Kummastavad liikuvad pildid
Autorifilmi traditsioon eesti multiplikatsioonis elab jõudsasti edasi.
Kui olin veel noor üliõpilane 20. eluaastate alguses, suhtusin üsna üleolevalt kõigesse, mis Eestis tehtud või eesti keeles. Küll ei kõlvanud mulle eesti kirjandus, siis oli mul jälle midagi santi ütlemist eesti teatri kohta. Ka filmikunst sai oma jao. Ainuke n-ö eesti asi, mille kallal ma kohe mitte kuidagi…
Kui olin veel noor üliõpilane 20. eluaastate alguses, suhtusin üsna üleolevalt kõigesse, mis Eestis tehtud või eesti keeles. Küll ei kõlvanud mulle eesti kirjandus, siis oli mul jälle midagi santi ütlemist eesti teatri kohta. Ka filmikunst sai oma jao. Ainuke n-ö eesti asi, mille kallal ma kohe mitte kuidagi…
5 minutit
Araabia kevade jätku ootel
Juutide ja palestiinlaste konflikt on kestnud piibliaegadest tänaseni. Palestiina Rahvusnõukogu kuulutas Palestiina riigi välja juba 1988. aasta 15. novembril. 2011. aastaks oli olukord niikaugel, et Palestiina asus taotlema ÜRO liikmesust, mis sisuliselt võrdub rahvusvahelise tunnustusega. Paraku on globaalse rahvusvahelise õiguse kehtimine suur illusioon. Lähis-Ida konflikti ilmselt ainuõige lahendus oleks: üks riik juutidele, teine araablastele.
Palestiina noor…
Palestiina noor…
2 minutit
Lahkus närvikasvufaktori avastaja Rita Levi-Montalcini
Rita Levi-Montalcini (22. X 1909 – 30. XII 2012), maailma kuulsamaid neuroteadlasi ja Nobeli laureaat suri 30. detsembril Roomas 103 aasta vanuses. Teda tuntakse kasvufaktorite ja eelkõige närvikasvufaktori (nerve growth factor, NGF) avastajana. Peale selle, et Rita Levi-Montalcini oli väga austatud ja hinnatud teadlane, oli ta ka Itaalia parlamendi…
4 minutit
Mõtteid kultuurist, meediast, riigist
Ülestähendused on tehtud eelmise aasta sügisel Tallinnas peetud kahes meediateemalises vestlusringis, kus osalesid muusik(aelu korraldaja) Ando Kiviberg, „Teeme ära” turundusjuht Anneli Ohvril, filmimees Artur Talvik, meediaeksperdid Daniel Vaarik ja Hannes Rumm, riigiametnik Hannes Kont, muusika promootor Helen Sildna, meediateadlane Indrek Ibrus ja etenduskunsti-korraldaja Priit Raud.
Jõesaar: Millisena teie näete meedia funktsioone ühiskonnas?
Rumm: Meedias valitseb kanalite paljusus ja selle ühiskonnale kõige olulisem ja ohtlikum tulemus on tohutu…
Jõesaar: Millisena teie näete meedia funktsioone ühiskonnas?
Rumm: Meedias valitseb kanalite paljusus ja selle ühiskonnale kõige olulisem ja ohtlikum tulemus on tohutu…
10 minutit
Glamuur ja pärimusmuusika
Äsja lõppenud aastal olen üllatavalt mitu korda kuulnud väidet, et pärandkultuuri üks probleeme on seotud asjaoluga, et see ei ole küllalt glamuurne. Või kohe üldse mitte glamuurne. Räägitakse ka pastlalõhnalisest kultuurist või pärandkultuurist, millel on koid sees ja kopituslõhn küljes. Pärimusmuusika konkureerib Eestis popmuusikaga, superstaariks hakanud inimestega, kogu show business’iga . . . . Püstitatakse küsimus, kuidas end…
3 minutit
Mingo Rajandi: „Luule ja muusika on üks ja seesama”
Noore helilooja ja kontrabassisti Mingo Rajandi (1980) uus aasta on alanud vägagi tegusalt: äsja andis Mustpeade majas Taff Clubi nime kandva jazzi ja kirjanduse klubi sarjas kontserdi tema ansambel Heliotroop, mille koosseisus eesti jazzi tuntud tegijad Kadri Voorand, Meelis Vind ja Eno Kollom ning noorema põlvkonna jazzmuusikud Kirke Karja…
2 minutit
Kui on idee, tuleb see ära teha
Niiviisi ütles mulle organist Ene Salumäe, kelle toimetamisel ilmus aastalõpul kirjastuse Talmar & Põhi väljaandel helilooja Roman Toi orelimuusika kogumik. Mänginud paljude aastate jooksul Toi orelimuusikat nii Eestis kui ka välismaal, jõudis ta kindlale veendumusele, et see muusika kõnetab kuulajaid ja väärib seetõttu palju laiemat levikut. Liiatigi küsisid organistid sageli kontserdi järel noote ja…
1 minut
Muusikaline aastavahetus
Aastalõpukontsert: Klaaspärlimäng Sinfonietta, solist Natalie Clein (tšello, Suurbritannia), dirigent Andres Mustonen.
