2014-17 (3487)
Territoorium
Jaan Undusk väidab, et praeguse intellektuaali meelest sisaldab Eesti Gestalt ehk tema identsust tagav tüvikuvand või alusmuster nelja põhimõtet: „Esiteks, Eesti püsib oma praegustes geograafilistes piirides, temast ei ole elulisi tükke maha lõigatud. Teiseks, Eesti on poliitiliselt iseseisev riik, ei tema ega mõni ta osa ole vägivaldselt inkorporeeritud ühtegi teise…
2 minutit
Elementaarne Eesti
Igasuguste tulevikuvisioonide eelduseks on mingid poliitilised otsused. Teisisõnu, teoreeme saab sõnastada ja tõestama hakata alles siis, kui aksioomide ehk aluslausete valik – ehk põhjapanevad poliitilised otsused – on juba tehtud. Aksioomide eripära seisnebki selles, et need tuleb valida, neid ei tõestata. Tegu on kellegi jaoks nii-öelda iseenesestmõistetavate seikadega, see tähendab,…
7 minutit
Loovutatud demokraatia mõrud viljad
Esindusdemokraatias on rahvas küll võimu kandja, ent kahjuks ainult teoreetiliselt.
Mõni aeg tagasi kirjutas riigikogu liige ja eesti Vabaerakonna algataja Andres Herkel, et Eesti vajab vähemalt ühte uut erakonda. Loodava erakonna poliitiline siht ei seisnevat mitte parem- või vasakpoliitika elluviimises, vaid võitluses Eestit pärssivate kartelliparteide, sundparteistamise, ministeeriumide ülemvõimu, ideepuuduse ja…
Mõni aeg tagasi kirjutas riigikogu liige ja eesti Vabaerakonna algataja Andres Herkel, et Eesti vajab vähemalt ühte uut erakonda. Loodava erakonna poliitiline siht ei seisnevat mitte parem- või vasakpoliitika elluviimises, vaid võitluses Eestit pärssivate kartelliparteide, sundparteistamise, ministeeriumide ülemvõimu, ideepuuduse ja…
8 minutit
Euroopa solidaarsus
Küsigem endalt, palju on „vana-eurooplasi,” kes, nähes ühel hüpoteetilisel ajaloo kaalukausil Anna Kareninat ning teisel Eesti iseseisvust, loobuksid meie nimel igaveseks Tolstoist?
Luuk van Middelaar, Teekond Euroopasse. Tõlkinud Pärtel-Peeter Pere, toimetanud Toomas Hiio. Kujundanud Disainikorp. Eesti elukiri, 2014. 400 lk.
Luuk van Middelaar, Teekond Euroopasse. Tõlkinud Pärtel-Peeter Pere, toimetanud Toomas Hiio. Kujundanud Disainikorp. Eesti elukiri, 2014. 400 lk.
5 minutit
Kust tulevad tähendused?
Intervjuu biosemiootik Wendy Wheeleriga
Palun rääkige, kuidas te jõudsite biosemiootikani. Teie esmaseks akadeemiliseks taustaks on humanitaarteadused, inglise kirjandus. Kuidas te leidsite biosemiootika ja kuidas olete seda oma teadushuvidest lähtuvalt „kodustanud”?Wendy Wheeler: Mu teekond on olnud nii teaduslik kui ka isiklik, tegelikult ei usu, et neid kahte annaks lahutada. Teaduslikust küljest olin…
Palun rääkige, kuidas te jõudsite biosemiootikani. Teie esmaseks akadeemiliseks taustaks on humanitaarteadused, inglise kirjandus. Kuidas te leidsite biosemiootika ja kuidas olete seda oma teadushuvidest lähtuvalt „kodustanud”?Wendy Wheeler: Mu teekond on olnud nii teaduslik kui ka isiklik, tegelikult ei usu, et neid kahte annaks lahutada. Teaduslikust küljest olin…
4 minutit
Eugeenika uus tulemine
Futuristlikust fantaasiast eetiliste diskussioonide tandriks.
Järgmise viie aasta jooksul antakse Nobeli auhind teadlastele, kes on välja selgitanud, kuidas töötab osa bakterite immuunsüsteemist. (Pakun välja 100 eurot esimesele nõudjale, kui seda ei peaks juhtuma.) Sellest esialgu vahest esoteerilisena tundunud uuringuteemast on välja kasvanud revolutsiooniline teadusharu, mis on andnud meile oskuse muuta DNAd,…
Järgmise viie aasta jooksul antakse Nobeli auhind teadlastele, kes on välja selgitanud, kuidas töötab osa bakterite immuunsüsteemist. (Pakun välja 100 eurot esimesele nõudjale, kui seda ei peaks juhtuma.) Sellest esialgu vahest esoteerilisena tundunud uuringuteemast on välja kasvanud revolutsiooniline teadusharu, mis on andnud meile oskuse muuta DNAd,…
5 minutit
Vuntsidega revolutsioon
Töölise diagnoos Andrzej Wajda uue filmi näitel.
