2014-18 (3488)
Fookuses oli Olli Mustonen
Kontsert ERSO sarjas „Gurmee”: pianist ja dirigent Olli Mustonen (Soome)2. V Estonia kontserdisaalis.
ERSO kontsert „Fookuses Olli Mustonen” läinud reedel oli pealkirjastatud selles mõttes väga täpselt, et õhtu peategelaseks oli tõepoolest „mees nagu orkester” – Olli Mustonen (Soome) nii helilooja, pianisti kui dirigendina, kusjuures Mozarti XXVI klaverikontserdi D-duur KV 537…
ERSO kontsert „Fookuses Olli Mustonen” läinud reedel oli pealkirjastatud selles mõttes väga täpselt, et õhtu peategelaseks oli tõepoolest „mees nagu orkester” – Olli Mustonen (Soome) nii helilooja, pianisti kui dirigendina, kusjuures Mozarti XXVI klaverikontserdi D-duur KV 537…
2 minutit
Meelsus
„Kunstnikud jaotuvad plagiaatoriteks ja revolutsionäärideks. Traditsionalistid hindavad kõrgelt õpetajarolli, nende kunstiteosed jäävad enamasti peavoolu ehk nii, nagu suured meistrid enne neid on teinud,“ arvab Sirbi avaintervjuus Raul Meel. Ta lisab, et tema enda eeldused ja oskused on mujal: „Olen iseõppinud, isehakanud kunstnik, hübriidne sünteesija. Paratamatult autsaider. Paratamatult mässaja. Enamasti kindel…
2 minutit
„Parem varblane peos kui tuvi katusel!” ehk Küüniline lõimumiskava
Reformierakond juba alla ei anna. Nende Euroopa Parlamendi valimiskampaania on puhas viha ja vastandumise õhutamine, millest ei aimdu kübetki, et nad peaministri vahetamiseni viinud madalast toetusreitingust midagigi õppinud oleks. Ikka ülbelt edasi – oled meiega või Eesti vastu. Seda suurema põnevusega asusin lugema eelmisel nädalal Reformierakonna kureeritud kultuuriministeeriumist kooskõlastusringile saadetud…
3 minutit
Hinge ja vaimu tasakaalustaja
Raul Meel: „Kõik on juhuslik ja miski pole juhus.”
Eile Kumu suures saalis avatud Raul Meele isikunäitus „Dialoogid lõpmatusega” on müüdi võimalikkuse elav kinnitus. Selle sisu on kunstiajalooline truism: autodidakti areng tippkunstnikuks ja klassikuks. See on imesid kinnitav müüdi teostumine, mis annab lootust visadele ja tunnustamatutele.Raul Meele näitusel on väljas…
Eile Kumu suures saalis avatud Raul Meele isikunäitus „Dialoogid lõpmatusega” on müüdi võimalikkuse elav kinnitus. Selle sisu on kunstiajalooline truism: autodidakti areng tippkunstnikuks ja klassikuks. See on imesid kinnitav müüdi teostumine, mis annab lootust visadele ja tunnustamatutele.Raul Meele näitusel on väljas…
8 minutit
Teater kui üllatusmuna
Samal teemal: Alvar Loog, Teatri degradeerumine performance’iks. – Sirp 28. II; Valle-Sten Maiste, Taas üks väike häda kriitika pärast. – Sirp 21. III; Alvar Loog, Vastulause: järelikult läks korda. – Sirp 21. III.
Kõigepealt tahan selgitada oma positsiooni. Kirjutama ei ajendanud mind soov ühele või mõlemale kriitikule vastu vaielda, püüd olla…
Kõigepealt tahan selgitada oma positsiooni. Kirjutama ei ajendanud mind soov ühele või mõlemale kriitikule vastu vaielda, püüd olla…
5 minutit
Ceci n’est pas la corruption
Samal teemal: Alvar Loog, Teatri degradeerumine performance’iks. – Sirp 28. II; Valle-Sten Maiste, Taas üks väike häda kriitika pärast. – Sirp 21. III; Alvar Loog, Vastulause: järelikult läks korda. – Sirp 21. III.