Aastalõpukontsert „Bella Italia!”: Tallinna Kammerorkester, dirigent Olari Elts.
Uusaastakontsert: ERS O, tütarlastekoor Ellerhein, solistid Christian Tetzlaff (viiul) ja Tanja Tetzlaff (tšello), dirigent Paavo Järvi.
31. XII 2012 ja 1. I 2013 Estonia kontserdisaalis.
Seekordsel aastavahetusel pakkus Eesti Kontsert pealinna esindussaalis rohkelt erinevat muusikat ning orkestreid (lisaks…
Aastalõpukontsert „Bella Italia!”: Tallinna Kammerorkester, dirigent Olari Elts.
Uusaastakontsert: ERS O, tütarlastekoor Ellerhein, solistid Christian Tetzlaff (viiul) ja Tanja Tetzlaff (tšello), dirigent Paavo Järvi.
31. XII 2012 ja 1. I 2013 Estonia kontserdisaalis.
Seekordsel aastavahetusel pakkus Eesti Kontsert pealinna esindussaalis rohkelt erinevat muusikat ning orkestreid (lisaks…
3 minutit
2012. aasta eesti muusika
Arvudest ja väärtustest
Nagu alati, ei suuda Sirbi trükipind ka seekord mahutada Eesti Muusika Infokeskuse täispikkuses aastaülevaadet, vaid tegemist on valikuga 2012. aastal loodud ja/või esiettekandele tulnud teostest. Enamik on lavale jõudnud Eestis, eraldi on nimekirjas välja toodud välisettekannete riigid. Uudisloomingu ja esiettekannete täisnimekirja leiab huviline EMIKi kodulehe www.emic.ee uudisteoste leheküljelt.
Kultuuris, aistingute, tunnete ja sümbolite ruumis,…
Nagu alati, ei suuda Sirbi trükipind ka seekord mahutada Eesti Muusika Infokeskuse täispikkuses aastaülevaadet, vaid tegemist on valikuga 2012. aastal loodud ja/või esiettekandele tulnud teostest. Enamik on lavale jõudnud Eestis, eraldi on nimekirjas välja toodud välisettekannete riigid. Uudisloomingu ja esiettekannete täisnimekirja leiab huviline EMIKi kodulehe www.emic.ee uudisteoste leheküljelt.
Kultuuris, aistingute, tunnete ja sümbolite ruumis,…
9 minutit
Kolm kuldmuna
Kolm doktoriväitekirja Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnast
Kuldmunad ei ripu sedapuhku ehetena jõulupuu otsas, vaid kolm tarka kana munesid need akadeemilisse pessa. Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas oli nimelt hiljuti oluline sündmus: kaitsti kolm doktoriväitekirja. Need olid Hilkka Hiiopi „Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat? Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogude säilitamise strateegia ning meetod”, Riin Alatalu „Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986–2002: rahvuslikust…
Kuldmunad ei ripu sedapuhku ehetena jõulupuu otsas, vaid kolm tarka kana munesid need akadeemilisse pessa. Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas oli nimelt hiljuti oluline sündmus: kaitsti kolm doktoriväitekirja. Need olid Hilkka Hiiopi „Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat? Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogude säilitamise strateegia ning meetod”, Riin Alatalu „Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986–2002: rahvuslikust…
6 minutit
Mis tehtud? Mis tulemas?
