Foto: Mati Hind 75. sünnipäevale pühendatud kõnekoosolek
Foto: Erakogu
Tallinna ülikooli Tallinna saalis peeti 6. septembril TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi ja Emakeele Seltsi eestvõttel seltsi auliikme emeriitprofessor Mati Hindi…
Tallinna ülikooli Tallinna saalis peeti 6. septembril TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi ja Emakeele Seltsi eestvõttel seltsi auliikme emeriitprofessor Mati Hindi…
1 minut
Topeltjaht ning UFOd ja uhvud. Panta rhei
Dokumentaalfilmid „Jahis ainult naised” ja „Salme saladus” sarjas „Eesti lood”.
Dokumentaalfilm „Jahis ainult naised” (Rühm Pluss Null, 2011, 29 min), režissöör Kullar Viimne, operaatorid Kullar Viimne, Erik Norkroos, Ivo Eggi.
Jahindus on suuremale osale eestimaalastele üsna tundmata maa. Dokumentaalfilm „Jahis ainult naised” teadvustabki meie jahinduse seisu, näitab kahte ehtsat jahilkäimist, tutvustab noorte jahimeeste väljaõpet…
Dokumentaalfilm „Jahis ainult naised” (Rühm Pluss Null, 2011, 29 min), režissöör Kullar Viimne, operaatorid Kullar Viimne, Erik Norkroos, Ivo Eggi.
Jahindus on suuremale osale eestimaalastele üsna tundmata maa. Dokumentaalfilm „Jahis ainult naised” teadvustabki meie jahinduse seisu, näitab kahte ehtsat jahilkäimist, tutvustab noorte jahimeeste väljaõpet…
6 minutit
Läti Sofi ja Henrik Oksanen
Sofi Oksanen Eesti meedias.
Sofi Oksaneni ümber valitseb Eesti pressis üldine nõutus. „Kas ja kui palju Sofi Oksaneni interpretatsioonid vastavad tegelikkusele?” küsiti 16. IX „Aktuaalse kaamera” „Nädalas”.
Väga vähe vastavad. Ilmselgelt on tegu persooniga, kes ei mahu mingisuguste üldiste mallide alla. Asi on läinud juba nii hulluks, et viimases „Pehmete ja karvaste” osas ei teadnud isegi Siga,…
Sofi Oksaneni ümber valitseb Eesti pressis üldine nõutus. „Kas ja kui palju Sofi Oksaneni interpretatsioonid vastavad tegelikkusele?” küsiti 16. IX „Aktuaalse kaamera” „Nädalas”.
Väga vähe vastavad. Ilmselgelt on tegu persooniga, kes ei mahu mingisuguste üldiste mallide alla. Asi on läinud juba nii hulluks, et viimases „Pehmete ja karvaste” osas ei teadnud isegi Siga,…
3 minutit
Elajad metsikult lõunamaalt
„Metsiku lõunamaa asukad” põimib üha haprama looduskeskkonna, ebavõrdsuse ja alkohoolikust isa teema.
Mängufilm „Metsiku lõunamaa asukad” („Beasts of the Southern Wild”, USA 2012, 93 min), režissöör ja stsenarist Benh Zeitlin, stsenarist Lucy Alibar, operaator Ben Richardson. Osades Quvenzhané Wallis, Dwight Henry jt. Linastub kinodes Sõprus ja Coca-Cola Plaza.
Noore lavastaja Benh Zeitlini sooja vastuvõtu ja mitmeid nimekaid…
Mängufilm „Metsiku lõunamaa asukad” („Beasts of the Southern Wild”, USA 2012, 93 min), režissöör ja stsenarist Benh Zeitlin, stsenarist Lucy Alibar, operaator Ben Richardson. Osades Quvenzhané Wallis, Dwight Henry jt. Linastub kinodes Sõprus ja Coca-Cola Plaza.
Noore lavastaja Benh Zeitlini sooja vastuvõtu ja mitmeid nimekaid…
3 minutit
Punane Akadeemia pakub üllatusi
Pole just tavaline, et ajakiri Akadeemia oma numbri sisu tervenisti ühele teemale pühendab. Aga nii tehti tänavuse septembrinumbriga ja üllatuslikult on see üleni eesti filmile pühendatud. Ümber punased kaaned “Eesti film 100” logoga, sisuks tekstid tosinkonna autori sulest ja lugejale boonuseks kaks DVDd Tallinnfilmi mustvalgete dokumentaalidega, mille stsenaristiks ei keegi muu kui Lennart Meri.
Rangemalt…
Rangemalt…
2 minutit
Hiina salat vere ja pisarate kastmes
„Sõja õied” on üheülbalise pompoosse propagandafilmi ja vesise melodraama segu.
Mängufilm „Sõja õied” („The Flowers of War”/„Jin lķng shķ san chai”, Hiina-Hongkong 2011, 136 minutit), režissöör Zhang Yimou. Osades Christian Bale, Ni Ni, Zhang Xinyi, Huang Tianyuan, H an Xiting, Zhang Doudou, Dawei Tong jt. Produtsent Weiping Zhang, helilooja Qigang Chen.