Mängufilm „Wałęsa” („Wałęsa. Człowiek z nadziei”), Poola 2013, 127 min. Režissöör Andrzej Wajda, stsenarist Janusz Głowacki, operaator Pawel Edelman. Osades Robert Więckiewicz, Agnieszka Grochowska, Iwona Bielska jt. Linastub kinodes Artis ja Cinamon.
Tööline on üks teistmoodi eluvorm. Ta erineb nii minust kui sinust, hea…
Mängufilm „Wałęsa” („Wałęsa. Człowiek z nadziei”), Poola 2013, 127 min. Režissöör Andrzej Wajda, stsenarist Janusz Głowacki, operaator Pawel Edelman. Osades Robert Więckiewicz, Agnieszka Grochowska, Iwona Bielska jt. Linastub kinodes Artis ja Cinamon.
Tööline on üks teistmoodi eluvorm. Ta erineb nii minust kui sinust, hea…
6 minutit
Pesapunumine: Hasso Krulli kosmopoliitika
Hasso Krull, Pesa. Tekstid 2000–2012. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 420 lk.
Hasso Krull, Muna. Tekstid 1987–2012. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 384 lk.
Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik…
Hasso Krull, Muna. Tekstid 1987–2012. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 384 lk.
Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik…
10 minutit
Esimesed kolm minutit: etno kohtub kosmosega
Margus Tamm pakub vaadata tõnisvindiliku puudutusega fragmentaarse etnokosmoloogia.
Margus Tamme näitus „Esimesed kolm minutit” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 11. V.
Margus Tamme näitus „Esimesed kolm minutit” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 11. V.
3 minutit
Mis juhtus pärast Mona Lisat?
„Dussaert’i kaasuses” on autorid näinud kurja vaeva jätmaks muljet, nagu oleks teater kadunud.
Pärnu Endla „Dussaert’i kaasus”, autor Jacques Mougenot, tõlkija Inge Eller, dramaturg Triinu Ojalo. Mängib Kaili Viidas. Esietendus 2. III Pärnu Endla valges saalis.
Pärnu Endla „Dussaert’i kaasus”, autor Jacques Mougenot, tõlkija Inge Eller, dramaturg Triinu Ojalo. Mängib Kaili Viidas. Esietendus 2. III Pärnu Endla valges saalis.
3 minutit
Ja tuleviku vari tantsis laes
Alo Kõrve lennukas olekus, nõtketes žestides, teatraalse rõhuga teravas häälekõlas aimub Viidingu espriid.
Variuse „Laborant Viiding”, autor ja lavastaja Heidi Sarapuu, kunstnikud Karmo Mende ja Mare Kõrtsini. Mängivad Alo Kõrve, Lii Tedre, Haide Männamäe, René Soom ja Peeter Kaljumäe. Esietendus 21. III teatri- ja muusikamuuseumi sinise laega saalis.
Variuse „Laborant Viiding”, autor ja lavastaja Heidi Sarapuu, kunstnikud Karmo Mende ja Mare Kõrtsini. Mängivad Alo Kõrve, Lii Tedre, Haide Männamäe, René Soom ja Peeter Kaljumäe. Esietendus 21. III teatri- ja muusikamuuseumi sinise laega saalis.
4 minutit
Maailma Loomise Erakonna üldkogu
Kui alguses oli tõesti tegu, siis järgmisena pidi tekkima naljatunne selle teo mõningaste puudujääkide pärast.
Rakvere teatri „Algused”, autor Patty Gideon Sloan, tõlkija Erni Kask, lavastaja ja kunstnik Nils Riess (USA). Mängivad Eduard Salmistu, Mait Joorits ja Natali Lohk. Esietendus 14. III teatri väikeses saalis.
Rakvere teatri „Algused”, autor Patty Gideon Sloan, tõlkija Erni Kask, lavastaja ja kunstnik Nils Riess (USA). Mängivad Eduard Salmistu, Mait Joorits ja Natali Lohk. Esietendus 14. III teatri väikeses saalis.
3 minutit
„Me oleme koos selles lahkuminekus”
„Zebrat” võib vaadelda kui katset kanda „Keskea rõõmudes” saavutatud lavaline vabadus näitlejate mängus üle kindla struktuuriga dramaturgilise alusmaterjaliga lavastusele.
