2013-44 (3466)
Matroonide tänavalahing
Mängufilm „Tänav Palermos” („Via Castellana Bandiera”, Itaalia-Prantsusmaa-Šveits, 2013, 92 min). Režissöör: Emma Dante. Stsenaarium: Emma Dante, Giorgio Vasta. Osades: Elena Cotta, Emma Dante, Alba Rohrwacher, Renato Malfatti jt.
3 minutit
Rahu atmosfäär
Mängufilm „Mandariinid” (Eesti-Gruusia 2013, 96 min), režissöör ja stsenarist Zaza Urušadze, operaator Rein Kotov, helilooja Niaz Diasamidze, kunstnik Thea Telia, monteerija Alexander Kuranov, produtsendid Ivo Feldt ja Zaza Urušadze. Osades Lembit Ulfsak, Elmo Nüganen, Mihhail Meški, Grigori Nakašidze, Raivo Trass jt. Esilinastus Eestis 31. X Hobujaama tn kobarkinos.
5 minutit
Kreissaega Abhaasias
„Mandariinid” on sõjavastane film, aga ilma pauguta ju patsifismist pikalt ei räägi, see on selge. Nii toovad esimesed minutid otse eestlase mandariiniistanduse värava ette õhku lennanud UAZi koos kolme laibaga. Intsidendi üle elanud, üks grusiin ja üks tšetšeen, jäävad ankrusse mahajäetud eesti küla improviseeritud laatsaretis.
4 minutit
Metsik rännak Eesti unelma südamesse
Intervjuu Eesti nüüdiskunsti festivali „Eesti unelm” („Estonian Dream”) kuraatori Anders Härmiga.Eesti nüüdiskunsti festival „Estonian Dream” Stavangeris kuni 1. XII, kuraator Anders Härm, assisteerivad Kristel Talv (Rogaland kunstsenter) ja Rebeka Põldsam (KKEK).
6 minutit
Ligipääs raamatule peaks olema inimõigus
20. kuni 23. oktoobrini toimus Panamas VI rahvusvaheline hispaania keele kongress, mille alapealkirjaks oli „Hispaania keel raamatus: Atlandi ookeanist Lõunamereni”.
Mario Vargas Llosa manab näole heatahtliku mittemidagiütleva naeratuse, kui tema järel kongressi avatseremoonial poodiumile astunud Nicaragua kirjanik Sergio Ramírez hakkab publiku hingekeeltel mängima niivõrd osavalt, et sügavalt sotsiopoliitiline kõne katkestatakse…
Mario Vargas Llosa manab näole heatahtliku mittemidagiütleva naeratuse, kui tema järel kongressi avatseremoonial poodiumile astunud Nicaragua kirjanik Sergio Ramírez hakkab publiku hingekeeltel mängima niivõrd osavalt, et sügavalt sotsiopoliitiline kõne katkestatakse…
4 minutit
Normaalne eesti ulme
Maniakkide Tänav, Mehitamata inimesed. Toimetanud Eva Luts, llustreerinud Meelis Krošetskin. Fantaasia, 2013. 234 lk
Pakkumise arvustada eesti ulmeraamatut võtsin vastu suurema eelarvamusega, kui mulle au teeks. Seda enam rõõmu valmistas see, et ma olin eksinud. Progress on naljakas asi, usud teda rohkem, kui ei midagi muud, aga kui oma silmaga näed,…
Pakkumise arvustada eesti ulmeraamatut võtsin vastu suurema eelarvamusega, kui mulle au teeks. Seda enam rõõmu valmistas see, et ma olin eksinud. Progress on naljakas asi, usud teda rohkem, kui ei midagi muud, aga kui oma silmaga näed,…
3 minutit
Endaks saamise ootuses igikestev ränd
Aado Lintropi Orus ja mäel. Ilmamaa, 2013.