Vaikselt libises Eesti kinodesse…
Mängufilm „Sõja õied” („The Flowers of War”/„Jin lķng shķ san chai”, Hiina-Hongkong 2011, 136 minutit), režissöör Zhang Yimou. Osades Christian Bale, Ni Ni, Zhang Xinyi, Huang Tianyuan, H an Xiting, Zhang Doudou, Dawei Tong jt. Produtsent Weiping Zhang, helilooja Qigang Chen.
Vaikselt libises Eesti kinodesse…
4 minutit
2012. aasta disainimõtted
Inge Peetrise ülevaade seminarilt „Disain on oluline”
2012. aasta disainifestivali „Disainiöö” neljapäevane programm algas seekord sissejuhatava, ent ka juba kokkuvõtva seminariga „Disain on oluline” („Design Matters”), kus võeti vaatluse alla disainimõte, -tootmine ja nende põhised probleemid ja lahendused.
Päeva alustas Eesti disainipoliitika ristiisa Per Mollerup, kes mõtiskles, millised etapid, probleemid ja lahendused peaksid olema läbitud tõeliselt hea,…
2012. aasta disainifestivali „Disainiöö” neljapäevane programm algas seekord sissejuhatava, ent ka juba kokkuvõtva seminariga „Disain on oluline” („Design Matters”), kus võeti vaatluse alla disainimõte, -tootmine ja nende põhised probleemid ja lahendused.
Päeva alustas Eesti disainipoliitika ristiisa Per Mollerup, kes mõtiskles, millised etapid, probleemid ja lahendused peaksid olema läbitud tõeliselt hea,…
5 minutit
2012. aasta disainiauhinnad jagatud
Tänavusügisene disainisaak oli vägev: kõik disainikategooriad (toote-, graafiline, veebi- ja teenusedisain ning noorte looming) olid koondatud ühe katuse alla ja üheaegselt avati näitused ning koos toimus ka autasustamine suurejoonelisel galaüritusel. Kui pärast igakordset mõõduvõtmist on tavaks saanud öelda, et tase oli parem kui mullu, siis seekord pole see kindlasti sõnakõlks – nominendid olid…
4 minutit
Arhitektuur – rikkuse genereerimise kunst?
Veronika Valgu intervjuu arhitektuuripoliitikast ELi regioonide komitee kõrge ametniku Marjorie Joueniga.
Euroopa Liidu regioonide komitee, mida juhatab keskkonnamajanduse haridusega itaallannast president Mercedes Bresso, on nõuandev organ, mis esindab kohalikke ning piirkondlikke omavalitsusi Euroopa Liidus. Põhjus, miks uurida arhitektuuripoliitika osas just selle institutsiooni seisukohti, on see, et komitee ülesanne on vahendada ELi kõige olulisematele…
Euroopa Liidu regioonide komitee, mida juhatab keskkonnamajanduse haridusega itaallannast president Mercedes Bresso, on nõuandev organ, mis esindab kohalikke ning piirkondlikke omavalitsusi Euroopa Liidus. Põhjus, miks uurida arhitektuuripoliitika osas just selle institutsiooni seisukohti, on see, et komitee ülesanne on vahendada ELi kõige olulisematele…
6 minutit
Säält ma saiõ sõnakõrra
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuurimise keskuse ja Tartu Kirjanduse Maja algatusel toimus 21. septembril Tartu ülikoolis Kauksi Ülle poolesajanda sünnipäeva puhul pidulik ja põnev seminar „Säält ma saiõ sõnakõrra”. Lõuna-Eesti saatkonna ruumides oli välja pandud ühepäevane temaatiline näitus ja seminarile järgnes hoogne sümpoosion kirjandusmajas, kus esitleti Kauksi Ülle vastset luulekogu „Palunõiaq”.
Tiia Allas andis asjatundliku ülevaate…
Tiia Allas andis asjatundliku ülevaate…
6 minutit
Luulet
päevik
miks ma ennast ära ei tapa
küsis kunagi krestomaatiline kirjanik
üks teine sarnane arvas hiljem
et see on hea algus
aga
et sellist lugu juba paljaste kätega ei võta
et sellisele loole tuleb proovida kirjutada
iga päev üks uus lõpp
ja nii kasvõi elu lõpuni
välja
ja nõnda ma kirjutan
iga päev ühe uue lõpu
siis lähen magama
kindad käes
miks ma ennast ära ei tapa
küsis kunagi krestomaatiline kirjanik
üks teine sarnane arvas hiljem
et see on hea algus
aga
et sellist lugu juba paljaste kätega ei võta
et sellisele loole tuleb proovida kirjutada
iga päev üks uus lõpp
ja nii kasvõi elu lõpuni
välja
ja nõnda ma kirjutan
iga päev ühe uue lõpu
siis lähen magama
kindad käes
1 minut
„Asjaõigusest”, teadmiseks võetud ja riiulile pandud
Kaus Koff Mürk, Asjaõigusest. Kujundanud Piia Ruber. Roheline Kuu, 2012. 144 lk.
