kontsert sarjas „Ilus möldrineiu”: Helen Lepalaan (metsosopran) ja Martti Raide (klaver) 3. XII Tartu ülikooli aulas.
On see Tartu vaim või hoopis eestlase jonn, mis on andnud ajast aega siia linna tegusaid inimesi, kes on püsti hoidnud Tartu ülikooli, Vanemuise teatrit ja nüüd suutnud püsti panna Heino Elleri nimelise muusikakooli uue…
On see Tartu vaim või hoopis eestlase jonn, mis on andnud ajast aega siia linna tegusaid inimesi, kes on püsti hoidnud Tartu ülikooli, Vanemuise teatrit ja nüüd suutnud püsti panna Heino Elleri nimelise muusikakooli uue…
3 minutit
Eesti Kunstiakadeemia on ikka olnud
mässumeelsete noorte kunstnike taimelava.
Stanislav Stepaško
EKA 100
Kunstiakadeemia juubeli tähistamine ei ole dialoogis mitte ainult mineviku, vaid ka oleviku ja tulevikuga.
4 minutit
Improvisatsiooni vabadusest
Improvisatsioon kuulub lahutamatult nii lääne kui ida muusikalukku. Isegi läbikomponeeritud muusika nooditäpset interpretatsiooni võib käsitada improvisatsioonina ehk hetkes langetatud otsuste vahetu teostamisena. On juba kokkuleppe küsimus, kuivõrd need valikud puudutavad vormi või sisu. Just see improvisatsiooni iseloomustav siin-ja-praegu annab muusikale elu ning on kahtlemata üks põhjusi, miks muusika võib meile…
2 minutit
TTK sisearhitektuuri võistluse võitnud „Superteadus”, autorid Kaose arhitektid Margit Argus ja Margit Aule.
Võidukas „Superteadus”
Lõppes Tallinna Tehnikakõrgkooli peahoone sisearhitektuuri võistlus.
3 minutit
Piia Ruber
Agulitänava armastajad
Olev Remsu Supilinna sari on nüüd valmis. Aastatel 2012-2013 ilmus kolm mälestusromaani: „Supilinna poisid”, „Supilinna surmad” ning „Supilinna armastajad”. Triloogia kolmanda osa teise raamatuga lõpetab Remsu dokumentaalmuinasjutu, kus on jäädvustanud 1950. ja 1960. aastate esimese poole Supilinna ja Tartu teismelise poisi Nikolai maailma. Kolla kolib triloogia lõpuks Supilinnast ära, lapsepõlv…
5 minutit
Meie mees Norras
Jan Erik Holst: „Peaksime Skandinaavias paremini mõistma Baltimaade erinevusi.”
Jan Erik Holst on Norra filmitööstuses legendaarne mees ja tuntud kõikjal väljaspool oma põhjamaise kodumaa piire. Tema eluloost leiaks lugematult olulisi ja märkimisväärseid seiku, kuid Eesti seisukohast on tähtis tunnustada Holsti kui väsimatut Balti filmikunsti apologeeti, kes seisis meie savijalgadel…
2 minutit
Balti kaadrid
Mingit Balti tunnetust ei ole olemas, mingit Baltit ei ole olemas.
Naine kirjanduskonverentsilt „Balti teadvus 2007” (Katariina Lauk), „Sügisball”
Väikeriigi kodanikena mõistame paremini kui keegi teine, kui keeruline on end teatavaks ja kuuldavaks teha. Eesti on üks identiteedita maanurgake, mis ida ja lääne, õigeusu ja roomakatoliikluse ning sotsialismi ja kapitalismi ristteel on…
Naine kirjanduskonverentsilt „Balti teadvus 2007” (Katariina Lauk), „Sügisball”
Väikeriigi kodanikena mõistame paremini kui keegi teine, kui keeruline on end teatavaks ja kuuldavaks teha. Eesti on üks identiteedita maanurgake, mis ida ja lääne, õigeusu ja roomakatoliikluse ning sotsialismi ja kapitalismi ristteel on…
2 minutit
Argielu aeglusti
Vahur Afanasjevi „Kuidas peab elama” on tema neljas luulekogu. Varem on kirjaniku sulest ilmunud „Kandiline maailm” (2000), „Kaantega viin” (2004) ja „Katedraal Emajões” (2006). Afanasjev on kirjutanud ka jutte, romaane ja reisikirja „Minu Brüssel” (2011).
Esimesest luulekogust õhkub noore luuletaja energiat ja isegi agressiivsust. Veelgi enam, Afanasjev nimetas end „Kandilises maailmas”…
Esimesest luulekogust õhkub noore luuletaja energiat ja isegi agressiivsust. Veelgi enam, Afanasjev nimetas end „Kandilises maailmas”…
2 minutit
Enam kui pool poolteist tundi kestva „Liha luudel” ajalisest mahust kulub teatritehniliste vahenditega teostatud peokultuuri analüüsile.
