2014-16 (3486)
Ruum
Ruumiga on nagu kunstigagi: ühel hetkel mõistad, kuidas teine inimene mõtleb, ja tekib heaolu tunne. Nii arvab avaintervjuus arhitekt Andres Alver.Linda Kaljundi väidab Erwin Panofskyle toetudes, et gooti arhitektuuris jaotatakse ruume täpselt ja süstemaatiliselt, väljendades nii skolastikutele iseloomulikku võtet selgitada selgitamise nimel ning nende kiindumust liigendamise vastu.Ruumid kõnelevad ka Sandra…
1 minut
Lihtsameelsuse tamtammid
Meile on alati õpetatud, et lihtsad inimesed on kõigist kõige paremad. Erinevalt statistiliselt keskmisest prantslasest või ameeriklasest, kellelt välismaalased endale mõõtu võtsid, polnud meie ühiskonna hingeks mitte keskmine, vaid just lihtne vene inimene. Ta jagunes lihtsaks vene naiseks, lihtsaks töölisnoorukiks, lihtsaks mehejõmmiks, ja nad kõik suubusid kokku lihtrahva-nimelisse jõkke. Ka…
4 minutit
Andres Alver: „Kui pole ideoloogiat, algab allakäik”
Toomas Tammis: Sa ütled alati, et arhitektuur on tegelikult ideede küsimus. Kuidas need väljenduvad? Ühtepidi on selge, et ideid saab väljendada tekstina. Need saavad olla ka ruumilised või graafilised. Kas mõned ideed on sellised, mida ei saagi välja öelda, mis ongi ainult ruumilised või programmilised?Andres Alver: Muidugi on. Või, õige…
9 minutit
Arhitektuuri „lampide” kuma
John Ruskin, Arhitektuuri seitse lampi. Tõlkinud Vaike Vahter ja Katre Ligi, toimetanud Katre Ligi. Jaak Kangilaski järelsõna. Sarjas „Avatud Eesti raamat”. Sarja kujundanud Jüri Kaarma, raamatu kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2013. 307 lk.
9 minutit
Panofsky katedraalid, habitus ja Zeitgeist
Erwin Panofsky, Gooti arhitektuur ja skolastika. Uurimus kunsti, filosoofia ja religiooni analoogiast keskajal. Pierre Bourdieu’ järelsõna. Tõlkinud Ene-Reet Soovik, teaduslikult toimetanud Anneli Randla, järelsõna tõlkinud Kaia Sisask. Kujundanud Sirje Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 188 lk.
Erwin Panofsky (1892–1968) „Gooti arhitektuur ja skolastika” (1951) kuulub vaieldamatult peale kunstiajaloo ka kultuuriajaloo suurte…
Erwin Panofsky (1892–1968) „Gooti arhitektuur ja skolastika” (1951) kuulub vaieldamatult peale kunstiajaloo ka kultuuriajaloo suurte…
5 minutit
Ernesto Laclau (1935-2014)
13. aprillil tabas maailma filosoofilist avalikkust kurb sõnum. Sevillasse loengut pidama saabunud Ernesto Laclau suri seal 78aastaselt südamerabandusse. Lahkus väljapaistev poliitiline mõtleja, kelle ideed suutsid inspireerida mitmeid uusi ühiskondlikke liikumisi ja demokraatlikke algatusi, ent ühtlasi ka praktikas pühendunud inimene, keda võib pidada viimase sajandi üheks kõige olulisemaks Ladina-Ameerika intellektuaaliks.
3 minutit
Täiesti normaalsed üksikud inimesed
Sandra Jõgeva TAMi galerii näitus on pop-up-kosjakontor või offline-tutvumisportaal.
Sandra Jõgeva näitus „Nimeta” TAMi galeriis kuni 7. V.
TAMi galerii on tegelikult restoran, sinna sisse astudes võib esialgu olla raske näitust üles leida. Selleks tuleb minna teisele korrusele, istuda rahulikult laua taha ja hakata vaikselt uurima, „mis on pildil valesti”.Esialgu tundub, et…
Sandra Jõgeva näitus „Nimeta” TAMi galeriis kuni 7. V.
TAMi galerii on tegelikult restoran, sinna sisse astudes võib esialgu olla raske näitust üles leida. Selleks tuleb minna teisele korrusele, istuda rahulikult laua taha ja hakata vaikselt uurima, „mis on pildil valesti”.Esialgu tundub, et…
2 minutit
Kunstõuduste toimimine
Anneli Porri käsitleb emotsionaalset ebamugavust, õudu ja hirmu tekitavat kunsti ja selle mõju.
