Küsib/Vastab
AILI KÜNSTLER: Kuidas näeb välja Ungari kaasmaalaste-rahvuskaaslaste poliitika?
ANDRES HERKEL: Saan vahendada siinkohal muljeid, mida olen adunud Euroopa Nõukogu parlamentaarsel assambleel ja see on üldpoliitiline mulje. Ungarlased on aktiivsed ja kui mingi asi ei suju, siis on nad valmis tõstatama probleemi ka rahvusvahelisel tasandil. Näiteks Transilvaania ungarlaste haridusprobleemid tulevad kohe meelde. 2001. aastal avati Transilvaanias ungarikeelne ülikool. Ei maksa…
ANDRES HERKEL: Saan vahendada siinkohal muljeid, mida olen adunud Euroopa Nõukogu parlamentaarsel assambleel ja see on üldpoliitiline mulje. Ungarlased on aktiivsed ja kui mingi asi ei suju, siis on nad valmis tõstatama probleemi ka rahvusvahelisel tasandil. Näiteks Transilvaania ungarlaste haridusprobleemid tulevad kohe meelde. 2001. aastal avati Transilvaanias ungarikeelne ülikool. Ei maksa…
2 minutit
Keel, meel ja televisioon. Kohtumisi Venemaa eestlastega
Millest alustada? Olen viimase 10–12 aasta jooksul käinud filme tegemas Petseri kandi setode ja Siberi Haida küla setode juures. Olen filminud kolme nädala jooksul Krimmi eestlasi ja sel suvel veetsin kaks nädalat Abhaasias ning Sotši kandis sealsete eestlaste juures. Kui 2008.-2009. aastal Krimmis käisin, oli see veel Ukraina osa,…
3 minutit
Venemaa ambitsioonide pantvangis
Venemaa kaasmaalaste poliitika ebaefektiivsus on Eestis jõudnud punkti, kus püütakse lausa paaniliselt säilitada Eestis venekeelset kooliharidust.
AILI KÜNSTLER: Paari aasta eest jõudsite oma bakalaureusetöös järeldusele, et Venemaa kaasmaalaste poliitika ulatuslikku mõju ei saa Narva elanikkonna hulgas täheldada. Kas järeldus käis ka selle osa kohta Venemaa kaasmaalaste poliitikas, mida küsitletud narvakad pidasid selle poliitika põhikomponendiks, nimelt…
AILI KÜNSTLER: Paari aasta eest jõudsite oma bakalaureusetöös järeldusele, et Venemaa kaasmaalaste poliitika ulatuslikku mõju ei saa Narva elanikkonna hulgas täheldada. Kas järeldus käis ka selle osa kohta Venemaa kaasmaalaste poliitikas, mida küsitletud narvakad pidasid selle poliitika põhikomponendiks, nimelt…
4 minutit
Eesti kaasmaalased ja rahvuskaaslased
Prioriteet on praegu laste ning noorte eesti keele ja kultuuri õppe toetamine ning, kus võimalik, ka eestikeelne haridus laiemalt.
AILI KÜNSTLER: Lembit Peterson kirjutab lavastuse „Hääled” kavalehes kodueestlase Jaan Kruusvalli kohta: „Lisaks sellele, et autor puudutab elu ja olemise suuri põhiküsimusi, on ta ka väga lähedane rahvuskaaslane. Eestimaad tajub ta väga hästi ja eestlase…
AILI KÜNSTLER: Lembit Peterson kirjutab lavastuse „Hääled” kavalehes kodueestlase Jaan Kruusvalli kohta: „Lisaks sellele, et autor puudutab elu ja olemise suuri põhiküsimusi, on ta ka väga lähedane rahvuskaaslane. Eestimaad tajub ta väga hästi ja eestlase…
4 minutit
HTMi veerg: keelteoskus tuleb kasuks
„Kord siblis kanaema tibukarjaga taluõues. Järsku ilmus aida nurga tagant välja hirmuäratav triibuline kass. Kanaema ei löönud kartma, ajas suled puhevile ja tegi oma kõige jämedama häälega „auh-auh”. Kass keeras otsa ümber ja kadus. Kanaema sõnas rahulolevalt: „Vaadake, tibukesed, kui kasulik on osata keeli!””
See vana lugu pole kaotanud oma päevakajalisust. Hariduse- ja tööandjad…
See vana lugu pole kaotanud oma päevakajalisust. Hariduse- ja tööandjad…
2 minutit
„Ma olen tuul”: loo sisu on väga selge, kuid
lugu ise on väga minimaalne.
Foto: Ülar Mändmets
Mõtteid loolisuse piiridest*
Teatrifestivali „Draama” põhiprogrammi seekordne valik meenutas väikest juturaamatute riiulit, kust saab aeg-ajalt võtta ühe köite, et selle seltsis kogu õhtu meeliskleda.
