Ei eksi see, kes midagi ei tee
Juba teab mitmendat olümpiat järjest on meie rahvusringhäälingu raadioajakirjanikud teletegijatest leidlikumad ja säravamad.
Viimases Sirbis (3. VIII) torises Kaarel Tarand kulukate ja oma aja ära elanud olümpiamängude kallal. Kuigi artikkel lõpeb aplombiga: parem üks Michal peos kui kolmkümmend kaks sportlast mängudel, tögab peatoimetaja riivamisi ka meie spordiajakirjanikke ja nende reportaaže. Nendel tahangi peatuda.
Eestit esindab olümpiamängudel…
Viimases Sirbis (3. VIII) torises Kaarel Tarand kulukate ja oma aja ära elanud olümpiamängude kallal. Kuigi artikkel lõpeb aplombiga: parem üks Michal peos kui kolmkümmend kaks sportlast mängudel, tögab peatoimetaja riivamisi ka meie spordiajakirjanikke ja nende reportaaže. Nendel tahangi peatuda.
Eestit esindab olümpiamängudel…
4 minutit
Unistuste meistrid ja viis pluss üks elementi
Meremuuseumi kinosaalis saab vaadata lühifilmiseeriat Eesti lennunduse ja laevanduse ajaloost.
„Allveelennud” (Traumfabrik, 2012, 55 min), režissöörid Jaak Kilmi ja Kiur Aarma. Linastub meremuuseumi kinosaalis.
Meremuuseumiks muudetud vesilennukite angaaride külastaja saab piletiraha eest kaks teenust korraga. Lisaks põnevale muuseumile saab vaadata ka head filmi, õigemini lühifilmiseeriat Eesti (tehnika)ajaloost, meie unenäolistest unistustest. Film liigub jao…
„Allveelennud” (Traumfabrik, 2012, 55 min), režissöörid Jaak Kilmi ja Kiur Aarma. Linastub meremuuseumi kinosaalis.
Meremuuseumiks muudetud vesilennukite angaaride külastaja saab piletiraha eest kaks teenust korraga. Lisaks põnevale muuseumile saab vaadata ka head filmi, õigemini lühifilmiseeriat Eesti (tehnika)ajaloost, meie unenäolistest unistustest. Film liigub jao…
6 minutit
Headus, kurjuse noorem vend
Batmani traagika seisneb selles, et ta ei oska oma elu mõtestada teisiti kui kurjuse kaudu.
„Pimeduse rüütli tagasitulek” („The Dark Knight Rises”, USA-Suurbritannia 2012, 156 min), režissöör Christopher Nolan. Stsenaristid Christopher Nolan, Jonathan Nolan ja David S. Goyer, operaator Wally Pfister, helilooja Hans Zimmer, kunstnik Nathan Crowley. Osades Christian Bale, Michael Caine, Anne Hathaway, Marion Cotillard,…
„Pimeduse rüütli tagasitulek” („The Dark Knight Rises”, USA-Suurbritannia 2012, 156 min), režissöör Christopher Nolan. Stsenaristid Christopher Nolan, Jonathan Nolan ja David S. Goyer, operaator Wally Pfister, helilooja Hans Zimmer, kunstnik Nathan Crowley. Osades Christian Bale, Michael Caine, Anne Hathaway, Marion Cotillard,…
5 minutit
Murrang koolifüüsikas
Lauri Kulpsoo
Sügiseks valmivad osaliselt koolifüüsika uued õppematerjalid, kaasa arvatud kauaoodatud võrgupõhised materjalid, mis on kohandatud ka tahvelarvutitele ja nutitelefonidele.
Kui jutt läheb kooliõpikutele, siis meenuvad lahingud, kus senised õpikukirjastajad kaitsesid oma tooteid…
Sügiseks valmivad osaliselt koolifüüsika uued õppematerjalid, kaasa arvatud kauaoodatud võrgupõhised materjalid, mis on kohandatud ka tahvelarvutitele ja nutitelefonidele.
Kui jutt läheb kooliõpikutele, siis meenuvad lahingud, kus senised õpikukirjastajad kaitsesid oma tooteid…
5 minutit
Muinsuskaitse 2011. aasta saavutused
Muinsuskaitse aastaraamat 2011. Toimetanud Mari Loit ja Kais Matteus. Kujundanud Tuuli Aule. Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ning Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 2012. 128 lk.
