2014-32 (3502)
Kollaboratsionism
„Kollaboratsionism” on sõna, mida me peaaegu kunagi ei kasuta, kuigi see on Eesti ajaloo kese, nendib Tiit Hennoste Mariusz Szczygiełi „Gottlandi” lahates. Hennoste tõstatab hulga olulisi küsimusi. Kes on kollaborant? Mida tähendab töötada koos okupantidega? Mille poolest see erineb töötamisest okupantide heaks? Kes määrab piiri? Segilöödud piiridest ja piiride rikkumisest…
2 minutit
Mees, kes klikkis sulle pähe
Üks hirmsamaid asju siin maailmas on päev, mil avastad, et sinu eakaaslased juhivad riiki – poliitikute, ametnike, nõunikena. Sisemuses sa tead, et millalgi see päev tuleb, aga siis vaatad enda sisse ja enda ümber ja avastad end soovilt seda päeva veel natuke edasi lükata. Teiselt poolt on nüüd uksed valla…
3 minutit
Segilöödud piirid
Andres Kurg: „Piiri privaatse ja avaliku ning ametliku ja mitteametliku vahele oli raske tõmmata.”
Mais kaitses Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis doktorikraadi Andres Kurg tööga „Segilöödud piirid. Muutused hilisnõukogude kunstis, ruumis ja subjektsuses Tallinnas aastatel 1968–1979” (juhendaja professor dr Katrin Kivimaa ning eelretsensendid professor Malcolm Miles Plymouthi ülikoolist ja dr Eneken Laanes Yale’i…
Mais kaitses Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis doktorikraadi Andres Kurg tööga „Segilöödud piirid. Muutused hilisnõukogude kunstis, ruumis ja subjektsuses Tallinnas aastatel 1968–1979” (juhendaja professor dr Katrin Kivimaa ning eelretsensendid professor Malcolm Miles Plymouthi ülikoolist ja dr Eneken Laanes Yale’i…
8 minutit
Kafkarna – vaikivad inimesed
Kõige taustal elab ja tegutseb vaikiv, normaliseeritud mass. Need on inimesed, kes läksid kaarega mööda vaenatute sugulastest, keda nad kunagi olid tundnud.
Mariusz Szczygieł, Gottland. Tõlkinud Hendrik Lindepuu, toimetanud Leelo Laurits. Kujundanud Matthias Sildnik. Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2014. 200 lk.
Praha on hämuste hommikupäikeste linn, kus kõik mõjub ebareaalsena, viirastusena…
Mariusz Szczygieł, Gottland. Tõlkinud Hendrik Lindepuu, toimetanud Leelo Laurits. Kujundanud Matthias Sildnik. Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2014. 200 lk.
Praha on hämuste hommikupäikeste linn, kus kõik mõjub ebareaalsena, viirastusena…
6 minutit
Hull aeg ei vaja fenomeni
Dezső Kosztolányi, Anna Édes. Tõlkinud Reet Klettenberg, toimetanud Anu Saluäär-Kall. Kujundanud Aadam Kaarma. Loomingu Raamatukogu 2014, nr 16–19, Kultuurileht. 200 lk.
Silmapaistva ungari kirjaniku Dezső Kosztolányi (1885–1936) viimane romaan „Anna Édes” (1926) jätab üsna kummastava mulje. See on koomiline, aga ühtlasi ei ole. See on traagiline, aga ühtlasi ei ole. See…
Silmapaistva ungari kirjaniku Dezső Kosztolányi (1885–1936) viimane romaan „Anna Édes” (1926) jätab üsna kummastava mulje. See on koomiline, aga ühtlasi ei ole. See on traagiline, aga ühtlasi ei ole. See…
4 minutit
Ülikoolireformi tulevik
Kas liigume suuremate kastide või sisulise integratsiooni poole?
Väidetavasti olevat ülikoolid kogu maailmas ühed kõige raskemini reformitavad süsteemid. Sealjuures: mida vanemad, seda raskemini. Kas üldse tasub ümberkorraldamise rasket tööd ette võtta? Põhjusi jaatavalt vastata on mitu: õppekavade süsteem ei tundu olevat ratsionaalne, on raskusi rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste interdistsiplinaarsete teadusmeeskondade moodustamisega jne. Akadeemilised…
Väidetavasti olevat ülikoolid kogu maailmas ühed kõige raskemini reformitavad süsteemid. Sealjuures: mida vanemad, seda raskemini. Kas üldse tasub ümberkorraldamise rasket tööd ette võtta? Põhjusi jaatavalt vastata on mitu: õppekavade süsteem ei tundu olevat ratsionaalne, on raskusi rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste interdistsiplinaarsete teadusmeeskondade moodustamisega jne. Akadeemilised…
5 minutit
Lähteülesanne määrab
Hiljuti ilmus ühismeedias Tartusse kavandatava hotelli vastane petitsioon.
