2013-48 (3470)
Miks ikkagi kujundasid pastorid eesti kirjakultuuri?
Lutheri keelekäsituses sisaldub juba immanentseltki üldise emakeelse rahvahariduse radikaalne idee. Seda, et haridus on eestlastele pühaduse mõõtmega, seda on teised rahvad imeks pannud nii XIX kui XX sajandil.
5 minutit
„Beiträge” 200
„Beiträge” panuseks tuleb pidada eesti keele täiesti uuel tasemel väärtustamist ja ühtse kirjakeele väljaarendamise taotlusi.
4 minutit
Pärnu aasta eesti keele ajaloos – Salomo Heinrich Vestring 350
Eesti keele uurimise ja arendamise keskusteks peetakse ikka Tallinna ja Tartut, suurem osa eesti keele uurijaid ja edendajaid on elanud neis linnades. 200 aastat tagasi hakkas aga Pärnus ilmuma esimene eesti keele uurimisele pühendatud teaduslik ajakiri, Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri toimetatud „Beiträge”. Pärnuga seoses tõuseb esile Jannseni ja Koidula…
2 minutit
ÕSi tulevik seostub eesti keelekorralduse tulevikuga
Aili Künstler: Terminoloogia- ja õigekeelsusmees Rein Kull on oma Wiedemanni auhinna kõnes öelnud, et instituudi kõrval on tulnud keelenõu anda „ka väljaspool instituuti, väikese liialdusega öeldes sõna tõsises mõttes väga erinevates kohtades, olgu siis saunas, teatris või kuskil pool mujalgi …”. Kes tänapäeval nõu küsib ja kus?
Maire Raadik, Eesti Keele…
Maire Raadik, Eesti Keele…
10 minutit
Uued sõnaraamatutüübid – uued võimalused ja vanad küsimused
Aili Künstler: Õigekeelsussõnaraamat ja seletav sõnaraamat on küllap teada igaühele, kes koolis käinud, ja neid ollakse harjunud kasutama nii raamatuna kui elektroonilises versioonis. Nüüd on pruukimiseks lisandunud selliseid sõnaraamatutüüpe, mida eesti keeles seni pole võtta olnud.
Mati Hint: 2012. aasta andis mitu meile harjumuspäratut või uut sõnaraamatut. Mõni – „Eesti etümoloogiasõnaraamat”…
Mati Hint: 2012. aasta andis mitu meile harjumuspäratut või uut sõnaraamatut. Mõni – „Eesti etümoloogiasõnaraamat”…
6 minutit
Selge keele selgusetus
Suhtluse arusaadavuse edendamine on väärtuslik kogu ühiskonnale, sealhulgas sügisene selge keele konverents Euroopa keeltepäeval. Mõneti mõistetamatuks jäi, miks seda nimetati esimeseks. Eestis on keele selguse nimel töötatud aastakümneid, olgu keelekorraldusena laiemalt või selget oskuskeelt arendades – kõike seda ka konverentsidel. Paarkümmend aastat on korraldatud õiguskeelepäevi, kus nõu peetud õigusaktide keele…
3 minutit
Järjekindlalt eesti kultuuri eest – Jaak Peebo 80
31. oktoobril peeti Tartu ülikooli eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudis Emakeele Seltsi ettekandekoosolek Jaak Peebo 80. sünnipäeva auks. Kõnelesid Kai Tafenau („Habent sua fata manuscripta – Johannes Gutslaffi piiblitõlke saatusest”), Ann Metslang („Osastava käände vormide kasutamisest eesti kirjakeeles”) ja Valve-Liivi Kingisepp („Meenutusi koostööst tänase juubilariga”).
2 minutit
Valdek Palli mälestusõhtu ja fond
Ersa-mokša kultuuriühingu Sjatko eestvedamisel ja TLÜ muuseumi kaaskorraldusel sai 10. detsembril TLÜs teadusinfokeskuses teoks eesti keeleteadlase, rahvusvaheliselt tunnustatud fennougristi ja TLÜ esimese emeriitprofessori Valdek Palli mälestusõhtu.
1 minut
Jüri Viikberg 60
10. septembril peeti Emakeele Seltsis Jüri Viikbergi sünnipäeva kõnekoosolekuga EKI suures saalis.
1 minut
2013. aasta parima keeleteo auhind ootab kandidaate
Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja 2013. aasta keeleteo auhinna kandidaatide esitamise.
1 minut
Vaimuelu
mismoodi on su vaimu seis?ei seisa nigu.kas tõstab pead ta ükskord meiskui väike tigu?
kas tõuseb ta kui päikenekui lõpeb ööja olles suur või väikeneteeb vaimse töö?
