2013-27 (3448)
Ise maja tegija
Tehnika areng liigub edasi sinnapoole, kus igaühele on kättesaadavad teadmiste-oskuste mahukad lahendused. Vabadisain, mis on kättesaadav olnud elektroonika, mehaanika ja põllumajandustehnika alal, on nüüd Wikihouse’i algatusega jõudnud ehitusse ja arhitektuuri. Wikihouse’i asutaja, arhitekt Alastair Parvin argumenteerib vajadust muuta laialt kättesaadavaks esteetiliste, funktsionaalsete ning vastupidavate hoonete joonised ja valmistusõpetused. Sellise teabe…
2 minutit
pealelend: Tiit Sild, arhitekt
Arhitekt ja arhitektuurikaubamaja idee algataja TIIT SILD, te olete edendanud hoonete arhitektuursete lahenduste turustamist Arhitektuurikaubamaja kaudu. Kuidas sellega läinud on? Kas huvilisi ja ostjaid on?
2 minutit
Sõnad, sõnad …
Tõeliseks mõtlemiseks jääb järjest vähem aega. Inimese ladinakeelne üldnimi, mille ta ise endale kunagi on andnud, on Homo sapiens – arukas, mõtlev inimene. Selle tänapäevane liik on enda nimetuseks võtnud Homo sapiens sapiens. Kuid nähes, mida ta teeb ja kuhu läheb, tekib küsimus: kas ta ikka väärib oma nimetust?
Vastuse saamiseks…
Vastuse saamiseks…
7 minutit
Mida oodata poliitikult, kelle mõte kiilus kinni KGB-ajastul?
Eestis on reaktsioon NSA luureskandaalile olnud üsnagi leige, eriti riigijuhtide poolelt. Põhjusi ei tasu siin otsida kaugelt. Sel ajal kui Lääne demokraatlik ühiskond võitles omale aastasadade jooksul välja õiguse kirjavahetuse privaatsusele ja eraelule, olime meie riigi ja rahvusena alles tärkamas või mõne autokraatliku võõrvõimu käpa ja silma all.
Poliitikas hakkab põlvkonnavahetus…
Poliitikas hakkab põlvkonnavahetus…
9 minutit
Suhe kui kustumine
Mängufilm „Enne keskööd” („Before Midnight”, US A 2013, 109 min), režissöör ja stsenarist Richard Linklater, peaosatäitjad ja kaasstsenaristid Ethan Hawke ja Julie Delpy. Linastub kinos Artis.
Juba oma loometöö algusest saadik on Richard Linklater olnud üksjagu ebatavaline režissöör ameerika filmimaastikul. Vormiliselt uuendusmeelsete („Salapärane vaatleja” – „Scanner Darkly”) ja sisult teravalt…
Juba oma loometöö algusest saadik on Richard Linklater olnud üksjagu ebatavaline režissöör ameerika filmimaastikul. Vormiliselt uuendusmeelsete („Salapärane vaatleja” – „Scanner Darkly”) ja sisult teravalt…
3 minutit
Nõukogude võimust ja matkapisikust. Kergemeelsetest naistest kah
Toivo Tootsen, Kott seljas ümber „kodumaa”. Go Group, 2013. 282 lk.
Ülo ja Toivo Tootsen, Maa ja mere peal. Eesti Raamat, 1970. 294 lk.
Tunnistan ausalt, et suhtusin sellesse raamatusse eelarvamusega. Toivo Tootsen pole ajakirjanikuna kunagi olnud terava sõnaga, pigem selline ettevaatlik laveerija. Juhtis aastakümneid Eesti Raadio meelelahutussaadete toimetust, aga seal oli…
Ülo ja Toivo Tootsen, Maa ja mere peal. Eesti Raamat, 1970. 294 lk.
Tunnistan ausalt, et suhtusin sellesse raamatusse eelarvamusega. Toivo Tootsen pole ajakirjanikuna kunagi olnud terava sõnaga, pigem selline ettevaatlik laveerija. Juhtis aastakümneid Eesti Raadio meelelahutussaadete toimetust, aga seal oli…
5 minutit
Uskumatu, mis juhtus Suhkrumehega
Dokumentaalfilm „Suhkrumeest otsides” („Searching for Sugar Man”, RootsiSuurbritannia-US A 2012, 86 min), režissöör ja stsenarist Malik Bendjelloul, operaator Camilla Skagerström. Osades Stephen Sugar Segerman, Sixto Rodriquez, Dennis Strydom, Mike Theodore jt. Linastub kinos Sõprus, Hobujaama tn kobarkinos ja Tartu kinos Ekraan.