Uue aasta intervjuu Eesti arhitektide Liidu juhi Peeter Perega
Millised olid sinu meelest arhitektide liidule kõige olulisemad sündmused möödunud aastal?
Number üks oli kindlasti meie liidu auväärne sünnipäev ja sellega kaasnenud aastanäitus. Kuraatorikonkursi võitnud Reedik Poopuu valitud Lasnamäe inimlikustamise teema ei olnud meil esimene ega kindlasti ka viimane kord tegeleda Lasnamäega. Arhitektid ei ole harjunud oma ideid näituseformaadis…
Millised olid sinu meelest arhitektide liidule kõige olulisemad sündmused möödunud aastal?
Number üks oli kindlasti meie liidu auväärne sünnipäev ja sellega kaasnenud aastanäitus. Kuraatorikonkursi võitnud Reedik Poopuu valitud Lasnamäe inimlikustamise teema ei olnud meil esimene ega kindlasti ka viimane kord tegeleda Lasnamäega. Arhitektid ei ole harjunud oma ideid näituseformaadis…
9 minutit
Hea galerist teeb tarku otsuseid
Üks küsimus New Yorgi galeristidele Eduard Winkelmanile ja Murat Orozobekovile
New Yorgi Winkelmani galerii omanikud Eduard Winkelman ja Murat Orozobekov külastasid Tallinna möödunud aasta oktoobris Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse kutsel, et nad tutvustaksid galeristide kursusel oma galeriid, aga selle põhjal ka laiemalt New Yorgi nüüdiskunstigalerii tegevust. See oli esimene spetsiaalselt galeristidele mõeldud kursus ning vaatamata…
New Yorgi Winkelmani galerii omanikud Eduard Winkelman ja Murat Orozobekov külastasid Tallinna möödunud aasta oktoobris Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse kutsel, et nad tutvustaksid galeristide kursusel oma galeriid, aga selle põhjal ka laiemalt New Yorgi nüüdiskunstigalerii tegevust. See oli esimene spetsiaalselt galeristidele mõeldud kursus ning vaatamata…
2 minutit
Nüüdiskunst on taganud Türgile rahvusvahelise maine
İstanbuli NON galerii juhatajat Derya Demiri küsitleb Karin Laansoo
İstanbuli nüüdiskunstiväli käivitati 1987. aastal biennaaliga tänu eelkõige Vasif Kortuni tegevusele Platform Garanti nüüdiskunsti keskuses. İstanbuli nüüdiskunsti mess toimub seitsmendat aastat. Selle taga olevad inimesed on algatanud ka İstanbuli kunstimessi ning veel kolm uut messi. Eelmise aasta algul avati ka uus 10…
İstanbuli nüüdiskunstiväli käivitati 1987. aastal biennaaliga tänu eelkõige Vasif Kortuni tegevusele Platform Garanti nüüdiskunsti keskuses. İstanbuli nüüdiskunsti mess toimub seitsmendat aastat. Selle taga olevad inimesed on algatanud ka İstanbuli kunstimessi ning veel kolm uut messi. Eelmise aasta algul avati ka uus 10…
3 minutit
Ärge tehke kompromisse! Näidake ainult head kunsti!
Olga Temnikovaga vestleb Reet Varblane.
Temnikova ja Kasela galerii on tegutsenud kaks ja pool aastat, mis kas või Vaala ja Hausi galeriiga võrreldes on lühike aeg. Temnikova ja Kasela galerii kaks ja pool aastat on aga olnud äärmiselt intensiivne aeg, nii suunaga välja- kui sissepoole: nad on osalenud üheksal rahvusvahelisel kunstimessil,…
Temnikova ja Kasela galerii on tegutsenud kaks ja pool aastat, mis kas või Vaala ja Hausi galeriiga võrreldes on lühike aeg. Temnikova ja Kasela galerii kaks ja pool aastat on aga olnud äärmiselt intensiivne aeg, nii suunaga välja- kui sissepoole: nad on osalenud üheksal rahvusvahelisel kunstimessil,…
12 minutit
Kauboiaastad Eesti kunstiturul
Lihtne tõsiasi, et kunsti tegemine, müümine, näitamine ning sellest kirjutamine maksab, ununeb pidevalt. Hästi lihtsalt ja selgelt väljendudes on kunstituru kõige olulisem roll tagada kunstnikele tasu tehtud töö eest ning ka rahalised vahendid töö jätkamiseks. Kunstnikel on raha vaja isegi siis, kui nad ei soovi kunstituruga suhestuda.