8 minutit
Eesti keel – 10 aastat Euroopa ametliku keelena
Ajakirja Akadeemia septembrinumbris pakub Marju Lepajõe rea elegantseid vastuseid küsimusele „Milleks rahvuslikkusele tõlkimine?”.1 Peale Lepajõe tavapärase erudeerituse ja nõtke stiili kumab artiklist läbi teatav nõutus, mis valdab inimest, kui ta on sunnitud selgitama midagi läbi ja lõhki iseenesestmõistetavat. Eestikeelses tõlketraditsioonis on aga nüüdseks juba kümme aastat ka selline valdkond, mille puhul…
3 minutit
Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!
Euroopa Liidu dokumentides esineb tihti sõna „meede”. Kes on selle sõna autor ning millist eesti kirjanikku võib nimetada selle ristiisaks?
Mitu ametlikku keelt on Euroopa Liidus ja kas eesti keel kuulub nende hulka?
Euroopa Liidu määrused on Eesti kodanike suhtes otsekohalduvad. Mida see sõna tähendab?
Mis aastal loodi eesti keelde sõnaühend „ühenduse õigustik”?
Milles seisneb…
1 minut
VIObike. Autor Artur Leete.
Moes on disain!
Varsti startiva „Disainiöö” festivali palett on tõeliselt mitmekesine. Arvukate näituste ja töötubade kõrval näeb sel korral intelligentset rõivadisaini ja kelmikat vintage-oksjoni. Mõlemas hinnatakse disaini ehk teatud süsteemi loomist ning selle võlu.
8. septembril…
8. septembril…
3 minutit
In memoriam: Harri Jõgisalu
Harri Jõgisalu
24. VIII 1922 – 18. IX 2014
Meie hulgast on lahkunud Harri Jõgisalu. Koolimees, kirjamees, öeldi hiljuti lugupidavalt ta juubelil. Lisan siia: suur, väga suur töömees, kes elas pika värvika elu ning jõudis sellest palju edasi anda. See läbielatu, kogetu on nüüd enam kui kahekümne viies raamatus.
Erilise soojusega kujutab ta vanu inimesi, toonitades nende…
24. VIII 1922 – 18. IX 2014
Meie hulgast on lahkunud Harri Jõgisalu. Koolimees, kirjamees, öeldi hiljuti lugupidavalt ta juubelil. Lisan siia: suur, väga suur töömees, kes elas pika värvika elu ning jõudis sellest palju edasi anda. See läbielatu, kogetu on nüüd enam kui kahekümne viies raamatus.
Erilise soojusega kujutab ta vanu inimesi, toonitades nende…
2 minutit
MUUSIKAMAAILM IX
Kontserdisündmusi. BBC Proms: Last Night
8. juulil alanud muusikamaraton BBC Proms lõppes Londoni Kuninglikus Albert Hallis 13. septembri õhtul traditsioonilise, kolm tundi (koos vaheajaga) kestnud populaarse kavaga „Last Night of the Proms”, kontsert kandis järjekorranumbrit 76. BBC SO, BBC kooride ja vokaalsolistide kõrval oli ainsaks instrumentaalsolistiks hollandi viiulitäht Janine Jansen, kes mängis Chaussoni „Poeemi” (teises pooles oli tal…
8. juulil alanud muusikamaraton BBC Proms lõppes Londoni Kuninglikus Albert Hallis 13. septembri õhtul traditsioonilise, kolm tundi (koos vaheajaga) kestnud populaarse kavaga „Last Night of the Proms”, kontsert kandis järjekorranumbrit 76. BBC SO, BBC kooride ja vokaalsolistide kõrval oli ainsaks instrumentaalsolistiks hollandi viiulitäht Janine Jansen, kes mängis Chaussoni „Poeemi” (teises pooles oli tal…
14 minutit
Ideoot ehk Kui ortograafia kipub tegutsema tõlkija eest, saab abi internetist
Täna on Euroopa keeltepäev ja 30. september tõlkijate kaitsepühaku Püha Hieronymose päev. Siinkohal pisut sellest, kuidas tõlkida suuri klassikuid õhtuti mõnusalt mööda netifoorumeid surfates.
Oletame, et tõlkija võtab ette eksperimendimaia prantsuse kirjaniku Raymond Queneau’ 1959. aasta romaani „Zazie metroos” („Zazie dans le métro”), mis tegi tolle…
Oletame, et tõlkija võtab ette eksperimendimaia prantsuse kirjaniku Raymond Queneau’ 1959. aasta romaani „Zazie metroos” („Zazie dans le métro”), mis tegi tolle…
4 minutit
Uus muinsuskaitseseadus
Aruteluringile saadetud uus muinsuskaitseseadus on Eestis viimase saja aasta jooksul seitsmes, aga 1925., 1936., 1961., 1978., 1994. ja 2002. aasta seadustega saab oma sisu ja eesmärgi poolest kõrvutada ka vähemalt viit nõukogude aastatest pärit määrust. Olgugi et tegu on olemuselt konservatiivse valdkonnaga, on keskeltläbi tosina aasta tagant seaduse uuendamine üsna normaalne intervall, sest mälestiste kaitse peab…
3 minutit
Ainulaadne ja asendamatu Rundum
Aastaga on Rundum end tõestanud usaldusväärse hüppelauana.