Ta kõneles fantoomidest, mis tekkivat siis, kui kellegi viha, meeleheide või kättemaksuiha olevat nii suur, et otsib endale kehastuse . . . . Fantoomid olevat surematud – nad kaduvat vaid siis, kui on oma eesmärgi saavutanud.
Leelo Tungal, „Neitsi Maarja neli päeva”
Niisiis,…
Ta kõneles fantoomidest, mis tekkivat siis, kui kellegi viha, meeleheide või kättemaksuiha olevat nii suur, et otsib endale kehastuse . . . . Fantoomid olevat surematud – nad kaduvat vaid siis, kui on oma eesmärgi saavutanud.
Leelo Tungal, „Neitsi Maarja neli päeva”
Niisiis,…
6 minutit
Luulevõistlus „Mis maa see on?”
Tänavu täitub Eduard Vilde romaani „Mahtra sõda” ilmumisest 110 aastat. Selle sündmuse tähistamiseks ja Eesti vabariigi saabuvaks 95. aastapäevaks kuulutab Eduard Vilde muuseum välja luulevõistluse koolinoortele ja üliõpilastele pealkirjaga „Mis maa see on?”
Mis maa see on, siin pole ühtki mäge,
vaid metsad lõputud ja laukasood,
kuid siinne rahvas täis on imeväge
ja kummalised…
Mis maa see on, siin pole ühtki mäge,
vaid metsad lõputud ja laukasood,
kuid siinne rahvas täis on imeväge
ja kummalised…
1 minut
Eesti naljakirjandus: müüt, laat ja tegelikkus
15. septembril Kadriorus Eduard Vilde majamuuseumi ees ja sees peetud traditsiooniline raamatulaat oli seekord pühendatud naljakirjandusele (eelmised kaks reisi- ja lastekirjandusele). Kohapeal avanes sootuks teine pilt: huumoriürituse asemel oli tegu stiilipuhta lastele mõeldud meelelahutusega. Lapsed olid esikohal nii publiku seas kui laadalettidele kuhjatud raamatuvalikus. Huumorit praktiliselt polnud, kui välja jätta ajakirja
Pilkaja…
Pilkaja…
4 minutit
Ühisvara tragöödia ehk Kuidas kasutada ühist teadusraha?
Teadlased on muudetud FIEdeks, kellel on õnn töötada ülikooli kaitsva vihmavarju all seni, kui nad otsivad endale ise palgaraha ja maksavad ülikoolile üldlõivu.
1968. aastal publitseeris Garrett Hardin ajakirjas Nature oma kuulsa artikli ühisvara tragöödiast („The tragedy of commons”). Tema artikli põhisõnumiks oli tõdemus, et maailma ees seisnevatel probleemidel…
1968. aastal publitseeris Garrett Hardin ajakirjas Nature oma kuulsa artikli ühisvara tragöödiast („The tragedy of commons”). Tema artikli põhisõnumiks oli tõdemus, et maailma ees seisnevatel probleemidel…
5 minutit
Pealelend. Krista Kerge
Eesti keeles võib praegu täheldada hulgaliselt muutusi, mis meie keele struktuuri kõigutavad. Selleks, et neid ohjes hoida, on vaja ka kirjakeele normi. Millalgi tuleb muutuste süvenedes ka seda loomulikult muuta. Kuid milleks muutis Emakeele Seltsi keeletoimkond praegu ajaloosündmuste suure ja väikese algustähe ning kokku- ja lahkukirjutamise normi? Keele seisukohalt on tegemist puht vormilise kokkuleppega, pealegi kaasneb…
2 minutit
Keelekorralduse põhimõtted
Keelekorraldus on interdistsiplinaarne eriala, kus vana lihtne ükskordüks õigest ja valest emakeelest ei toimi.
Paljude argiarusaamad keelekorraldusest pärinevad veel suuresti 100 aasta tagant. Ühiskondlikud protsessid ongi aeglased ja võtavad inimpõlvi. Teadmised vahetuvad pisitasa, nagu muutub kogu kultuur. Visa on muutuma kõik, mis on seotud väärtushinnangute ja emotsioonidega, nagu eestlasele muu hulgas keel. Emotsioon moonutab teavet, aitab…
Paljude argiarusaamad keelekorraldusest pärinevad veel suuresti 100 aasta tagant. Ühiskondlikud protsessid ongi aeglased ja võtavad inimpõlvi. Teadmised vahetuvad pisitasa, nagu muutub kogu kultuur. Visa on muutuma kõik, mis on seotud väärtushinnangute ja emotsioonidega, nagu eestlasele muu hulgas keel. Emotsioon moonutab teavet, aitab…
7 minutit
Kaitstud väitekirjad
TOOMAS LOTT
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), filosoofia
Doktoritöö „Plato on Belief (doxa). Theaetetus 184B-187A” („Platon uskumusest (doxa). „Theaitetos” 184B-187A”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26271/lott_toomas.pdf?sequence=1
Juhendajad: PhD Roomet Jakapi ja prof Ülo Matjus
Oponent: prof Jan Szaif (California Ülikool Davises, USA)
Dissertatsioonis pakutakse välja vastus küsimusele, miks Platon hakkab oma hilistes dialoogides mõistma uskumuste (doxa) kujundamist spetsiifiliselt ratsionaalse võimena.…
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), filosoofia
Doktoritöö „Plato on Belief (doxa). Theaetetus 184B-187A” („Platon uskumusest (doxa). „Theaitetos” 184B-187A”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26271/lott_toomas.pdf?sequence=1
Juhendajad: PhD Roomet Jakapi ja prof Ülo Matjus
Oponent: prof Jan Szaif (California Ülikool Davises, USA)
Dissertatsioonis pakutakse välja vastus küsimusele, miks Platon hakkab oma hilistes dialoogides mõistma uskumuste (doxa) kujundamist spetsiifiliselt ratsionaalse võimena.…
4 minutit
Polsterdusoraakel ja teadlase vastutus
Milline peaks olema teadlaskonna eneseregulatsioon ja kas seda on üldse vaja?