Vaatasin René Magritte’i piibuga pilti ja otsad jooksid kokku – on hulk asju, mille omavahelisi seoseid on ebamugav…
Vaatasin René Magritte’i piibuga pilti ja otsad jooksid kokku – on hulk asju, mille omavahelisi seoseid on ebamugav…
5 minutit
Kajakate elu kui sotsiaalkriitika, loodusfilm kui ulme
Loodusdokumentaalfilm „Kajaka teoreem”, Eesti 2014, 37 min. Režissöör Joosep Matjus, operaatorid Joosep Matjus ja Atte Hendriksson, toimetaja Katri Rannastu, helilooja Ekke Västrik. Produtsent Eero Talvistu.
Vaikne südamelööke järele aimav vibratsioon hakkab tasapisi rõhuma. Ilusa valge pilveidülli katkestab viivuks mõtlik mürin. Puhtaist pilvist läbi liuglev kajakas jõuab pealinna väheste kõrghoonete vahele, graatsilise…
Vaikne südamelööke järele aimav vibratsioon hakkab tasapisi rõhuma. Ilusa valge pilveidülli katkestab viivuks mõtlik mürin. Puhtaist pilvist läbi liuglev kajakas jõuab pealinna väheste kõrghoonete vahele, graatsilise…
3 minutit
Aafrika tähtedest ja eesti füüsikast, kuid mitte ainult
Dokumentaalfilm „Päike on hea laps”, Eesti 2014, 38 min. Režissöör-stsenarist-operaator Vahur Laiapea, helilooja Ardo Ran Varres, monteerija Urmas Sepp.
Eesti dokumentalistid on hakanud viimastel aastatel tegema filme väljaspool meie „kodust” Euroopat. Oleme näinud filmi Afganistanis demokraatia eest võitlevatest eesti meestest, valmimas on filmid lapstööjõust Bangladeshis, Jeesusest Siberis, balletist Palestiinas jne. Paljude…
Eesti dokumentalistid on hakanud viimastel aastatel tegema filme väljaspool meie „kodust” Euroopat. Oleme näinud filmi Afganistanis demokraatia eest võitlevatest eesti meestest, valmimas on filmid lapstööjõust Bangladeshis, Jeesusest Siberis, balletist Palestiinas jne. Paljude…
2 minutit
Naine, kes allutas endale pronksi
Dokumentaalfilm „Dora Gordine – ars gratia artis”, Eesti-Suurbritannia 2014, 63 min. Režissöör-stsenarist Annaleena Piel Linna, operaatorid Matthew Cooke, Viktor Koshkin, Flemming Jetmar ja Peeter Urbla, monteerija Jaan Kolberg. Produtsent Peeter Urbla. Linastub kinos Artis.
„Dora Gordine – ars gratia artis” on korralikult tehtud arhiivifilm. Režissöör Annaleena Piel Linna on otsinud mitme…
„Dora Gordine – ars gratia artis” on korralikult tehtud arhiivifilm. Režissöör Annaleena Piel Linna on otsinud mitme…
3 minutit
Maagiline mustvalge maailm
Eveline von Maydelli eskapistliku, kuid siira omailma peenus ja mängulisus on kandunud töödelt ekspositsiooniruumi.
Näitus „Eveline von Maydell. Mustvalge maailm” Kadrioru kunstimuuseumis kuni 7. VII. Kuraatorid Juta Kivimäe ja Linda Lainvoo, Angelika Schneideri ruumikujundus ja graafiline disain.
Iga uue näitusega kerkib kuraatori ja kujundaja peas küsimus, kuidas esitada väljapaneku materjal nii,…
Näitus „Eveline von Maydell. Mustvalge maailm” Kadrioru kunstimuuseumis kuni 7. VII. Kuraatorid Juta Kivimäe ja Linda Lainvoo, Angelika Schneideri ruumikujundus ja graafiline disain.