Kunstniku alatine seotus oma loodud teostega tähendab seda,…
Kunstniku alatine seotus oma loodud teostega tähendab seda,…
2 minutit
Keisri garderoobi mitmekesisusest
Heili Einasto kirjutis „Keisri uued rõivad” jõulueelses Sirbis tõstatas tantsukunstnike seas mitmeid küsimusi ja tekitas arutelusid, millest üks olulisemaid oli teemal, kui isiklikuks tohib kriitika kunstniku suhtes minna. See arutelu varjutas aga mõneti need küsimused, mis Einasto tegelikult õhku viskas.
Eesti nüüdistantsumaastik on mitmest teisest kunstivaldkonnast noorem, seda alles ehitatakse üles. Tasemeni, kuhu on tantsumaastiku…
Eesti nüüdistantsumaastik on mitmest teisest kunstivaldkonnast noorem, seda alles ehitatakse üles. Tasemeni, kuhu on tantsumaastiku…
2 minutit
Jõulud küll, ent mitte viimast korda
Dmitri Harchenko lavastuses mõjuvad tantsuline ja dramaturgiline pool teineteisest lahutatuna.
Tallinna Tantsuteatri „Jõulud. Viimast korda”, autor, koreograaf, lavastaja ja kunstnik Dmitri Harchenko, videokujundaja Einar Lints, valguskujundaja Triin Hook ja muusik Tõnu Tubli. Tantsivad Xenia Rudakova ja Endro Roosimäe. Esietendus 19. XII Hopneri majas.
Tallinna Tantsuteatris esietendus detsembris aastalõpumeeleoludega haakuv tantsulavastus Dmitri Harchenkolt. „Jõulud. Viimast korda”…
Tallinna Tantsuteatri „Jõulud. Viimast korda”, autor, koreograaf, lavastaja ja kunstnik Dmitri Harchenko, videokujundaja Einar Lints, valguskujundaja Triin Hook ja muusik Tõnu Tubli. Tantsivad Xenia Rudakova ja Endro Roosimäe. Esietendus 19. XII Hopneri majas.
Tallinna Tantsuteatris esietendus detsembris aastalõpumeeleoludega haakuv tantsulavastus Dmitri Harchenkolt. „Jõulud. Viimast korda”…
3 minutit
Kui hingel on hemorroidid
Enne kui siit ilmast lahkume, peavad võlad olema makstud.
Võru Linnateatri „Üürnikud”, autor ja lavastaja Leino Rei, kunstnik Tuuli Tubin, muusikaline kujundaja Taisto Uuslail ja valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Peeter Volkonski, Tarmo Tagamets ja Kärt Johanson. Esietendus 10. XI 2012 Võru Kandles.
Barack Obama valiti presidendiks tagasi ja kohe läks lahti harjumuspärane jutt, et nüüd, teisel ametiajal,…
Võru Linnateatri „Üürnikud”, autor ja lavastaja Leino Rei, kunstnik Tuuli Tubin, muusikaline kujundaja Taisto Uuslail ja valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Peeter Volkonski, Tarmo Tagamets ja Kärt Johanson. Esietendus 10. XI 2012 Võru Kandles.
Barack Obama valiti presidendiks tagasi ja kohe läks lahti harjumuspärane jutt, et nüüd, teisel ametiajal,…
3 minutit
Avatud disainiga tehnoloogilise sõltumatuse poole
OSE-sarnaste ettevõtmiste edendamine võimaldaks meil suurendada rahva tehnoloogiateadlikkust, mis omakorda aitaks kaasa parematele valikutele nii tarbija kui ka ettevõtjana.