Eelmine sajand demonstreeris kogu inimkonnale, et teaduse areng on ühiskondade konkurentsis määrav tegur. Teadus ja teadlased on saavutanud arengu suunajana ühiskonnas olulise koha. Algselt isiklikust uudishimust ajendatud uurimine on kujunenud riiklikult finantseeritavaks kutsetegevuseks. Maailma mõistmist avardavate uuringute kõrval annab teadus ka igapäevaelus kohe…
Eelmine sajand demonstreeris kogu inimkonnale, et teaduse areng on ühiskondade konkurentsis määrav tegur. Teadus ja teadlased on saavutanud arengu suunajana ühiskonnas olulise koha. Algselt isiklikust uudishimust ajendatud uurimine on kujunenud riiklikult finantseeritavaks kutsetegevuseks. Maailma mõistmist avardavate uuringute kõrval annab teadus ka igapäevaelus kohe…
3 minutit
Fonoloogiast piiblitõlkeni. Mati Hindi juubelikogumik
Pühendusteos emeriitprofessor Mati Hindi 75. sünnipäevaks. Koostanud ja toimetanud Reili Argus, Annika Hussar ja Tiina Rüütmaa. TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised, nr 14, 2012. 232 lk.
Artiklikogumik on pühendatud emeriitprofessor Mati Hindile ning koostatud tema 75. sünnipäevaks. Kogumikus on üheksa artiklit 13 autorilt, kelle hulgas on Hindi endisi ja…
Artiklikogumik on pühendatud emeriitprofessor Mati Hindile ning koostatud tema 75. sünnipäevaks. Kogumikus on üheksa artiklit 13 autorilt, kelle hulgas on Hindi endisi ja…
2 minutit
Üliõpilaskonverents ja keelelaager
Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents
21. septembril peeti Euroopa keeltepäeva puhul Tartu ülikooli ajaloo instituudis Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents, osalejaid oli abiturientidest doktorantideni.
Teemapüstitus oli mitmekesine: „Keeleuurija mitu pilku”, „Eesti lause”, „Kahe keele vahel” ja „Laps ja keel”. Kahe esimese ja neljanda ploki ettekandjad olid Andres Karjus (TÜ), Merli Mändul ja Toomas Koitmäe (Viljandi gümnaasium);Olga Tarabarova (TÜ), Sigrid…
21. septembril peeti Euroopa keeltepäeva puhul Tartu ülikooli ajaloo instituudis Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents, osalejaid oli abiturientidest doktorantideni.
Teemapüstitus oli mitmekesine: „Keeleuurija mitu pilku”, „Eesti lause”, „Kahe keele vahel” ja „Laps ja keel”. Kahe esimese ja neljanda ploki ettekandjad olid Andres Karjus (TÜ), Merli Mändul ja Toomas Koitmäe (Viljandi gümnaasium);Olga Tarabarova (TÜ), Sigrid…
1 minut
Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!
1. Mida tähendas algselt odratolgus ja mis kandi mehi sedaviisi on kutsutud?
2. Kuidas kõlab kirjakeeles kakk ikk raan, ää aa hoost aast ää?
3. Lõpeta ütlus ühiskonnategelaste nimedega meil on kaks tarka, need on . . . .
4. Kes on Kasuka-Andrus?
5. Mida teeb inimene, kui ta teenib tondile tubakaraha?
6. Kus võib lugemata kordi peksa saada?
Vastused…
2. Kuidas kõlab kirjakeeles kakk ikk raan, ää aa hoost aast ää?
3. Lõpeta ütlus ühiskonnategelaste nimedega meil on kaks tarka, need on . . . .
4. Kes on Kasuka-Andrus?
5. Mida teeb inimene, kui ta teenib tondile tubakaraha?
6. Kus võib lugemata kordi peksa saada?
Vastused…
1 minut
Koolituse võit on keelejulgus
Avatud Eesti Fondi ja Briti Nõukogu algatus „Teeme koos” tõi 2010. aasta sügisel poolteiseks aastaks koos õppima ja tegutsema 30 huvilist eesti ja vene õppekeelega koolidest ning vabaühendustest. Tänavu kevadel lõppenud projekti kogemus näitab: kui koostöö aluseks on ühised huvid, saab keelest eelkõige tööriist, mitte eesmärk omaette.