Iga uue näitusega kerkib kuraatori ja kujundaja peas küsimus, kuidas esitada väljapaneku materjal nii,…
4 minutit
Kunstiteoste tellimise seadus kunstnikusõbralikumaks
23. aprillil peeti Vene teatris kunstiteoste tellimise seaduse infopäev. Korraldaja oli kultuuriministeerium, teema kehtiva seaduse senine rakendamine ja plaanitav seadusemuutmine. Kunstiteoste tellimisest ja avaliku ruumi kunsti seisust meil kõnelesid kunstiteadlane Gregor Taul, kunstnike liidu president Vano Allsalu, kunstnik Peeter Laurits, arhitekt Maarja Kask, ametnikud Tiina Liitmäe ja Mari Emmus RKASist…
2 minutit
Globaliseerunud noored ja oma juurte otsimine
Sissevaateid uuemasse saksakeelsesse kirjandusse
Olen korduvalt mõelnud, et oleks tore, kui keegi annaks regulaarselt teada, mida uut ja põnevat on nüüdisaegses maailmakirjanduses. Keegi võiks kirjutada midagi sellist nagu „Uusi suundumusi prantsuse kirjanduses”, „Auhinnatud teoseid tänapäeva hispaaniakeelses kirjanduses” või „Ameerika kirjanduse selle kevade üllatajad”. Väga tänuväärne oleks lugeda ülevaateid, mis annaksid aimu…
Olen korduvalt mõelnud, et oleks tore, kui keegi annaks regulaarselt teada, mida uut ja põnevat on nüüdisaegses maailmakirjanduses. Keegi võiks kirjutada midagi sellist nagu „Uusi suundumusi prantsuse kirjanduses”, „Auhinnatud teoseid tänapäeva hispaaniakeelses kirjanduses” või „Ameerika kirjanduse selle kevade üllatajad”. Väga tänuväärne oleks lugeda ülevaateid, mis annaksid aimu…
6 minutit
Igatsuse haiguslugu
Joel Haahtela, Täheselge, lumivalge. Tõlkinud Hille Lagerspetz, toimetanud Terje Kuusik. Kujundanud Villu Koskaru. Hea Lugu, 2014. 344 lk.
Tunnistan kohe alguses: ma armastan Joel Haahtela romaane. Igatsen tema teksti järele, kui pean vahepeal lugema soome kirjanduses nii kaua vohanud agraar-realistlikke romaane, mis ilma sõnumita kirjeldavad meie tänapäeva maaelu Angst’i, äärelinna okset…
Tunnistan kohe alguses: ma armastan Joel Haahtela romaane. Igatsen tema teksti järele, kui pean vahepeal lugema soome kirjanduses nii kaua vohanud agraar-realistlikke romaane, mis ilma sõnumita kirjeldavad meie tänapäeva maaelu Angst’i, äärelinna okset…
5 minutit
Punkt, millest edasi ei saa
Joel Haahtela, Kadumispunkt. Tõlkinud Piret Saluri, toimetanud Kai Aareleid. Kujundanud Aadam Kaarna. Kultuurileht, 2014. 96 lk.