Tartu Uue teatri „Zebra”, autor Martin Algus, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar, kunstnik Illimar Vihmar, valguskunstnik Taavi Toom. Mängivad Katrin Pärn, Piret Simson, Janek Joost ja Ingomar Vihmar. Esietendus 7. III…
Tartu Uue teatri „Zebra”, autor Martin Algus, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar, kunstnik Illimar Vihmar, valguskunstnik Taavi Toom. Mängivad Katrin Pärn, Piret Simson, Janek Joost ja Ingomar Vihmar. Esietendus 7. III…
3 minutit
Pealelend: Eliisa Sokk,festivalil „KorFest” osaleja
2. – 13. maini korraldatakse seitsmendat korda Tallinna ülikooli koreograafia osakonna tantsufestivali „KorFest”, kus näidatakse tudengite lõpulavastusi ning külaliskoreograafide Leif Firnhaberi (Paraguay), Külli Roosna ja Kenneth Flaki (Eesti-Norra) ning Jaan Ulsti (Eesti) spetsiaalselt festivaliks loodud lavastusi. Sirbiga vestles tänavune Mait Agu nimelise preemia stipendiaat ning bakalaureuseõpingute lõpetaja Eliisa Sokk, kes…
1 minut
Kontrastirohke Peterburi kunstiväli
Janno Bergmann: „Kadedaks teeb oma kultuuriruumi orgaaniline kohalolu Peterburi kunstnike loomingus.”
Peterburi uue kunsti näitus Pärnu Linnagaleriis kuni 3. V, kuraator Janno Bergmann. Kunstnikud Nikolai Vassiljev, Šiškin-Hokusai, Vladimir Kozin, Stanislav Kazimov, Jevgenia Lapteva ja Aleksandra Artamonova.
Peterburi uue kunsti näitus Pärnu Linnagaleriis kuni 3. V, kuraator Janno Bergmann. Kunstnikud Nikolai Vassiljev, Šiškin-Hokusai, Vladimir Kozin, Stanislav Kazimov, Jevgenia Lapteva ja Aleksandra Artamonova.
4 minutit
Nüüdismaal algab kontseptsioonist
Ana Sluga: „Abstraktne ekspressionism on pannud mind maalikunsti mõistma.”
Ana Sluga näitus „Ülekanne” („Transfer”) Vaala galeriis 9. – 30. IV.
Ana Sluga näitus „Ülekanne” („Transfer”) Vaala galeriis 9. – 30. IV.
4 minutit
Eestis armeenia graafikat trükkides
Kolm armeenia graafikut töötas kuu aega Tallinnas ja on väga rahul.
Näitus „Armeenia kunst Eestis. Ületades piire” rahvusraamatukogus kuni 3. V.
Näitus „Armeenia kunst Eestis. Ületades piire” rahvusraamatukogus kuni 3. V.
4 minutit
Aus ja Kelm ruumis
Tallinna kahe ajaloolise hoone keldris oli ruumiteemaline kunstiüritus.
Kaspar Ausi näitus „Onn” tarbekunsti ja disainigalerii keldris 3. – 30. IV ja Sten Eltermaa ja Sven Parkeri näitus „Pinnalaotus ja läbilõige” kultuuriklubis Kelm kuni 8. V, kuraator Siim Preiman.
Kaspar Ausi näitus „Onn” tarbekunsti ja disainigalerii keldris 3. – 30. IV ja Sten Eltermaa ja Sven Parkeri näitus „Pinnalaotus ja läbilõige” kultuuriklubis Kelm kuni 8. V, kuraator Siim Preiman.
3 minutit
Noores eesti džässis puhuvad kõige värskemad tuuled
Galakontsert „Noor eesti jazz” 19. IV „Jazzkaare” Merepaviljonis: Erki Pärnoja (kitarr) ansamblis Joel Remmeli ( klaver), Heiko Remmeli (kontrabass) ja Ahto Abneriga (trummid), Kadri Voorand (vokaal) koos Virgo Sillamaa (kitarr) ja Mihkel Mälgandiga (bass), Sofia Rubina (vokaal) Mihkel Mälgandi (bass) ja Ahto Abneriga (trummid), Peedu Kass (kontrabass) Andre Maakeri (kitarr)…
2 minutit
Mount Kimbie’ live – „Jazzkaare” revolutsiooniline samm
Mount Kimbie: Kai Campos (vokaal, elektroonika, kitarr jm), Dominic Maker (elektroonika, kitarr, bass, elektroonilised trummid jm) ja Tony Kus (trummid) 26. IV „Jazzkaare” Merepaviljonis.