Algatuses osalenud eesti- ja venekeelsete koolide huvijuhid ja…
Algatuses osalenud eesti- ja venekeelsete koolide huvijuhid ja…
1 minut
Motiveeritud muukeelsed tudengid saavad hästi hakkama
Valminud on uuring „Muukeelse tudengi keeleline toimetulek ja vajadused ülikoolis”.
Üle kogu maailma seisab ülikoolide ees väljakutse pakkuda heatasemelist haridust õppekeelest erineva emakeelega üliõpilastele, kelle keeleline toimetulek on paratamatult nõrgem kui emakeelsetel. Sageli on vähenev tudengite arv põhjuseks, miks ülikoolid võtavad vastu ka noori, kelle keeleoskus ei ole edukaks õppetööks vajalikul…
Üle kogu maailma seisab ülikoolide ees väljakutse pakkuda heatasemelist haridust õppekeelest erineva emakeelega üliõpilastele, kelle keeleline toimetulek on paratamatult nõrgem kui emakeelsetel. Sageli on vähenev tudengite arv põhjuseks, miks ülikoolid võtavad vastu ka noori, kelle keeleoskus ei ole edukaks õppetööks vajalikul…
2 minutit
Käib kibe lõimimistöö
Augusti lõpus andis kultuuriministeerium teada, et tahetakse kokku panna uus lõimimiskava esialgse pealkirjaga „Lõimuv Eesti 2020”. Seega pole aastaks 2020 Eesti inimesed veel lõimitud ning kibe lõimimistöö alles käib. „Eesti lõimumiskava 2008–2013” täitmine lõpeb järgmisel aastal, nii et kahtlemata on paras aeg alustada uuega. Ministeerium kutsub avalikkust üles määratlema edaspidist tegevust ja prioriteete. Selgelt sõnastatud…
6 minutit
KÜSIB Aili Künstler
VASTAVAD
Jane Kreek, EMTA õppeosakonna juhataja
Reet Välja, EMTA keelte lektoraadi juhataja
Millisel eesmärgil õpetatakse EMTAs välisüliõpilastele (teiskeelsetele) eesti keelt? Teatavasti on vähendatud eesti keele tundide arvu ja eesti keele õppimine tehtud kohustuslikuks.
Eesti keelt õpetatakse muusika- ja teatriakadeemias kahel eesmärgil. Esiteks riigikeelena venekeelse gümnaasiumi lõpetanuile, kes asuvad EMTA õppekava läbima eesti keeles. Vastavalt sisseastuja keeleoskusele on võimalik läbida…
Jane Kreek, EMTA õppeosakonna juhataja
Reet Välja, EMTA keelte lektoraadi juhataja
Millisel eesmärgil õpetatakse EMTAs välisüliõpilastele (teiskeelsetele) eesti keelt? Teatavasti on vähendatud eesti keele tundide arvu ja eesti keele õppimine tehtud kohustuslikuks.
Eesti keelt õpetatakse muusika- ja teatriakadeemias kahel eesmärgil. Esiteks riigikeelena venekeelse gümnaasiumi lõpetanuile, kes asuvad EMTA õppekava läbima eesti keeles. Vastavalt sisseastuja keeleoskusele on võimalik läbida…
1 minut
Eestikeelsed välisüliõpilased – utoopia või tegelikkus?
Kas Eesti inimesel on mõtet rabada selle nimel, et hiinlased siin inglise keelt saaksid õppida?
Aili Künstler: Äsja oli Euroopa keeltepäev, heaks tooniks peetakse juhinduda Euroopa nõukogu eestvõtmisel loodud Euroopa keelemapis kirja pandud eesmärgist motiveerida õppijaid avardama ja mitmekesistama oma keel(t)eoskust igal tasemel. Võiks arvata, et ülikoolid on huvitatud…
Aili Künstler: Äsja oli Euroopa keeltepäev, heaks tooniks peetakse juhinduda Euroopa nõukogu eestvõtmisel loodud Euroopa keelemapis kirja pandud eesmärgist motiveerida õppijaid avardama ja mitmekesistama oma keel(t)eoskust igal tasemel. Võiks arvata, et ülikoolid on huvitatud…
7 minutit
Eesti keel, väljarändaja väärtuslik kaasavara
Riik võiks aidata kindlustada, et meie emigrantide lapsed omandavad eesti keele.
Hiljuti avaldatud rahvaloenduse andmed ei pane just rõõmust kilkama. Kuna osa võõrsil elavatest inimestest olevat end digitaalselt kirja pannud kui Eesti alalised elanikud, võib tegelik situatsioon olla koguni halvem, kui pealkirjad näitavad. Hea siis seegi, et mitmed väljarändajad suhtlevad piltlikult öeldes…
Hiljuti avaldatud rahvaloenduse andmed ei pane just rõõmust kilkama. Kuna osa võõrsil elavatest inimestest olevat end digitaalselt kirja pannud kui Eesti alalised elanikud, võib tegelik situatsioon olla koguni halvem, kui pealkirjad näitavad. Hea siis seegi, et mitmed väljarändajad suhtlevad piltlikult öeldes…
4 minutit
Liftikriitika – paratamatus või mitte?