Joel Haahtela lühiromaan „Kadumispunkt” („Katoamispiste”, 2010) räägib detektiiviloo. Minajutustaja eksleb arhiivides, baarides, motellides, jääb lõksu saarele ja seda ainuüksi selleks, et leida üks mees ning kergitada saladuskatet ühe kirjaniku mõistatusliku elu ja surma kohalt. Kuid…
Joel Haahtela lühiromaan „Kadumispunkt” („Katoamispiste”, 2010) räägib detektiiviloo. Minajutustaja eksleb arhiivides, baarides, motellides, jääb lõksu saarele ja seda ainuüksi selleks, et leida üks mees ning kergitada saladuskatet ühe kirjaniku mõistatusliku elu ja surma kohalt. Kuid…
3 minutit
Auhind: Ilmar Taska kirjanduslik milonga
Ajakirja Looming tänavuse lühijutupreemia pälvis Ilmar Taska novelli „Pobeda” (Looming 2013, nr 10) eest. Tõepoolest, ei ole liialdus nimetada Ilmar Taskat uueks ja omapäraseks nähtuseks meie kirjandusmaastikul. Omalaadsete lakooniliste, kuid pingestatud lühijuttudega paistis Taska silma juba raamatus „Parem kui elu” (2011). Rootsi kirjastuselt Soleka Förlag ilmus äsja tema novellikogumik „Ilusam…
1 minut
Mõrvad lumel
Hans Petter Moland: „Iga inimene võib muutuda vägivaldseks.”
Hans Petter Molandit võib pidada juba staažikaks norra režissööriks, kes on filme teinud 1990. aastatest peale. Tema viimane linateos, must mõrvakomöödia „Kadumise järjekorras” („Kraftidioten”, 2014), on äratanud elavat vastukaja. Film võistles Berliini filmifestivali võistlusprogrammis ja pärast üht eellinastust Haapsalu õudusfilmide festivalil võitis seal…
Hans Petter Molandit võib pidada juba staažikaks norra režissööriks, kes on filme teinud 1990. aastatest peale. Tema viimane linateos, must mõrvakomöödia „Kadumise järjekorras” („Kraftidioten”, 2014), on äratanud elavat vastukaja. Film võistles Berliini filmifestivali võistlusprogrammis ja pärast üht eellinastust Haapsalu õudusfilmide festivalil võitis seal…
3 minutit
Kadumine on eksitus
Meenutus varalahkunud Austria dokirežissöörist Michael Glawoggerist.
Olen püüdnud meenutada, mis oli meie lennu alguspunkt, aga ei tule kuidagi meelde. Sihtkoht oli Viin, niipalju ma tean. Üsna väikeses lennukis olin ma üks viimastest pardaleminejatest ja kui ma oma kohani jõudsin, oli Michael Glawogger seal juba ees. Ta jalad laiutasid vabaks jäänud kõrvalistmel…
Olen püüdnud meenutada, mis oli meie lennu alguspunkt, aga ei tule kuidagi meelde. Sihtkoht oli Viin, niipalju ma tean. Üsna väikeses lennukis olin ma üks viimastest pardaleminejatest ja kui ma oma kohani jõudsin, oli Michael Glawogger seal juba ees. Ta jalad laiutasid vabaks jäänud kõrvalistmel…
4 minutit
Maria Valdmaa: „Lauljana tuleb olla mitmekülgne”
Eesti laulja Euroopa vanamuusikamaastikul.
Märtsi alguses Eestisse jõudnud rõõmusõnum, et sopran Maria Valdmaa on pääsenud Londonis Händeli festivali raames korraldataval mainekal lauljate konkursil finaali, ei tabanud ootamatult mitte ainult koduseid, vaid ka lauljatari ennast. Konkursile minnes oli ta hõivatud tööga Madalmaade Kammerkooris, registreeris end eelvooru pigem kogemuse saamiseks ja kavatses põhjalikult…
Märtsi alguses Eestisse jõudnud rõõmusõnum, et sopran Maria Valdmaa on pääsenud Londonis Händeli festivali raames korraldataval mainekal lauljate konkursil finaali, ei tabanud ootamatult mitte ainult koduseid, vaid ka lauljatari ennast. Konkursile minnes oli ta hõivatud tööga Madalmaade Kammerkooris, registreeris end eelvooru pigem kogemuse saamiseks ja kavatses põhjalikult…
4 minutit
Lauldi John Taveneri austuseks
Muljeid Londoni rahvusvaheliselt a cappella koorimuusika konkursilt.