Antud luulekogust kirjutamist on raske alustada. Jään juba mitmendat tundi hätta. Miks? Ei, mitte selle tõttu, et mul poleks mõtteid, kuid lugedes Aado Lintropi raamatut „Orus ja mäel“ juhtub nii: sa loed luuletuse ära. Jääd mõttesse – ja järsku tekivad sulle pähe pildid, omaette,…
Antud luulekogust kirjutamist on raske alustada. Jään juba mitmendat tundi hätta. Miks? Ei, mitte selle tõttu, et mul poleks mõtteid, kuid lugedes Aado Lintropi raamatut „Orus ja mäel“ juhtub nii: sa loed luuletuse ära. Jääd mõttesse – ja järsku tekivad sulle pähe pildid, omaette,…
4 minutit
Raamatukogu on linna süda
Katkeid Jõgeva linnaraamatukogu 100. aastapäeva puhul peetud ettekandest
Milleks on vaja raamatukogusid? Paslik oleks siin alustada lausega, mis on ekslikult pandud tuntud inglase, sõjaaegse peaministri Churchilli suhu. Nimelt oli sõja ajal plaanitud kultuuri rahastamist kärpida ja selle peale esitanud Churchill oma kuulsa küsimuse: „Aga mille eest me siis üldse võitleme!” Kas…
Milleks on vaja raamatukogusid? Paslik oleks siin alustada lausega, mis on ekslikult pandud tuntud inglase, sõjaaegse peaministri Churchilli suhu. Nimelt oli sõja ajal plaanitud kultuuri rahastamist kärpida ja selle peale esitanud Churchill oma kuulsa küsimuse: „Aga mille eest me siis üldse võitleme!” Kas…
4 minutit
Mis tunne on olla inimene? Moodsalt vanamoodne
Toomas Raudam Ja ära Kafkat unusta! EKSA, 2013. 193 lk
See kummastav raamat on täis elamise ängi. Keerukalt, kuid terviklikult komponeeritud teos on lõppmuljena selge ja lihtne. Ei, see pole täpne. Selget ja lihtsat pole midagi, on vaid imelikud universumi komponendid nagu aeg, olendid ja nende tajud. Nende olendite tajud on…
See kummastav raamat on täis elamise ängi. Keerukalt, kuid terviklikult komponeeritud teos on lõppmuljena selge ja lihtne. Ei, see pole täpne. Selget ja lihtsat pole midagi, on vaid imelikud universumi komponendid nagu aeg, olendid ja nende tajud. Nende olendite tajud on…
3 minutit
TaVa-tulevik, TaVa-minevik, TaVa-olevik
Tallinna Valgusbiennaal 24. XI – 1. XII
Sündigu meie vaimuilmas kujutlus sellest, kuivõrd lõputult keerukad ja sidusad on orgaaniliste olendite vastastikused suhted üksteisega ja oma füüsiliste elutingimustega.Charles Darwin, „Liikide tekkest”, 1859.
Sündigu meie vaimuilmas kujutlus sellest, kuivõrd lõputult keerukad ja sidusad on orgaaniliste olendite vastastikused suhted üksteisega ja oma füüsiliste elutingimustega.Charles Darwin, „Liikide tekkest”, 1859.
4 minutit
Eksperimentaalarhitektuur ja avalik linnaruum
Eestis käsitletakse avalikku linnaruumi kui ratsionaalset ja funktsionaalset ruumi, mida on majanduslikust aspektist lihtne luua ning insenertehnilisest vaatenurgast kerge teostada. Kui tahta leida arhitektoonilisi lahendusi, olgu need siis orgaanilised skulptuurid või avaliku ruumi väikeobjektid, pole täna näiteid kuskilt võtta (välja arvatud Viimsi kooli välisobjekt, kus on tegu kooli kõrvale rajatud…
3 minutit
Vivaldi kui konveierkomponist?
Soome Barokkorkester, Peter Spissky (kontsertmeister), Markku Luolajan-Mikkola (tšello), 9. XI Estonia kontserdisaalis.