Aina intensiivistuva teatribloginduse tõttu hakkab piir kutselise ja harrastuskriitika vahel ähmastuma.
Doktorantidel soovitatakse kohe esimesel semestril välja mõelda oma teadustöö n-ö liftiversioon ehk vastus küsimusele „Millest sa doktoritöö…
Doktorantidel soovitatakse kohe esimesel semestril välja mõelda oma teadustöö n-ö liftiversioon ehk vastus küsimusele „Millest sa doktoritöö…
5 minutit
See mõni mõis
Tõstamaa mõisa ajalugu pakub rohkesti kirjutamis- ja lavastamisainest.
R.A.A.A.Mi „Surm, sünd ja laulatus”, autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Ervin Õunapuu, helilooja Timo Steiner. Mängivad Laine Mägi (Eesti Draamateater), Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater), Liis Laigna (Pärnu Endla) ja Mirjam Mesak. Esietendus 29. VII Tõstamaa mõisas.
Kui veel mõni aeg tagasi kurdeti, et suviti tehakse meil iga põõsa taga teatrit,…
R.A.A.A.Mi „Surm, sünd ja laulatus”, autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Ervin Õunapuu, helilooja Timo Steiner. Mängivad Laine Mägi (Eesti Draamateater), Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater), Liis Laigna (Pärnu Endla) ja Mirjam Mesak. Esietendus 29. VII Tõstamaa mõisas.
Kui veel mõni aeg tagasi kurdeti, et suviti tehakse meil iga põõsa taga teatrit,…
4 minutit
Kokkukuulumise ja kaasarääkimisõiguse nimel
Kas inimesed ikka soovivad aina funktsioonirikkamate telefonide ja üha uut moodi disainitud autode pärast lõpmatuseni harrastada individualistlikku naabrist parem olemise sporti?
Kukruse polaarmõisa „Vabrikutüdrukud”, autor Frank McGuinness, tõlkija Martin Algus, lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Reili Evart. Mängivad Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Terje Pennie, Marin Mägi, Natali Lohk ja Hannes Prikk. Esietendus 15.…
Kukruse polaarmõisa „Vabrikutüdrukud”, autor Frank McGuinness, tõlkija Martin Algus, lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Reili Evart. Mängivad Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Terje Pennie, Marin Mägi, Natali Lohk ja Hannes Prikk. Esietendus 15.…
6 minutit
Muuseumide likvideerimise seadus
Eestis valitseva režiimi üks silmapaistvamaid saavutusi on meie riigi tsentraliseerimine, n-ö linnriigistamine. Käib järjekindel ja visa maakondade kui haldusüksuste ja kohaliku identiteedi kandjate nõrgestamine. Samal ajal säilitatakse iga hinna eest mõnel juhul lausa naeruväärseid vallakesi, sest nendega on mõnus oma poliitilisi mänge mängida. Selle protsessi loogiline osa on maakonnamuuseumide likvideerimine. Pole tähtis, et need…
4 minutit
Elamuste jahil
Uute muuseumiekspositsioonide ja teemaparkide võidukäik Eesti kultuurimaastikul
Viimase kümnendi jooksul on Eesti muuseumide ilme radikaalselt muutunud: muuseumid on õppinud jutustama, külastajatele mõistetavas ning huvipakkuvas vormis. Suurepäraste jutuvestjatena on lisandunud teemapargid, külastus- ja teaduskeskused. Muutus…
Viimase kümnendi jooksul on Eesti muuseumide ilme radikaalselt muutunud: muuseumid on õppinud jutustama, külastajatele mõistetavas ning huvipakkuvas vormis. Suurepäraste jutuvestjatena on lisandunud teemapargid, külastus- ja teaduskeskused. Muutus…
6 minutit
Kas feminism ei ole enam eesti intellektuaali jaoks skandaal?
Feministliku tegevuskunsti arhiiv „re.act feminism #2” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 30. IX. Kuraatorid Bettina Knaup ja Beatrice Ellen Stammer.