Näitus „Õudsed lood” Haapsalu Linnagaleriis kuni 4. V. Kuraator Anneli Porri, kunstnikud Jüri Arrak, Flo Kasearu, Mari-Leen Kiipli, Mihkel Kleis, Karel Koplimets, Neeme Külm, Maarit Murka, Marko Mäetamm, Jüri Palm, Ene-Liis Semper, Hanno Soans, Jaan Tammsaar, kujundajad Neeme…
Näitus „Õudsed lood” Haapsalu Linnagaleriis kuni 4. V. Kuraator Anneli Porri, kunstnikud Jüri Arrak, Flo Kasearu, Mari-Leen Kiipli, Mihkel Kleis, Karel Koplimets, Neeme Külm, Maarit Murka, Marko Mäetamm, Jüri Palm, Ene-Liis Semper, Hanno Soans, Jaan Tammsaar, kujundajad Neeme…
3 minutit
Ülevaatenäitus – kellele ja miks?
Võib-olla ei too aastanäitused kunsti ja publikut üksteisele lähemale, vaid hoopis vastupidi?
Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus Tallinna Kunstihoones kuni 4. V. Žüriis olid Kaido Ole, Indrek Grigor, Kaarel Eelma, Elin Kard ja Vano Allsalu, kujundanud Kaarel Eelma.
Siinsed tekstid valmisid EKA kunstiteaduse instituudi magistriõppe esimese aasta üliõpilastega kunstikriitika seminari raames. Reet Varblane…
Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus Tallinna Kunstihoones kuni 4. V. Žüriis olid Kaido Ole, Indrek Grigor, Kaarel Eelma, Elin Kard ja Vano Allsalu, kujundanud Kaarel Eelma.
Siinsed tekstid valmisid EKA kunstiteaduse instituudi magistriõppe esimese aasta üliõpilastega kunstikriitika seminari raames. Reet Varblane…
7 minutit
Binaarsed banaalsused
Mängufilm „Piire ületades” („Transcendence”), USA 2014, 119 min. Režissöör Wally Pfister, stsenarist Jack Paglen, operaator Jess Hall. Osades Johnny Depp, Rebecca Hall, Morgan Freeman, Paul Bettany, Cillian Murphy, Kate Mara jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Solaris ja Cinamon.Inimese suhe tehnoloogiaga näib olevat eufoorilises staadiumis. Tehnoloogiagurud peavad sütitavaid TED-jutlusi maailmaparandamisest, iga…
5 minutit
Raudpuust naine
Kes suudaks kehadele lõpu teha,ka valguse maailmast hävitaks.Goethe „Faust”, Mephistopheles
Dokumentaalfilm „Ballettmeister”, Eesti 2014, 63 min. Režissöör Ruti Murusalu, stsenarist Marje Len Murusalu, operaator Erik Norkroos. Linastub kinos Artis.
Kui tiiger poega hambus ühest kohast teise kannab, teab ta täpselt, kust kinni kaksata, et kutsikas üles tõsta ühekorraga, ühes tükis, kõige täiega.…
Dokumentaalfilm „Ballettmeister”, Eesti 2014, 63 min. Režissöör Ruti Murusalu, stsenarist Marje Len Murusalu, operaator Erik Norkroos. Linastub kinos Artis.
Kui tiiger poega hambus ühest kohast teise kannab, teab ta täpselt, kust kinni kaksata, et kutsikas üles tõsta ühekorraga, ühes tükis, kõige täiega.…
3 minutit
Tükike jaapani popkultuuri
Tagasivaade 8. jaapani animatsiooni filmifestivalile ehk JAFFile.
Kevad, mis on Jaapanis kirsipuude õitsemise aeg, toob ka eestlasteni tükikese selle kauge maa kultuurist. Ma ei mõtle siinkohal ei sumo ega ikebanat, vaid hoopis suuri joonistatud silmi ja värvilisi juukseid – juttu tuleb jaapani animatsioonist.
Kevad, mis on Jaapanis kirsipuude õitsemise aeg, toob ka eestlasteni tükikese selle kauge maa kultuurist. Ma ei mõtle siinkohal ei sumo ega ikebanat, vaid hoopis suuri joonistatud silmi ja värvilisi juukseid – juttu tuleb jaapani animatsioonist.
