Nii kaalukaid ajalookäsitlusi, nagu seda on Eesti ajaloo III köide, ilmub Eestis harva, mistõttu Sirpki põikab mitmel korral ja mitmes punktis ajalukku. Eesti ajaloo III köites on arvustuse autori sõnul püütud leida tasakaalu maa ja eesti rahva ajaloo ning poliitilise, majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajaloo vahel. Ka Manfred Vainokivi uus film…
Ajal, mil riigikogu menetleb „Eesti kultuuripoliitika põhialuseid aastani 2020” ning oma esimeste otsusteni on jõudnud eelmise aasta lõpul valitud uued kultuurkapitali sihtkapitalide koosseisud, on paslik pärida, palju vaba raha kultuurkapitalil ikkagi on. Viidatud põhialuste 7. punktis on ministeeriumi ja kulka kohustused jaotatud järgmiselt: „Kultuurkapital toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi…
Eesti ajaloo III köites otsitakse tasakaalu maa ja eesti rahva ajaloo ning poliitilise, majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajaloo vahel.
Enn Küng, Margus Laidre, Ivar Leimus, Aivar Põldvee, Anti Selart, Marten Seppel, Kai Tafenau, Ülle Tarkiainen ja Enn Tarvel. Eesti ajalugu III: Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani. Peatoimetaja Enn Küng, kaastoimetaja Marten Seppel. Tartu Ülikooli…
Mängufilm „12 aastat orjana” („12 years as a slave”, USA 2013, 134 minutit). Režissöör Steve McQueen, stsenaristid John Ridley ja Solomon Northup. Osades Chiwetel Eijofor, Michael Fassbender, Benedict Cumberbatch. Linastub alates tänasest Hobujaama tänava kobarkinos.
Sõjakogemuse omaeluloolises mõistmises on nõukogude perioodil kujunenud sõja mäletamise viis endiselt kõnekas.
Selle koha lähedal Ida-Eestis, kus elas mu vanaema, asus Teise maailmasõja ajal vangilaager. Ühel teadmata päeval täitis kogu küla väljakannatamatu hais. Külas räägiti, et selline lehk ei saa tulla muust kui inimkehade põletamisest laagris … Muidugi on võimalik, et sellel teadmisel oli ka teisi allikaid. Selle loo rääkis mulle ema…
Igal pool on rahuvalvajad, aga sõda kestab edasi.
Film tänapäeva orjakaubandusest, suure spordi lahutamatust osast.
„Mustad teemandid” („Diamantes negros”, Hispaania-Portugal-Eesti 2013, 98 min), režissöör ja stsenarist Miguel Alcantud. Osades Hamidou Samaké, Setigui Diallo, Carlos Bardem, Antonio Barroso, Carlo D’Ursi ja Taavi Eelmaa. Linastub kinos Artis.
„Riigivarastes” esitatakse metafooriline pilt lähiajaloost ja tänasest.
„Riigivargad” (Eesti 2014, 57 min), režissöör Manfred Vainokivi. Osades Arvo Kukumägi, Tambet Tuisk, Kristina Märtin, Marek Reinaas. Ivo Felti muusika, monteerija Kersti Miilen. Tootja Filmivabrik, produtsent Marju Lepp. Linastub kinodes Artis ja Sõprus.
Kuus uut eesti lühifilmi kassetis „Mitte keegi peale sinu”: Maria Reinupi „Mai”, Janno Jürgensi „Distants”, Margus Paju „Kaastundeavaldus”, Ivan Pavljutškovi „Ivanipäev”, Kaur Koka „Olga” ning Triin Ruumeti „Tupsu”. Filme näidatakse ühe seansina (125 minutit). Linastub kinos Sõprus.
Velda Otsuse elulooraamatu kangas on küll tihe ja muster hoolikalt põimitud, kuid jääb võhikule raskesti loetavaks salakirjaks.
Pille-Riin Purje, Velda Otsus – nimi eesti kultuuris. Toimetanud Piret Kruuspere. Kujundanud Kersti Tormis. Eesti Teatriliit, 2013. 420 lk.
Varjulejäänud näitemängus „Dr. Lucius ja Luuletaja” on küllalt ajalist ja ajatut kirge, et ahvatleda läänemeresoome teatreid lahendusi leidma.
Hella Wuolijoki, Dr. Lucius ja Luuletaja. Toimetanud Jüri Talvet ja Ele Süvalep. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013. 92 lk.
Kuigi Eesti kunsti tuntakse alles üsna vähe, on olukord lootustandev.
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) koostööprogrammi „Külaliskuraatorid” raames ning ka Kumu, EKKMi ja Tartu Kunstimuuseumi kutsel on Eestit aasta jooksul külastanud 30 nüüdiskunsti kuraatorit, kellest pisut üle poole on rahvusvaheliselt tunnustatud tipptegijad või koguni staarid,…
Hea kunst reageerib tundlikult ja intelligentselt olulistele küsimustele.