Esmakordselt sattusin performance’i-kunsti dokumentatsioonide näitusele 1996. aastal Helsingi Ateneumis. Toona vaagisin selle üle, kas performance, mis on loodud ajalisena teatud hetkes, saab edasi elada dokumentatsiooni näol, mille omandavad kui originaalteose…
Esmakordselt sattusin performance’i-kunsti dokumentatsioonide näitusele 1996. aastal Helsingi Ateneumis. Toona vaagisin selle üle, kas performance, mis on loodud ajalisena teatud hetkes, saab edasi elada dokumentatsiooni näol, mille omandavad kui originaalteose…
5 minutit
Protestikultuuri uus vorm
Pussy Riotist, aga samuti poliitikast ja poliitilisest kunstist informatsioonilise tehnoloogia ajajärgul
Pussy Rioti videod pandi You Tube’i oktoobrirevolutsiooni aastapäeval 7. novembril 2011. aastal. Juba oli toimunud Himki metsakaitsjate rokk-kontsert Puškini väljakul, esimene massimiiting Moskvas, ent tulevane protestiliikumine polnud veel sugugi iseenesestmõistetav. Uue punkbändi ebalegaalsete kontsertide dokumentatsioonist kokku monteeritud kaheminutine video tundus karjuvalt ebaloomulik. Asi ei ole…
Pussy Rioti videod pandi You Tube’i oktoobrirevolutsiooni aastapäeval 7. novembril 2011. aastal. Juba oli toimunud Himki metsakaitsjate rokk-kontsert Puškini väljakul, esimene massimiiting Moskvas, ent tulevane protestiliikumine polnud veel sugugi iseenesestmõistetav. Uue punkbändi ebalegaalsete kontsertide dokumentatsioonist kokku monteeritud kaheminutine video tundus karjuvalt ebaloomulik. Asi ei ole…
6 minutit
Taassünd
Inna Grincheli näitus „Transformatsioon” Kastellaanimajas kuni 30. IX.
Sügis on uute alguste ja muutuste aeg. Suvepuhkus saab läbi ja algab kool, mis korraldab taas ümber laste ja vanemate elu. Kultuuriasutustes algab uus hooaeg, loodus muudab värvi . . . . See taust sobitub kenasti Kastellaanimajas avatud näitusega „Transformatsioon”.
Näitusel on antiiksed ja mütoloogilised persoonid transformeeritud uuteks karakteriteks uute tähenduste ja (elu)lugudega. Kunstnik Inna Grinchel…
Sügis on uute alguste ja muutuste aeg. Suvepuhkus saab läbi ja algab kool, mis korraldab taas ümber laste ja vanemate elu. Kultuuriasutustes algab uus hooaeg, loodus muudab värvi . . . . See taust sobitub kenasti Kastellaanimajas avatud näitusega „Transformatsioon”.
Näitusel on antiiksed ja mütoloogilised persoonid transformeeritud uuteks karakteriteks uute tähenduste ja (elu)lugudega. Kunstnik Inna Grinchel…
3 minutit
Igikestev silmamoondamiskunst
Paul Rodgersi näitus „Muu maagia ja Bagdadi varas” („Other Magic from the Thief of Bagdad”) Hobusepea galeriis 12. – 24. IX.
Paul Rodgersi hiljutise Hobusepea näituse sõnumi võib kokku võtta lihtsa ning üldteada tõdemusega: imeteod, eelkõige negatiivse märgiga mõistetamatud nähtused, on pahatihti kinni meie enda mõtlemises ja ettekujutuses. Märksa huvitavam, kui see tõdemus, on mehhanism, mis…
Paul Rodgersi hiljutise Hobusepea näituse sõnumi võib kokku võtta lihtsa ning üldteada tõdemusega: imeteod, eelkõige negatiivse märgiga mõistetamatud nähtused, on pahatihti kinni meie enda mõtlemises ja ettekujutuses. Märksa huvitavam, kui see tõdemus, on mehhanism, mis…
2 minutit
Sven Grünberg soovitab: „Rohkem tarkust ja sisukust”
Piia Ruber
Olen korduvalt kuulnud teid mainimas, et muusika polegi kõige olulisem siin elus. Mis on tõeliselt oluline?
Sven Grünberg: Muusika on muidugi oluline, kuid on…
Olen korduvalt kuulnud teid mainimas, et muusika polegi kõige olulisem siin elus. Mis on tõeliselt oluline?
Sven Grünberg: Muusika on muidugi oluline, kuid on…
7 minutit
Muusikamaailm
Uusoopereid kevadsuvest sügisesse
Aastas toimub maailmas üle 25 000 ooperietenduse, kinnitab Operabase, tuues esile lavaharuldused, kõrval maailmaesiettekanded, mida andmebaas väidab olevat üle 60 . . . . Kindlasti on see arv suurem.
Dimitar Bodurovi „Lilith” (libr Carola Luther) 2. VI Rotterdamis, sel kuul ka Eindhovenis, Brugges, Utrechtis ja Haagis. Adami ja Lilithi traagiline armastuslugu, nimisolist Claron McFadden.
Michael Chingi „Salalik Draakon” („Slying the Dragon”,…
Aastas toimub maailmas üle 25 000 ooperietenduse, kinnitab Operabase, tuues esile lavaharuldused, kõrval maailmaesiettekanded, mida andmebaas väidab olevat üle 60 . . . . Kindlasti on see arv suurem.
Dimitar Bodurovi „Lilith” (libr Carola Luther) 2. VI Rotterdamis, sel kuul ka Eindhovenis, Brugges, Utrechtis ja Haagis. Adami ja Lilithi traagiline armastuslugu, nimisolist Claron McFadden.