Üle hulga aja võttis Eesti Kontsert ette barokisõprade kostitamise: Tallinna väisas Soome Barokkorkester (FIBO) eesotsas tšellisti, orkestri kunstilise juhi ja õhtu solisti Markku Luolajan-Mikkolaga, kes esines Eestis nii tšellosolistina kui gamba-ansambli Phantasm koosseisus viimati möödunud suvel. Kontsertmeistri kohale oli…
Üle hulga aja võttis Eesti Kontsert ette barokisõprade kostitamise: Tallinna väisas Soome Barokkorkester (FIBO) eesotsas tšellisti, orkestri kunstilise juhi ja õhtu solisti Markku Luolajan-Mikkolaga, kes esines Eestis nii tšellosolistina kui gamba-ansambli Phantasm koosseisus viimati möödunud suvel. Kontsertmeistri kohale oli…
2 minutit
Isu maalikunsti järele
Põhjusi, miks Oslost on hakatud rääkima kui ühest nüüdiskunsti tulevikulinnast, on mitu.
6 minutit
Nüüdiskunst kõneleb praegusest maailmast
„Hämmastav, et nii huvitaval nüüdiskunsti projektil on vähe eratoetajaid”.
5 minutit
Oleme rändurid tuulte teel
Arved Paul, Tuulte teel. Eesti autorite helitöid Arved Pauli luulele. Koostanud ja toimetanud Aivi Otsnik, noodigraafika Mattias Aabmets, Toomas Pauli saatesõna, kujundanud Maarja Vannas. EELK Kirikumuusika Liit, 2013. 192 lk.
Me kõik oleme rändurid tuulte teel. Koguni rännusiht võib olla ühine – ikka silmapiiri poole. Kuid igaühele meist on seejuures antud…
Me kõik oleme rändurid tuulte teel. Koguni rännusiht võib olla ühine – ikka silmapiiri poole. Kuid igaühele meist on seejuures antud…
4 minutit
Endiselt ratastel
Eesti Filharmoonia Kammerkoor USAs
Ajal, mil ERSO võidukalt kodumaale naaseb, jätkab Eesti Filharmoonia Kammerkoor dirigent Daniel Reussi juhatusel edukalt tänavust USA turneed, mille tihedam osa on alles ees. Praeguseks on seljatatud lisaks New Yorgi Lincoln Center’ esinemisele a cappella kontserdid imelise akustikaga Põhja-Carolina Durhami Duke’i kiriku kõrgete võlvide all, Washington DCs…
Ajal, mil ERSO võidukalt kodumaale naaseb, jätkab Eesti Filharmoonia Kammerkoor dirigent Daniel Reussi juhatusel edukalt tänavust USA turneed, mille tihedam osa on alles ees. Praeguseks on seljatatud lisaks New Yorgi Lincoln Center’ esinemisele a cappella kontserdid imelise akustikaga Põhja-Carolina Durhami Duke’i kiriku kõrgete võlvide all, Washington DCs…
1 minut
Ooper – ilus ja asotsiaalne?
Intervjuu ooperilavastaja Peter Konwitschnyga
Eelmisel nädalal viibis muusika- ja teatriakadeemia kutsel Eestis praegusaja elav legend, ooperimaailma väsimatu enfant terrible Peter Konwitschny. Ta töötas ooperistuudio üliõpilastega, lavastades stseene Weberi „Nõidkütist”, Verdi „Rigolettost” ja „Traviatast” ning Tšaikovski „Jevgeni Oneginist”. Meie üliõpilased olid motiveeritud ja avatud, muusikaline ettevalmistus oli hästi tehtud (ooperistuudiot juhib Ene…
Eelmisel nädalal viibis muusika- ja teatriakadeemia kutsel Eestis praegusaja elav legend, ooperimaailma väsimatu enfant terrible Peter Konwitschny. Ta töötas ooperistuudio üliõpilastega, lavastades stseene Weberi „Nõidkütist”, Verdi „Rigolettost” ja „Traviatast” ning Tšaikovski „Jevgeni Oneginist”. Meie üliõpilased olid motiveeritud ja avatud, muusikaline ettevalmistus oli hästi tehtud (ooperistuudiot juhib Ene…
8 minutit
Kuhu kadus „Con brio”?