2012. a algul toimus Tartus arhitektuurivõistlus, millega sooviti leida parim lahendus Ülikooli 14 krundile kavandatavale hotellile. Võidutöö autorid on Allianss Arhitektid (Tarmo Teedumäe, Indrek Tiigi, Paco Ernst Ulman ja Tõnis Savi), teise koha pälvis Lunge & Ko (arhitektid Andres Lunge, Ott Kadarik…
2012. a algul toimus Tartus arhitektuurivõistlus, millega sooviti leida parim lahendus Ülikooli 14 krundile kavandatavale hotellile. Võidutöö autorid on Allianss Arhitektid (Tarmo Teedumäe, Indrek Tiigi, Paco Ernst Ulman ja Tõnis Savi), teise koha pälvis Lunge & Ko (arhitektid Andres Lunge, Ott Kadarik…
5 minutit
Võistluste võistlus
Aasta tagasi korraldas nn poevitriini galerii (Storefront for Art and Architecture) New Yorgis ühe isemoodi võistluse – lähteülesannete ehk arhitektuurivõistluste võistluse eesmärgiga tõsta esile omapärasemaid sotsiaalse närviga arhitektuuri- ja urbanistikavõistlusi, mille ideoloogiline laeng ja eetika tavapärasest suurem. Kui mõelda üleilmsele arhitektuurivõistluste rohkusele, on järjest elutähtsam, mismoodi võistlusülesandeid püstitatakse: kelle või…
3 minutit
Viieaastane Katusekino plaanib kaduda
Väsimus. Pidev võitlus ilmaga. Toetuse puudumine. Katusekinol on põhjusi mitte jätkata kogunenud liiga palju.
Viimase paari nädala õhtutel on Katusekino rahvast täis. Kohti ei jagu, istutakse ka põrandal, igal pool, kus vähegi saab. Hea ilmaga on Katusekino magus meelelahutus. Oma rolli mängib aga ootamatu teade, et praegune viies vabaõhu-kinosuvi on viimane.…
Viimase paari nädala õhtutel on Katusekino rahvast täis. Kohti ei jagu, istutakse ka põrandal, igal pool, kus vähegi saab. Hea ilmaga on Katusekino magus meelelahutus. Oma rolli mängib aga ootamatu teade, et praegune viies vabaõhu-kinosuvi on viimane.…
4 minutit
Kellele ei meeldiks Wes Anderson?
Wes Andersoni retrospektiiv kinos Sõprus 14. – 24. augustini
Niipaljukest kui siinmail on kirjutatud Wes Andersoni filmidest, paistab, et enamasti peetakse neid üht- või teistpidi imelikuks. Räägitakse originaalsusest, omanäolisusest, kummalisusest, isikupärast, idiosünkraatilisusest, ekstravagantsist ja kiiksuga, nihkes, veidrikega mehitatud reaalsusest. Eestikeelse andersoniaana lemmiksõna on „ekstsentriline”.
Niipaljukest kui siinmail on kirjutatud Wes Andersoni filmidest, paistab, et enamasti peetakse neid üht- või teistpidi imelikuks. Räägitakse originaalsusest, omanäolisusest, kummalisusest, isikupärast, idiosünkraatilisusest, ekstravagantsist ja kiiksuga, nihkes, veidrikega mehitatud reaalsusest. Eestikeelse andersoniaana lemmiksõna on „ekstsentriline”.
4 minutit
Mugavustsoonist välja
Kujurite ühenduse näitus paneb proovile skulptuuri aastanäituse formaadi.
Eesti Kujurite Ühenduse näitus „Mugavustsoon” Pärnus: Ants Viitmaa, Jass Kaselaane, Hannes Starkopfi, Ahti Seppeti, Gea Sibola, Rait Pärja, Ellen Kolgi, Jaan Luige, Leo Lapini, Edith Karlsoni, Demodictuse ja Vergo Verniku tööd Endla teatris; Mare Mikofi, Elo Liivi, Anonymous Bohi tööd Pärnu Linnagaleriis; Elo…
Eesti Kujurite Ühenduse näitus „Mugavustsoon” Pärnus: Ants Viitmaa, Jass Kaselaane, Hannes Starkopfi, Ahti Seppeti, Gea Sibola, Rait Pärja, Ellen Kolgi, Jaan Luige, Leo Lapini, Edith Karlsoni, Demodictuse ja Vergo Verniku tööd Endla teatris; Mare Mikofi, Elo Liivi, Anonymous Bohi tööd Pärnu Linnagaleriis; Elo…
4 minutit
Ebamugavast kunstist ja mugandunud kunstnikust
Tänavune „In Graafika” festival on loogilisem kui varasemad, kuid eksperimentaalsus ja spontaansus on hääbunud.