3 minutit
Suurus pole oluline
Eesti disaini invasioon Brüsselisse.
Eesti disaini ülevaatenäitus „Suurus pole oluline” („Size Doesn’t Matter”) Design Vlaandereni galeriis kuni 25. V. Idee autor ja kuraator Ilona Gurjanova, näituse kujundaja Tõnis Vellama. Näitusega kaasneb samanimeline kataloog, mille andis välja Eesti Disainerite Liit. Toimetaja Ene Läkk, logo autor Martin Lazarev, kujundajad Martin ja Marje Eelma (Tuumik…
Eesti disaini ülevaatenäitus „Suurus pole oluline” („Size Doesn’t Matter”) Design Vlaandereni galeriis kuni 25. V. Idee autor ja kuraator Ilona Gurjanova, näituse kujundaja Tõnis Vellama. Näitusega kaasneb samanimeline kataloog, mille andis välja Eesti Disainerite Liit. Toimetaja Ene Läkk, logo autor Martin Lazarev, kujundajad Martin ja Marje Eelma (Tuumik…
4 minutit
Istumise arhetüüp
Tea Tammelaane taburetitangost.
Tea Tammelaane näitus „Taburet&50” Eduard Vilde muuseumis ehk Kastellaanimaja galeriis kuni 19. V. Kujundaja Tea Tammelaan, taburetid teostas Tore OÜ.
Kadriorus juubeldab ning on teinud omamoodi loomingu kokkuvõtte mainekas sisearhitekt ning mööblikunstnik Tea Tammelaan. Ta sai 1980. aastate lõpus ning 1990. aastate alul laiemalt tuntuks nn antidisainiga ehk veidrate…
Tea Tammelaane näitus „Taburet&50” Eduard Vilde muuseumis ehk Kastellaanimaja galeriis kuni 19. V. Kujundaja Tea Tammelaan, taburetid teostas Tore OÜ.
Kadriorus juubeldab ning on teinud omamoodi loomingu kokkuvõtte mainekas sisearhitekt ning mööblikunstnik Tea Tammelaan. Ta sai 1980. aastate lõpus ning 1990. aastate alul laiemalt tuntuks nn antidisainiga ehk veidrate…
3 minutit
Tartu näitusepaigad Tartu näitusepaigas
Elamuslik ja nostalgiahõnguline Tartu kunstiloo lühikursus
Näitus „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014” Tartu Kunstimuuseumis kuni 1. VI. Kuraator Triin Tulgiste, kunstnikud Peeter Allik, Eike Eplik, Kiwa, Kalev Mark Kostabi, Ilmar Kruusamäe, Laurentsius ja A. D., Ly Lestberg, Erkki Luuk, Taavi Novek, Ahti Seppet, Hillar Tatar, Ago Teedema ja Toomas Thetloff.…
Näitus „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014” Tartu Kunstimuuseumis kuni 1. VI. Kuraator Triin Tulgiste, kunstnikud Peeter Allik, Eike Eplik, Kiwa, Kalev Mark Kostabi, Ilmar Kruusamäe, Laurentsius ja A. D., Ly Lestberg, Erkki Luuk, Taavi Novek, Ahti Seppet, Hillar Tatar, Ago Teedema ja Toomas Thetloff.…
3 minutit
Tartu näitusepaigad Tartu näitusepaigas
Elamuslik ja nostalgiahõnguline Tartu kunstiloo lühikursus
Näitus „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014” Tartu Kunstimuuseumis kuni 1. VI. Kuraator Triin Tulgiste, kunstnikud Peeter Allik, Eike Eplik, Kiwa, Kalev Mark Kostabi, Ilmar Kruusamäe, Laurentsius ja A. D., Ly Lestberg, Erkki Luuk, Taavi Novek, Ahti Seppet, Hillar Tatar, Ago Teedema ja Toomas Thetloff.…
Näitus „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014” Tartu Kunstimuuseumis kuni 1. VI. Kuraator Triin Tulgiste, kunstnikud Peeter Allik, Eike Eplik, Kiwa, Kalev Mark Kostabi, Ilmar Kruusamäe, Laurentsius ja A. D., Ly Lestberg, Erkki Luuk, Taavi Novek, Ahti Seppet, Hillar Tatar, Ago Teedema ja Toomas Thetloff.…
3 minutit
Kuidas koguda Facebooki?