2 minutit
Kauni kulminatsiooniga pidulik nädal
Kümne kevadpäeva jooksul 18. – 27. aprillini rõõmustas „Jazzkaar” enam kui 20 000 muusikasõpra rohkem kui 120 sündmusega Tallinnas ning 10 Eesti linnas.
3 minutit
Klavessiinifestival aprillikuises Tallinnas
Näidata said ennast nii maailmastaarid kui ka Eesti oma mängijad, nii aastasadade-tagune muusika kui ka värske tindi järele lõhnavad partituurid.
IX klavessiinifestival 9. – 20. aprillil Mustpeade majas, Suurgildi hoones, Tallinna raekojas jm. Kenneth Weiss (klavessiin, USA), Marieke Spaans (klavessiin, Holland/Saksamaa), Anton Steck (barokkviiul, Saksamaa), Anna Maria McElwain (Soome) Sonja Leipold…
IX klavessiinifestival 9. – 20. aprillil Mustpeade majas, Suurgildi hoones, Tallinna raekojas jm. Kenneth Weiss (klavessiin, USA), Marieke Spaans (klavessiin, Holland/Saksamaa), Anton Steck (barokkviiul, Saksamaa), Anna Maria McElwain (Soome) Sonja Leipold…
4 minutit
Uut koorimuusikat nagu küllusesarvest
Eesti Kooriühingu uue Eesti koorimuusika kontsert: kammerkoor Collegium Musicale, Eesti Koorijuhtide Naiskoor, Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor, segakoor K.O.O.R, Raadio Laulustuudio lastekoor, Vanalinna Muusikamaja mudilaskoor jpt 23. IV Tallinna Metodisti kirikus.
3 minutit
Kevadiselt meeleolukad klaverikvartetid
„Eliitkontserdid”: Peep Lassmann (klaver) ja Tallinna Keelpillikvartett koosseisus Urmas Vulp, Olga Voronova, Toomas Nestor ja Levi-Daniel Mägila 22. IV Estonia kontserdisaalis.
2 minutit
Kust saab kunstnik inspiratsiooni?
Eesti kunstnikud näitasid Prantsusmaal kõrvalisi nähte.
4 minutit
Hirm võtab võimust
Stephanie Trepanier: „Me vajame uusi koletisi”
Haapsalu õudusfilmide festivalil sai parim lühifilm rahvusvahelise auhinna Hõbedane Méliès. Sirbi küsimustele vastas üks žürii liikmetest Stephanie Trepanier, kes aitab Montrealis korraldada tuntud õudus- ja fantaasiafilmide festivali „Fantaasia” ja maailma ainukest žanrifilmide turgu „Piirid” („Frontières”).
Kas sul on filme vaadates endiselt õudne?Stephanie Trepanier: Minu meelest see…
Haapsalu õudusfilmide festivalil sai parim lühifilm rahvusvahelise auhinna Hõbedane Méliès. Sirbi küsimustele vastas üks žürii liikmetest Stephanie Trepanier, kes aitab Montrealis korraldada tuntud õudus- ja fantaasiafilmide festivali „Fantaasia” ja maailma ainukest žanrifilmide turgu „Piirid” („Frontières”).
Kas sul on filme vaadates endiselt õudne?Stephanie Trepanier: Minu meelest see…
4 minutit
Tallinna sadama planeerimisvõistlus
Vanasadama põhjaosa
Eelmise aasta lõpus kuulutas AS Tallinna Sadam välja kaks avalikku kutsutud osalejatega Tallinna Vanasadama territooriumi ruumilise planeerimise võistlust. Žürii koosseisus Ahto Ader, Raivo Kotov, Ülar Mark, Endrik Mänd, Hele-Mai Metsal ja Villem Tomiste hindas põhjapoolse piirkonna võistluse töid. Kõnealune ala on läänest piiratud linnahalli, põhjast Martin Aunini kümmekond aastat…
Eelmise aasta lõpus kuulutas AS Tallinna Sadam välja kaks avalikku kutsutud osalejatega Tallinna Vanasadama territooriumi ruumilise planeerimise võistlust. Žürii koosseisus Ahto Ader, Raivo Kotov, Ülar Mark, Endrik Mänd, Hele-Mai Metsal ja Villem Tomiste hindas põhjapoolse piirkonna võistluse töid. Kõnealune ala on läänest piiratud linnahalli, põhjast Martin Aunini kümmekond aastat…
4 minutit
Tallinna sadama planeerimisvõistlus
Lõunapoolne ala ehk Uus-Sadama kvartal. Ralf Lõoke: „Mõlema võistlusala põhiküsimus on vältida isoleeritust.”