Festival „In Graafika. Mugavustsoon” Pärnu Linnagaleriis, kaubamajas Port Artur 2, Pärnu muuseumis, Endla teatris, Pärnu kunstnike majas ja katlamajas kuni 30. VIII.
Festival „In Graafika. Mugavustsoon” Pärnu Linnagaleriis, kaubamajas Port Artur 2, Pärnu muuseumis, Endla teatris, Pärnu kunstnike majas ja katlamajas kuni 30. VIII.
5 minutit
Võrumaa metsades ema ja hundina
Kristina Viin, Nõtkel elevandisammul. Toimetanud Carolina Pihelgas. Kujundanud Maris Kaskmann. Värske Rõhk, 2014. 77 lk.
Kunstnikuna eeskätt sürrealistina määratletav Kristina Viin on tunnistanud, et tema piltides on omajagu isiklikku – sedamoodi intiimne näib ka debüütluulekogusse koondatu. „Nõtkel elevandisammul” püüab esmalt tähelepanu Maris Kaskmanni kujundusega, on omaette väärtus, et luuleridade ja illustratsioonide…
Kunstnikuna eeskätt sürrealistina määratletav Kristina Viin on tunnistanud, et tema piltides on omajagu isiklikku – sedamoodi intiimne näib ka debüütluulekogusse koondatu. „Nõtkel elevandisammul” püüab esmalt tähelepanu Maris Kaskmanni kujundusega, on omaette väärtus, et luuleridade ja illustratsioonide…
3 minutit
Siira ja sisuka Jürgen Rooste lõputu bluus
Jürgen Rooste, Suur sume, suur tume. Kujundanud Piia Ruber. Verb, 2014. 80 lk.
Kõigi tänavanurkade muusik on loomulikult Jürgen ise, keda ma olen kohanud ta vana kooli märkmikest luulet ette lugemas siin ja seal (jah, kunagi istusin kõrval, kui nad Andra Teedega märkmikke võrdlesid ja arutlesid, millisest Helsingi poest neid õigeid…
Kõigi tänavanurkade muusik on loomulikult Jürgen ise, keda ma olen kohanud ta vana kooli märkmikest luulet ette lugemas siin ja seal (jah, kunagi istusin kõrval, kui nad Andra Teedega märkmikke võrdlesid ja arutlesid, millisest Helsingi poest neid õigeid…
3 minutit
Võtikvere kirjandusmaastikel
Kirjandus, mis tahes väljendusvormides, varjub enamasti kaitsvate raamatukoguseinte või mugavate salongide soojade müüride vahele. Mõnus on lugeda raamatut ka koduses tugitoolis või lasta kaminatule habisevas kumas mõtetel niisama uitama minna. Imbi Paju oma väsimatu entusiasmiga on aga kirjandusürituste ja lugemisharjumuste traditsiooni muutnud. Võtikvere raamatuküla asetab nii lugejaskonna kui kirjanikud ebaharilikult…
2 minutit
Paganlikult paljulubav martüürium
„Lauritsa lubadus”, muusikaline suurvorm Püha Laurentsiuse martüüriumi ja Kuusalu Lauritsakivi legendi ainetel. Tauno Aintsi muusika, Urmas Lennuki libreto, lavastaja Saima Kallionsivu, muusikajuht ja dirigent Ott Kask. Osades Ero Esko, Lauri Esko, Riina Maidre, Triin Jõeleht ja Rasmus Merivoo. Kolga-Kuusalu kammerkoor ja Kuusalu keskkooli noortekoor (dirigent Taavi Esko), Kuusalu kunstide kooli…
3 minutit
Kontsertklaver Steinway & Sons jõudis Estonia kontserdisaali
Viimane kontsertklaver telliti Estonia kontserdisaali 17 aastat tagasi, mistõttu uue instrumendi vajadusest on kõneldud-kirjutatud juba kümmekond aastat üha kasvava teravusega. Nüüd on kohal uus D-mudeli kontsertpill, suurim Steinway klaverite seas, mis on standardiks enamikus maailma juhtivates kontserdisaalides. Hamburgi Steinway & Sonsi tehases käisid sobivat klaverit valimas pianistid professorid Peep Lassmann…
3 minutit
Müüdikoormast saaks lihtsalt vabaneda
Näidendi „Kus sa oled, Juhan Liiv?” kaks vaatust on kui eri lavastustest, kus „viimne esimesel surmasängike”.
