Hoidu rongi eest!
Riik pidutses. Rahvas ka. Massiüritusi toimus ja toimub igale maitsele. Prassimise kõrvale algasid ka demokraatliku riigi elukorralduse ja enesepuhastamise elutähtsad toimingud, nimelt omavalitsuse volikogudesse kandideerijate registreerimiseks esitamine. Teisipäeval peetud traditsioonilises kõnes hoiatas…
3 minutit
Omavalitsused – valitute lüpsilehmad või kohaliku elu arendajad?
Maksumaksja arvel loodud kohalikust „toiduahelast” on saanud teatud kontingendile nii elatusallikas kui eluviis.
13 minutit
Muutuvatest elustiilidest sotsialismijärgses Eestis
Läänes oli elustiili kontseptsiooni kasutuselevõtmise tõukeks eelkõige 1960. aastatel alguse saanud kultuuriline muutus. Eesti ja endiste sotsialismimaade puhul võib nn elustiilituru avanemisest rääkida alates 1990. aastatest.
Airi-Alina Allaste (toim), Back in the West. Changing Lifestyles in Transforming Societies. Peter Langi Grupp, 2013. 265 lk.
Airi-Alina Allaste (toim), Back in the West. Changing Lifestyles in Transforming Societies. Peter Langi Grupp, 2013. 265 lk.
5 minutit
Parandus ja repliik
Parandus ja repliikOlari Koppel osutab õigesti, et olen Sirbis ilmunud „Eesti Inimarengu aruande” arvustuses esitanud ebatäpse sõnastuse majandusliku ebavõrdsuse kohta Eestis.
1 minut
Barbar ja esteet Johannes Semper
Johannes Semper, Päevaraamatud. Toimetanud Katre Ligi. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2013. 422 lk.
Johannes Semperi (1892–1970) säilinud päevaraamatute ilmumine trükis tundub pigem üllatuse kui pikisilmi oodatud sündmusena. Tegemist ei ole pealegi tervikliku ega ühtlase tekstikogumi, vaid kolme nii ühiskondlikult taustalt kui isikliku elu varjundeilt erineva etapi ajastu kliimat järgivas stiilis dokumenteerimisega.
Johannes Semperi (1892–1970) säilinud päevaraamatute ilmumine trükis tundub pigem üllatuse kui pikisilmi oodatud sündmusena. Tegemist ei ole pealegi tervikliku ega ühtlase tekstikogumi, vaid kolme nii ühiskondlikult taustalt kui isikliku elu varjundeilt erineva etapi ajastu kliimat järgivas stiilis dokumenteerimisega.
5 minutit
Uskuda uskumatut
Nikolai Baturini hilisloomingu põhjal
Kirjanik Nikolai Baturini romaanilooming on olemuselt justkui üksainuke suur ja totaalne liialdus ehk hüperbool, mis pihustub uuriva luubi all tohutuks hulgaks väiksemateks hüperboolideks. Nii vormiliste kui sisuliste liialduste abil loob Baturin väljamõeldise, õigemini läbi romaanide kestva väljamõeldiste süsteemi, ebatõelise aegruumi ehk avarilma, mis tahab otsustavalt olla midagi muud kui harjumuspärase tegelikkuse peegeldus.
Kirjanik Nikolai Baturini romaanilooming on olemuselt justkui üksainuke suur ja totaalne liialdus ehk hüperbool, mis pihustub uuriva luubi all tohutuks hulgaks väiksemateks hüperboolideks. Nii vormiliste kui sisuliste liialduste abil loob Baturin väljamõeldise, õigemini läbi romaanide kestva väljamõeldiste süsteemi, ebatõelise aegruumi ehk avarilma, mis tahab otsustavalt olla midagi muud kui harjumuspärase tegelikkuse peegeldus.