„Con brio” oli aastaid periooditi toimuv noorte interpreetide kontsertkavade ülevaatus Estonia kontserdisaalis, kus autoriteetse komisjoni ja publiku ees võis ennast tulevaseks artisti elukutseks proovile panna. Ulatusliku kava tohtis esineja ise vabalt valida, kusjuures oli oluline mängida sellist repertuaari, mis andis võimaluse näidata end mitmekülgselt ja soodsas valguses. Preemiaks olid esinemisvõimalused…
2 minutit
Kõlab kiibistatud muusika
Hiljuti vaidlesin Facebookis tuttavate muusika- ja meediainimestega päevakohasel teemal: kas on põhjendatud eraldada väärtuslikku täheruumi arvuti- ja videomängude tutvustustele ajalehe kultuuriküljel, mille ainest on traditsiooniliselt määratletud muu hulgas selliste nimetajate kaudu nagu kirjandus, film, arhitektuur ja teadus? Vastus küsimusele sõltub lõpuks sellest, kui avaralt (kitsarinnaliselt või laialivalguvalt) määratleda kultuuri ning…
2 minutit
Marina Carra: „Olen vana kooli esindaja ja usun, et kunstnikuks sünnitakse.”
Näidendi „Kassirabal” autor käis Tallinnas vaatamas Madis Kalmeti lavastust.
Tallinna Linnateatri kutsel külastas novembri teisel nädalavahetusel Eestit iiri nüüdisaja üks tunnustatumaid näitekirjanikke Marina Carr (49), et vaadata Madis Kalmeti lavastuses oma näidendi „Kassirabal” („By the Bog of Cats …”) esietendust.
Räägime juttu Tallinna Linnateatris, kus mõne tunni pärast algab teie näidendi „Kassirabal”…
Tallinna Linnateatri kutsel külastas novembri teisel nädalavahetusel Eestit iiri nüüdisaja üks tunnustatumaid näitekirjanikke Marina Carr (49), et vaadata Madis Kalmeti lavastuses oma näidendi „Kassirabal” („By the Bog of Cats …”) esietendust.
Räägime juttu Tallinna Linnateatris, kus mõne tunni pärast algab teie näidendi „Kassirabal”…
8 minutit
See on nüüd
„Kolmapäev” ei ole kerge vaatamine, kuid seda olulisem lavastus.
Teatri NO99 „Kolmapäev”, lavastaja ja kunstnik Lauri Lagle, muusikalised kujundajad Mihkel Tomberg, Hendrik Kaljujärv ja trupp, kostüümikunstnik Ene-Liis Semper, valguskujundaja Siim Reispass. Mängivad Eva Klemets, Inga Salurand, Kaie Mihkelson ja Mari Abel. Esietendus 2. XI teatris NO99.
Kodutee kestvuse mõõtühikuks on rutiin. Tühikuks…
Teatri NO99 „Kolmapäev”, lavastaja ja kunstnik Lauri Lagle, muusikalised kujundajad Mihkel Tomberg, Hendrik Kaljujärv ja trupp, kostüümikunstnik Ene-Liis Semper, valguskujundaja Siim Reispass. Mängivad Eva Klemets, Inga Salurand, Kaie Mihkelson ja Mari Abel. Esietendus 2. XI teatris NO99.
Kodutee kestvuse mõõtühikuks on rutiin. Tühikuks…
4 minutit
Musta luige tiivalöök Kassiraba püünispaeltes
„Kassirabal” on tugev ansamblilavastus, tulvil pingestatud partnerlust, kirglikke äärmuslikke stseene.