Liivi muuseumi „Kus sa oled, Juhan Liiv?”, autor ja lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Liisi Eelmaa ja muusikaline kujundaja Jaan Pehk. Mängivad Raivo E. Tamm, Aarne Soro, Klaudia Tiitsmaa ja Jaan Pehk. Esietendus 31. VII Liivi…
Liivi muuseumi „Kus sa oled, Juhan Liiv?”, autor ja lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Liisi Eelmaa ja muusikaline kujundaja Jaan Pehk. Mängivad Raivo E. Tamm, Aarne Soro, Klaudia Tiitsmaa ja Jaan Pehk. Esietendus 31. VII Liivi…
4 minutit
Ja nii nad tapsidki meie Janne-tädi
„Testamenditäitjad” on tempokas, sädeleva dialoogiga, aina ootamatumate emotsioonipööretega – ühe sõnaga haarav.
Kuressaare Linnateatri „Testamenditäitjad”, autor Indrek Hargla, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Riina Vanhanen ja muusikaline kujundaja Felix Kütt. Mängivad Allan Noormets, Piret Kalda, Piret Rauk, Maiken Schmidt, Andres Raag ja Leila Säälik. Esietendus 29. VII Sadamaaidas.
Kuressaare Linnateatri „Testamenditäitjad”, autor Indrek Hargla, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Riina Vanhanen ja muusikaline kujundaja Felix Kütt. Mängivad Allan Noormets, Piret Kalda, Piret Rauk, Maiken Schmidt, Andres Raag ja Leila Säälik. Esietendus 29. VII Sadamaaidas.
4 minutit
Väärt meretagune asi
XX Kuressaare kammermuusika päevad.
Kuressaare kammermuusika päevad jõudsid sel suvel oma 20. toimumiskorrani. Pikk ja väärikas ajajärk festivali ühes väiksemas ja meretagusemas kohas. Selline arv on kindel tõestus, et ettevõtmine on tõsiselt võetav, vajalik ja huvipakkuv. Kaunis, (enamasti) kuumas, lilledega ehitud ja veel puhkustelainel Kuressaares on need päevad peened ja mahedad,…
Kuressaare kammermuusika päevad jõudsid sel suvel oma 20. toimumiskorrani. Pikk ja väärikas ajajärk festivali ühes väiksemas ja meretagusemas kohas. Selline arv on kindel tõestus, et ettevõtmine on tõsiselt võetav, vajalik ja huvipakkuv. Kaunis, (enamasti) kuumas, lilledega ehitud ja veel puhkustelainel Kuressaares on need päevad peened ja mahedad,…
4 minutit
Uputus säravas päikeses
Eesti Interpreetide Liidu suvesari Mustpeades.
Kui tänavune juulikuu on meile kinkinud palju päikest ja kogu soojuse, mis meil seni on saamata jäänud, siis sama helde on olnud selle suve kontserttegevus. Tegelikult on olnud koguni muusikafestivalide uputus. Kas minna metsa mustikale, püüda järve ääres kala, peesitada mererannas või korjata suvekodu aias vaarikaid?…
Kui tänavune juulikuu on meile kinkinud palju päikest ja kogu soojuse, mis meil seni on saamata jäänud, siis sama helde on olnud selle suve kontserttegevus. Tegelikult on olnud koguni muusikafestivalide uputus. Kas minna metsa mustikale, püüda järve ääres kala, peesitada mererannas või korjata suvekodu aias vaarikaid?…
2 minutit
Tee galaktika südamesse on sillutatud kollaste telliskividega
Mängufilm „Galaktika valvurid” („Guardians of the Galaxy”, USA 2014, 121 min). Režissöör James Gunn, stsenaristid James Gunn ja Nicole Perlman, operaator Ben Davis. Põhineb Dan Abnetti ja Andy Lanningu samanimelisel koomiksil. Osades Chris Pratt, Vin Diesel, Zoe Saldana, Bradley Cooper jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Solaris ja Cinamon.
