2012-31 (3405)
Agraarsest väikeasulast metal-maailma suvepealinn
Saksamaal 1800 elanikuga Wackenis tänavu 23. korda aset leidnud umbes 90 000 osavõtjaga vabaõhufestival sümboliseerib globaalses mastaabis metal-kultuuri renessanssi.
Õhtumaine kultuur, mis kõigub kuskil kõrtsi ja kiriku (muusika kontekstis: süldi ja süvamuusika) vahel ning kaldub iseäranis suvekuudel tugevalt üksnes äärmustesse, vajab hädasti midagi, mis jääks kuhugi sinna vahepeale: mis ühendaks, lõõgastaks…
Õhtumaine kultuur, mis kõigub kuskil kõrtsi ja kiriku (muusika kontekstis: süldi ja süvamuusika) vahel ning kaldub iseäranis suvekuudel tugevalt üksnes äärmustesse, vajab hädasti midagi, mis jääks kuhugi sinna vahepeale: mis ühendaks, lõõgastaks…
4 minutit
See hämar-põnev kinoarhitektuur
Arhitektuurimuuseumi keldrisaalis on veel viimaseid nädalaid avatud eesti kinoarhitektuuri näitus.
Näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri” Eesti Arhitektuurimuuseumis. Koostajad Sirli Naska ja Karen Jagodin. Kujundajad Tüüne-Kristin Vaikla ja Urmo Vaikla. Graafiline kujundus Kaarel Nõmmik ja Mikk Heinsoo. Avatud kuni 9. IX 2012.
See on igati põnev ja infotihe näitus,…
Näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri” Eesti Arhitektuurimuuseumis. Koostajad Sirli Naska ja Karen Jagodin. Kujundajad Tüüne-Kristin Vaikla ja Urmo Vaikla. Graafiline kujundus Kaarel Nõmmik ja Mikk Heinsoo. Avatud kuni 9. IX 2012.
See on igati põnev ja infotihe näitus,…
6 minutit
Raadioteater esitab: „Doktor, siin te juba olite!”
Ajalooline draama Esimene vaatus, tegevuskoht välismaa
Võimupartei ideoloogia üks olulisi toetajaid on rahvusvahelise haardega meediamagnaat. Tema huviks on avaõigusliku ringhäälingu mõju ja auditooriumi vähendamine. Võimupartei hakkab meediamagnaadi huvidest lähtudes tegutsema. Avaõigusliku ringhäälingu (AR) juhtorgani koosseisu muudetakse. Uuenenud juhtorgan annab tegevjuhile ülesande tulla välja kulude kärpimise programmiga. Esmaseks eesmärgiks seati ARi eelarve…
Võimupartei ideoloogia üks olulisi toetajaid on rahvusvahelise haardega meediamagnaat. Tema huviks on avaõigusliku ringhäälingu mõju ja auditooriumi vähendamine. Võimupartei hakkab meediamagnaadi huvidest lähtudes tegutsema. Avaõigusliku ringhäälingu (AR) juhtorgani koosseisu muudetakse. Uuenenud juhtorgan annab tegevjuhile ülesande tulla välja kulude kärpimise programmiga. Esmaseks eesmärgiks seati ARi eelarve…
2 minutit
Suvel ilmus Kalju Suure laulupeoraamat
Kalju Suur, Ülesvõtteid laulu- ja tantsupeo päevilt 1963–2009. Toimetanud Helle Martis. Kujundanud Margus Haavamägi. Kalju Suur ja TEA Kirjastus, 2012. 208 lk.
Juuli alguses esitleti Estonia teatri talveaias Kalju Suure fotokogumikku „Ülesvõtteid laulu- ja tantsupeo päevilt aastatel 1963–2009”, mis on meie teeneka fotograafi 23 raamat. Selles kaantevahes on 410 ülesvõtet, mis…
Juuli alguses esitleti Estonia teatri talveaias Kalju Suure fotokogumikku „Ülesvõtteid laulu- ja tantsupeo päevilt aastatel 1963–2009”, mis on meie teeneka fotograafi 23 raamat. Selles kaantevahes on 410 ülesvõtet, mis…
2 minutit
Olemuse peidetud tahk
Laienduseks Olev Remsu artiklile „Pariisis ja Lembitul” (Sirp. 25. V 2012).