Või läheb mustaks mure läbiNii et on tuhat aastat häbi
Juhan Viiding, 1980
kas tõuseb ta kui päikenekui lõpeb ööja olles suur või väikeneteeb vaimse töö?
Või läheb mustaks mure läbiNii et on tuhat aastat häbi
Juhan Viiding, 1980
1 minut
Konkurentsi kummalised teed
Oma otsuses1 apteekide asutamispiirangute vastuolu kohta põhiseadusega tõlgendas riigikohus põhiseaduse § 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse eri tahke. Õigusele asutada ettevõtteid ja teenida tulu lisandub ettevõtja õigus tegutseda ausa ja vaba konkurentsi tingimustes ja õigus olla kaitstud kõlvatu konkurentsi ning selle tagajärgede eest. Sellega ei kaitsta ainult ettevõtjat, vaid ka tarbijat.Nagu viimastel…
4 minutit
Kultuuriline imperatiiv
Sõnavõtt TLÜ Eesti humanitaarinstituudi 25. aastapäeva konverentsil.
8 minutit
Estlish ja no-language
Mõte on see, mis võiks möllata, kuid selle asemel ai duu saients, duu juu duu saients tuu?
5 minutit
Eesti humanitaarne tulevik
EHI 25. sünnipäevaüritusi kavandades tekkis arusaam, et praegu, mil kanda kinnitab seisukoht, et humanitaaria on parimal juhul luksus, halvimal tarbetu ning isegi ühiskonnale kahjulik raharaiskamine on aeg tõsisemaks aruteluks teemal „Eesti humanitaarne tulevik”. Novembris toimunud teemakohast konverentsi juhatas Marek Tamm.
5 minutit
Nukra oru ballaad
Happy Valley väikelinn lumiste mägede piiril on kõike muud kui õnnelik paik ning enamikku selle elanikest piinab frustratsioon, tüdimus, pettumine elus.
Patrick White, Happy Valley linnake. Tõlkinud Urve Hanko, toimetanud Rein Põder. Nobeli laureaatide sarja kujundus Heino Kersna. Eesti Raamat, 2013. 288 lk.
Meil peavad olema pettekujutlused, me peame ennast uimastama, see…
Patrick White, Happy Valley linnake. Tõlkinud Urve Hanko, toimetanud Rein Põder. Nobeli laureaatide sarja kujundus Heino Kersna. Eesti Raamat, 2013. 288 lk.
Meil peavad olema pettekujutlused, me peame ennast uimastama, see…
5 minutit
„Emmajöe Öpiku” taastrüki puhul
[Lydia Koidula], Emmajöe Öpik. I. Faksiimiletrükk. Pärnu Muuseum, 2013. 64 lk.
5 minutit
Sule ja südamega Vilde
Livia Viitol, Eduard Vilde. Toimetanud Janika Kronberg ja Brita Melts. Kujundanud Andres Tali. Tänapäev, 2012. 375 lk.
4 minutit
Teekaaslus ehk Kuidas asjad tegelikult olid
Janika Kronberg, Rännud kuue teejuhiga. Toimetanud Brita Melts. Kujundanud Jan Garshnek. Janika Kronbergi ja Vallo Kepi fotod. Seerias „Go reisiraamat”. Go Group, 2013. 248 lk.
5 minutit
Eesti nüüdisarhitektuuri iseväärtus II: ettepanekud
Võitlus ei näi käivat mitte selle üle, mida oleks vaja teha, vaid selle üle, kes peaks mida tegema ning milliseid tiitleid inimestele omistada. Selline asjade seis on tõeliselt kahetsusväärne.Ove Arup, 1972 (1)
Selleks, et mitte pelgalt kritiseerida ja jääda niisama üldsõnalisele tasandile kui 2002. aastast kehtiv „Eesti arhitektuuripoliitika” või äsja valitsuse…
Selleks, et mitte pelgalt kritiseerida ja jääda niisama üldsõnalisele tasandile kui 2002. aastast kehtiv „Eesti arhitektuuripoliitika” või äsja valitsuse…
5 minutit
Kultuuritus kultuuris
Vastavalt põhiseadusele peab riik kaitsma autorite õigusi – ning seda toetab ka kehtiv autoriõiguse seadus –, kuid paradoksaalsel kombel on Eesti riigis kujunenud olukord, et rikutakse autoriõigusi, vähemasti arhitektuurivaldkonnas on see nii. Enamasti ei olda teadlik arhitekti autoriõigustest ega mõelda autoriõiguste rikkumise tagajärgedele, sellele, milline on rikkumiste mõju mõne avaliku…
7 minutit
Rõõmustagem, sest aega on vähe
René Eespere autorikontsert „Fratres – LX”: Hortus Musicus Andres Mustoneni ning Tallinna Kammerorkester Paul Mäe juhatusel, solistid Aurelia Eespere (sopran), Indrek Vau (trompet) ja Neeme Punder Märt-Matis Lill, helilooja (flööt) 14. XII Mustpeade majas.