Arhiivid on muutunud peaaegu arhiveerimatuks.
Arhiiviprojekt „Tartu 88” Tartu kunstimuuseumis, selle I osa „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014” Tartu Kunstimuuseumis kuni 1. VI.
Arhiiviprojekt „Tartu 88” Tartu kunstimuuseumis, selle I osa „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014” Tartu Kunstimuuseumis kuni 1. VI.
3 minutit
Uus näitusepaik Tallinnas
EKA installatsiooni- ja skulptuuri- ning fotoosakonna galerii avatud
EKA installatsiooni- ja skulptuuri- ning fotoosakonna ühisgaleriist on tükk aega juttu olnud. Käis ka selline jutt, et EKKM on etableerunud (loe: taseme suhtes nõudlik) ning tudengite katsetused sinna ei sobi. Möödunud reedel avatigi kahe osakonna ühisgalerii ISFAG @ EKKM, osundusega EKKMile.
EKA installatsiooni- ja skulptuuri- ning fotoosakonna ühisgaleriist on tükk aega juttu olnud. Käis ka selline jutt, et EKKM on etableerunud (loe: taseme suhtes nõudlik) ning tudengite katsetused sinna ei sobi. Möödunud reedel avatigi kahe osakonna ühisgalerii ISFAG @ EKKM, osundusega EKKMile.
2 minutit
Norman Daviese Euroopa ajalugu
Norman Davies, Euroopa ajalugu. Inglise keelest tõlkinud Rein Turu, toimetanud Leino Pahtma. Kaane kujundanud Liis Karu. Varrak, 2014. 1256 lk.
Norman Daviese suurteosest „Europe: A History” sain teadlikuks peaaegu 14 aastat tagasi. Olin kutsutud ettekannet pidama Eesti päevadele Torontos. Ühel õhtusel istumisel sattusin jutlema professor Jaan Timuskiga. Tema ütles, et on…
Norman Daviese suurteosest „Europe: A History” sain teadlikuks peaaegu 14 aastat tagasi. Olin kutsutud ettekannet pidama Eesti päevadele Torontos. Ühel õhtusel istumisel sattusin jutlema professor Jaan Timuskiga. Tema ütles, et on…
8 minutit
Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga
Kaalukas uurimus Eesti XX sajandi ajaloo kesksest sündmusest, mis muutis rahva poliitilist ja sotsiaalset teadvust.
Toomas Karjahärm, 1905. aasta Eestis. Massiliikumine ja vägivald maal. Toimetanud Piret Ruustal. Kaane kujundanud Lemmi Kuulberg. Argo, 2013. 629 lk.
Tänavu 70. sünnipäeva tähistava Toomas Karjahärmi meeli köitis 1905. aasta revolutsioon juba teadlaskarjääri alguses, kui 1975. aastal…
Toomas Karjahärm, 1905. aasta Eestis. Massiliikumine ja vägivald maal. Toimetanud Piret Ruustal. Kaane kujundanud Lemmi Kuulberg. Argo, 2013. 629 lk.
Tänavu 70. sünnipäeva tähistava Toomas Karjahärmi meeli köitis 1905. aasta revolutsioon juba teadlaskarjääri alguses, kui 1975. aastal…
6 minutit
Mis meelel, see häälel?
Sümpaatne, et Ain Mäeots pole „Fannys ja Alexanderis” Ingmar Bergmani lugu lihtsalt kopeerinud, vaid on otsinud oma lähenemisnurka.