Michael Chingi „Salalik Draakon” („Slying the Dragon”,…
7 minutit
Kaksteist tundi ooperiteatris
ehk Hooaja avamine Berliini moodi
Kui Berliini Komische Operi uus intendant Barrie Kosky teatas, et tema teater avab hooaja 12tunnise Monteverdi-triloogiaga, mõtlesin, et see on siiski väike liialdus – oli ju teada, et tegemist on töötlustega Monteverdi kolmest säilinud ooperist. Ent siiski – pühapäeval, 16. septembril kell 11.03 algas „Orpheus” ning kell 23.03 lõppes „Poppea kroonimine”.…
Kui Berliini Komische Operi uus intendant Barrie Kosky teatas, et tema teater avab hooaja 12tunnise Monteverdi-triloogiaga, mõtlesin, et see on siiski väike liialdus – oli ju teada, et tegemist on töötlustega Monteverdi kolmest säilinud ooperist. Ent siiski – pühapäeval, 16. septembril kell 11.03 algas „Orpheus” ning kell 23.03 lõppes „Poppea kroonimine”.…
2 minutit
Estonia „Faust” – kolme loomeisiksuse ideede sümbioos
Charles Gounod’ ooper „Faust”: dirigent Vello Pähn, lavastaja Dmitri Bertman, kunstnik Ene-Liis Semper, koreograaf Edvald Smirnov, solistid Luc Robert (Kanada), Priit Volmer, Anne Wik Larssen (Norra), Rauno Elp, Helen Lokuta, Mart Laur, Mart Madiste ja Kätlin Truus, RO Estonia koor ja sümfooniaorkester. Esietendus 20. IX rahvusooperis Estonia.
20. septembril…
20. septembril…
5 minutit
Ühe budistliku revolutsiooni kondikava
David R. Loy, Raha, seks, sõda, karma. Märkmeid budistlikuks revolutsiooniks. Tõlkinud Kai Vassiljeva, toimetanud Märt Läänemets. MTÜ Budakoda, 2012. 156 lk.
David Loy ärgitab oma raamatus mõtlema, kas budismil on midagi pakkuda tänapäevaste probleemide lahendamiseks. Revolutsioon on õhus. Seda on näidanud muu hulgas mitmed Occupy Wall Streeti liikumisest ajendatud sõnavõtud demokraatia uudsete vormide teemal.…
David Loy ärgitab oma raamatus mõtlema, kas budismil on midagi pakkuda tänapäevaste probleemide lahendamiseks. Revolutsioon on õhus. Seda on näidanud muu hulgas mitmed Occupy Wall Streeti liikumisest ajendatud sõnavõtud demokraatia uudsete vormide teemal.…
3 minutit
Kuidas lahendab budism tänapäeva probleemid?
Intervjuu David Loyga
David Robert Loy on budistliku ja võrdleva filosoofia professor ning Jaapani zen-budismi Sanbo Kyodani traditsiooni õpetaja. Ta on olnud professor ja uurija Singapuri ülikoolis, Bunkyo ülikoolis Chigasakis Jaapanis, Xavier’ ülikoolis Cincinnatis Ohios, Kaplinna ülikoolis Lõuna-Aafrikas ja Heebrea ülikoolis Jeruusalemmas. Praegu on ta Boulderi Naropa ülikooli uurija-professor (Colorado osariik). 24.…
David Robert Loy on budistliku ja võrdleva filosoofia professor ning Jaapani zen-budismi Sanbo Kyodani traditsiooni õpetaja. Ta on olnud professor ja uurija Singapuri ülikoolis, Bunkyo ülikoolis Chigasakis Jaapanis, Xavier’ ülikoolis Cincinnatis Ohios, Kaplinna ülikoolis Lõuna-Aafrikas ja Heebrea ülikoolis Jeruusalemmas. Praegu on ta Boulderi Naropa ülikooli uurija-professor (Colorado osariik). 24.…
9 minutit
Kas peame ikka riigivõla pärast nii palju muretsema?
Ranged eelarvetasakaalu ja võlareeglid ELi liikmesriikidele ilma piisavalt mahuka USA mastaabis eelarveliiduta tõenäoliselt süvendavad majandussurutist ELis või vähemalt pidurdavad sellest väljatulekut.
Tänu ülemaailmsele majandussurutisele ja sellest…
Tänu ülemaailmsele majandussurutisele ja sellest…
4 minutit
Tivolile palka, muuseumile malka
Marek Strandberg
10. augustil kell 14.53 registreeriti valitsuse eelnõude infosüsteemis muuseumiseaduse eelnõu, mille sinna postitas kultuuriministeerium. Kuna selle eelnõuga pole poliitiliselt suurt midagi võita, sest miljoneid (sh muuseumikülastajaid) eelnõu ei…
10. augustil kell 14.53 registreeriti valitsuse eelnõude infosüsteemis muuseumiseaduse eelnõu, mille sinna postitas kultuuriministeerium. Kuna selle eelnõuga pole poliitiliselt suurt midagi võita, sest miljoneid (sh muuseumikülastajaid) eelnõu ei…
2 minutit