Eelmisel reedel kinos Sõprus meil esmalinastunud Alžeeria juurtega rootslase Malik…
Eelmisel reedel kinos Sõprus meil esmalinastunud Alžeeria juurtega rootslase Malik…
4 minutit
Sest sa oled seda väärt
Mängufilm „Bling Ring” („The Bling Ring”, US A-Suurbritannia-Prantsusmaa-Saksamaa- Jaapan 2013, 90 min) režissöör ja stsenarist Sofia Coppola, stsenarist Nancy Jo Sales. Osades Katie Chang, Israel Broussard, Emma Watson jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
I
Sofia Coppola film „Bling Ring” baseerub tõsielusündmustel. 2008. aastal murdis noortekamp järjepanu Hollywoodi kuulsuste kodudesse ja röövis…
I
Sofia Coppola film „Bling Ring” baseerub tõsielusündmustel. 2008. aastal murdis noortekamp järjepanu Hollywoodi kuulsuste kodudesse ja röövis…
8 minutit
Nüüdiskunsti kõrvalnähud
Rühmanäitus „Kõrvalnähud” Eesti kaasaegse kunsti muuseumis 23.VI – 28. VII , kuraatorid Laura Kuusk ja Pascale Riou. Kunstnikud Francis Alÿs, Serge Comte, Clôde Coulpier, Fabrice Croux, Stéphane Déplan, David Evrard, Aleksandra Galkina, Mathijs van Geest, Ivars Grāvlejs, Jiří Kovanda, Laura Kuusk, Eva Labotkin, Camille Laurelli, Gerwin Luijendijk, Marko Mäetamm, Luc…
4 minutit
Vinogradovi esteetiline tõetunnetus
Valeri Vinogradovi näitus „Ninotschka” Tallinna Kunstihoones kuni 11. VIII .
Kuidas kirjeldada Valeri Vinogradovi kunsti ligitõmmet? On see maalipindade intelligentsus või nende keerukusastme salapära? Täielik õlimaali valdamine? Kas maalitehnika jaatab elulähedust või välistab selle? Kunstihoone näitusel „Ninotschka” on esteetikal päris mitu funktsiooni. Need on hoomatavad skaalal tehnika ülimuslikkusest elu satiirini. Küsimust,…
Kuidas kirjeldada Valeri Vinogradovi kunsti ligitõmmet? On see maalipindade intelligentsus või nende keerukusastme salapära? Täielik õlimaali valdamine? Kas maalitehnika jaatab elulähedust või välistab selle? Kunstihoone näitusel „Ninotschka” on esteetikal päris mitu funktsiooni. Need on hoomatavad skaalal tehnika ülimuslikkusest elu satiirini. Küsimust,…
6 minutit
Kaljo Põllu mütoloogilised Eesti maastikud
Kaljo Põllu „Eesti maastikud” Kumu IV korrusel kuni 6. X. Kureerinud Anne Untera, kujundanud Villu Plink ja graafiliselt kujundanud Kätlin Tischler.