Kas ei aja vahel närvi, kui avastad, et näiteks mingi nõudepesumasina lihtsa vidina katkiminekul tuleb selle vahetamise eest välja anda naeruväärselt suur summa? Või kui aasta eest soetatud tuttuuel telefonil mingil põhjusel…
Kas ei aja vahel närvi, kui avastad, et näiteks mingi nõudepesumasina lihtsa vidina katkiminekul tuleb selle vahetamise eest välja anda naeruväärselt suur summa? Või kui aasta eest soetatud tuttuuel telefonil mingil põhjusel…
3 minutit
Painajad taevas ja unistused põrgus
Ladina-Ameerika teatrikunst festivalil „Talveöö unenägu”: kauge, kuid siiski nii lähedane.
Rahvusvaheline teatrifestival „Talveöö unenägu” 17. – 21. XII 2012 Tallinna Linnateatris.
Tallinna Linnateatri seitsmes rahvusvaheline teatrifestival alapealkirjaga „Ladina-Ameerika unelm” ei kajastanud seebiooperitest tuttavat roosamannamaailma, vaid tutvustas kauget ja eksootilist teatriruumi, mille esteetika osutus napi valiku põhjal otsustades meile üllatuslikult lähedaseks. See ühiskondlikult tundlik teater viitab…
Rahvusvaheline teatrifestival „Talveöö unenägu” 17. – 21. XII 2012 Tallinna Linnateatris.
Tallinna Linnateatri seitsmes rahvusvaheline teatrifestival alapealkirjaga „Ladina-Ameerika unelm” ei kajastanud seebiooperitest tuttavat roosamannamaailma, vaid tutvustas kauget ja eksootilist teatriruumi, mille esteetika osutus napi valiku põhjal otsustades meile üllatuslikult lähedaseks. See ühiskondlikult tundlik teater viitab…
5 minutit
Rahvaloenduse andmete tõlgendamisest
Loodetavasti arvestavad rahvaloenduse tulemusi ka need, kes kavandavad Eesti riigi tulevikku.
Värskelt (2012. aasta 12. ja 19. detsembril) avaldatud rahvaloenduse andmed on leidnud rohkesti kommenteerimist arvukate artiklitena niihästi trüki-…
Värskelt (2012. aasta 12. ja 19. detsembril) avaldatud rahvaloenduse andmed on leidnud rohkesti kommenteerimist arvukate artiklitena niihästi trüki-…
9 minutit
Ühiselt ja üdini roheliselt
Linnakorralduse muutmisel on Maa seisundile suurem mõju kui mis tahes muul tegevusel.
Eelmise aasta 12. juunil suri USA majandusteadlane, 2009. aasta Nobeli auhinna laureaat Elinor Ostrom. Ostromi peamiseks huviks majanduse valdkonnas olid ühistegevusliku majanduse protsessid. Ostrom oli ka kirglik keskkonnakaitsja, tema seisukohtades olid ühine tegevus ja keskkonnahool tugevalt põimunud.
Päev enne surma ilmus temalt artikkel „Rohujuurest saati…
Eelmise aasta 12. juunil suri USA majandusteadlane, 2009. aasta Nobeli auhinna laureaat Elinor Ostrom. Ostromi peamiseks huviks majanduse valdkonnas olid ühistegevusliku majanduse protsessid. Ostrom oli ka kirglik keskkonnakaitsja, tema seisukohtades olid ühine tegevus ja keskkonnahool tugevalt põimunud.
Päev enne surma ilmus temalt artikkel „Rohujuurest saati…
3 minutit
Terminoloogiaarendus tehnikavaldkonnas
2013. aasta alguses on kavas välja anda uus terminoloogiasõnastik.
