2014-34 (3504)

Turg

Turg

Kulka taotluste tähtajale eelnevad päevad on kultuuriilmas väga vaiksed: enamik loojaid-korraldajaid tõmbub üksindusse, et anda oma taotlusele veel viimast lihvi, sest toetusest ilmajäämine on elule ehk veelgi suurem risk kui võimalik südamerike, mis võib juhtuda, kui endale pangetäie jäävett pähe kallad (ka seda teevad praegu väga paljud).Eestis on küll ohtralt…

Kunstiturg – see on imelihtne!

Mõned näpunäited, kuidas kunstnike liit saab kaasa aidata kunstituru loomisele.
Kunstituru puudumise tõdemine kipub viimasel ajal olema kunstikeskustelu tulemus. Tahaksin Ku-Ku klubis rääkida värviringi puuduvatest neoontoonidest ja arutleda performance’i uusimate suundumuste üle, kuid kõik jahuvad nagu püha mantrat: Eestis pole kunstiturgu. Kunstiturg ei ole puravik, kes ise pärast vihma välja tuleb,…

Ooperilavastajast on Eestis kujunemas importkaup

1.Ooper on žanrina jõudnud oma nelja sajandi pikkuse ajaloo järel seisu, kus heliloojate, dirigentide ja solistide kõrval räägitakse üha enam lavastajatest, aga ka kunstnikest ja dramaturgidest. Sest „kostüümides kontsertide” aeg paistab olevat ooperilavadel möödas: publiku uus pealetulev põlvkond keeldub tegemast ooperile hinnaalandust ning soovib muusikateatris selle suurest kunstilise tinglikkuse astmest…

Fieldsi medalid on kaasaegse matemaatika medalid

Iga nelja aasta tagant jagatakse ülemaailmsel kongressil matemaatikute kõige mainekamad auhinnad.
Matemaatikutele Nobeli auhinda ei anta ja iga matemaatik saab selle tagamaad teada juba ülikooli esmakursusel. Nimelt pajatab vähemalt üks professor ikka matemaatilise materjali vahele ka loo sellest, kuidas Alfred Nobel saanud pahaseks, kuna tema pruudil või naisel olnud matemaatikuga afäär.…

Kuidas kureerida tänavakunsti?

Tänavakunsti festivali üks aluseeldusi on subkultuuri piiridest väljumine ja laiem nähtavus.
Tänavakunstifestival „Stencibility” (viide šabloonkunsti ühele enimkasutatud tehnikale) Tartus 23. – 27. IV ja „Sõnum seinal” Pärnus 1. – 3. VIII.

Totaalne teater Bayreuthis

Liiga kriitiline kriitikaks?
Võib vist liialdamata öelda, et regulaarne teatrite ja festivalide külastamine välismaal ning üldine silmaringi laiendamine on paljudele eesti kultuuri­inimestele üsna iseenesestmõistetav ja loomulik, nii üksiküritajate kui kultuurkapitali tasemel. Selline kultuurne tuulutamine mõjub tegijatele tervislikult ja inspireerivalt ning eesti kultuurile värskendavalt ja arendavalt. Hulk ideid ja tahtejõudu sünnib oma…

Ooper müüride varjus

Savonlinna hoiab traditsioone, Birgitta otsib uut.
Erakordselt kuum suvi hakkab läbi saama ning muusikasõprade hingeanumad on elamusi pilgeni täis. Sai ju suvel nautida maiuspalu Savonlinna ooperifestivalil, Saaremaa ooperipäevadel ja äsja lõppenud Birgitta festivalil. Birgitta festival kulges tänavu pidulikus õhkkonnas: see viidi läbi juba kümnendat korda, kahel õhtul tähistati meeleoluka galakontserdiga festivali…

Filmitootmine Ameerika moodi

Kyle Franke: „Materjal peab olema ühelt poolt unikaalne ja teiselt poolt tuttavlik.”
Kyle Franke on Los Angeleses asuva filmikompanii XYZ Films arendusjuht, kelle ülesandeks on leida kogu maailmast eriilmelist põnevat intellektuaalset omandit (filme, stsenaariume, kirjandusteoseid), millel oleks potentsiaali jõuda Hollywoodis suurtele ekraanidele.

Struktuurid muusikas ja filmis

Arvo Pärdi keskuse filmiõhtud kinos Sõprus.