4 minutit
Mõjutatud naine*
Mängufilm „Lucy” (Prantsusmaa, 2014) 89 min. Režissöör-stsenarist Luc Besson, operaator Thierry Arbogast, muusika Eric Serra. Osades Scarlett Johansson, Morgan Freeman, Min-sik Choi, Amr Waked, Pilou Asbæk. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Cinamon ja Solaris.
Sa oled lihtsalt naine väikese ajuga. Kolmandiku ajumahuga meie omast. See on teadus. Ron Burgundy„Ankrumees: Ron Burgundy legend”…
Sa oled lihtsalt naine väikese ajuga. Kolmandiku ajumahuga meie omast. See on teadus. Ron Burgundy„Ankrumees: Ron Burgundy legend”…
4 minutit
Juunikommunistidele küllap meeldiks Euroopa Liidus
Jaak Valge: tänapäevasel USA-kriitilisel hoiakul on vähem võimalusi teiseneda Venemaa-armastuseks, kui natsivastasusel Nõukogude Liidu armastuseks.
Peagi ilmub sul raamat eesti vaimuinimestest, kellest said juunikommunistid. Kuidas jõudsid võõrvõimu teenistusse astunud kaasmaalaste teemani? On see sulle lihtsalt üks uurimisaines teiste seas, püüd mõista teatavat ajastut ja inimesi või räägivad teemavaliku juures kaasa su…
Peagi ilmub sul raamat eesti vaimuinimestest, kellest said juunikommunistid. Kuidas jõudsid võõrvõimu teenistusse astunud kaasmaalaste teemani? On see sulle lihtsalt üks uurimisaines teiste seas, püüd mõista teatavat ajastut ja inimesi või räägivad teemavaliku juures kaasa su…
9 minutit
Kas kunstist piisab, et muuta maailma?
Alfredo Jaari tugevus on põhjalik uurimistöö ja empaatiavõime, aga ka meediumide, kujundite ja väljendusvahendite oskuslik kasutamine.
Alfredo Jaari isikunäitus „Kui luulest ei piisa” Kiasmas kuni 7. IX, kuraatorid Pirkko Siitari ja Kati Kivinen.
Alfredo Jaari isikunäitus „Kui luulest ei piisa” Kiasmas kuni 7. IX, kuraatorid Pirkko Siitari ja Kati Kivinen.
4 minutit
Utoopia ja tegelikkus
Üks hea kunstiprojekt suudab ära teha rohkem kui riiklik poliitika.
Alfredo Jaari projekt „Miljon Soome passi” näitusel „Kui luulest ei piisa” ja Yael Bartana film „Õige soomlane” („True Finn”).
Alfredo Jaari projekt „Miljon Soome passi” näitusel „Kui luulest ei piisa” ja Yael Bartana film „Õige soomlane” („True Finn”).
5 minutit
Litter on ümmargune
1. augustil avati Tondiraba spordikeskuse kolmekorruseline mitmefunktsionaalne jäähall, kus on 5840 kohaga peaareen ja kolm harjutusväljakut. Tellija Tallinna spordi- ja noorsooamet, arhitektid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür (KTA), ehitusinsenerid Laur Lõvi, Paavo Pikand jt, sisearhitekt Kadri Tamme koostöös Liis Mägi ja Eeva Massoga, sisekliima ning ventilatsiooni projekt inseneribüroolt Aksiaal (Peter…
7 minutit
Grafeeni võidukäik
Grafeenist on räägitud kui kõige õhemast materjalist – õhemaks aatomi mõõtmetest pole eriti kuhugi minna.
Jaanipäeva paiku saabus Tartu füüsikutele rõõmustav sõnum – Tartu ülikooli füüsika instituut (TÜFI) on arvatud ainsana Balti riikide teaduskeskustest osalema üleeuroopalises grafeeniuuringute projektis „Graphene Flagship”*, mida koordineerib Chalmersi tehnoloogiaülikool ja rahastab Euroopa Komisjon. Euroopa on olnud…
Jaanipäeva paiku saabus Tartu füüsikutele rõõmustav sõnum – Tartu ülikooli füüsika instituut (TÜFI) on arvatud ainsana Balti riikide teaduskeskustest osalema üleeuroopalises grafeeniuuringute projektis „Graphene Flagship”*, mida koordineerib Chalmersi tehnoloogiaülikool ja rahastab Euroopa Komisjon. Euroopa on olnud…
4 minutit
Kas energiajulgeolek on midagi uut?
Kuna üldine julgeolek on muutunud, nõuab ka energiajulgeolek uut lähenemist.