3 minutit
Ühised huvid
„Eliitkontserdid”: Peeter Sarapuu (fagott) ja ERSO kontsertmeistrid Arvo Leibur (viiul), Kaido Välja (viiul), Rain Vilu (vioola), Tõnu Jõesaar (tšello), Mati Lukk (kontrabass) ja Madis Metsamart (löökpillid) 10. XII Estonia kontserdisaalis.
3 minutit
Britteni „Sõjareekviem” – suurteos igas mõttes
Benjamin Britteni „Sõjareekviem”: solistid Svetlana Kasjan (sopran), Paul Nilon (tenor) ja Gavin Carr (bariton), segakoor Latvija, RO Estonia poistekoor (dirigent Hirvo Surva) ja ERSO, dirigent Jan Latham-Koenig. 6. XII Estonia kontserdisaalis.
2 minutit
Kuidas läheb Eesti muusika ekspordil?
Tallinn Music Week’i vestlusring.
Tallinna muusikanädala (Tallinn Music Week – TMW) esinemissoovi avalduste tähtaeg oli 1. detsembril. Sellega seoses palusime eri muusikavaldkondadega seotud inimesed 25. novembril ühe laua taha, et rääkida, mis on viie aasta jooksul muusikaelus muutunud, seda nii TMW mõjul kui üldiselt. Vestlusringis osalesid Toomas Olljum (Muusika mänedžeride foorum),…
Tallinna muusikanädala (Tallinn Music Week – TMW) esinemissoovi avalduste tähtaeg oli 1. detsembril. Sellega seoses palusime eri muusikavaldkondadega seotud inimesed 25. novembril ühe laua taha, et rääkida, mis on viie aasta jooksul muusikaelus muutunud, seda nii TMW mõjul kui üldiselt. Vestlusringis osalesid Toomas Olljum (Muusika mänedžeride foorum),…
7 minutit
Mazurtšaki jäätuv põhjapööridžäss
Jõulujazzi” audiovisuaalne kontsertetendus „Saladuslik Põhjala”: Kristjan Mazurtšak (saksofon) ja Lapland koosseisus Mikk Dede (vokaal), Paul Daniel (kitarr), Joel Remmel (klaver), Heikko Remmel (bass) ja Johan Hjalmarsson (trummid) 7. XII Kumu auditooriumis.
2 minutit
Jõuluootus Mendelssohni vaimus
Kontsert „Jõuluootus”: Eesti Maaülikooli kammerkoor, E Stuudio kammerkoor, kammerkoor A. Le Coq, segakoor Noorus, Tallinna Kammerkoor, Püha Vaimu kiriku kammerkoor Crede ja Corelli Barokkorkester, dirigent Martin Sildos. 8. XII Tallinna Metodisti kirikus.
2 minutit
Krystyną Meissner: „Meeleheitest vägivallani on vaid samm.”
Wrocławi festivali kunstilist juhti vapustas „Antigones” iraani lavastaja ja eesti näitlejate koostöö.
Poolas Wrocławis korraldati 11. – 18. oktoobrini VII rahvusvaheline teatrifestival „Dialoog”, mille kunstiline juht Krystyną Meissner kutsus Eestist põhiprogrammi projektiteatri R.A.A.A.M lavastusega „Antigone”, mida mängiti Wrocławi audiovisuaaltehnoloogia keskuses. Festivalist võtsid osa nii rahvusvaheliselt tuntud lavastajad Krzysztof Warlikowski, Johan Simons,…
Poolas Wrocławis korraldati 11. – 18. oktoobrini VII rahvusvaheline teatrifestival „Dialoog”, mille kunstiline juht Krystyną Meissner kutsus Eestist põhiprogrammi projektiteatri R.A.A.A.M lavastusega „Antigone”, mida mängiti Wrocławi audiovisuaaltehnoloogia keskuses. Festivalist võtsid osa nii rahvusvaheliselt tuntud lavastajad Krzysztof Warlikowski, Johan Simons,…
5 minutit
Vägivald on maailma käivitav jõud
Wrocławi teatrifestivalil „Dialoog” arutleti paremäärmuslike vaadete esilekerkimise üle Euroopas.