Kaljo Põllu tegevus ühendab endas vastandlikke tendentse: nii omal ajal radikaalseid kunstieksperimente kui ka soome-ugri pärandi uurimist. Viimases ei väljendu Jaak Kangilaski klassifikatsiooni järgi enam kosmopoliitne avangardi-, vaid rahvuslik-konservatiivne diskursus,…
Kaljo Põllu tegevus ühendab endas vastandlikke tendentse: nii omal ajal radikaalseid kunstieksperimente kui ka soome-ugri pärandi uurimist. Viimases ei väljendu Jaak Kangilaski klassifikatsiooni järgi enam kosmopoliitne avangardi-, vaid rahvuslik-konservatiivne diskursus,…
5 minutit
Pärnust, graafikast ja kunstipublikust
„In Graafika” festival Pärnu muuseumis, Pärnu Kunstnike majas, keskraamatukogus, Pärnu keskuse kaubanduskeskuses, Endla teatri kohvikus ja palmisaalis, TÜ Pärnu kolledžis ja linnaruumis kuni 30. VII . Kunstnikud Jaan Klõšeiko, Tõnis Laanemaa, Leonhard Lapin, Raul Meel, Peeter Allik, AivarKurvits, Mari Prekup, Toomas Kuusing, Anonymous Boh, Anna-Kaisa Vita, Taavi Villak, Johan Elm,…
3 minutit
Tänavakunst raami sees ja selle ümber
Tänavakunstifestival „Sõnum seinal” Pärnu Pühavaimu tn 17 hoone sees ja ümbruses 10. – 14. VIII . Festivali raames toimub mitmeid eriilmelisi ettevõtmisi: osa Pühavaimu 17 hoone välisfassaadist kaetakse Soome tänavakunstirühmituse Multicoloured Dreams mural’iga, hoone aknaraamid täidetakse konkursi läbinud kunstnike töödega, Lydia Koidula parki tuleb „Kunstiklassika allee”, kus eksponeeritakse eesti kunstiklassika…
2 minutit
Uusooper Naissaarel sündinud leiutajast
Dominy Clementsi ooper „Valgustatud pimedusejünger” Noblessneri valukojas
Noblessneri valukojas (vt reklaam lk 28) tuleb lavale ooper Naissaarel sündinud leiutajast Bernhard Schmidtist, kelle nimi on astronoomia ajaloos auväärsel kohal. Jaan Kross kirjutab temast oma romaanis „Vastutuulelaev”, ent vaatamata ebatavalisele ja värvikale eluloole ei ole Schmidt oma sünnimaal nii tuntud kui võiks. Nargeni…
Noblessneri valukojas (vt reklaam lk 28) tuleb lavale ooper Naissaarel sündinud leiutajast Bernhard Schmidtist, kelle nimi on astronoomia ajaloos auväärsel kohal. Jaan Kross kirjutab temast oma romaanis „Vastutuulelaev”, ent vaatamata ebatavalisele ja värvikale eluloole ei ole Schmidt oma sünnimaal nii tuntud kui võiks. Nargeni…
3 minutit
Sünnipäev eriti suure ja ahvatleva programmiga
XX Haapsalu vanamuusikafestival
The Tallis Scholars (Inglismaa), Tallinna Barokkorkester, Studio Vocale, Haapsalu festivali koor, Daimonion (Šveits), Phantasm (Inglismaa) jt 3. – 7. VII Haapsalu toomkirikus, Jaani kirikus ja kuursaalis.
Haapsalu vanamuusikafestival on saanud kahekümne-aastaseks. Kunstilise juhi Toomas Siitani Haapsalu toomkirikus 1994. aastal esimest korda ellu kutsutud festival pidas sünnipäeva eriti suure ja…
The Tallis Scholars (Inglismaa), Tallinna Barokkorkester, Studio Vocale, Haapsalu festivali koor, Daimonion (Šveits), Phantasm (Inglismaa) jt 3. – 7. VII Haapsalu toomkirikus, Jaani kirikus ja kuursaalis.
Haapsalu vanamuusikafestival on saanud kahekümne-aastaseks. Kunstilise juhi Toomas Siitani Haapsalu toomkirikus 1994. aastal esimest korda ellu kutsutud festival pidas sünnipäeva eriti suure ja…
5 minutit
Muusikamaailm
Muusikamaailm
Schleswig-Holsteini festivalil on tähelepanu Baltimaadel28. muusikafestival (6. VII – 25. VIII) oma 118 kontserdiga kannab motot „Baltimaiselt liigutav” („Bewegend baltisch”) ja on keskendatud Eesti, Läti ja Leedu muusikale.
Schleswig-Holsteini festivalil on tähelepanu Baltimaadel28. muusikafestival (6. VII – 25. VIII) oma 118 kontserdiga kannab motot „Baltimaiselt liigutav” („Bewegend baltisch”) ja on keskendatud Eesti, Läti ja Leedu muusikale.