Gabriela Liivamägi
Metatutipidu
Kertu Moppeli lavastuses „Liha luudel” ei jäljenda teater elu, vaid püüab kirikliku sakramendi kombel sellesse otsesel moel sekkuda, seda transformeerida.
7 minutit
Kriitilised loomauuringud
Teadusharu, mis aitab mõtestada inimeste ja loomade vahelisi suhteid
Juba eelajaloolisest ajast on loomad olnud lahutamatu osa inimühiskonna materiaalsest ja kultuurilisest eksistentsist: teisi liike on kasutatud toiduks ja kehakatteks, kujutatud neid kunstis, kirjanduses jm. Seega on loomad olnud kaua inimeste kollektiivse teadvuse osa. Ka teadus on loomade vastu huvi…
8 minutit
Valgevenes sündinud, Kiievis ja Moskvas õppinud ning Saksamaal venekeelseid filme tegeva Sergei Loznitsa soontes voolab kuue erineva rahvuse verd.
Sergei Trofimov
Kasvamine kannatuse kaudu
Sergei Loznitsa: „Mina olen koos Bruegeli ja Nietzschega.”
9 minutit
Esietendusel tantsis prints Désiréd Valgevenest pärit Deniss Klimuk – ilus pikk partner haprale, peaaegu läbipaistvale Alena Škatulale (Aurora).
Harri Rospu
Vana armas „Uinuv kaunitar”
Toomas Eduri seekordne lavastus pole küll selline saavutus, nagu oli „Bajadeeri” imekaunis romantiline variant, aga siiski kena haridusprojekt – rahvusliku balletiteatri repertuaaris lihtsalt peab see ballett olema.
4 minutit
Skandaalid ununevad, kunst jääb
Leea ja Klaus Klemola hull ja hell lugu maaelu tulevikust Soome Rahvusteatris.
Soome Rahvusteatri „Maaelu tulevik” („Maaseudun tulevaisuus”), autorid Leea Klemola ja Klaus Klemola, dramaturgid Rosa-Maria Perä ja Aina Bergroth, lavastaja Leea Klemola, kunstnik Erkki Saarainen, kostüümikunstnik Tuomas Lampinen, valguskunstnik Ville Toikka, helikujundaja Miksa Koponen. Mängivad Miko Kivinen, Sari Puumalainen,…
3 minutit
Fakti ja fiktsiooni vahel
Kui mitte arvestada Rein Veidemanni käsikirja jäänud luulekogu „Lacrima” (koos Rein Sanderiga, 1970), on „Arkaadia öö” autori järjekorras kolmas ilukirjanduslik teos. See koosneb kuuest novellist, millest neli on varem ilmunud ajakirjas Looming. Seega ei paku teos justkui palju uut. Mida raamat pakub, on muidugi ilus poeetiline proosa, samuti leidub siin…
3 minutit
„Superkvartalite” liikuvuskava toob kaasa bioloogilise liigirikkuse.
3 × bcnecologia.net
Superkvartalid à la Kataloonia
Barcelona „Superkvartalite” liikuvuskavaga kasvab ühistranspordi, kergliikluse ja jalakäijate osakaal.
4 minutit
Soliidne punkt kirevale jazziaastale
XIX rahvusvaheline festival „Jõulujazz” 23. XI – 15. XII Tallinnas.
Kuigi nende ridade ilmumise ajal pole „Jõulujazz” veel läbi saanud, on siiski juba kogunenud piisavalt muljeid, et teha väike vahekokkuvõte. „Jõulujazz” sai alguse siis, kui PÖFF lõppes. Nii on see läbi aastate ikka olnud, et just need kaks festivali on ajal,…
Kuigi nende ridade ilmumise ajal pole „Jõulujazz” veel läbi saanud, on siiski juba kogunenud piisavalt muljeid, et teha väike vahekokkuvõte. „Jõulujazz” sai alguse siis, kui PÖFF lõppes. Nii on see läbi aastate ikka olnud, et just need kaks festivali on ajal,…
3 minutit
Lasta mõtetel ja tunnetel lennata
Sarja „Siin rostrum!” II kontsert: Yxus Ensemble 2. XII Eesti Raadio 1. stuudios.
Sarja „Siin rostrum!” teise kontserdi andis NYYD Ensemble’ist välja kasvanud Yxus Ensemble, kes on nüüdisaegsele kammermuusikale orienteeritud varieeruva koosseisuga ansambel. Ettekandele tulid eesti heliloojate Malle Maltise, Jüri Reinvere, Helena Tulve ja Marianna Liigi ning austerlase Olga Neuwirthi ja…
Sarja „Siin rostrum!” teise kontserdi andis NYYD Ensemble’ist välja kasvanud Yxus Ensemble, kes on nüüdisaegsele kammermuusikale orienteeritud varieeruva koosseisuga ansambel. Ettekandele tulid eesti heliloojate Malle Maltise, Jüri Reinvere, Helena Tulve ja Marianna Liigi ning austerlase Olga Neuwirthi ja…
2 minutit