Enamik viimase muinsuskaitse aastaraamatu 44 kirjutisest tutvustab 2011. aastal valminud tähtsamaid muinsuskaitselisi töid, ennistatud ja korda tehtud ehitisi ning seal leiduvaid kunstiteoseid. Selle kõrval tehakse juttu ka muinsuskaitseseaduse…
Enamik viimase muinsuskaitse aastaraamatu 44 kirjutisest tutvustab 2011. aastal valminud tähtsamaid muinsuskaitselisi töid, ennistatud ja korda tehtud ehitisi ning seal leiduvaid kunstiteoseid. Selle kõrval tehakse juttu ka muinsuskaitseseaduse…
5 minutit
Kuidas neil, kuidas meil?
Mõtteid tänavusest Tampere elamumessist
Elamumesse on Soomes korraldatud aastast 1970, kui osaühing Suomen Asuntomessut korraldas messi esmakordselt Tuusulas. Sellele on järgnenud 48 elamumessi, millest osa on puhkemajade messid (esimene selline oli aastal 2000 Ähtäris). Messiorganisatsiooni kuulub kaheksa ettevõtet, tihe koostöö käib messikoha omavalitsusega, kes tagab alale vajaliku planeeringu, ühistranspordi jms. Ühingu tegutsemise eesmärk on parandada messitegevuse…
Elamumesse on Soomes korraldatud aastast 1970, kui osaühing Suomen Asuntomessut korraldas messi esmakordselt Tuusulas. Sellele on järgnenud 48 elamumessi, millest osa on puhkemajade messid (esimene selline oli aastal 2000 Ähtäris). Messiorganisatsiooni kuulub kaheksa ettevõtet, tihe koostöö käib messikoha omavalitsusega, kes tagab alale vajaliku planeeringu, ühistranspordi jms. Ühingu tegutsemise eesmärk on parandada messitegevuse…
9 minutit
Filmimuuseum Maarjamäel kõlab uhkelt!
Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi hoonete ja väliala ideevõistlusest
Tänavuse aasta üks olulisemaid arhitektuurivõistlusi (vähemalt siiani) on Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi hoonete ja väliala ideevõistlus. Ettevõtmise eesmärk on Maarjamäe lossi kompleksi välialade arendamine atraktiivseks vabaõhusündmuste ja väliekspositsiooni pargiks ning uue filmimuuseumi, hoidla- ja väravahoone rajamine. Tähtajaks laekus 15 võistlustööd ja kevadel välja kuulutatud võistlus kulmineerus…
Tänavuse aasta üks olulisemaid arhitektuurivõistlusi (vähemalt siiani) on Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi hoonete ja väliala ideevõistlus. Ettevõtmise eesmärk on Maarjamäe lossi kompleksi välialade arendamine atraktiivseks vabaõhusündmuste ja väliekspositsiooni pargiks ning uue filmimuuseumi, hoidla- ja väravahoone rajamine. Tähtajaks laekus 15 võistlustööd ja kevadel välja kuulutatud võistlus kulmineerus…
4 minutit
Meestelaulu vägi Viljandis
XX Viljandi pärimusmuusika festival „Mehe laul” 26. – 29. VII
Tänavune pidupäevahõnguline Viljandi pärimusmuusika festival kulges üsna harjumuspäraseid radu, esitledes ühelt poolt vana ja tuttavat ning teiselt poolt kaardistades ka tundmatumaid alasid. Nagu ikka oli kava väga tihe ning asju, mida oleks kuulata tahtnud, natuke liiga palju. Festival, nagu oodata oligi, oli sisukas ja elamusterohke.
Festivali teemaks…
Tänavune pidupäevahõnguline Viljandi pärimusmuusika festival kulges üsna harjumuspäraseid radu, esitledes ühelt poolt vana ja tuttavat ning teiselt poolt kaardistades ka tundmatumaid alasid. Nagu ikka oli kava väga tihe ning asju, mida oleks kuulata tahtnud, natuke liiga palju. Festival, nagu oodata oligi, oli sisukas ja elamusterohke.
Festivali teemaks…
4 minutit
Jaagupipäevast olevipäevani
XIX rahvusvaheline Haapsalu keelpillifestival 25. – 29. VII
1994. aastast alguse saanud juulilõpu keelpillifestival on suvine muusikapidu kaunis kuurortlinnas Haapsalus. Rahvusvaheline Haapsalu keelpillifestival on kasvanud välja festivalist „Viiulimängud”, mille kunstiline juht oli palju aastaid Tõnu Reimann. Aastast 2008 täidab seda ametit Eva Punder ning mööda ei saa minna ka üritust korraldavast Haapsalu Kontserdiühingust.