Tahan anda Remsule vihje filmi alguse kohta, mis on ühtlasi võti poliitilise dokumentaalfilmi mitmekihilisuse mõistmiseks. Alguskaader on vaeses eesti dokumentalistikas tavatu: öine Pariis ärkab. Selle filmimine oli keeruline ja aegavõttev protsess, kuna filmiti kaadri kaupa. Operaatorid Rasmus Puksmann ja Arthur…
Tahan anda Remsule vihje filmi alguse kohta, mis on ühtlasi võti poliitilise dokumentaalfilmi mitmekihilisuse mõistmiseks. Alguskaader on vaeses eesti dokumentalistikas tavatu: öine Pariis ärkab. Selle filmimine oli keeruline ja aegavõttev protsess, kuna filmiti kaadri kaupa. Operaatorid Rasmus Puksmann ja Arthur…
3 minutit
Külm ja külmem
„Vuosaari” on film armastuse kõikehõlmavast puudumisest.
Mängufilm „Vuosaari” (Soome 2012, 125 min), režissöör Aku Louhimies, stsenaristid Aku Louhimies, Mikko Kouki, Niina Repo, operaator Tuomo Hutri. Produtsendid Pauli Pentti ja Liisa Penttilä. Osades Amanda Pilke, Eemeli Louhimies, Lenna Kuurma, Jasper Pääkkonen, Sean Pertwee, Kristjan Sarv, Deogracias Masomi jpt. Linastub kinodes Sõprus ja…
Mängufilm „Vuosaari” (Soome 2012, 125 min), režissöör Aku Louhimies, stsenaristid Aku Louhimies, Mikko Kouki, Niina Repo, operaator Tuomo Hutri. Produtsendid Pauli Pentti ja Liisa Penttilä. Osades Amanda Pilke, Eemeli Louhimies, Lenna Kuurma, Jasper Pääkkonen, Sean Pertwee, Kristjan Sarv, Deogracias Masomi jpt. Linastub kinodes Sõprus ja…
4 minutit
Biofilm: elu nagu filmis
ehk Mikroobide linn
Selleks et jagu saada bakterite põhjustatud haigustest, vajatakse aina rohkem ja aina uusi antibiootilisi aineid. Arvatakse, et üks põhjus, miks mikroorganismide hävitamine inimorganismis sedavõrd suuri mürgikoguseid nõuab, on mikroorganismide enda võime koguneda välismõjude, antud juhul siis ravimi, leevendamiseks omamoodi ökosüsteemidesse, mis tagab ka neile paremad toitumistingimused. Kui selliste…
Selleks et jagu saada bakterite põhjustatud haigustest, vajatakse aina rohkem ja aina uusi antibiootilisi aineid. Arvatakse, et üks põhjus, miks mikroorganismide hävitamine inimorganismis sedavõrd suuri mürgikoguseid nõuab, on mikroorganismide enda võime koguneda välismõjude, antud juhul siis ravimi, leevendamiseks omamoodi ökosüsteemidesse, mis tagab ka neile paremad toitumistingimused. Kui selliste…
4 minutit
Loendusmeeskond jätkab tööd
Millega tegelevad rahvaloendajad 2012. aasta suvel? Kuidas loendatakse loendamata jäänud inimesi?
Rahvaloenduse esmaste tulemuste avaldamisest on juba mitu kuud möödas, millega tegeletakse edasi? Loendusmeeskonna põhitegevus on käesoleval ajal loendusandmete korrastamine, samuti nendest avaldatavate tunnuste moodustamine. Näiteks tuleb kõik sünni- ja varasemad elukohad teisendada praegu kehtiva haldusjaotuse tasemele, loendatud inimesed rühmitada leibkonna-ankeetide…
Rahvaloenduse esmaste tulemuste avaldamisest on juba mitu kuud möödas, millega tegeletakse edasi? Loendusmeeskonna põhitegevus on käesoleval ajal loendusandmete korrastamine, samuti nendest avaldatavate tunnuste moodustamine. Näiteks tuleb kõik sünni- ja varasemad elukohad teisendada praegu kehtiva haldusjaotuse tasemele, loendatud inimesed rühmitada leibkonna-ankeetide…
8 minutit
Meiega vestleb muusikaline hingehooldaja
Roman Toi. Orelimuusika. Piret Aidulo, Ene Salumäe. Talmar & Põhi, 2011.