6 minutit
Eesti Keele Erakond valis Vadi
Laupäeval, 17. augustil anti Alatskivil Liivi muuseumis välja järjekordne auhind, pärjati eesti kirjanik aastal 2013. Kolmandat aastat korraldatud ürituse eesmärk on selgitada välja aasta parima proosateose kirjutanud autor. Tänavu esinesid üritusel Mare Sabolotny, P. I. Filimonov, Peeter Helme, Urmas Vadi ja Reet Kudu.
1 minut
Paar pajatust Udo Kolgist ja rahvaluulest
Sõnavõtt tuntud tartlase ja rahvaluuleõppejõu, Werneri kohviku vaimsuse ühe ehedama kehastaja Udo Kolgi (1927–1998) raamatu „Folkloori olemust otsides” esitlusel.
Udo Kolgi matus Raadi kalmistul oli üks kurvemaid matuseid, kus mul on tulnud käia. Oli tunne, et kõik meie vestlused ja vaidlused on just kõige põnevama koha pealt katkenud. Muidugi, inimese elus kipub ju…
Udo Kolgi matus Raadi kalmistul oli üks kurvemaid matuseid, kus mul on tulnud käia. Oli tunne, et kõik meie vestlused ja vaidlused on just kõige põnevama koha pealt katkenud. Muidugi, inimese elus kipub ju…
3 minutit
Metsaülikool aastatel 1983–2005
Metsaülikool 1983–2005. Toimetanud Tiina Kirss, albumi komitee: Lilian Puust, Tiia Remmelkoor, Olev Träss, Vello Soots. Peakujundaja Marcus Kolga, talitaja Inga Eichenbaum. Kaanel Osvald Timmase maal. Kotkajärve Metsaülikool, 2013. 505 lk.
Pealkirja „Metsaülikool 1983–2005” all on pärast hoolikat tööd ilmunud metsaülikooli teine album uhkes kujunduses, paljude fotodega, mitmete nende aastate jooksul peetud oluliste ettekannetega ning põhjaliku…
Pealkirja „Metsaülikool 1983–2005” all on pärast hoolikat tööd ilmunud metsaülikooli teine album uhkes kujunduses, paljude fotodega, mitmete nende aastate jooksul peetud oluliste ettekannetega ning põhjaliku…
5 minutit
Lavaline kameeleon Antonia Baehr
Augusti tantsufestivalil etenduva lavastuse „Abecedarium Bestiarium” autor, Berliinis tegutsev koreograaf Antonia Baehr lammutab piire kunstniku ja tema lavavälise isiku ning sugude vahel.
3 minutit
Noorelt õpitud nõtrus
Ugala „Vanades ja noortes” pole Tammsaare teoseid julgelt tõlgendatud, vaid need algmaterjaliga võrreldes põhjendamatult üle-elusuuruseks paisutatud. „Üle-elus” Tammsaare pole aga elus Tammsaare, vaid topis.
Viljandi Ugala „Vanad ja noored”, autor Anton Hansen Tammsaare, dramatiseerijad Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, lavastaja Vallo Kirs, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, valguskunstnik Villu Konrad. Mängivad Luule Komissarov, Peeter Jürgens,…
Viljandi Ugala „Vanad ja noored”, autor Anton Hansen Tammsaare, dramatiseerijad Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, lavastaja Vallo Kirs, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, valguskunstnik Villu Konrad. Mängivad Luule Komissarov, Peeter Jürgens,…
8 minutit
Prohvet laevas, laev põhjas
Ohtu, et jutlusetegijatest puudust tuleb, Eestis küll ei ole.
Albu valla „Prohvet Maltsvet”, autor Eduard Vilde, lavastaja Ingomar Vihmar, helilooja Ardo Ran Varres, kunstnik Illimar Vihmar, liikumisjuht Svea Sööt. Mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Liina Tennosaar, Evelin Võigemast, Märt Avandi, Mihkel Kabel, Janek Joost, Margo Mitt. Esietendus 17. VII Albu Kukenoosi viljaaidas.