6. septembril täpselt aasta aega tagasi alustas Okasroosikese lossis tegevust omaalgatuslik artist-run space Rundum, eestvedajad ja algatajad olid fotokunstnikud Kulla Laas, Mari-Leen Kiipli, Aap Tepper, Mari Volens ja Kristina Õllek. Avatseremoonial pidas kõne Roomet Jakapi, kes kuulutas: „Rundum uurib, õpib, algatab, toetab, koondab, liigub…
7 minutit
Kommentaar: Jumala ja venelaste vahel
„Draama” programm jättis targa ja läbimõeldud üldmulje, oli vaheldusrikas, representaabel, emotsionaalne ja üllatav. Kui suure kirju pildi seest dominandid välja noppida, siis neid leidus kaks: jumal ja venelased. Omamoodi ju vastaspoolused, sest nagu eestlased iga päev näha, kuulda ja lugeda saavad, on Venemaa saatana sigidik.
Esimese dominandi kehtestas Eesti Draamateatri „Külaline”: Freudi ja jumala…
Esimese dominandi kehtestas Eesti Draamateatri „Külaline”: Freudi ja jumala…
2 minutit
Režissöör Asia Argentol ja filmi peategelasel Arial (Giulia Salerno) on elus palju sarnast: kuulsad vanemad ja ilmselt ka samad traumad.
Kaader filmist
Kallistage oma lapsi
Kuulsate vanemate laps olla on üks paras taak. Lapsena kohtlevad suured teda veidi teisiti kui eakaaslasi ja täiskasvanuna jälitab vanemate vari teda ikka vaata et hauani. Kui aga otsustatakse valida veel…
5 minutit
Kommentaar: Kohaloleku kriitika
Iga festival toimib paljuski kolme komponendi toel: programm, publik, kriitika.
Programm on kuraatori ruupor. Tänavune „Draama” seadis festivali keskpunkti sõnapaari „kohaloleku kunst” ning kuraator Tõnu Õnnepalu tegi valdavalt konservatiiv-traditsioonilise valiku. Õnnepalu teatrireisikirjades on küll „kohaloleku kunsti” eri viisil põhjendatud, ent kui programm seda ei toeta, siis mis kasu on ainuisikulisest kureerimisest? Idee ja praktika peaksid…
Programm on kuraatori ruupor. Tänavune „Draama” seadis festivali keskpunkti sõnapaari „kohaloleku kunst” ning kuraator Tõnu Õnnepalu tegi valdavalt konservatiiv-traditsioonilise valiku. Õnnepalu teatrireisikirjades on küll „kohaloleku kunsti” eri viisil põhjendatud, ent kui programm seda ei toeta, siis mis kasu on ainuisikulisest kureerimisest? Idee ja praktika peaksid…
2 minutit
Ei mingit universitas’t oma distsipliinide- ja teaduskondadekeskse mõtlemisega,
vaid elust välja kasvanud ülesannetele orienteeritud interdistsiplinaarne organisatsioon,
kus tarvilised erialad moodustavad justkui tööriistakasti fookusprobleemide lahendamiseks.
Foto MARGUS ANSU POSTIMEES
Mitte ainult Tallinna ülikoolist
Hea ülikool peab vastama mitte üksnes kõrgetele akadeemilistele standarditele.
6 minutit
Veneetsia päevik XII: Läti nõukogude-ajastu arhitektuur
Seekord on vaatluse all meie naabrite, lätlaste paviljon. Väljapanekut pealkirjaga „Kirjutamata” („unwritten”) on peetud üheks fotogeenilisemaks kahe tuhande laest pilvekujuliselt rippuva paberlehe tõttu. Osa lehti on tühjad, teistel on peal mõned pildid või tekstikatked. Illustreeritud lehed sümboliseerivad lõike Läti Teise maailmasõja järgsest modernismiperioodist, mis näituse kuraatorite (arhitektuuribüroo NRJA) sõnul…
2 minutit
Tõsimängud ja tõsised mängud
Balti filmi- ja meediakoolis hakatakse järgmisel aastal õpetama videomängude disaini ja lugude jutustamist mängudes. Eesmärk on koolitada videomängude stsenariste ja disainereid ning hariduslike mängude loojaid. Uus õppekava annab tudengitele võimaluse õppida lähemalt tundma ka sellist nähtust nagu tõsimängud, mille alla ongi koondatud eelkõige haridusliku taotlusega mängud.