Juba mõnda aega on meil olnud võimalik kuulata kaheosalist CDd Roman Toi orelimuusikaga – 29 ajavahemikus 1975–2005 salvestatud pala. Esimesel plaadil musitseerib EELK Tallinna piiskopliku toomkiriku orelil Ene Salumäe (50’), teisel EELK Tallinna Toompea Kaarli kiriku orelil Piret Aidulo (60’).…
Juba mõnda aega on meil olnud võimalik kuulata kaheosalist CDd Roman Toi orelimuusikaga – 29 ajavahemikus 1975–2005 salvestatud pala. Esimesel plaadil musitseerib EELK Tallinna piiskopliku toomkiriku orelil Ene Salumäe (50’), teisel EELK Tallinna Toompea Kaarli kiriku orelil Piret Aidulo (60’).…
1 minut
Algas TROFi teine veerandsada
Kui mullu esimene veerandsada suurejooneliselt täis sai, tundus, et pilli lõhki ajamata pole Tallinna rahvusvahelist orelifestivali (TROF) eriti arendada enam võimalik. Niigi varieeriti ja varieeritakse edaspidi mitmeti, aga just sel moel ongi edasiliikumised võimalikud. Isegi mastaapselt võimalikud, nagu taamal tõdeme.
Rekordilise 37 kontserdini jõudsime – nõnda nüüdki – juba 1990. aastal,…
Rekordilise 37 kontserdini jõudsime – nõnda nüüdki – juba 1990. aastal,…
4 minutit
Tõnu Kaljustega Ellerist ja (muusika)elust
Tänavuse Nargeni festivali (vt kava lk 31 ja infot ka www.nargenfestival.ee) viimastel nädalatel on keskmes Eller ja Pärt. Eesti muusika ühe teerajaja Heino Elleri sünnist möödus selle aasta 7. märtsil 125 aastat. Nargeni festival tähistab seda helilooja elule ja loomingule mitmel viisil sissevaatavate sündmustega: toimuvad ka kammerkontserdid, kus ettekandel Elleri…
6 minutit
Pealelend. Karli Luik
Arhitektuuribüroo Salto osales juuli lõpul Venemaa maastikuarhitektuuri festivalil „Arhiseis” („Arhstojanije”), kuhu ehitasite maailma pikima batuudiraja. Mis festivaliga täpsemalt on tegu? Millist ideed kandis teie loodud installatsioon („Fast Track”)?
Karli Luik, arhitekt: Tegu on pika ajalooga arhitektuuriüritusega, mis toimub väikeses Nikola-Lenivetsi nimelises külas Kaluga oblastis, umbes 250 kilomeetri kaugusel Moskvast. Seekordne ettevõtmine…
Karli Luik, arhitekt: Tegu on pika ajalooga arhitektuuriüritusega, mis toimub väikeses Nikola-Lenivetsi nimelises külas Kaluga oblastis, umbes 250 kilomeetri kaugusel Moskvast. Seekordne ettevõtmine…
1 minut
Elukeskkond kõiki kaasavaks!
Liiga paljude inimeste liikumisvabadus on Eestis suurel määral piiratud, liiga palju on liikumisteedel takistusi. See kitsendab inimeste õigusi ning alandab väärikust! Kuigi avalik arvamus kipub piiratud liikumisvabadust seostama väga väikese inimrühmaga, puudutab see tegelikult paljusid. Mitte ainult erivajadustega inimestele, vaid ka vanuritele ning lastele sobivaks kujundatud keskkonna kohandusi naudivad kõik…
8 minutit
Võistluspinged Kuressaares
Kuressaare lastekodu peremajade võistlusest annab ülevaate Hannes Koppel.
Kui eelmise aasta lõpus saime Kuressaares korraldada mahuka ülevaatenäituse aasta jooksul läbi viidud arhitektuurivõistluste tulemustest, siis sel aastal saab rääkida pikemalt vaid ühest, Kuressaare lastekodu kolme peremaja arhitektuurivõistlusest. Aga jutuainet jätkub.