Albu valla „Prohvet Maltsvet”, autor Eduard Vilde, lavastaja Ingomar Vihmar, helilooja Ardo Ran Varres, kunstnik Illimar Vihmar, liikumisjuht Svea Sööt. Mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Liina Tennosaar, Evelin Võigemast, Märt Avandi, Mihkel Kabel, Janek Joost, Margo Mitt. Esietendus 17. VII Albu Kukenoosi viljaaidas.
4 minutit
Kõva lastemuusikali pehmed väärtused
Leelo Tungla ja Olav Ehala koguperemuusikal „Arabella”: dirigent Elmo Tiisvald, lavastaja Margus Kasterpalu, koreograaf Oleg Titov, kunstnik Rosita Raud. Osades Maria Soomets, Hannes Kaljujärv, Rain Simmul, Andero Ermel, Tanja Mihhailova, Priit Volmer jt ning Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester. Maailma esiettekanne 13. VIII Birgitta festivalil.
Lastel oli isegi lõbus läbi laussaju kloostri varemetesse paterdada. „Üleval on…
Lastel oli isegi lõbus läbi laussaju kloostri varemetesse paterdada. „Üleval on…
3 minutit
Muusika väärtuspüramiidi konstrueerimine
Evi Arujärve „Kui väärtuspüramiid on kummuli. Või kas ikka on?” on viimasel ajal Sirbis ilmunud muusikalise kõrgkultuuri temaatikat käsitlevatest artiklitest juba kolmas ning sellisena väga teretulnud.* Paraku tuleb möönda, et teises lõigus tolerantsena mõjuvale tõdemusele „. . . . tegelikult me ju teame kõik, et muusikakultuur on rikas ja mitmekesine, põimumisi tulvil tervik” järgneb siiski…
5 minutit
Vastuseks Virgo Sillamaale
Kahju, et autoril jäi märkamata, et minu artikli teljeks oli soov ühe kunstliku vastasseisu asemel rõhutada muusikavaldkondade inimlikku ühisosa. V. Si artiklis on väiteid, millega saab ainult nõus olla. Näiteks see, et muusikat saab liigitada mitmeti, sh ka valdkondade piire ületades. Ka nii, nagu pakub V. S., ja veel sajal moel. Või et muusika saab…
2 minutit
Ootamatu külastus
Orchestra Ensemble Kanazawa, solist Marcel Johannes Kits (tšello), dirigent Mihkel Kütson, 15. VIII Estonia kontserdisaalis.
2 minutit
Poognata ja mööndusteta
Tõnis Leemetsa (elektrikitarr) kontsert „Senza arca” („Poognata”), kavas Benjamin Britteni ja Mati Kuulbergi tšelloteoste seaded elektrikitarrile. 15. VIII Tallinna raekojas.
2 minutit
Meistrid ja noored talendid
Tänavuse rahvusvahelise orelifestivali (1. – 11. VIII) avas oreliöö Niguliste kirikus: seitse kontserti, nende vahel filmikaadrid Nigulistest ja loengud muuseumivaradest (lektor Tarmo Saaret). Orelit mängisid Andres Uibo, Anna Karpenko (Moskva), Peter van Dijk (Holland), Ines Maidre (Eesti/Norra), Piret Aidulo, Deniss Kasparovitš ja Ulla Krigul. Alustati kell 21.59 kolmesaja kuulajaga ja lõpetati 4.59 kolmekümne vastupidavamaga.
6 minutit
Kas loodususk?
Näitus „Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal” Tartu Kunstimuuseumis kuni 12. I 2014. Kuraatorid Tõnis Tatar ja Reeli Kõiv. Kataloog ilmub septembris.