Balti filmi- ja meediakooli lõpetanud stsenaristi ja kirgliku videomängude…
Balti filmi- ja meediakooli lõpetanud stsenaristi ja kirgliku videomängude…
2 minutit
Liikuvate piltide aeg
BFMis hakatakse õpetama videomängude disaini ja lugude jutustamist mängudes.
Selles, et meil oleks rohkem vaja IT-spetsialiste, ei kahtle keegi. Millegipärast küsitakse aga sageli, et kas Tallinna ülikooli Balti filmi- ja meediakooli noored, kes õpivad liikuvate piltidega lugusid jutustama, ikka leiavad endale tulevikus tööd. Mängufilmide toomiseks ju riigil raha napib ja sponsoreid on raske leida,…
2 minutit
Kaspars Putniņš (sünd 1966) on septembrikuust Eesti Filharmoonia Kammerkoori kunstiline juht ja peadirigent. Ta on olnud aastast 1992 Läti Raadio Koori dirigent ning asutanud 1994. aastal koori solistide baasil ansambli Läti Raadio Kammerlauljad. Aastail 2005–2008 oli Putniņš Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent. Külalisdirigendina on juhatanud mitmeid nimekaid koore nagu BBC Singers, RIAS Kammerkoor, Berliini Rundfunkchor, NDR koor, Hollandi Raadio koor, Collegium Vocale Gent, Flaami Raadio koor jt. Ta peab sageli loenguid ning annab meistriklasse nii kodu- kui välismaistel seminaridel.
Brahmsi reekviemiga eile Tartus, täna Pärnus, homme Tallinnas
Kaspars Putniņš, Eesti Filharmoonia Kammerkoori uus peadirigent, otsib väljakutseid ja tahab kasvada koos kooriga.
Olete jõudnud kooriga juba tutvuda, valmistudes Johannes Brahmsi „Saksa reekviemi”…
Olete jõudnud kooriga juba tutvuda, valmistudes Johannes Brahmsi „Saksa reekviemi”…
6 minutit
Teadvustagem puhkpillimuusika traditsiooni
IV Eesti noorte puhkpilliorkestrijuhtide konkurss 8. – 11. IX Eesti muusika- ja teatriakadeemias, korraldasid Eesti Puhkpillimuusika Ühing ja EMTA.
Puhkpillimuusikal on Eestis väärikas ajalugu. Kui mõtleme end tagasi ülemöödunud sajandisse, seltsielu virgumise aega, siis näeme, et laulukooridega kõrvuti kulges vilgas puhkpilliorkestrite tegevus. Kunagine traditsioon ei ole õnneks hääbunud. Faktide keeles annab orkestriliikumise seisust…
Puhkpillimuusikal on Eestis väärikas ajalugu. Kui mõtleme end tagasi ülemöödunud sajandisse, seltsielu virgumise aega, siis näeme, et laulukooridega kõrvuti kulges vilgas puhkpilliorkestrite tegevus. Kunagine traditsioon ei ole õnneks hääbunud. Faktide keeles annab orkestriliikumise seisust…
3 minutit
Heathcote Williams („Autogeddon”, Jonathan Cape Ltd, 1991)
Katkendeid poeemist. Tõlkinud Silver Rattasepp.
Kui mõni tulnukast Külaline
juhtub hõljuma paarisaja jardi kõrgusel planeedi kohal
võib talle andestada, kui ta arvab,
et autod on valitsev eluvorm
ja et inimolendid on mingid ambulatoorsed kütuseelemendid,
mis sisestatakse, kui auto tahab paigalt liikuda,
ja väljutatakse, kui nad tühjaks saavad.
[—]
Iga jõumasina vibreeriv surin
tungib peale paisuva, söövitava helipornona,
suretab hinge,
kui…
Kui mõni tulnukast Külaline
juhtub hõljuma paarisaja jardi kõrgusel planeedi kohal
võib talle andestada, kui ta arvab,
et autod on valitsev eluvorm
ja et inimolendid on mingid ambulatoorsed kütuseelemendid,
mis sisestatakse, kui auto tahab paigalt liikuda,
ja väljutatakse, kui nad tühjaks saavad.
[—]
Iga jõumasina vibreeriv surin
tungib peale paisuva, söövitava helipornona,
suretab hinge,
kui…
2 minutit
Miks „Ma ei tule tagasi” pigistab?
Miks on mõnedest filmidest raskem kirjutada kui teistest? On see seisukoha puudumine, selle määratlematus või lihtsalt kõhklus? Kas vaadata filmi või vaataja poole, kui film ei anna rusikalööki…
4 minutit
Religioossus on loonud Ida (Agata Trzebuchowska) ümber heasoovliku,
ent eluvõõra turvamulli, mis ei kaitse teda üksnes kroonusotsialistliku ühiskonna
moraalse relativismi, vaid inimloomuse tumedamate külgede eest üleüldse.