3 minutit
Vene elu võluv valu
Mängufilm „Geograaf jõi gloobuse maha” („Географ глобус пропил”), Venemaa 2013, 125 min. Režissöör Aleksandr Veledinski, stsenaristid Rauf Kubajev, Valeri Todorovski, Aleksandr Veledinski, operaator Vladimir Bašta. Valminud Aleksei Ivanovi samanimelise romaani järgi. Osades Konstantin Habenski, Jelena Ljadova, Jevgenia Hirivskaja, Anna Ukolova, Aleksandr Robak, Anfissa Tšernõhh jt.
Venemaal on tohutu hulk Ivanove. Kirjanikkegi…
Venemaal on tohutu hulk Ivanove. Kirjanikkegi…
3 minutit
Kirgastav pühadekontsert
Euroraadio kontsert „In paradisum” 13. IV Estonia kontserdisaalis: Galina Grigorjeva looming, Eesti Rahvusmeeskoor Mikk Üleoja juhatusel, kaastegev Allar Kaasik (tšello).
2 minutit
Juubilarilt ja juubilarist
Kõik on looduspäraselt tekkinud muunduma, muutuma ja hävima, et seejärel sünniks teine.Paul Hindemithi lühiooper „Pikk jõulueine”, lavastaja Arne Mikk, dirigent Risto Joost, kunstnik Kristi Soe, valguskunstnik Rasmus Rembel, esitasid Estonia solistid ja kammerorkester. Esietendus 12. IV Estonia kammersaalis.
Dokumentaalfilm „Estoonlane Arne Mikk”, režissöör Aarno Cronvall (Soome), operaator Meelis Kadastik, monteerija Kersten Kõrge,…
Dokumentaalfilm „Estoonlane Arne Mikk”, režissöör Aarno Cronvall (Soome), operaator Meelis Kadastik, monteerija Kersten Kõrge,…
3 minutit
Targalt teostatud „Reigi õpetaja”
Eduard Tubina ooper „Reigi õpetaja”, lavastaja Roman Baskin, muusikajuht ja dirigent Paul Mägi, kunstnik Iir Hermeliin, peaosades Jassi Zahharov (Paavali Lempelius), Karmen Puis (Catharina Vycken) ja Mati Turi (Jonas Kempe). Esietendus 4. IV Vanemuise väikeses majas.
3 minutit
Ansambel U: ja „Elektroonika”
„URR – U: rahvusringhäälingus” 15. IV Eesti Raadio 1. stuudios.
2 minutit
Reigi õpetaja süü ja traagika
Mõtteid Vanemuises lavastunud Eduard Tubina ooperi „Reigi õpetaja” teemal.
Aino Kalda romaani „Reigi õpetaja” („Reigin pappi”, 1926, e.k 1928) peategelase Paul Lempeliuse elu näib minevat vaid allamäge. Õnnetute asjaolude kokkulangemisel osutus ta süüdistatavaks mõrvas. Ametlikult mõisteti Lempelius küll õigeks, kuid sellest hoolimata kaotas ta oma maine ja töökoha. Kõik ta lapsed…
Aino Kalda romaani „Reigi õpetaja” („Reigin pappi”, 1926, e.k 1928) peategelase Paul Lempeliuse elu näib minevat vaid allamäge. Õnnetute asjaolude kokkulangemisel osutus ta süüdistatavaks mõrvas. Ametlikult mõisteti Lempelius küll õigeks, kuid sellest hoolimata kaotas ta oma maine ja töökoha. Kõik ta lapsed…
4 minutit
Kirjanik ja tema tähenduslik paik
Alar Madissoni näitus ”Pooltund kirjanikuga” Tartu Kunstimaja suures saalis kuni 7. V.
Hiljuti täitus 85 aastat Eesti Kultuuriloolise Arhiivi sünnist. Arhiivi põhiülesanne on kultuurilooliselt oluliste käsikirjade, aga ka fotode jm kogumine ja säilitamine. Fotokogu täiendamiseks on kirjandusmuuseumi fotograaf Alar Madisson järjepidevalt 2001. aastast kirjanikke pildistamas käinud.
Hiljuti täitus 85 aastat Eesti Kultuuriloolise Arhiivi sünnist. Arhiivi põhiülesanne on kultuurilooliselt oluliste käsikirjade, aga ka fotode jm kogumine ja säilitamine. Fotokogu täiendamiseks on kirjandusmuuseumi fotograaf Alar Madisson järjepidevalt 2001. aastast kirjanikke pildistamas käinud.