Vanemuise „Fanny ja Alexander”, autor Ingmar Bergman, tõlkija Ülev Aaloe, dramatiseerijad Ain Mäeots ja Ülev Aaloe, lavastaja Ain Mäeots, kunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus teater), kostüümikunstnik Gerly Tinn, liikumisjuht Marika Aidla, muusikajuht Ele…
Vanemuise „Fanny ja Alexander”, autor Ingmar Bergman, tõlkija Ülev Aaloe, dramatiseerijad Ain Mäeots ja Ülev Aaloe, lavastaja Ain Mäeots, kunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus teater), kostüümikunstnik Gerly Tinn, liikumisjuht Marika Aidla, muusikajuht Ele…
7 minutit
Paneme loosiratta pöörlema
Millega lõbustavad end teatrite turundustöötajad, kui pikk päevatöö saab tehtud ja käes on lõõgastushetk? Teatriturundajaid pisut tundes julgen arvata, et töömõtted ei jäta neid päriselt maha ka hilistel õhtutundidel, sest tärkav idee ei küsi kellaajast ega nädalapäevast. Üks lennukamaid (seejuures paraku teostamatu, vähemasti pikaajaliselt) ideid, mida olen kuulnud, paneb ette…
2 minutit
Sisearhitektide preemiad – „Ruumipilt 2013”
Hannes Praks: „Pean saama olla vaba.”
Ruumipilt 2013. Eesti Sisearhitektide Liidu aastaraamat. Koostanud ja toimetanud Maris Kerge, keeletoimetaja Liina Schmidt. Tõlkinud A&A Lingua. Kujundanud Margus Tammik, Renee Altrovi portreefotod. Tallinna Raamatutrükikoda, 2013. 162 lk.
Juba 37. korda tunnustas sisearhitektide liit tänavu Eesti sisearhitektuuri paremikku. Aastapreemiale kandideeris seekord suisa 54 tööd, millest žürii…
Ruumipilt 2013. Eesti Sisearhitektide Liidu aastaraamat. Koostanud ja toimetanud Maris Kerge, keeletoimetaja Liina Schmidt. Tõlkinud A&A Lingua. Kujundanud Margus Tammik, Renee Altrovi portreefotod. Tallinna Raamatutrükikoda, 2013. 162 lk.
Juba 37. korda tunnustas sisearhitektide liit tänavu Eesti sisearhitektuuri paremikku. Aastapreemiale kandideeris seekord suisa 54 tööd, millest žürii…
5 minutit
Võimatu missioon
Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja lõppkontsert 26. IV Pärnu kontserdimaja suures saalis: dirigent Jüri Alperten, solistid Edmunds Altmanis (klarnet), Arvo Leibur ja Maano Männi (mõlemad viiul).
3 minutit
Yúndí – muusik, kes hoidub välistest efektidest
„Pianisti portree”: Lǐ Yúndí (klaver, Hiina) 23. IV Estonia kontserdisaalis. Kavas Frédéric Chopini nokturnid nr 1 b-moll op. 9 nr 1 ja nr 13 c-moll op. 48 nr 1, Robert Schumanni „Fantaasia” C-duur op. 17, Ludwig van Beethoveni sonaadid nr 23 f-moll op. 57 „Appassionata” ja nr 14 cis-moll op.…
1 minut
„ReVerb 2” – Casale’ist Reinvereni
Ansambel Resonabilis koosseisus Iris Oja (hääl), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt), Aare Tammesalu (tšello), Tammo Sumera (helindus) 29. IV Kumu auditooriumis.