Kaader filmist
Kristlik kaunitar ja kommunistlik koletis
1960ndate alguse Poola. Karske ja kasin neiu Ida ilmub äkitselt oma tädi Wanda ukse taha. Kuna sõda on röövinud talt kodu ja vanemad, on ta üles kasvanud…
5 minutit
Paar sõna esinejatega
Elissa Bloom ja Michael Dumiak kuulusid Bruno auhinna tootedisaini žüriisse ning esinesid „Disainiöö” seminaril.
Mida arvate Eesti disainist Bruno auhinna nominentide põhjal?
Elissa Bloom, aksessuaaridisainer: Kõik tooted, mida hindasin, olid väga inspireerivad – Eestis on väga palju talente! Tooted olid originaalsed ja kutsuvad. Meeldis modernne tundelaad, materjalide innovaatiline kasutus ning toodete praktilisus ja funktsionaalsus. Tugevast läbimõeldud tootest kumas…
Mida arvate Eesti disainist Bruno auhinna nominentide põhjal?
Elissa Bloom, aksessuaaridisainer: Kõik tooted, mida hindasin, olid väga inspireerivad – Eestis on väga palju talente! Tooted olid originaalsed ja kutsuvad. Meeldis modernne tundelaad, materjalide innovaatiline kasutus ning toodete praktilisus ja funktsionaalsus. Tugevast läbimõeldud tootest kumas…
2 minutit
Loomemajandus pole ikka veel kultuuripoliitika osa
Sel nädalal esitles kultuuriministeerium lõpuks määrust „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord”, mille alusel hakatakse jaotama Euroopa Liidu struktuuritoetusi uuel eelarveperioodil ehk aastatel
2014–2020. Bürokraatiamasin, eriti Euroopa Liidu oma, jahvatab aeglaselt, seega kuulutatakse kirjade järgi üheksa kuu eest alanud eelarveperioodi esimene taotlusvoor ilmselt välja mõne kuu pärast…
2014–2020. Bürokraatiamasin, eriti Euroopa Liidu oma, jahvatab aeglaselt, seega kuulutatakse kirjade järgi üheksa kuu eest alanud eelarveperioodi esimene taotlusvoor ilmselt välja mõne kuu pärast…
4 minutit
In memoriam: Ottniell Jürissaar
Ottniell Jürissaar
27. III 1924 – 7. IX 2014
7. septembril lahkus mitmekülgne ja ere loomeinimene, luuletaja, kirjanik, helilooja ja dirigent, endine metsavend, soomepoiss ja poliitvang Ottniell Jürissaar.
Jürissaar sündis 1924. aastal Tartus. Lõpetanud 1943. aastal Treffneri gümnaasiumi, kus ilmusid ajakirjas Miilang ka esimesed luuletused, ja muusikakooli, alustas ta lauluõpinguid Tallinna Konservatooriumis. Need katkestas ähvardav sundmobilisatsioon…
27. III 1924 – 7. IX 2014
7. septembril lahkus mitmekülgne ja ere loomeinimene, luuletaja, kirjanik, helilooja ja dirigent, endine metsavend, soomepoiss ja poliitvang Ottniell Jürissaar.
Jürissaar sündis 1924. aastal Tartus. Lõpetanud 1943. aastal Treffneri gümnaasiumi, kus ilmusid ajakirjas Miilang ka esimesed luuletused, ja muusikakooli, alustas ta lauluõpinguid Tallinna Konservatooriumis. Need katkestas ähvardav sundmobilisatsioon…
2 minutit
Luuleteater Poetico avas Tartus nädalaks uksed.
Foto: Aldo Luud
FOTO ALDO LUUD
Luule teatris – nagu sadul sea seljas?
„Draama” luulelavastuste esindusliku, mahuka ja eklektilise programmi „Teatro poetico” võib lugeda õnnestumiseks, hoolimata sellest, et seal ei kohanud ühtegi esteetilist täistabamust.
Tänavusel „Draamal” etendunud luulelavastuste programm, mis moodustas…
Tänavusel „Draamal” etendunud luulelavastuste programm, mis moodustas…
7 minutit
Kunstnik-katalüsaator
Tänavusel „Ars Electronica’l” vaadeldi kunstnikku kui potentsiaalset katalüsaatorit, kes interdistsiplinaarses võtmes erialadevaheliste meeskondadena tegutsedes võiks esile kutsuda muutuse ühiskondlikus realiteedis. Väärtusskaalana kumas läbi läänelik heaoluühiskonna mudel ning muutust käsitleti tehnoloogilise progressi liinil jätkuvana. Eelkõige hakkasidki silma teosed, mis eksperimenteerisid inimese ja tehnoloogia interaktsiooni humaniseerimisega. Käivituselemendina ei esine enam suur punane nupp seinal, vaid kontseptuaalse varjundiga igapäevane…
2 minutit
Lõplikkusest
Oleme saanud vabadeks eestlasteks, kuid just nimelt seetõttu, et puudub väline vaenlane, on see identiteet suuremas ohus kui kunagi varem.