Hindamisele kvalifitseerus 17 tööd ja hindamisprotsess ei olnud kerge. Omamoodi intrigeerivale tüpoloogiale, lastekodu…
Kui eelmise aasta lõpus saime Kuressaares korraldada mahuka ülevaatenäituse aasta jooksul läbi viidud arhitektuurivõistluste tulemustest, siis sel aastal saab rääkida pikemalt vaid ühest, Kuressaare lastekodu kolme peremaja arhitektuurivõistlusest. Aga jutuainet jätkub.
Hindamisele kvalifitseerus 17 tööd ja hindamisprotsess ei olnud kerge. Omamoodi intrigeerivale tüpoloogiale, lastekodu…
2 minutit
Suur ja usaldusväärne ristluslaev
Piia Ruber
Sügisel saab Eesti Kultuurkapital kümme aastat juhatajana tegutsenud Raul Altmäe asemele uue juhi.
Ligikaudu kümme aastat tagasi asusid kultuurkapitali juhina ametisse üsna segasel, kriitilisel ajal, kui kapitalil olid kaelas suured pahandused ja mõni oleks selle üldse kinni panna tahtnud, sest „need kunstnikud ju ei oska raha lugeda”. Mis sellest ajast…
Sügisel saab Eesti Kultuurkapital kümme aastat juhatajana tegutsenud Raul Altmäe asemele uue juhi.
Ligikaudu kümme aastat tagasi asusid kultuurkapitali juhina ametisse üsna segasel, kriitilisel ajal, kui kapitalil olid kaelas suured pahandused ja mõni oleks selle üldse kinni panna tahtnud, sest „need kunstnikud ju ei oska raha lugeda”. Mis sellest ajast…
9 minutit
Eesti Kultuurkapital – eeskujud ja lahendused
XX sajandi alguses oli Eestis loomeinimestel raske oma loomingust elatuda. Eesti lugejaskond oli väike ja vähese ostujõuga. Kui kirjanike olukord oli majanduslikult täbar, siis kunstnike oma oli veelgi viletsam. Olid küll olemas ka eratoetused (näiteks 1903. aastal algatatud David Bergmanni Abiraha Fond) ning toimusid ka Eesti Kirjanduse Seltsi iga-aastased auhindamised,…
11 minutit
Viis tegelast autorit piiramas
MTÜ Look „Nõiutud kevade”, autor Toomas Suuman, lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Toomas Hõrak. Mängivad Argo Aadli, Alo Kõrve, Indrek Ojari, Mart Toome, Maarika Mesipuu, Erik Ruus, Bonzo, Jõgevamaa harrastusnäitlejad ja puhkpillimängijad. Esietendus 14. VII Palamuse muuseumis.
Oskar Lutsu 125. ja „Kevade” 100. sünnipäeva on tänavu väärikalt tähistatud vähemasti kahe näitemänguga: Loomingu…
Oskar Lutsu 125. ja „Kevade” 100. sünnipäeva on tänavu väärikalt tähistatud vähemasti kahe näitemänguga: Loomingu…
6 minutit
Amatöörteatrite kirju kompott Sønderborgis
Amatöörteater võib liigutada ja mõtlema panna.
NEATA rahvusvaheline teatrifestival 31. VII – 5. VIII Taanis Sønderborgis.
2017. aasta Euroopa kultuuripealinnaks pürgiv Taani linn Sønderborg ei sarnane Tallinnaga mitte millegi poolest. Teatreid on väikeses kivikülas Saksamaa piiri lähistel vaid kaks, muuseume üks ning kultuuriinimestele vaimset asüüli pakkuvad linnaosad nagu Kopli või Kalamaja puuduvad…
NEATA rahvusvaheline teatrifestival 31. VII – 5. VIII Taanis Sønderborgis.