9 minutit
Kopenhaageni jazzifestival – pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline
Üle 100 kontserdipaiga ja ligikaudu 1200 kontserti hõlmanud 35. Kopenhaageni jazzifestivalist, mis on jätkuvalt üks olulisemaid suviseid jazzisündmusi mitte ainult Läänemere regioonis, vaid kogu Euroopas, sai ka kõige parema tahtmise korral ülevaate vaid murdosast. Paljud tippnimed, neist enamik USAst, esinesid samaaegselt linna eri otsas ning küllaga oli ka tasuta kontserte,…
3 minutit
Sarvedega mees, sabaga naine ja teised meediamagnetid
Emajõe Suveteatri „Nukitsamees 2”, autor Urmas Vadi, lavastaja Andres Dvinjaninov, kunstnik Kristina Lõuk ja muusikaline kujundaja Ardo-Ran Varres. Mängivad Ago Anderson, Raivo E. Tamm, Merle Palmiste, Indrek Taalmaa, Riho Kütsar, Peeter Volkonski ja Maria Soomets. Esietendus 28. VI Tartu endise kammivabriku klubis.
Urmas Vadi novaatorlus eesti lastekirjanduse klassika sügavuti mõtestamisel ja…
Urmas Vadi novaatorlus eesti lastekirjanduse klassika sügavuti mõtestamisel ja…
4 minutit
pealelend: GERDA KORDEMETS, „Vanameestesuve” autor ja lavastaja
Gerda Kordemets toob 3. augustil Tõstamaa mõisas lavale enda kirjutatud nukra farsi „Vanameestesuvi”. Suvelavastuse kunstnik on Piia-Berta Piir, mängivad Andrus Vaarik, Laine Mägi, Indrek Ojari, Liis Laigna, Kersti Tombak ja Peeter Jakobi.
2 minutit
Toatäis siniseid mehi
Rakvere teatri „Köök/Keittiö”, lavastaja ja kunstnik Andres Noormets. Mängivad Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Antti Mankonen (Tampere teater Telakka) ja Hannu Salminen (Lahti teater Vanha Juko). Esietendus 21. VI Võsu rannaklubis.
„Köögi/Keittiö” põhiteema on sallivus, see demokraatia küpsuse ja maailmavaate liberaalsuse mõõdupuu.
Kriitiku õudusunenägude hulka kuulub kõne mõnelt kaugelt sugulaselt või muidu tuttavalt,…
„Köögi/Keittiö” põhiteema on sallivus, see demokraatia küpsuse ja maailmavaate liberaalsuse mõõdupuu.
Kriitiku õudusunenägude hulka kuulub kõne mõnelt kaugelt sugulaselt või muidu tuttavalt,…
4 minutit
Soome näitlejad Eesti teatrisuves
Rakvere teatri suvelavastuses „Köök/Keittiö” osales ka kaks soome näitlejat, üks Lahtist ja teine Tamperest. Rakvere teater Eestist ning Soomest Tampere teater Telakka ja Lahtis tegutsev Vanha Juko lükkasid sellel suvel käima kaks aastat vältava koostööettevõtmise, mille käigus esietendub kolm uuslavastust – igas teatris üks. Septembris toob Lauri Maijala teatris Vanha…
4 minutit
„Tuljak” läbi nüüdistantsu prisma
Tantsukompanii Uppsar „Meie hinges on revolutsioon!”, lavastusmeeskonna liikmed Eneli Rüütli, Märt Agu, Ivar Lett, Liis-Katrin Avandi, Endro Roosimäe, Diana Senkel, Rainar Soosalu, Samuli Norberg, Reetta-Kaisa Iles ja Salla Korja-Paloniemi, helikujundaja Toomas Laur ja valguskujundaja Priidu Adlas. Esitajad Uppsari tantsijad. Esietendus 12. VII Kuressaare kuursaalis.