Tallinna Linnateatri „Kassirabal”, autor Marina Carr, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov ja valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Elisabet Reinsalu, Priit Võigemast, Anna Aurelia Kangur, Aurora Aleksandra Künnapas, Anne Reemann, Piret Kalda, Külli Teetamm, Allan…
Tallinna Linnateatri „Kassirabal”, autor Marina Carr, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov ja valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Elisabet Reinsalu, Priit Võigemast, Anna Aurelia Kangur, Aurora Aleksandra Künnapas, Anne Reemann, Piret Kalda, Külli Teetamm, Allan…
5 minutit
Lekkiv sõnavabadus
Lord Northcliffe’ilt pärineb kuulus ütlus: uudis on see, mida keegi üritab varjata, kõik muu on reklaam. Ajakirjanduse ülesanne on võimult tekk pealt ära tõmmata ja nähes selle all kuritarvitusi, ohtu või ebaeetilisust, neid rahvale kirjeldada. Ajakirjandus täiendab ja tasakaalustab võimu nagu valvekoer, kes pätile hambad kannikasse lööb.
7 minutit
Teekond pimedusse
(Teatri)reisikiriTeater on pimedus. See musta laega ja musta põrandaga ja mustade seintega must auk. Juba tänaval hakkab ta kasvama, juba su südames ja kõigi südametes, kes vastu tulevad selles linnas, parfüümipahvakuid maha jättes, sest nemadki on teel sinnasamasse, veel pimedamasse pimedusse kui see siin. Sest on aeg. On õhtu, kell…
4 minutit
„Free Range”. Moratoorium ja kustutatud stseenid
Võiks ju olla mingi järjepidevus ka kultuurikajastuses. Nüüd, kui Veiko Õunpuu kolmanda kinofilmi „Free Range” linastumisest on mõni kuu möödunud ja teos asetub režissööri loomingus veidike kainemale positsioonile, oleks aeg teha omalt poolt kokkuvõte. Filmi kaasstsenaristina.
9 minutit
Naistevastase vägivalla elukaar
Pesumasinavooliku ühiskondlik mõjuKui ma veel väike ja nõrk olin, peksis ema mind kõige rohkem just vana pesumasina voolikuga. See oli aeg, kui pesumasinatel oli vee väljavooluks eraldi ühendatav kummivoolik, selline sooniline beebirandme läbimõõduga lohv. See on elastne, raske, samal ajal seest tühi ega jäta jälgi. Mu tädipoega peksti kodus ja…
4 minutit
Tõrksa feminismiikooni lahkumine
Doris Lessingi vastuolulisest suhtumisest feminismi räägivad ka järelhüüded. Le Monde kutsub teda „feminismiikooniks, kes vihkas etikette”, El País leiab, et ta esindas enesekriitilisi feministe. New York Times jälle nendib, et kuigi Lessingi romaanid ja lühijutud käsitlevad feministliku liikumise keskseid küsimusi, olid tema enda sõnumid feministidele teravad. „Asjad on muutunud valgete,…
2 minutit
Idioodid kultuuri kallal
Sõnake „idioot” pärineb kreeka keelest ja tähistas algupäraselt neid, kes elasid eraelu väljaspool head seltskonda ning avalikke ameteid. Seisus, mis ka tänapäeva Eestis – ja tegelikult kogu maailmas – haarab üsna laia inimhulka. Neile vastandub eliit, seltskondlik, majanduslik ja poliitiline, keda kirjeldavad eksklusiivsed omadused, näiteks ligipääs haridusele, infole või rahale,…
2 minutit
Peatoimetaja läbikukkumine
Mul ei ole kunagi raskusi Kristuse surnust ülestõusmisse uskumisega. 17aastaselt tegin südamemassaaži ja kunstlikku hingamist oma isale. Pumpasin keha, mis veel mõni minut tagasi oli lõbusalt aevastanud ja hinganud, pumpasin, tegin suust suhu hingamist, teades, et kõik on asjata; ma pumpasin ja ootasin, et tuleks arst, tuleks ja ütleks, et…
4 minutit