2017. aasta Euroopa kultuuripealinnaks pürgiv Taani linn Sønderborg ei sarnane Tallinnaga mitte millegi poolest. Teatreid on väikeses kivikülas Saksamaa piiri lähistel vaid kaks, muuseume üks ning kultuuriinimestele vaimset asüüli pakkuvad linnaosad nagu Kopli või Kalamaja puuduvad…
2 minutit
Teatrist ja poliitikast
NO99 ja Mart Nurga kaasabil ja näitel
Mart Nurk ründas Postimehes viimaste aastate üht populaarsemat teatrit ja selle hiljutist aktsiooni, Silver Meikari juhtumist inspiratsiooni saanud „Reformierakonna juhatuse koosolekut” (edaspidi RJK).1 Nurga rünnak oli põhimõtteline, sisaldades mitu huvitavat argumenti, mida tasub kaaluda ja edasi arendada. Teisalt oli see artikkel mõeldud küll ravimina…
Mart Nurk ründas Postimehes viimaste aastate üht populaarsemat teatrit ja selle hiljutist aktsiooni, Silver Meikari juhtumist inspiratsiooni saanud „Reformierakonna juhatuse koosolekut” (edaspidi RJK).1 Nurga rünnak oli põhimõtteline, sisaldades mitu huvitavat argumenti, mida tasub kaaluda ja edasi arendada. Teisalt oli see artikkel mõeldud küll ravimina…
8 minutit
Mis on kirjaniku mõõt?
Kõnelus Mihkel Kunnusega
Aasta kirjanik pidi Liivi muuseumis välja selgitatama õhtu juhi poolt välja töötatud uudse ja objektiivse hindamismeetodi põhjal. Tõepoolest rakendati faktoranalüüsi, mis on kvantitatiivteadustes üsnagi tuttav. Kuidas selgitaksid selle nelja kriteeriumi kirjandushuvilistele?
Mihkel Kunnus: Kirjandusvõistlusi tavatsetakse tihti võrrelda spordivõistlustega ning seda vastanduvalt. Öeldakse, et kirjandus pole mingi kuulitõuge või odavise,…
Aasta kirjanik pidi Liivi muuseumis välja selgitatama õhtu juhi poolt välja töötatud uudse ja objektiivse hindamismeetodi põhjal. Tõepoolest rakendati faktoranalüüsi, mis on kvantitatiivteadustes üsnagi tuttav. Kuidas selgitaksid selle nelja kriteeriumi kirjandushuvilistele?
Mihkel Kunnus: Kirjandusvõistlusi tavatsetakse tihti võrrelda spordivõistlustega ning seda vastanduvalt. Öeldakse, et kirjandus pole mingi kuulitõuge või odavise,…
6 minutit
Ettevaatlikult katkestatud vaikus
Andres Langemets, Tagasisadu. Valik luuletusi 1965–2011. Toimetanud Kerti Tergem. Kujundanud Piia Ruber. Verb, 2012. 159 lk.
Langemetsa luule on niivõrd sümpaatne, et paneb lausa imestama, kuidas seda nii vähe on tähele pandud.
Võimalik, et ei olegi nii vähe. Vaid et need, kellele see luule istub, on autoriga loomult sarnased – ei lähe…
Langemetsa luule on niivõrd sümpaatne, et paneb lausa imestama, kuidas seda nii vähe on tähele pandud.
Võimalik, et ei olegi nii vähe. Vaid et need, kellele see luule istub, on autoriga loomult sarnased – ei lähe…
3 minutit
Aasta kirjanik valitud!
Eesti kultuuris on mõndagi rõõmustavat: Jüri Üdi Klubile on lisandunud Juhan Liivi Klubi. 18. augustil leidis Alatskivi lähistel Liivi muuseumi ja Juhan Liivi Klubi algatusel aset intrigeerivalt välja kuulutatud üritus, Eesti parima kirjaniku valimine. Seda juba teist korda, 2010. aasta kirjanikuks valiti Vahur Afanasjev. Tänavu salvestati üritus ka raadiosaate ehk…
2 minutit
Harri Jõgisalu – mees nagu Eestimaa loodus
Eesti on tasane metsade ja rabade maa, mida liigendavad aeglaselt looklevad jõed, järvesilmad, heinamaad ja viljapõllud. Ühesõnaga, siin valitseb rahulik elu, mis esmapilgul ei pakuks mõnele maailmarändurile midagi põnevat. Ometi teame, kuivõrd vaimustusse on sattunud siinse kandi põhjamaisest kargusest paljud võõrsilt saabunud matkajad. Eestimaa looduse rikkused on peidus just nende…
6 minutit
Kunstiihalus EKKMis
Näitus „Ihade kollektsioon. Privatiseeritud kunst. Eesti kaasaegne kunst erakollektsioonidest” EKKMis kuni 26. VIII, kuraator Anders Härm.