Energiajulgeoleku teema on selle kevade ja suve poliitiliste sündmuste taustal üha sagedamini meie mõtteis ja kõnes. See on ka mõistetav, sest energiajulgeolek oma poliitilise ja majandusliku taustaga on riigi üldise julgeoleku oluline komponent. Majanduslik taust tuleneb integreeritud energiaturgude toimimisest ja majandussõltuvusest,…
Energiajulgeoleku teema on selle kevade ja suve poliitiliste sündmuste taustal üha sagedamini meie mõtteis ja kõnes. See on ka mõistetav, sest energiajulgeolek oma poliitilise ja majandusliku taustaga on riigi üldise julgeoleku oluline komponent. Majanduslik taust tuleneb integreeritud energiaturgude toimimisest ja majandussõltuvusest,…
3 minutit
Koostöö evolutsiooniline paradoksaalsus
Käitumisviiside defineerimine tekitab ilmselgelt rohkem küsimusi kui vastuseid.
Koostöös peitub jõud. Ühiselt jõudu mööda panustades edeneb igasugune töö lennates, tekivad uued ideed, neid on lihtne teostada ja edasi arendada. Koostöö tulemusena peab iga osaleja panustama vähem ja saab tagasi rohkem, kui üksinda pusides. Kõik võidavad. Sellest lähtuvalt peaks koostöö olema nii…
Koostöös peitub jõud. Ühiselt jõudu mööda panustades edeneb igasugune töö lennates, tekivad uued ideed, neid on lihtne teostada ja edasi arendada. Koostöö tulemusena peab iga osaleja panustama vähem ja saab tagasi rohkem, kui üksinda pusides. Kõik võidavad. Sellest lähtuvalt peaks koostöö olema nii…
9 minutit
Värvikate karakterite kohtumine
Mari-Liis Küla juubelinäitus on energiast laetud, dünaamiline väljapanek.
Mari-Liis Küla näitus „Karakter värvis ja vormis” Eesti teatri- ja muusikamuuseumis kuni septembri lõpuni. Näituse on koostanud Mari-Liis Küla ja Ene-Liis Semper.
Mari-Liis Küla näitus „Karakter värvis ja vormis” Eesti teatri- ja muusikamuuseumis kuni septembri lõpuni. Näituse on koostanud Mari-Liis Küla ja Ene-Liis Semper.
3 minutit
Plasmaekraani filmilüürika
Jelena Glazova, Plasma. Tõlkinud Aare Pilv. Kujundanud Tuuli Aule. ; paranoia, 2014. 78 lk.
Lätlanna Jelena Glazova teab, et tänapäeva maailmas on inimestel luuletusi raske vastu võtta, kuna tundelist ja intellektuaalset kogemust tajutakse fragmentideks lagunevana. Seetõttu läheneb Jelena luuletuste kirjutamisele teisest nurgast, mõtestades luuletajat videokaamerana, mis pidevalt filmi salvestab. Niisugune luuletaja-kaamera…
Lätlanna Jelena Glazova teab, et tänapäeva maailmas on inimestel luuletusi raske vastu võtta, kuna tundelist ja intellektuaalset kogemust tajutakse fragmentideks lagunevana. Seetõttu läheneb Jelena luuletuste kirjutamisele teisest nurgast, mõtestades luuletajat videokaamerana, mis pidevalt filmi salvestab. Niisugune luuletaja-kaamera…
2 minutit
Pealelend: kiwa
Just enne seenekorjehooaja algust esitles kirjastus ;paranoia kogumikku „Seeneriik on lähedal”, kus 29 autori tekste ja pilte seentest. Eks temaatilisi kogumikke on ikka tehtud (armastusest, aastaaegadest, alkoholist jne), et see aga ühele taimele pühendatakse, on haruldane. Tegemist on sotsiaalkampaania „Märka seent” kirgliku avaldusega, mis kutsub seni tundmatuid (seega olematuid) seeni…
2 minutit
Jumalatõestused ja kooseluseadus
Olen ikka ja jälle mõelnud, et jumalatõestused on nõtked ja ilusad mõttekonstruktsioonid. Võtkem või Canterbury Anselmi ontoloogiline argument: keegi ju ei kahtle, et idee Jumalast on olemas, enamasti pole kellelgi ka selle vastu midagi, et seda ideed määratleda millegi sellisena, millest enamat mõelda ei saa. Järgnevalt tuleb Anselmi geniaalne mõttesähvatus,…
3 minutit