Elu on lõplik, see on bioloogiline fakt, mis rõhub raskelt Eesti ühiskondlikku ja poliitilist elu. Eestlase elu saavutaks justkui mõtte võitluses oma hääbumise vastu, omandaks identiteedi puhtalt mitte-surres. Kuidas mõtestada eestlast, kes tegutseb pidevas kartuses, et…
8 minutit
Post-sõnastik XXII: autogedoon
Ja siis: prauhti, põmm.
Ilmar Jaks, „Eikellegi maal” (1963)
Mahuka peatüki moodsa argielu ajaloos moodustavad lennuki- ja autokultuur. Möödunud sajandi teisel poolel sisuliselt kõigile kättesaadavaks muutunud uued liikumisvõimalused leevendavad korrakski lühikese elu ja igaviku vastuolu. Paljud ihaldusväärsed kohad ja kultuuriline mitmekesisus sai tänu mobiilsuse määratule kasvule lõpuks ometi kättesaadavaks või oli vähemalt näiliselt saavutatav. Ruumiline kogemus…
Ilmar Jaks, „Eikellegi maal” (1963)
Mahuka peatüki moodsa argielu ajaloos moodustavad lennuki- ja autokultuur. Möödunud sajandi teisel poolel sisuliselt kõigile kättesaadavaks muutunud uued liikumisvõimalused leevendavad korrakski lühikese elu ja igaviku vastuolu. Paljud ihaldusväärsed kohad ja kultuuriline mitmekesisus sai tänu mobiilsuse määratule kasvule lõpuks ometi kättesaadavaks või oli vähemalt näiliselt saavutatav. Ruumiline kogemus…
9 minutit
Ajalugu tuleb püüda mõtestada
3. septembril peeti Kadriorus Eduard Vilde muuseumis kirjanduse sügislaata ning vesteldi ajaloo ja kirjanduse teemal. Salong jäi publikule kitsaks, nii et paljud kuulasid ukse taga. Millest räägiti?
Ajaloo torked
Esimeses vestlusringis „Ajaloo torked” osalesid kirjanikud Eeva Park ja Imbi Paju. Suures osas käsitlesid nad omaenda kogemusi mitmetes riikides ja režiimides, korduvalt kõrvutati Eestit, Soomet, Saksa- ja…
Ajaloo torked
Esimeses vestlusringis „Ajaloo torked” osalesid kirjanikud Eeva Park ja Imbi Paju. Suures osas käsitlesid nad omaenda kogemusi mitmetes riikides ja režiimides, korduvalt kõrvutati Eestit, Soomet, Saksa- ja…
4 minutit
Kuula luuletajat portaalis Lyrikline
Saksamaalt pärineb üks tänuväärne ettevõtmine, portaal Lyrikline, mis, nagu selle tutvustuses öeldakse, loob luule abil sildu keelte ja kultuuride vahele. Selle eestvedaja on 1999. aastast saadik kirjanduskeskus Literaturwerkstatt Berlin koostöövõrgustikuga 40 riigis. Eestis on Lyrikline’i partner Eesti Kirjanduse Teabekeskus (EKT).
Luuleportaalis Lyrikline on üles laaditud hulk nüüdisautorite luuletusi originaalkeeles, lisatud on tõlkeid ja mitte…
Luuleportaalis Lyrikline on üles laaditud hulk nüüdisautorite luuletusi originaalkeeles, lisatud on tõlkeid ja mitte…
2 minutit
Ainus, kes jaksas Armidaga võrdväärse partnerina mängida, oli Rauno Elp (Argante),
kelle näitlejaloomus reageerib keerukamaid, inimlikult vastuolulisi tegelasi kehastades alati tänulikult.
Foto: Harri Rospu
Tabamata ime
Rahvusooperi Estonia hooaja esimest uuslavastust Händeli „Rinaldot” vaadates tuli mitu korda meelde Alvar Loogi augustikuine artikkel, kus ta lavastajaid õigustatult importkaubaks nimetab ning selle põhjused ja tagajärjed vaatluse alla võtab: „Silmatorkavalt sageli pole…
4 minutit
Küberprohvetid, korruptsioonikommid ja kokaiin
Meediakunsti superstaari ning visionääri Roy Ascotti esitluse järel ärgitas Linzi ülikooli interface cultures ehk ühendliideste kultuuri (IC) osakonna professor tudengeid esitama küsimusi elavale klassikule. Noored ei küsinud midagi. Ja õigesti tegid, sest just nemad kujundavad tuleviku tehnoloogilist kunsti. Vanade peerude literatuurne prohvetlus ei kohusta neid mitte millekski. Tutvustangi siin noori, kes…
3 minutit
Raul Kelleri võimas tulemine
EKKMi isikunäitus on kunstniku seni suurim projekt, kus iga teos astub ruumiga tihedasse kontakti.