Anders Härmi kureeritud näitus on koostatud viie erakollektsionääri Kaupo Karelsoni, Robert Kimmeli, Laur Kivistiku, Armin Kõomäe ja Rain Tamme kogu teostest. „Ihade kollektsiooni” on valitud teosed, mille valmimisaeg ulatub 1990ndatest tänase päevani. Vanematest tegijatest on…
Anders Härmi kureeritud näitus on koostatud viie erakollektsionääri Kaupo Karelsoni, Robert Kimmeli, Laur Kivistiku, Armin Kõomäe ja Rain Tamme kogu teostest. „Ihade kollektsiooni” on valitud teosed, mille valmimisaeg ulatub 1990ndatest tänase päevani. Vanematest tegijatest on…
5 minutit
Elad sa tõesti Rovaniemis?
Tähelepanekuid, kuidas olla kunstnik Lapimaal
2004. aasta sügisel oli mul Helsingis maalikunstnike liidu galeriis näitus. Avamisel küsis üks ja teine minult: „Elad sa tõesti Rovaniemis?” Kuus aastat hiljem avasin isikunäituse Turus, sealgi korrati sama küsimust. Vastasin nagu kuus aastat varem: „Jah, ka Rovaniemis on võimalik elada.”
Klassikud ja vanameistrid
Noorena sattusin õhinasse Lapimaa…
2004. aasta sügisel oli mul Helsingis maalikunstnike liidu galeriis näitus. Avamisel küsis üks ja teine minult: „Elad sa tõesti Rovaniemis?” Kuus aastat hiljem avasin isikunäituse Turus, sealgi korrati sama küsimust. Vastasin nagu kuus aastat varem: „Jah, ka Rovaniemis on võimalik elada.”
Klassikud ja vanameistrid
Noorena sattusin õhinasse Lapimaa…
2 minutit
Lapimaa, vastandite maa
Lapimaa on tuntud oma kaunite maastike, puutumatu looduse, aastaaegade vaheldumise ja vaikuse poolest. Seda kõike tahavad kogeda ka turistid. On tõsi, et maastikud on kaunid ja loodus kohati päris puutumatu, aga Lapimaa klišeelik käsitlus ei ole kogu tõde.
Jääkarusid Lapimaal ei ole ning põhjapõdrad ega jõuluvana ei vaata iga nurga tagant…
Jääkarusid Lapimaal ei ole ning põhjapõdrad ega jõuluvana ei vaata iga nurga tagant…
2 minutit
Marginaalsuse eksootikat otsimas
Lapimaa nüüdiskunst võib ebatavalise eksootika otsijale 2000ndatel pettumuse valmistada: kohalikkuse asemel paistavad Soome Lapimaa kunsti märgistavat tuttavad rahvusvahelised jooned. Teistsuguse Lapimaa ja Lapimaa kunsti otsija peab ajalukku vaatama. Kohaliku ja üldise dialoog on olnud kui mitte muud, siis värvikas. Rahvusvahelisus jõudis Lapimaale juba 1930. aastatel, kui iseõppinud akvarellist Einari Junttila…
2 minutit
Lapi kunsti sissetung Tallinna ja Riiga
Aktiivne, ergas ja rahvusvaheline Lapimaa
Kaks aastat tagasi Madridist Rovaniemisse kolides ei teadnud ma Lapimaast peaaegu mitte midagi. Olin ainult paar korda seal turistina käinud põhjapõtru ja valgeid öid imetlemas. Kavatsesin töötada aasta Lapimaa kunstnike liidus ja naasta siis Hispaaniasse. Läks aga teisiti. Aktiivse kultuurirahva ja paljude võimalustega Lapimaa oli mulle…
Kaks aastat tagasi Madridist Rovaniemisse kolides ei teadnud ma Lapimaast peaaegu mitte midagi. Olin ainult paar korda seal turistina käinud põhjapõtru ja valgeid öid imetlemas. Kavatsesin töötada aasta Lapimaa kunstnike liidus ja naasta siis Hispaaniasse. Läks aga teisiti. Aktiivse kultuurirahva ja paljude võimalustega Lapimaa oli mulle…
1 minut
Reformitud ENSV
Klikk rikub iseenda kehtestatud seadusi, keskendub Nõukogude nomenklatuuri kombel oma hüvedele.