Eestis (nagu ka Ameerikas ja paljudes muudes paikades maakeral – kuigi enam mitte väga sageli tihedalt asustatud ja usinalt ning pikaajaliselt haritud Lääne-Euroopas) on tõepoolest veel tänapäevalgi rohkelt võimalusi minna kultiveerimata loodusmaastikku, nautida selle mitmekesiseid vormileide: minna…
Eestis (nagu ka Ameerikas ja paljudes muudes paikades maakeral – kuigi enam mitte väga sageli tihedalt asustatud ja usinalt ning pikaajaliselt haritud Lääne-Euroopas) on tõepoolest veel tänapäevalgi rohkelt võimalusi minna kultiveerimata loodusmaastikku, nautida selle mitmekesiseid vormileide: minna…
5 minutit
Pariisi kooliga Viljandi maalimees
Juhan Muksi kunsti tutvustab näituse kuraator Ülle Kruus.
Näitus „Viljandi maalimees Juhan Muks (1899–1983)” Adamson-Ericu muuseumis kuni 1. IX. Kuraator Ülle Kruus, kujundaja Inga Heamägi, graafiline kujundaja Kätlin Tischler, publikuprogrammi autor Liis Kibuspuu.
Näitus „Viljandi maalimees Juhan Muks (1899–1983)” Adamson-Ericu muuseumis kuni 1. IX. Kuraator Ülle Kruus, kujundaja Inga Heamägi, graafiline kujundaja Kätlin Tischler, publikuprogrammi autor Liis Kibuspuu.
4 minutit
Kandideerige, noored kunstnikud!
Adamson-Ericu noore kunstniku stipendiumist räägib žürii esinaine Ingrid Lepp.
3 minutit
Repliik: „Eesti maal läbi aegade”
Ants Juske, kõige noorem kunstnik, kelle oled oma raamatusse „Eesti maal läbi aegade” võtnud, on 1966. aastal sündinud Peeter Allik. Miks oled jätnud täielikult välja viimase 15, isegi 20 aasta jooksul meie kunsti tulnud noored maalikunstnikud? Kas Eesti maal lõppes sinu arvates 1990ndate keskpaigas?
1 minut
Maalikunstist läbi aegade
1990ndate ägedaima maalikunsti torkija Ants Juske album Eesti maalikunstist.
5 minutit
Mitte kõik, kes uitavad, ei ole eksinud
Eelmisel nädalavahetusel, 15. kuni 17. augustini esmakordselt toimunud valdkondadevaheline linnafestival UIT lubas festivalikülalised viia Tartu avastamata kohtadesse ja see ka õnnestus – üritusi jätkus Hiinalinnast Aardlani ning ka ava- ja lõpupidu olid harjumuspäraste kohtade asemel Sõpruse silla all ja Tartu raudteejaamas.
5 minutit
Tartu loomine
Koha identiteedi kujundamisel on arhitektuuri kõrval oluline seal viibijate kogemus, kirjutab Klaske Maria Havik oma artiklis „Kohaspetsiifilise tegutsemise suunas – mõtisklusi koha identiteedist”.1 Koha all on siin mõistetud väikest kvartalit või majahoovi, ent tasub mõelda laiemalt: koha identiteediloome on otseselt seotud linnaosa ning kogu linna funktsiooni ja mainekujundusega. Näiteks Tartu linnas tegutsevate Supilinna ja Karlova seltsi tegevus oma…
5 minutit
Thor Heyerdahl ja dramatiseeritud tegelikkus
Mängufilm „Kon-Tiki” (Suurbritannia-Norra-Taani-Saksamaa-Rootsi 2012, 118 min), režissöörid Joachim Rønning ja Espen Sandberg, stsenaristid Petter Skavlan ja Allan Scott. Osades Pål Sverre Hagen, Anders Baasmo Christiansen, Tobias Santelmann, Gustaf Skarsgård, Jakob Oftebro, Odd Magnus Williamson jt.