EKKM vappub madalsageduslainetest. Raul Kelleri monumentaalne EKKMi kolme korrust läbiv installatsioon on madalsageduslik mitmeosaline heliteos, mis kompab heliobjektide ja arhitektuurse ruumi, inimtaju ja harjumuslikkuse suhteid, pakkudes ohtralt sügavuti minevaid ruumi ja taju transformatsioone.
Raul Kelleri valdkondadevaheline profiil on kunstiajaloolased-kriitikud kimbatusse ajanud:…
Raul Kelleri valdkondadevaheline profiil on kunstiajaloolased-kriitikud kimbatusse ajanud:…
4 minutit
Mosaiikne ungari kirjanduslugu täidab tühiku
Eile esitleti Ungari instituudis e-ülevaateteost „Ungari kirjandus mitteungarlasele”. Tegemist on esimese pikema eestikeelse ungari kirjanduse ülevaatega. Lähemalt kõneleb teosest selle autor, ungari keele tõlkija ja Tallinna ülikooli soome-ugri keelte lektor Ivar Sinimets.
Mida sisaldab ja kellele on mõeldud „Ungari kirjandus mitteungarlasele”?
Eesti keeles on viimase saja aasta jooksul ilmunud suhteliselt palju tõlkeid ungari…
Mida sisaldab ja kellele on mõeldud „Ungari kirjandus mitteungarlasele”?
Eesti keeles on viimase saja aasta jooksul ilmunud suhteliselt palju tõlkeid ungari…
2 minutit
Indrek Hargla kriminaalne lugu Mustpeade majas
Tallinna Filharmoonia toob 1. oktoobril (etendub ka 3. ja 5. X) välja kriminaalse keskajateemalise osalusdraama „Viimane mustpea”, mille teksti on loonud Indrek Hargla ja muusika Tõnis Kaumann, õhtut juhib Tanel Saar. Esitavad Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Katariina Ratasepp (VAT-teater), Martin Kõiv ning keskaja muusika ansambel Rondellus ja tantsijad.
Hargla näidendi keskmes on…
Hargla näidendi keskmes on…
2 minutit
Tänavuse „Ars Electronica” pealkiri oli „C … what it takes to change” ehk „M … mida on vaja muutusteks”. C-täht osutas sõnale „change” („muutus”), aga ka paljudele teistele c-tähega algavatele sõnadele inglise keeles nagu „creativity, collaboration, craziness, cyberspace, commitment, capital, capability, clouds, cynicism, challenge” jne.
Innovatsiooni banaalsus
Üha rohkem eestlasi on hakanud „Ars Electronicat” üles leidma, paraku ei kipu meie skaibimaal tehnikainimesed humanitaaridega kokku saama.
Kuidas parandada vaesemate riikide elanike elujärge ja kuidas innoveerida küllastunud arenenud riike? Need küsimused…
Kuidas parandada vaesemate riikide elanike elujärge ja kuidas innoveerida küllastunud arenenud riike? Need küsimused…
5 minutit
Ülikooli roll ja võimalused digikultuuri edendamises
Asjaolu, et oleme jõudmas või kohati juba jõudnud infoühiskonda, ei vaja enam põhjendamist. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Seetõttu on arusaadav, et infoühiskonna problemaatika leiab käsitlemist riiklikes ja valdkondlikes arengukavades ja strateegiadokumentides. Nii näiteks väidetakse IKT-sektori…
2 minutit
Tehno(kraatia)
Nagu ikka, menetleb riigikogu sügiseti riigieelarve eelnõu, veidi erilisemaks teeb olukorra teadmine, et tuleva aasta 1. märtsil seisavad ees riigikogu valimised.
Riigikogule esitatud eelnõu kohaselt kasvavad riigi kulud selle aastaga võrreldes 6 protsenti 8,543 miljardi euroni. Veelgi suuremaks on planeeritud tulude tõus, riigi tulud peaksid kasvama 7% võrra, mis teeb 8,445 miljardit eurot.
Viimati kasvavasid riigieelarves kulud 5% 2011. aastal,…
Riigikogule esitatud eelnõu kohaselt kasvavad riigi kulud selle aastaga võrreldes 6 protsenti 8,543 miljardi euroni. Veelgi suuremaks on planeeritud tulude tõus, riigi tulud peaksid kasvama 7% võrra, mis teeb 8,445 miljardit eurot.