Juulis jäi linnapildis siin-seal silma üks omamoodi…
Juulis jäi linnapildis siin-seal silma üks omamoodi…
3 minutit
Vabaduse viljad
Norras saab arhitektuuri eriala õppida kolmes kõrgkoolis: AHOs, Trondheimi teaduse ja tehnika ülikoolis ja Bergeni arhitektuurikoolis. AHOs koolitatakse ainult arhitekte ja disainereid ning seal õpib ligikaudu 600 tudengit. 30% üliõpilastest on teistest riikidest, mistõttu magistriosas käib õppetöö peamiselt inglise keeles. Esimese ja teise aasta magistrandidel vahet ei tehta ja nii…
4 minutit
Liikvel maastikud
Arhitektuuritudengite Eve Kombi ja Heleri Nõmmiku küsimustele vastavad Oslo arhitektuurija disainikooli ehk AHO vilistlased Mathias Kempton ja Gislunn Halfdanardóttir, kes lõpetasid AHO kooli eelmisel aastal diplomitööga „Rahvuslik puristimarsruut. Tööstuslik areng ja Islandi liikvel maastikud”. Projektiga pakuti välja kahe tänapäeval vastanduva sektori – turismi ja energiaintensiivse tööstuse ühildamine Islandi uue vesinikupõhise…
4 minutit
Sirbi arhitektuuriküljed on avatud
Oleme küll soomeugrilased, aga põhjanaabrite tegemistega kipume siiski paremini kursis olema kui Ungari asjadega. Viimasel ajal kostub aga ungari kolleegide seast järjest valjenevat nurinat. 2010. aastal võimule tulnud valitsuse kõrgharidusreform põhjustas eelmise aasta lõpul suure protestilaine haridussüsteemi ülereguleerimise ja intelligentsi arvamusega arvestamata jätmise pärast. (1)
1 minut
Kadastik ja Kivirähk. Kirjandus ja ajakirjandus.
Mart Kadastik, Kevad saabub sügisel. Toimetanud Marika Mikli. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2013. 224 lk.Andrus Kivirähk, Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust. Toimetanud Inna Lusti. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti KeeleSihtasutus, 2013.388 lk.
Tsiteerin kõigepealt Fjodor Dostojevski ära, siis saab edasi minna: „Piiratud „harilikule” inimesele pole näiteks miski kergem kui pidada end…
Tsiteerin kõigepealt Fjodor Dostojevski ära, siis saab edasi minna: „Piiratud „harilikule” inimesele pole näiteks miski kergem kui pidada end…
8 minutit
TÜHJUSE SÜDAMETEMURDJA
Mees heitis lasso hammastele, lämmatas toidutükikesed ja vedas välja.
Sisenes ääreni külma piimaga täidetud naine ja võttis kübara peast.
Kohemaid tõstsid halud kaminas oma punased pärdikutagumikud ja üritasid teise paika ümber istuda.
Mees tõusis samuti ja läks akna juurde. Aias metsiskles viinamari. Ronis nahkhiirena mööda seina, kaitstes end väänlatega. Marjade küpsemata vesiville jahutas…
Sisenes ääreni külma piimaga täidetud naine ja võttis kübara peast.
Kohemaid tõstsid halud kaminas oma punased pärdikutagumikud ja üritasid teise paika ümber istuda.
Mees tõusis samuti ja läks akna juurde. Aias metsiskles viinamari. Ronis nahkhiirena mööda seina, kaitstes end väänlatega. Marjade küpsemata vesiville jahutas…
1 minut
Valgus ka selle tunneli lõpus
Henn Risto Mikelsaar, Kaugel näen.
Toimetanud Maarja Ojamaa. Kujundanud Ülo Emmus. Eesti Raamat, 2013. 448 lk.
Tundub, et lisaks väga suure hulga puhtakujuliste mälestusteraamatute ilmumisele on viimasel ajal uut hoogu saanud ka seesugune ilukirjandus, mis toetub olulisel määral autori eluloosündmustele. Võtkem või Mihkel Muti, Rein Veidemanni jt viimased romaanid. Neis on ühes…
Toimetanud Maarja Ojamaa. Kujundanud Ülo Emmus. Eesti Raamat, 2013. 448 lk.
Tundub, et lisaks väga suure hulga puhtakujuliste mälestusteraamatute ilmumisele on viimasel ajal uut hoogu saanud ka seesugune ilukirjandus, mis toetub olulisel määral autori eluloosündmustele. Võtkem või Mihkel Muti, Rein Veidemanni jt viimased romaanid. Neis on ühes…
5 minutit
Puhkuseks uhkusest
Kadi Kull. Murakaselt. Toimetanud Mathura. Kujundanud Kadi Kull, Valdek Alber. Allikaäärne, 2013, 55 lk.