2 minutit
Mõeldes Gabriel García Márquezele
17. aprillil suri ladinaameerika kirjanduse suurkuju Gabriel García Márquez (1927–2014). Kirjaniku mahukast pärandist on tuntuimad romaanid „Sada aastat üksildust” (1967), „Patriarhi sügis” (1975), „Armastus koolera ajal” (1985) jt, ta on kirjutanud ka novelle, mälestusi jm. Márqueze teoseid on arvukalt tõlgitud ka eesti keelde. Oma teoste eest on Márquez pälvinud mitmeid…
2 minutit
Neitsist vanaemaks. Tundeline elulooromaan
Aino Suits, Päevaraamat 1901–1964. Tõlkinud Piret Saluri, Anu Saluäär ja Eva-Mai Maripuu, vahetekstid ja saatesõna kirjutanud Rutt Hinrikus, kommenteerinud Rutt Hinrikus, Sirje Olesk ja Piret Saluri, toimetanud Sirje Olesk. Kujundanud Andres Rõhu. Varrak, 2014. 616 lk.
Mul on sellest raamatust kirjutamiseks kaks põhjust. Võtkem esiteks Aino Suitsu (snd Thauvón, 1884–1969) päeviku…
Mul on sellest raamatust kirjutamiseks kaks põhjust. Võtkem esiteks Aino Suitsu (snd Thauvón, 1884–1969) päeviku…
7 minutit
Lõpuks otsustab vaid üks – publiku aplaus
Estonias balleti „Medea” lavastanud Gianluca Schiavoni loodab järgmise tööna võtta siin ette „Macbethi”.
Märtsi keskel tõi itaalia koreograaf ja lavastaja Gianluca Schiavoni Estonias lavale Medeia müüdil põhineva samanimelise balletilavastuse. Schiavoni kunstnikukarjäär algas varakult rolliga filmis „Julgus rääkida”, mille eest anti talle Giffoni filmifestivalil (1987) parima näitleja auhind. 1992. aastal lõpetas ta…
Märtsi keskel tõi itaalia koreograaf ja lavastaja Gianluca Schiavoni Estonias lavale Medeia müüdil põhineva samanimelise balletilavastuse. Schiavoni kunstnikukarjäär algas varakult rolliga filmis „Julgus rääkida”, mille eest anti talle Giffoni filmifestivalil (1987) parima näitleja auhind. 1992. aastal lõpetas ta…
5 minutit
Verepisarad su näol on sinu enda kätetöö!
Estonia „Medea” tugevus on visuaal, paeluvad dekoratsioonid, kostüümid ja liikumiskeel.
Rahvusooperi Estonia „Medea”, koreograaf-lavastaja Gianluca Schiavoni, heliloojad Igor Stravinski, Alfred Schnittke ja Dead Can Dance, libretist Marco Gandini, dirigendid Vello Pähn ja Risto Joost, dekoratsioonikunstnikud Maria Rossi Franchi ja Andrea Tocchio, kostüümikunstnik Simona Morresi, valguskunstnik Rasmus Rembel. Tantsivad Luana Georg, Nadežda…
Rahvusooperi Estonia „Medea”, koreograaf-lavastaja Gianluca Schiavoni, heliloojad Igor Stravinski, Alfred Schnittke ja Dead Can Dance, libretist Marco Gandini, dirigendid Vello Pähn ja Risto Joost, dekoratsioonikunstnikud Maria Rossi Franchi ja Andrea Tocchio, kostüümikunstnik Simona Morresi, valguskunstnik Rasmus Rembel. Tantsivad Luana Georg, Nadežda…
5 minutit
Kohaloleku kunst
Teekond XIII. Teatrireisikiri
Läheb kord üks munk Tiibetis lihuniku juurde (seal kandis pole Buddha mungad tingimata taimetoitlased). Vaatab mureliku näoga, kuidas lihunik loomakeret tükeldab. Lõige siit, lõige sealt, tükk siit, tükk sealt. Ei tea, milline see neist ka hea tükk on?„Kas see on ikka hea tükk?”Lihunik vaatab imestunult mungale otsa, isegi…
Läheb kord üks munk Tiibetis lihuniku juurde (seal kandis pole Buddha mungad tingimata taimetoitlased). Vaatab mureliku näoga, kuidas lihunik loomakeret tükeldab. Lõige siit, lõige sealt, tükk siit, tükk sealt. Ei tea, milline see neist ka hea tükk on?„Kas see on ikka hea tükk?”Lihunik vaatab imestunult mungale otsa, isegi…
9 minutit
Kas anda häirekella või pageda elevandiluust torni?