Viimati kasvavasid riigieelarves kulud 5% 2011. aastal,…
1 minut
Joonis 2. a) nanomanipuleerimise katseskeem: üksikult võrel asetsevat Ag/SiO2 nanotraati painutatakse elektronkiire all, b) suurendatud pilt ränioksiidiga kaetud hõbenanotraadist.
Purunematud kujumäluga nanotraadid
Nanotehnoloogia on saanud meie igapäevaelu osaks. Alates mobiiltelefonidest ja arvutitest ning lõpetades kosmeetika- ja toiduainetööstusega oleme ümbritsetud toodetest, mille ainulaadsed omadused tulenevad nanoefektist. Siiski ei ole paljudele veel…
3 minutit
Tehno(kraatia)
Nagu ikka, menetleb riigikogu sügiseti riigieelarve eelnõu, veidi erilisemaks teeb olukorra teadmine, et tuleva aasta 1. märtsil seisavad ees riigikogu valimised.
Riigikogule esitatud eelnõu kohaselt kasvavad riigi kulud selle aastaga võrreldes 6 protsenti 8,543 miljardi euroni. Veelgi suuremaks on planeeritud tulude tõus, riigi tulud peaksid kasvama 7% võrra, mis teeb 8,445 miljardit eurot.
Viimati kasvavasid riigieelarves kulud 5% 2011. aastal,…
Riigikogule esitatud eelnõu kohaselt kasvavad riigi kulud selle aastaga võrreldes 6 protsenti 8,543 miljardi euroni. Veelgi suuremaks on planeeritud tulude tõus, riigi tulud peaksid kasvama 7% võrra, mis teeb 8,445 miljardit eurot.
Viimati kasvavasid riigieelarves kulud 5% 2011. aastal,…
1 minut
Melchior Zanzibarra ülikoolis
Indrek Hargla Melchiori lugude sarjas on ilmunud juba viies raamat. See viib lugeja XV sajandi Tallinnasse, kus dominiiklaste kloostrist leitakse salapärane kadunud kroonika. 2010. aastal sõnastasin sarja esimest raamatut…
5 minutit
Omad liistud: Tintinnabuli sinu peas I
Eri andmeil kannatab püsiva tinnituse all paar protsenti kuni viiendik populatsioonist. Lisaks kellukese helinale, sisinale ja vilinale kuuldakse ka nt madalat suminat ja undamist. Ilmselt on kõik midagi sellist tajunud pärast valju kontserti seoses kuulmisläve ajutise nihkumisega. Püsiv subjektiivne helifoon tähendab aga, et aju kuulmiskeskus teeb seitse päeva nädalas „ületööd” ja selle üks…
3 minutit
Kui palju on tehnoloogilises kunstis a(hhaa)d ja kui palju o(hhoo)d?
Peegeldades kunsti vajalikkust ja positsiooni ühiskonnas, asus festival kohati justkui seda ülistavale/kaitsvale/kiitvale positsioonile (kunst on oluliste muutuste eesrindlik katalüsaator), kuid see prohvetlik kuulutamine kujunes vastuoluliseks. Rahvale võimalikult lähedale pugedes leviti teadlikult üle linna ning pakuti kaheksa viisi, mida selle festivaliga peale hakata: festival, kuhu minna, festival, mida…
2 minutit
Majad, kuhu tavaliselt ei pääse
Eesti Arhitektuurimuuseum alustab sügisel ekskursioonide sarja „Avatud majad”, mis viib huvilised Tallinna tuntud hoonetesse, kuhu tavaliselt ei pääse.
Kas olete kunagi mõelnud, millises päevarütmis tuksub kõrghoone süda, millistes ruumides askeldavad riigiasutuste töötajad või millist elu elatakse mõnes kesklinna kortermajas? Sel sügisel avaneb arhitektuurihuvilistel võimalus rahuldada oma uudishimu. Nimelt alustab arhitektuurimuuseum ekskursioonide programmi „Avatud majad”: septembrist…
Kas olete kunagi mõelnud, millises päevarütmis tuksub kõrghoone süda, millistes ruumides askeldavad riigiasutuste töötajad või millist elu elatakse mõnes kesklinna kortermajas? Sel sügisel avaneb arhitektuurihuvilistel võimalus rahuldada oma uudishimu. Nimelt alustab arhitektuurimuuseum ekskursioonide programmi „Avatud majad”: septembrist…
2 minutit
Foto: TõnuTunnel
(Hea?) „uus” ilm ehk Physicum
Üheksa korda mõõda . . . . Augusti keskel avati pidulikult Tartu ülikooli füüsikainstituut ehk Physicum. Riia tänaval paikneva füüsikainstituudi hoone juurdeehitise 2009. aasta arhitektuurivõistluse võitis edukas arhitektuuribüroo Kosmos (Ott Kadarik, Mihkel…
3 minutit