4 minutit
Arutleva demokraatia poole
Nii retoorilist kui ka tegelikku võimu saab teostada muuhulgas ka enesekriitiline olles, vigade tunnistamine pigem tugevdab kui nõrgestab kõneleja autoriteeti.
Teatri NO99 aktsioon „Esimene lugemine: Ministri viimased päevad”, autor Eero Epner, juhendaja Lauri Lagle. Laval Mirtel Pohla, Priit Võigemast, Märt Avandi, Gert Raudsep, Eva Klemets, Anu Lamp ja RasmusKaljujärv. Etendus 25.…
Teatri NO99 aktsioon „Esimene lugemine: Ministri viimased päevad”, autor Eero Epner, juhendaja Lauri Lagle. Laval Mirtel Pohla, Priit Võigemast, Märt Avandi, Gert Raudsep, Eva Klemets, Anu Lamp ja RasmusKaljujärv. Etendus 25.…
5 minutit
Kunst ja poliitika on halvad voodikaaslased
„Ühtne Eesti” ja „Kenderiaana”, totaalse etenduse kaks näidet.
5 minutit
Helikunstist vaatega tulevikku
Olulised ja põnevad uuendused sünnivad vaid siis, kui eri distsipliinide esindajad üksteist inspireerivad.
Näitus „Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku” Kumus kuni 12. I 2014. Kuraatorid Kati Ilves ja Ragne Nukk, kujundanud Raul Kalvo ja Helen Oja, graafilised disainerid Kaarel Nõmmik, Priit Pärle ja Janar Siniloo. Kunstnikud: John Grzinich, Villu Jõgeva, Raul…
Näitus „Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku” Kumus kuni 12. I 2014. Kuraatorid Kati Ilves ja Ragne Nukk, kujundanud Raul Kalvo ja Helen Oja, graafilised disainerid Kaarel Nõmmik, Priit Pärle ja Janar Siniloo. Kunstnikud: John Grzinich, Villu Jõgeva, Raul…
4 minutit
Euroopa biennaal Peterburis
Kümnendast „Manifestast” kõnelevad Hedwig Fijen, Sepake Angiama ja Maria Arusoo.
7 minutit
Nähtamatu tähenduslik vahekiht
Maarit Murka kuraatorinäitus „Nobjekt” Vaalas kuni 8. I 2014 ja isikunäitus „Missioon” riigikogu näitusesaalis kuni 27. XII.
Sotsiaalne kunst nõuab piiri peal kõndimise oskust.
Sotsiaalne kunst nõuab piiri peal kõndimise oskust.
3 minutit
Virginia Woolfi tuba, Nancy Nakamura Ideeriiul
Kadi Estlandi projektiruumis räägitakse päriselust.
4 minutit
„Elavatest piltidest” Uno Loobi ja Johannes Pääsukeseni
Hardi Volmer: „„Elavad pildid” on tõestanud, et meie ajalugu ei kattu „Euroopa ametliku ajalooga”.”
7 minutit
Religioosne kaamos ilmalikus vabariigis
Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid. Koostanud Wilfried Härle ja Thomas-Andreas Põder, tõlkinud Thomas-Andreas Põder. Toimetanud Anne Burghardt. Kujundanud Eve Kask. Sari „Avatud Eesti raamat”. Ilmamaa 2013. 759 lk.
Apostel Matteus kirjutab: „Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp.” Mt 24:14Et Ilmamaa raamatust, religioossest usust ja…
Apostel Matteus kirjutab: „Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp.” Mt 24:14Et Ilmamaa raamatust, religioossest usust ja…
6 minutit
Üks mõte pärandiaasta lõpuks
Kui rääkida Eesti külast, meenuvad esimesena Lahemaa kalurikülad ja Koguva küla Muhu saarel. Need on populaarsed vaatamisväärsused nii eestlaste endi kui väliskülaliste seas. Ega meil maa-arhitektuuriga lood väga hästi ole. Siin-seal võib leida päris ilusaid ansambleid, aga imetlemistväärt terviklikku keskkonda napib. Seepärast tulebki hoolega hoida seda, mis veel alles, ja…
4 minutit
Kõigi loomade suursaadik
Piret Mäeniit on komponeerinud kütkestava elulooromaani.
Piret Mäeniit, Aleksei Turovski ja teised loomad. Vaatluspäevik. Keeletoimetaja Karin Kastehein. Joonistused: Aleksei Turovski, kujundaja Kalle Müller. Tänapäev, 2013. 216 lk.
Piret Mäeniit, Aleksei Turovski ja teised loomad. Vaatluspäevik. Keeletoimetaja Karin Kastehein. Joonistused: Aleksei Turovski, kujundaja Kalle Müller. Tänapäev, 2013. 216 lk.
4 minutit