Millise strateegia valib kunstnik praegusel Venemaal?
Moskva teatrifestivalil „Kuldne mask” („Zolotaja maska”) ning selle raames korraldataval „Vene juhtumil” („Russian Case”) antakse väliskriitikutele ja -produtsentidele väärt võimalus näha Venemaa teatri paremaid lavastusi. Teater on elus ja seal räägitakse olulistest asjadest, ent veel olulisem on saada aru, mida mõtleb Moskva intelligents ja kuidas…
Moskva teatrifestivalil „Kuldne mask” („Zolotaja maska”) ning selle raames korraldataval „Vene juhtumil” („Russian Case”) antakse väliskriitikutele ja -produtsentidele väärt võimalus näha Venemaa teatri paremaid lavastusi. Teater on elus ja seal räägitakse olulistest asjadest, ent veel olulisem on saada aru, mida mõtleb Moskva intelligents ja kuidas…
7 minutit
Kirikute raamat – mitte ainult arhitektuurist ja kunstist
Ivar Sakk, Eesti kirikud. Reisijuht. Kujundanud Ivar Sakk. Ivar Saki, Krista Areni, Urmo Vaikla, Raul Vaiksoo, Kalle Vellevoo ja Leele Välja fotod. Ivar Saki skeemid ja kaardid. Kirjastus Sakk&Sakk, 2014. 480 lk.
Heal raamatul on ikka mõõtmeid, mis paberil kirjas ei ole, kuid millele loetav ja nähtav üsna vältimatult mõtlema suunavad.…
Heal raamatul on ikka mõõtmeid, mis paberil kirjas ei ole, kuid millele loetav ja nähtav üsna vältimatult mõtlema suunavad.…
5 minutit
Niisama linnas, ERMis
Näitus „#niisama linnas”. Kuraatorid Ehti Järv, Kadri Kallast, Pille Runnel, kaasautorid näituse osalusprojektides kaasa teinud õpilased. Kujundajad Mikk Meelak, Timo Toots ning 3+1 arhitektid. Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Kuperjanovi 9, 16. V 2014 – 5. I 2015.
„Kõrvuti” heli- ja videoinstallatsioon. Kontseptsiooni autorid Kadri Lind, Marie Kliiman (linnafestival UIT). Helikujundaja Martin…
„Kõrvuti” heli- ja videoinstallatsioon. Kontseptsiooni autorid Kadri Lind, Marie Kliiman (linnafestival UIT). Helikujundaja Martin…
5 minutit
Mida peaks teaduspoliitikas reformima?
Kui hindamisel jääb puudu kompetentsusest, on bibliomeetria see faktor, mis alati kõneleb täiel häälel ja vastuvaidlematult.
Bibliomeetriline paradoks:1. Artiklid, millele ei viidata, ei ole osa teadmiste ringlemisest, mille nimeks on teadus.2. Matemaatikas viidatakse vähe.—————————————————–Järeldus: Matemaatikas on vähe teadust.
Meil on puudu süsteemsest lähenemisest. Üksikute tahkude eraldi lihvimine ja läikivaks hõõrumine parandabki vaid…
Bibliomeetriline paradoks:1. Artiklid, millele ei viidata, ei ole osa teadmiste ringlemisest, mille nimeks on teadus.2. Matemaatikas viidatakse vähe.—————————————————–Järeldus: Matemaatikas on vähe teadust.
Meil on puudu süsteemsest lähenemisest. Üksikute tahkude eraldi lihvimine ja läikivaks hõõrumine parandabki vaid…
9 minutit
Klassikatähed löödi läikima
On kahju, et keegi ei ole taastanud Eesti interpreetide konkursside ajalugu, mis algab aastast 1968. Sel aastal toimus I vabariiklik interpreetide konkurss pianistidele. Plaan oli selline, et konkursse korraldatakse igal aastal vaheldumisi eri instrumentidele. Nii viidigi 1969. aastal läbi II konkurss keelpilli- ning järgmisel, 1970. aastal III puhkpillimängijatele. Vabariiklikud võistlused…
3 minutit