Kurjade vaimude jaam

Elo-Maria Roots, Vaimude jaam. Toimetanud Tiia Penjam. Kujundanud Angelika Schneider. Tänapäev, 2013. 478 lk.

Tähtsaim on praegu töö iseenda kallal

Lev Rubinstein: „Venemaa on kirjanike maa, kuid Putin ise ei kuulu nende hulka. Ta ei ole romantik ega kirjanik, ta on tšekist – ma pean seda omaette antropoloogiliseks tüübiks.”
Moskva kirjanik Lev Rubinstein käis hiljuti Eestis, et osaleda Avatud Eesti Fondi korraldatud arutelusarjas „Venemaa hääled”. 22. augustil vestles ta Käsmus keskkonnaaktivisti…

Paar sõna

On olemas selline teistesse keeltesse raskesti tõlgitav, kuid siinse tegelikkuse ruumis hästi arusaadav sõna nagu „pontid” [понты]1. Ja on olemas praeguse Venemaa reaalsuse kontekstis võtmeline mõiste nagu „papp” [бабло].Ja mõned naiivsed inimesed arvavad ekslikult, et sellesinase „papi” saab kergelt ja sundimatult nagu viis kopikat tõlkida kõigisse maailma keeltesse kui „raha”.…

ripplõpp (cliffhanger)

„Sel karniisil oli võimatu maha istuda või seal üldse kauem püsida.”1 See Blake Crouchi twinpeaksilikust põnevikust „Wayward Pines” laenatud lause on rebend mägedesse põgenemist kirjeldavast lõigust. Kuigi kohe tekivad assotsiatsioonid kaljuronimise ja  ülaltoodud ingliskeelse sõnaga cliffhanger, tahan ma selle lausega siiski  piltlikult osutada hoopis lugejale, kelle teose autor on oma…

Lugu enesele kindlaksjäämisest

Oma isikumüüdi loomisel on vend Vahindra olnud vähemalt eestlaste seas ilmselt kõigi aegade edukaim.
R.A.A.A.Mi „Vaga vend Vahindra”, autor Mihkel Seeder, lavastaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soolepp. Mängivad Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Janek Vadi, Kristian Põldma, Karl-Edgar Tammi, Kristjan Lüüs ja Lauri Mäesepp. Esietendus 1. VIII Eesti Maanteemuuseumis Varbusel.

Vend Vahindra valikuteta (üks)kõiksus

Ehk sobiks lugu vend Vahindra eksistentsiaalsetest valikutest pigem siseruumi.
R.A.A.A.Mi „Vaga vend Vahindra”, autor Mihkel Seeder, lavastaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soolepp. Mängivad Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Janek Vadi, Kristian Põldma, Karl-Edgar Tammi, Kristjan Lüüs ja Lauri Mäesepp. Esietendus 1. VIII Eesti Maanteemuuseumis Varbusel.

Noortekirjanduse edu võti on mitmekesisus

Salla Simukka on tänapäeval Soomes edukamaid kirjanikke ja pühendunumaid noortekirjanduse edendajaid. Ta on kirjutanud 13 noorteromaani, pälvinud 2012. aastal Soome lastekirjanduse suurima, Topeliuse auhinna ning 2013. aastal naabermaa kultuuri- ja haridusministeeriumi Suomi auhinna. Viimase on varem pälvinud vaid kaks noorte- ja lastekirjanikku Tove Jansson ja Maria Vuorio. Simukka Lumikki-triloogia tõlkeõigused…

Kolm tilka tõelist fiktsiooni

Salla Simukka, Punane nagu veri. Tõlkinud Kadri Jaanits, toimetanud Kaari Tamm. Kaane kujundanud Laura Lyytinen. Pegasus, 2014. 286 lk.

Väga erilised ja põnevad kontserdid

III Pühalepa muusikafestival 15. – 17. III Suuremõisas.

Kui hästi tunneme Mozartit?

„Olev Ainomäe 60”: esinesid Olev Ainomäe (oboe), Lembit Orgse (klaver), Vahur Vurm (klarnet), Rait Erikson (metsasarv), Kristjan Kungla (fagott) ja kontserdi teises pooles ansambel Hortus Musicus. 23. VIII Kadrioru lossis.