Sel, kel õnnestus Resonabilise kontserdile jõuda mõnigi minut varem, oli tore võimalus kaasa lüüa ühes väikses interaktiivses mängus. Muidugi eeldusel, et kaasas on vähegi nutikam telefon või arvuti, millele…
Sel, kel õnnestus Resonabilise kontserdile jõuda mõnigi minut varem, oli tore võimalus kaasa lüüa ühes väikses interaktiivses mängus. Muidugi eeldusel, et kaasas on vähegi nutikam telefon või arvuti, millele…
2 minutit
Armastus kui labürint
15. mail esietendub rahvusooperis Estonia Gaetano Donizetti koomiline ooper „Armujook”, mille toob lavale eestlaste ammune tuttav Georg Malvius (Rootsi). Osades Cataldo Caputo (Itaalia), Oliver Kuusik, Andres Köster, Kadri Kipper, Kristel Pärtna, Rauno Elp, Aare Saal, René Soom, Pavlo Balakin, Janne Ševtšenko, Olga Zaitseva. Dirigendid Vello Pähn, Risto Joost ja Lauri…
3 minutit
Pealelend: Laura Mets, EMTA lavakunstikooli lõpetaja
Eesti muusika- ja teatriakadeemia tudengite ühisettevõtmisel etendatakse 15. – 18. maini Telliskivi Loomelinnakus elektroakustilist nüüdisooperit „Korduma kippuvad küsimused”, mille EMTAs õppivad heliloojad on Marianna Liik ja Sander Mölder, libretist Andra Teede ja lavastaja Laura Mets (mõlemad EMTA lavakunstikool), muusikaline juht ja dirigent Taavi Kull, kunstnik Keili Retter (EKA) ning valguskunstnik…
2 minutit
Kas matemaatika on valmis?
Matemaatika arenes ja muutus XX sajandil kiiremini kui tema süstematiseerimine ja struktureerimine.
Tahaksin lugejaga arutada, kas ja kui valmis on matemaatika ning kas toredam on õppida valmis või pooleli matemaatikat. Mulle tundub, et koolist jääb meelde, et kui matemaatika ka veel päris valmis ei ole, siis on ta suuresti valmis ja…
Tahaksin lugejaga arutada, kas ja kui valmis on matemaatika ning kas toredam on õppida valmis või pooleli matemaatikat. Mulle tundub, et koolist jääb meelde, et kui matemaatika ka veel päris valmis ei ole, siis on ta suuresti valmis ja…
4 minutit
Välisplaneedid õhtutaevas ja katsed neid vallutada
Marss, Jupiter ja Saturn on õhtutaevas korraga vaadeldavad.
Ajendi välisplaneetidest juttu teha andsid asjaosalised ise – Marss, Jupiter ja Saturn on kõik praegu õhtutaevas näha. Päikesesüsteemi kaheksast planeedist on peale Maa palja silmaga vaadeldavad viis planeeti: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn. Muidugimõista ei paista iga planeet alati, näiteks olid…
Ajendi välisplaneetidest juttu teha andsid asjaosalised ise – Marss, Jupiter ja Saturn on kõik praegu õhtutaevas näha. Päikesesüsteemi kaheksast planeedist on peale Maa palja silmaga vaadeldavad viis planeeti: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn. Muidugimõista ei paista iga planeet alati, näiteks olid…
6 minutit
Elevant toas
Kooseluseadus eemaldab tüütud argimured, juriidilised küsimused ja ajuruumi võtva pudi-padi.
Uus kooseluseadus ei ole veel riigikogus arutamisele jõudnud, küll aga on see seadus arutelu tekitanud meedias, kodudes ja kuluaarides. Eestlane on pragmaatiline inimene. Kui midagi pakutakse, kes siis ikka pakutust ära ütleb. Nüüd on aga tekkinud olukord, kus pakutakse samaaegselt midagi…
Uus kooseluseadus ei ole veel riigikogus arutamisele jõudnud, küll aga on see seadus arutelu tekitanud meedias, kodudes ja kuluaarides. Eestlane on pragmaatiline inimene. Kui midagi pakutakse, kes siis ikka pakutust ära ütleb. Nüüd on aga tekkinud olukord, kus pakutakse samaaegselt midagi…
3 minutit