Harri Kivilo, Kustumatu õiguse nimel. Canupo, 2012, 400 lk.
Eestis sündinud, 1944. aastal noorukina siit põgenenud ja sovetivõimust vabanenud Eestisse naasnud Kivilo mälestused on kahtlemata tähelepanuväärsed. Kirjutamisainet jätkub: arhitekti edulugu Kanadas, paralleelne ühiskondlik tegevus skaudijuhi ja rahvuskultuurilise noorterühmituse Vikerlased organisaatori ja…
Harri Kivilo, Kustumatu õiguse nimel. Canupo, 2012, 400 lk.
Eestis sündinud, 1944. aastal noorukina siit põgenenud ja sovetivõimust vabanenud Eestisse naasnud Kivilo mälestused on kahtlemata tähelepanuväärsed. Kirjutamisainet jätkub: arhitekti edulugu Kanadas, paralleelne ühiskondlik tegevus skaudijuhi ja rahvuskultuurilise noorterühmituse Vikerlased organisaatori ja…
4 minutit
Eestlased impeeriumi lagundamas
Oleks aeg ausalt tunnistada, et 1992. aastal alguse saanud ja tänaseni kestev suhete halvenemine Venemaaga on olnud suures osas siiski Eesti teadlik valik ja polnud vähemasti esialgu põhjustatud Venemaa jäikusest.
Mati Graf, Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991. Toimetanud Riste Uuesoo. Kujundanud Julius Sommer. Argo, 2012. 456 lk.
Oma kahe monograafiaga (vt…
Mati Graf, Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991. Toimetanud Riste Uuesoo. Kujundanud Julius Sommer. Argo, 2012. 456 lk.
Oma kahe monograafiaga (vt…
10 minutit
Kas usaldus ikka mureneb?
Praegu muretsetakse palju selle üle, et suur hulk Eesti elanikke ei soovi erakondade seast ühelegi oma toetushäält anda. 10. augusti Sirbis viitas Ero Liivik üldisemale usalduse kaole ühiskonnas ning osutas teoreetikutele viidates, et usalduse vähenemine on suur oht demokraatlike institutsioonide toimimisele. Usalduses on tõepoolest nähtud ühiskonda koos hoidvat tsementi, mis…
3 minutit
Megadiplomaatia
Parag Khanna liigub arusaama poole, et õigusriik, legitiimne ja inimõigusi austav valitsus ei ole ühe konstitutsioonilise vormi pärusmaa, seega ei eelda tingimata demokraatiat.
Parag Khanna, How to Run the World: Charting a Course to the Next Renaissance. Random House, New York 2011. 272 lk.
Ajakirja Esquire poolt XXI sajandi 75 kõige mõjukama…
Parag Khanna, How to Run the World: Charting a Course to the Next Renaissance. Random House, New York 2011. 272 lk.
Ajakirja Esquire poolt XXI sajandi 75 kõige mõjukama…
4 minutit
Personaalküsimused
Marek Strandberg
Avaliku konkursi korras täidetavate ametikohtade alal on riigil aastatega kogunenud väga vastuoluline teeneteleht. On õnnestumisi, kus kärata ja üksmeelselt leitakse tõesti hiilgav juht. On totaalseid läbikukkumisi lõpptulemuses, kuid see ei ole alati tingimata isegi valija või komisjoni süü. Nagu kunagi kultuurkapitali juhi Avo Viioli puhul, ei pruugi kõik negatiivsed…
Avaliku konkursi korras täidetavate ametikohtade alal on riigil aastatega kogunenud väga vastuoluline teeneteleht. On õnnestumisi, kus kärata ja üksmeelselt leitakse tõesti hiilgav juht. On totaalseid läbikukkumisi lõpptulemuses, kuid see ei ole alati tingimata isegi valija või komisjoni süü. Nagu kunagi kultuurkapitali juhi Avo Viioli puhul, ei pruugi kõik negatiivsed…
2 minutit