Sosinal karjumise sümfoonia

„Häälte” dialoog balansseerib pidevalt mõistmise ja mittemõistmise, konkreetse ja abstraktse piiril.
Theatrumi „Hääled”, autor Jaan Kruusvall, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Mängivad Garmen Tabor, Aleksander Eelmaa ja Johannes Sarapuu. Esietendus 1. VIII Esna mõisas.

Hea ja usutav armastuslugu

Margus Kasterpalu tõmbab näitlejad käima ja loob veenva omailma.
Viljandi Ugala „Mere märgid”, autor Gardner McKay, tõlkija Inna Feldbach, lavastaja Margus Kasterpalu, kunstnik Liina Tepand, muusikaline kujundaja Toomas Lunge. Mängivad Kadri Adamson ja Meelis Rämmeld. Esietendus 12. VIII Saueaugu teatritalus.

Pealelend: Marion Jõepera, dramaturg ja Anne Türnpu, lavastaja

30. augustil linastub Katusekinos Anne Türnpu lavastatud visuaalne kontsert-etendus „Metsik, metsik linn”.

„Stalker” 35

Andrei Tarkovski filmi „Stalker” („Сталкер”, 1979) 35. aastapäeva erilinastus 22. augustil Jägala joal.
1. StalkerVeel mõni aasta tagasi oli mul „Stalkeri” kohta oma teooria. Minu tõlgenduse kohaselt olid Stalker, Professor ja Kirjanik juba varem omavahel tuttavad, Tsoon oli aga juhuslikult valitud koht. Kas või kellegi suvila lilleväli. Stalker kui mängujuht oli…

Armastus ja väike inimene

Stacey Kooseli kuraatorinäitus „Homunkuluse kollektsioon” Hobusepeas kuni 1. IX. Kunstnikud Carla Castiajo, Hekla Dögg Jónsdóttir, Laura Kuusk, Camille Laurelli, Carlos Lazarich, Sten Saarits ja Michael Sell.

Äreval ajal vaja selge sõnumiga kunsti

Näitus „Mees ja naine” Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 1. IX.

Ökoutoopiline mülgas

Ökokogukonnad püsivad vaid tänu ümbritsevale tsivilisatsioonile, kust voogab neile vajalikku ressurssi.

Selge, lihtne, praktiline

Selgusid Tartusse Pepleri tänav 1 kavandatava lasteaia arhitektuurivõistluse tulemused.

Mobiilpositsioneerimine ja linnaehitus

Carlo Ratti: „Arhitektuur olgu ühtaegu dünaamiline ja püsiv.”

Teet Veispak ei anna alla

Karepa (tegevus)kunstiürituse väike aruanne.
Tegevuskunstiõhtu „Lagunemine” Richard Sagritsa majamuuseumis Karepal 9. VIII. Kuraator Teet Veispak, kunstnikud Roomet Jakapi, Kaarel Küttas, Vahur Laiapea, Kenneth Lekko, Jaan Malin, Katariina Meister, Ian Simon Märjama, Robin Nõgisto, Jüri Ojaver, Alina Orav, Karin Strohm, Jaan Toomik ja Valeri Vinogradov, esilinastus Vahur Laiapea film „Kurvits Lootuse…

JALUTUSKÄIK GALERIIDES: Sõjasõnumid põhjatandrilt: revolutsioon jätkub üliõrnasti

Teemu Mäki näitus „Kuidas olla mees või naine” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 31. VIII.
Soome multiinstrumentalisti näitus Kunstihoone galeriis on korraga inimlik-lihtne-puudutav fotoseeria, aga võtab praeguses Eesti kontekstis ka selgelt sõna. Sest sõna on vaja võtta, keegi kurat sulle seda ei anna …

Muusikamaailm VIII

Kunstiakadeemia teel sukavabrikusse

Esmaspäeval kuulutati välja Eesti Kunstiakadeemia Tallinna õppehoone, Suva sukavabriku ehk Kotzebue tn 1 hoonekompleksi arhitektuurivõistluse tulemused.
Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Kotzebue tn 1 / Põhja pst 7 kinnistu EKA õppehoone kasutusfunktsioonile sobiv parim arhitektuurilahendus. Žürii lähtus tööde kaalumisel ruumilahenduse funktsionaalsusest ja paindlikkusest ning vastavusest EKA vajadustele. Oluliseks peeti inimsõbralikke liikumisvõimalusi, mis…
Sirp