Kui Joachim Rønning ja Espen Sandberg tegid 2008. aastal tõsielulise mängufilmi „Max Manus”, loo Teise maailmasõja ajal edukalt…
Kui Joachim Rønning ja Espen Sandberg tegid 2008. aastal tõsielulise mängufilmi „Max Manus”, loo Teise maailmasõja ajal edukalt…
6 minutit
Usk, lootus, armastus
Kolm filmi on sisulise ülesehituse ja vormivaliku poolest ühtsed, triloogia on algusest peale tehtud selge plaaniga.
Mängufilm „Paradiis – lootus” („Paradies: Hoffnung”, Austria-Saksamaa-Prantsusmaa 2013, 100 min), režissöör Ulrich Seidl, stsenaristid Ulrich Seidl ja Veronika Franz, operaatorid Wolfgang Thaler ja Ed Lachman. Osades Melanie Lenz, Verena Lehbauer, Joseph Lorenz, Michael Thomas, Viviane Bartsch jt. Linastub kinos Sõprus, Hobujaama…
Mängufilm „Paradiis – lootus” („Paradies: Hoffnung”, Austria-Saksamaa-Prantsusmaa 2013, 100 min), režissöör Ulrich Seidl, stsenaristid Ulrich Seidl ja Veronika Franz, operaatorid Wolfgang Thaler ja Ed Lachman. Osades Melanie Lenz, Verena Lehbauer, Joseph Lorenz, Michael Thomas, Viviane Bartsch jt. Linastub kinos Sõprus, Hobujaama…
4 minutit
Piibel Eestis filmilinal
Teabefilm meie maarahva ja piibli kokkupuutest tuhande aasta vältel.
Dokumentaalfilm „Piibel Eestis” (Eesti Piibliselt 2013, 28 min), stsenaristid ja toimetajad Mart Rannut ja Jaan Bärenson. Operaator, monteerija ja kunstnik Mati Schönberg, tegevprodutsent Piret Toomvap-Schönberg. Esilinastus 10. VI 2013 Mustpeade majas.
Dokumentaalfilm „Piibel Eestis” (Eesti Piibliselt 2013, 28 min), stsenaristid ja toimetajad Mart Rannut ja Jaan Bärenson. Operaator, monteerija ja kunstnik Mati Schönberg, tegevprodutsent Piret Toomvap-Schönberg. Esilinastus 10. VI 2013 Mustpeade majas.
4 minutit
Saksamaal valmib maailma võimsaim röntgenlaser
Juuni alguses jooksis teadusuudistest läbi informatsioon, et Saksamaal Schenefeldis on lõpule jõudnud tööd võimsa teaduskompleksi, röntgenlaseri European XFEL tunnelisüsteemi (kogupikkusega 5,8 km) rajamisel. Millega on tegemist? Kas ja kuidas Eesti teadlased asjasse puutuvad?
5 minutit
Provokatiivne disaini-innovaatika Pariisis
Kuni 1. septembrini näeb Pariisis Seine’i vasakkaldal paiknevas Edf-fondis1 disaini-innovaatika näitust „Elus” („En Vie / Alive”),2 mis keskendub biotehnoloogia vahendite abil mööbli ja aksessuaaride kasvatamisele.
2 minutit
Hüpersilmus ja sukeltunnel
12. augustil ilmus tehnoloogiauudiste portaalis Wired uudis selle kohta, et firmade Tesla Motors ja Space X kurikuulus juht Elon Musk1 on San Francisco ja Los Angelese vahelise liikluse jaoks välja pakkunud hüpoteetilise Hyperloop- ehk nn hüpersilmuse süsteemi.2 Väike arvutus näitas, et kui sama lahendust kasutada Rail Balticu puhul, läheb see maksma ligikaudu 12 miljardit eurot…
4 minutit
Linnatänava 1:1 makett Mere puiestee näitel
30. augustist kuni 1. septembrini leiab Tallinnas Mere puiesteel aset üks omamoodi linnaruumi sekkumine. Eesti Arhitektide Liidu (EAL) noortekogu plaanib Mere pst Inseneri tänava ja Kanuti…
4 minutit