Mathura, Kumalasepäev. Toimetanud Ly Ehin. Kujundanud Mathura. Allikaäärne, 2012, 88 lk.
Iga päev toob endaga midagi uut. Üleöö ilmus tänavapilti värvitrükis plakat vähemalt kaheksa ruutmeetrit katval kangal, peal staažika poliitiku portree ning hüüdlause „Uhke eesti üle!”. Parteide ja…
Mathura, Kumalasepäev. Toimetanud Ly Ehin. Kujundanud Mathura. Allikaäärne, 2012, 88 lk.
Iga päev toob endaga midagi uut. Üleöö ilmus tänavapilti värvitrükis plakat vähemalt kaheksa ruutmeetrit katval kangal, peal staažika poliitiku portree ning hüüdlause „Uhke eesti üle!”. Parteide ja…
6 minutit
Vaatepunktide paljusus või segapuder?
Euroopa ajaloo ristteed. Käsitlusi Euroopa ajaloo võtmehetkedest. Koostanud Robert Stradking, tõlkinud Kristjan Tedre ja Piret Ruustal. Argo, 2012. 440 lk.
Kui Eestis oli selle aasta algul puhkenud sõnasõda keskajast kõneleva „Eesti ajaloo II” ümber, ei suutnud teatud rühm kodanikke kuidagi mõista, et ajaloole võib olla ka mitu vaadet, et ajalugu ei…
Kui Eestis oli selle aasta algul puhkenud sõnasõda keskajast kõneleva „Eesti ajaloo II” ümber, ei suutnud teatud rühm kodanikke kuidagi mõista, et ajaloole võib olla ka mitu vaadet, et ajalugu ei…
3 minutit
Mida kartellierakonnad valesti teevad?
Piisava avatuse puhul ei saa nii riskantsed hääletus- ja rahaannetussüsteemid üldse tekkida, sest avatud organisatsioonis leidub alati keegi, kes õigel ajal protestib ja nõuab minimaalset korrektsust.
Eesti poliitilist süsteemi valitseb neli parlamendierakonda. Aeg-ajalt kutsutakse seda poliitkartelliks, sest neli suurt jagavad omavahel silmapaistvalt suurel hulgal riiklikke vahendeid, neil on suur liikmeskond ja…
Eesti poliitilist süsteemi valitseb neli parlamendierakonda. Aeg-ajalt kutsutakse seda poliitkartelliks, sest neli suurt jagavad omavahel silmapaistvalt suurel hulgal riiklikke vahendeid, neil on suur liikmeskond ja…
6 minutit
Williams Lucase vastu
Juuni lõpul sai meelelahutaja Peeter Rebane ulatuslikku riigiabi reklaamikampaaniana, kui ilmusid uudised selle kohta, et Eesti riik kogunisti 300 000 euro eest ostab reklaamiklippe Robbie Williamsi Tallinnas vändatavasse kontsertfilmi, millel olevat potentsiaali jõuda 32 miljoni vaatajani. Esimene arv on muljetavaldavalt suur, teine mitte nii väga. Selles turunduses põletab Eesti ära näiteks…
3 minutit
Favela-šikk, topised ja kandilised porgandid
Siililegi selge, et arhitektid kipuvad olema ulmekirjanduse ja -filmide suured austajad, sest kui projekteeritav elukeskkond peab aastakümneid, kui mitte -sadu ajas vastu pidama, siis on kasulik teada, mis tulevik toob. Eeskätt ulmekirjanikuna tuntud Bruce Sterlingi teosed aitasid omal ajal küberpungi sünnile kaasa, kuid mitmekülgse isiksusena on ta peale ajaveebi pidamise,…
5 minutit
Tõde ei peitu keeles ega peas
Ruth Garrett Millikan (sündinud 1933. aastal) on nimekas USA filosoof, kes on tegelnud peamiselt keele-, vaimu- ja bioloogiafilosoofiaga, ta on Connecticuti ülikooli emeriitprofessor. Doktorikraadi sai ta Yale’i ülikoolist ning peale Connecticuti on ta töötanud ka Michigani ülikoolis. Ta on avaldanud järgmised raamatud: „Keel, mõte ning teised bioloogilised kategooriad” („Language, Thought…
8 minutit