Eesti esimene tehnikakõrgkool alustas tööd 17. septembril 1918 Tallinnas Eesti Tehnika Seltsi tehniliste erikursuste nime all. Õpe käivitus eestikeelsena esimesest päevast peale. See oli võimalik vaid seetõttu, et oskussõnavara, kuigi koordineerimatult kasutusele võetud, oli paljuski olemas, sest eestikeelset tehnilist kirjandust, sh õpikuid, oli ilmunud juba…
Eesti esimene tehnikakõrgkool alustas tööd 17. septembril 1918 Tallinnas Eesti Tehnika Seltsi tehniliste erikursuste nime all. Õpe käivitus eestikeelsena esimesest päevast peale. See oli võimalik vaid seetõttu, et oskussõnavara, kuigi koordineerimatult kasutusele võetud, oli paljuski olemas, sest eestikeelset tehnilist kirjandust, sh õpikuid, oli ilmunud juba…
3 minutit
Antslast pisut läände
Kui kõiketeadjat netti sirvida, siis ega sealt sinu kohta suurt teada ei saa, ehkki oled kirjutanud neli raamatut: „La mala vida ehk neetud elu”, (2009), „Nora”, (2010), „Jumala poolt hüljatud” (2011) ja „Mässav Barcelona” (2012).
Arvan, et on autoreid, kelle teoste mõistmiseks on oluline ka nende endi elu, mis aitab mõista, miks nad kirjutavad, nagu kirjutavad, ja…
Arvan, et on autoreid, kelle teoste mõistmiseks on oluline ka nende endi elu, mis aitab mõista, miks nad kirjutavad, nagu kirjutavad, ja…
7 minutit
Sisepõgeniku reis Hanumani turjal
Andrei Ivanov. Hanumani teekond Lollandile. Tõlkinud Veronika Einberg. Varrak, 2012. 406 lk
Kopenhaagen on selge linn seni, kuni rahapuudusel oled sattunud hotelli bordellide rajoonis, kuni võib-olla et õilsast uudishimust püüad sisse pääseda saientoloogia kirikusse, kuni pimedus hüppab üle vanima – kindlasti maailma vanima! – lõbustuspargiks, Tivoliks nimetatava taevaaluse urka.
Kuni sa pole pistnud jalgrattalukku oma kahekroonilist,…
Kopenhaagen on selge linn seni, kuni rahapuudusel oled sattunud hotelli bordellide rajoonis, kuni võib-olla et õilsast uudishimust püüad sisse pääseda saientoloogia kirikusse, kuni pimedus hüppab üle vanima – kindlasti maailma vanima! – lõbustuspargiks, Tivoliks nimetatava taevaaluse urka.
Kuni sa pole pistnud jalgrattalukku oma kahekroonilist,…
3 minutit
Kerouac hakkas eestlaseks
Justin Petrone, Montreali deemonid. Toimetanud Epp Petrone. Kujundanud Silver Sikk, illustratsioonid ja esikaas Diego Almeyda. Petrone Print, 2012. 236 lk.
Me kardame, et eesti keel ja kirjandus hääbuvad, lahustuvad maailma keelepaabelis, kardame, et teiste keelte mõju paneb eesti keele nahka, aga on ka teispidiseid liikumisi ja võib ka teisipidi vaadata. Muu maailm võib tulla eesti keele,…
Me kardame, et eesti keel ja kirjandus hääbuvad, lahustuvad maailma keelepaabelis, kardame, et teiste keelte mõju paneb eesti keele nahka, aga on ka teispidiseid liikumisi ja võib ka teisipidi vaadata. Muu maailm võib tulla eesti keele,…
3 minutit
Viis kirja hängimise sissetoojale
Peeter Sauter, Märkmeid vaeste kirjanike majast. Peeter Sauter, 2012. 180 lk.