3 minutit
Muinsuskaitsekuust ja Karuteene medalist
1985. aastast tähistab Eesti muinsuskaitse avalikkus 18. aprillil rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ning sellele järgneb muinsuskaitsekuu (18. aprill – 18. mai). 1988. aastast peale on selle kuu eestvedaja olnud Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Olles küll paljudes muinsuskaitselistes asjades partneriks kohalikele omavalitsustele ja riigivõimu esindajatele, on EMS üsna sageli pidanud olema ka n-ö…
3 minutit
Kaalukas Rudolf Tobiase käsitlus
Elke Voelkeri doktoridissertatsioonist „Eesti helilooja Rudolf Tobias. Elu ja looming”.
Mõni aasta tagasi trükis ilmunud Anu Kõlari monograafiale Cyrillus Kreegist1 on nüüdseks lisandunud saksa organisti ja muusikateadlase Elke Voelkeri doktoridissertatsioon „Der estnische Komponist Rudolf Tobias. Leben und Werk” eesti muusika teisest olulisest suurkujust Rudolf Tobiasest2. Need kaks teost erinevad nii…
Mõni aasta tagasi trükis ilmunud Anu Kõlari monograafiale Cyrillus Kreegist1 on nüüdseks lisandunud saksa organisti ja muusikateadlase Elke Voelkeri doktoridissertatsioon „Der estnische Komponist Rudolf Tobias. Leben und Werk” eesti muusika teisest olulisest suurkujust Rudolf Tobiasest2. Need kaks teost erinevad nii…
3 minutit
Poolas kaitsti Jaan Krossi ajalooromaanide teemal doktoritöö
Marcin Czerwieńi doktoritöö „Jaan Krossi ajalooline proosa. Kirjatöö filosoofia, loomingumeetod, eestlus”.
Möödunud aasta lõpus kaitses Krakówi Jagello ülikoolis Marcin Czerwień doktoritöö „Jaan Krossi ajalooline proosa. Kirjatöö filosoofia, loomingumeetod, eestlus” („Proza historyczna Jaana Krossa. Filozofia pisarstwa, metoda twórcza, estońskość”). Esmapilgul tundub üsnagi ootamatu, et üks poola päritolu filoloog võtab ette uurida eesti…
Möödunud aasta lõpus kaitses Krakówi Jagello ülikoolis Marcin Czerwień doktoritöö „Jaan Krossi ajalooline proosa. Kirjatöö filosoofia, loomingumeetod, eestlus” („Proza historyczna Jaana Krossa. Filozofia pisarstwa, metoda twórcza, estońskość”). Esmapilgul tundub üsnagi ootamatu, et üks poola päritolu filoloog võtab ette uurida eesti…
4 minutit
Võõras vältes unenäod
Mats Traat, Ugandi igatsus. Kolmass kogu luuletusi tartu murden. Toimetanud Mari-Liis Tammiste. Kujundanud Enno Ootsing. Ilmamaa, 2013. 72 lk.
Lõunaeesti kultuuri ja kirjanduse kontekstis pälvib tarto asi (s.o Tartu murdeala asi) võro asja kõrval ehk veidi vähem tähelepanu, kuid sellel on õnn olla nii Lõuna-Eesti kui Eesti elava klassiku Mats Traadi…
Lõunaeesti kultuuri ja kirjanduse kontekstis pälvib tarto asi (s.o Tartu murdeala asi) võro asja kõrval ehk veidi vähem tähelepanu, kuid sellel on õnn olla nii Lõuna-Eesti kui Eesti elava klassiku Mats Traadi…
2 minutit
Juhan Liivi luuleauhind Lauri Sommerile
30. aprillil möödus Juhan Liivi sünnist 150 aastat. Juba 36. korda anti kirjaniku sünnipäeval välja luuleauhind, mille tänavu pälvis Lauri Sommer kesktalve ja keskea Andromeedast rääkiva luuletuse „Väikeste sammudega …” eest ajakirjas Looming (nr 8, 2013). Looming omakorda tunnustas hiljuti Sommerit aastaauhinnaga artikli „Lättemäe allikail” eest. Õnne kirjanikule!
1 minut
Rail Baltic – õlekõrs teadusele
Eesti teaduse finantseerimine on tekitamas uut teadlaste emigratsiooni lainet. Kafkalik etendus EASi juhtimisel ei anna süsteemse ja efektiivse arengu lootust, paratamatu pragmaatilisus riigikaitse eelarve kasutamisel ei jäta teaduse jaoks ka midagi. Sellises olukorras oleks ehk paras aeg üle vaadata Rail Balticu saaga.
4 minutit