Möödunud sügisel viibis Eestis Ida-Euroopa performance’i-kunsti uurija Amy Bryzgel. Ta kohtus kunstnike ja kuraatoritega, pidas loengu Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses. 2013. aasta suvel ilmus Suurbritannia kirjastuse I. B. Taurise väljaandena tema raamat „Performeerides Ida. Performance’i-kunst Venemaal, Lätis ja Poolas 1980. aastast peale”.…
Liina Siibi ja Lilith Performance Studio performance „Massiliin” („Mass Line”) Malmös 10. – 12. X ja 17. – 19. X 2013.
Adekvaatselt maailma hindav multitalent Kurvitz.
Raoul Kurvitza näitus „Amfiibhobused” Tami galeriis kuni 5. II. Raoul Kurvitza ja Kaur Kenderi vestlus näitusel 14. I.
Mari-Leen Kiipli, Kulla Laasi, Aap Tepperi, Mari Volensi ja Kristina Õlleki näitus „Inimene saab pöörata ennast ringis, pöörates end nii, kuhu ise tahab” („Man can turn in a circle and in doing so turn towards any point at will”) 14. I EKA Raja galeriis.
Vabadus improvisatsioonis ei tähenda juhuslikkust.
AtgRuioFallA ei ole ansambli liikmete nimetähtedest moodustatud nimi, vaid juhuslik tähekombinatsioon. Lihvimata, aga elav. Nagu muusika, mida teeb vokaalansambel koosseisus Ivi Rausi, Paula Mustikas alias Laura Remmel ja Roomet Jakapi. Vabadus improvisatsioonis ei tähenda siiski juhuslikkust. Muusikud kokku viinud ühenduslüliks on EMTA improvisatsiooni osakonna õppejõu Anne-Liis…
Tunnustus, vastu- ja järelkajad on igasuguse loometegevuse katalüsaator. Soovi korral võib auhindu ja preemiaid vaadelda ka kui üht kommunikatsioonivormi, kus alt üles ja ülalt alla antakse „teid on märgatud” laadi märke. Ja mida laiem on selle tegevuse kõlapind, seda suuremast tähelepanust on jutt. Nädalavahetusel toimub Los Angeleses järjekordne uhke Grammy-tseremoonia.…
Intervjuu Martti Raidega.
„Pianisti portree”: Kalle Randalu 17. XII ja Toomas Vana 14. I Estonia kontserdisaalis.
Eda Ahi, Gravitatsioon. Kujundanud Piia Ruber. Verb, 2013. 56 lk.
Helga Nõu, Mahajätjad. Toimetanud Karin Kastehein, kujundanud Kalle Müller. Kaanel kasutatud Helga Nõu maali „Mahajätjad”. Tänapäev, 2013. 284 lk.
Enn Nõu, Ma armastasin rootslast ehk Sollefteå suvi. Toimetanud Kairit Hanno, kujundanud Kalle Müller. Tänapäev, 2013. 249 lk.
Khaled Hosseini, Ja mägedelt kajas vastu. Tõlkinud Hels Hinrikson, toimetanud Terje Kuusik. Hea Lugu, 2013. 382 lk.
Te teate hästi selle igast küljest rünnatud riigi hiljutist ajalugu. … Mitte üks ega kaks, vaid palju sõdu, nii suuri kui väikesi, õiglasi ja ebaõiglasi, sõdu, kus eeldatavate kangelaste ja kaabakate kooslus muutus, kus…
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on Eesti Vabariigile kuuluv 166,7 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga ettevõte, kelle haldusalasse kuulub avaliku sektori käsutuses arhitektuuriobjektide haldamine, hooldus ja arendamine. Tegu on niisiis täiesti eraldiseisva riigi kinnisvarastrateegia „kompetentsikeskusega”. Asutuse töömaht on tohutu ning kõiki parasjagu töös objekte ei suudeta ega osata põhjalikult analüüsida. Kui tuumikstrateegia…
Karin Paulus. „Ado Eigi”. Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2013. 160 lk. Kujundaja Tanel Eigi. Sari „Eesti arhitektuuriklassika”.
Näitus „Arhitekt Ado Eigi” on arhitektuurimuuseumi keldrisaalis avatud kuni 23. veebruarini. Arhitekt Ado Eigi (1938–2008) oleks tänavu pidanud oma 75. sünnipäeva. Eigi üle nelja aastakümne hõlmavat loomingut käsitleva ülevaatenäituse algatajateks olid Karen Jagodin ja arhitekti poeg Tanel Eigi. Näituse kuraator on Mait Väljas, ruumikontseptsiooni kujundasid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür.…
Teekond. (Teatri)reisikiri VII
Sport on muidugi meelelahutuse osa, aga koomilised lavakangelased, kes ise endale valetavad, ei aja enam naerma.
Mart Saarma: „Bioloogia vajab teooriaid, et ennustada valkude ehitust ja rolle ning mõista geenide regulatsioonimehhanisme.”
2013. aasta Alfred Kordelini auhind anti Mart Saarmale pikaajalise ja tulemusliku töö eest Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi juhtimise ning teadustegevuse eest, ühtlasi ka Parkinsoni tõve uurimise eest.
Gregor Elm, Karvane metseesel Illustreerinud Johan Elm. Jumalikud Ilmutused, 2013. 240 lk.