Austuskiri
Võin julgelt öelda, et kirjanduslikus mõttes kuulun Sauteri põlvkonda. See tähendab, et olen Sauteri saatel üles kasvanud. Olin 18, kui ilmus tema esimene jutt Vikerkaares, ja sealt see lahti läks. Sauterit olid lugenud kõige ootamatumad inimesed kõige ootamatumates paikades, tema jutte elati sõna otseses…
Austuskiri
Võin julgelt öelda, et kirjanduslikus mõttes kuulun Sauteri põlvkonda. See tähendab, et olen Sauteri saatel üles kasvanud. Olin 18, kui ilmus tema esimene jutt Vikerkaares, ja sealt see lahti läks. Sauterit olid lugenud kõige ootamatumad inimesed kõige ootamatumates paikades, tema jutte elati sõna otseses…
4 minutit
Kõik huvitav ei ole siiski indie
Meie popmuusikakäsitlus on üksjagu viltu. Maitset kujundavad valdavalt tegelased, kes 1980. aastate lõpus pungi rämeduse seljataha jätsid ja indie’ snobismist läbi imbusid. Tõsi, indie-püüdlused olid meie 1990. aastate tümakauputuses ainus kandvam suundumus, mis popmuusikat kultuursena püüdis hoida. Ma ei taha ka vähimalgi määral vaidlustada Epliku, Leslie da Bassi jpt geniaalsust. Indie-uimas on vaimustutud ka…
2 minutit
drone
Sõnaraamat annab drone’i eestikeelseteks vasteteks undamine, sumin või monotoonne kõne. Kõik need variandid viitavad rohkem või vähem spetsiifilisele auditiivsusele. Drone võib olla industriaalne heli (nt külmkapi või tolmuimeja surin) või keskkonnaheli, mille klassikaline vorm on merelainete kohin jms. Mitmed kirjeldajad viivad drone’i algupära tagasi sanskriti püha silbi om meditatiivse kordamise juurde (om-m-m-m-m-m), kuid inspiratsiooni pakkunud eelkäijate puhul mainitakse ka…
2 minutit
Uue põlvkonna Eesti keskaeg
Marek Tamm: „Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg” on ennekõike uuel iseseisvusajal sirgunud keskajauurijate põlvkonna esimene ühine etteaste laiema publiku ees (paari vanema põlvkonna uurija tõhusal toetusel). Inimesele, kes on regulaarselt jälginud eesti medievistide teadustööd viimasel viieteistkümnel aastal, on selles koguteoses võrdlemisi vähe uut. Uus on ennekõike see, et esimest korda on ühiselt püütud seni tehtut…
2 minutit
Ajaloolased ei pea rahvuslikku identiteeti looma
Lauri Kulpsoo
Anti Selart: XIII sajandi sündmustiku käsitlemine rahvusliku vabadusvõitlusena on anakronism, millega omistatakse keskaja inimestele ideed, mida neil ei olnud.
Täna esitletava Eesti ajaloo keskaja köite puhul…
Anti Selart: XIII sajandi sündmustiku käsitlemine rahvusliku vabadusvõitlusena on anakronism, millega omistatakse keskaja inimestele ideed, mida neil ei olnud.
Täna esitletava Eesti ajaloo keskaja köite puhul…
11 minutit
Saatuse mõõtmine
Rahvastikujuttudes kasutatakse alatasa levinud ütlust, et „demograafia on saatus”. Selleks, et eestlaste demograafilise saatuse ettekirjutusele vähegi kinnast visata, on ka Sirbis viimase aasta jooksul põhjalikult meie oma rahvaloenduse andmeid ja meetodeid ning kogutud andmetest järelduvat selgitatud. Selle valgustustegevuse mõte on uudishimu rahuldamise kõrval laiema konteksti pakkumine me iseseisvuse ja rahvuskultuuri aluse, riikluse, kõrgeima võimu ja kultuuri kandja,…
2 minutit
Sirp tänab 2012. aasta parimaid autoreid
MATI HINT
Mati Hint kirjutas läinud aastal keeleteema kõrval Sirpi kaks pikemat ajalooteemalist esseed: ühe Sofi Oksaneni värskelt eestindatud romaanist ning Oksaneni varasematest tõlgetest ja nende kohati veidrast vastuvõtust Eestis, teise Teise maailmasõja kannatustest ja õudustest sakslaste ja muude rahvaste pilgu läbi. Hindi lähenemine on meil praegu nii levinud rahvuslike kannatuste mustvalge väljaelamise…
Mati Hint kirjutas läinud aastal keeleteema kõrval Sirpi kaks pikemat ajalooteemalist esseed: ühe Sofi Oksaneni värskelt eestindatud romaanist ning Oksaneni varasematest tõlgetest ja nende kohati veidrast vastuvõtust Eestis, teise Teise maailmasõja kannatustest ja õudustest sakslaste ja muude rahvaste pilgu läbi. Hindi lähenemine on meil praegu nii levinud rahvuslike kannatuste mustvalge väljaelamise…
2 minutit