Haapsalu festivaliga on lahutamatult…
1994. aastast alguse saanud juulilõpu keelpillifestival on suvine muusikapidu kaunis kuurortlinnas Haapsalus. Rahvusvaheline Haapsalu keelpillifestival on kasvanud välja festivalist „Viiulimängud”, mille kunstiline juht oli palju aastaid Tõnu Reimann. Aastast 2008 täidab seda ametit Eva Punder ning mööda ei saa minna ka üritust korraldavast Haapsalu Kontserdiühingust.
Haapsalu festivaliga on lahutamatult…
3 minutit
Kuulsuse filosoofia
Festival „Klaaspärlimäng” 19. – 24. VII Tartus
Tänavuse „Klaaspärlimängu” kaheksast kontserdist seitse leidis aset Jaani kirikus, üks kontsert oli paigutatud Tartu ülikooli ajaloomuuseumi. Festivaliga rööbiti toimusid Tartus ka hansapäevad, kuid mõlema suurürituse korraldajad olid oma ajakava kenasti kooskõlla viinud.
27. juuli Tartu Postimehes arvab festivali kunstiline juht Peeter Vähi, et „Muusikasündmust võib täielikult kordaläinuks pidada vaid siis, kui viisik…
Tänavuse „Klaaspärlimängu” kaheksast kontserdist seitse leidis aset Jaani kirikus, üks kontsert oli paigutatud Tartu ülikooli ajaloomuuseumi. Festivaliga rööbiti toimusid Tartus ka hansapäevad, kuid mõlema suurürituse korraldajad olid oma ajakava kenasti kooskõlla viinud.
27. juuli Tartu Postimehes arvab festivali kunstiline juht Peeter Vähi, et „Muusikasündmust võib täielikult kordaläinuks pidada vaid siis, kui viisik…
8 minutit
Kui avaneb raadio
I
Mingit juttu rääkida? Midas siukse vihmase õhtuga õige peaks rääkima? Sul on päris raske päev olnud, ma vaatan. Et selle peale . . . . et tänasesse mitte kinni jääda . . . .
räägiks yhest mehest, kes ei jäänud. Sa teda vist ei tea, ta elas seal Liinamäel, oli Saare Evari naabrimees, aga oli siis juba surnud, kui Evar sinna majja tuli. Olevat…
Mingit juttu rääkida? Midas siukse vihmase õhtuga õige peaks rääkima? Sul on päris raske päev olnud, ma vaatan. Et selle peale . . . . et tänasesse mitte kinni jääda . . . .
räägiks yhest mehest, kes ei jäänud. Sa teda vist ei tea, ta elas seal Liinamäel, oli Saare Evari naabrimees, aga oli siis juba surnud, kui Evar sinna majja tuli. Olevat…
7 minutit
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Lauri Sommer. Räestu raamat. Kujundanud Andrus Kalkun. Menu, 2012. 272 lk.
See, mis mind Lauri Sommeri tekstides võlub, on tundlikkus. Tema kirjutatu äratab värvid, maitsed, lõhnad, lubab kombata tekstuure, näitab kellegi pilke ja tundeid. Ja lisaks kumendab seal veel transtsendentaalne mõõde.
Sedakorda on kirjutanud lõunaeesti müstik oma kodu loo: Räestu talust, ümbruskonnas elanutest ja…
See, mis mind Lauri Sommeri tekstides võlub, on tundlikkus. Tema kirjutatu äratab värvid, maitsed, lõhnad, lubab kombata tekstuure, näitab kellegi pilke ja tundeid. Ja lisaks kumendab seal veel transtsendentaalne mõõde.
Sedakorda on kirjutanud lõunaeesti müstik oma kodu loo: Räestu talust, ümbruskonnas elanutest ja…
3 minutit
Käbi Laretei kirjanduslikest nokturnidest
Käbi Laretei, Kuhu kadus kõik see armastus? Ingmari kirjad Käbile. Päevik. Taskukalender. Tõlkinud Anu Saluäär, toimetanud Hedi Rosma. Kujundanud Andres Tali. SE & JS, 2008. 216 lk. Käbi Laretei, Ludus tonalis. Kirg. Tõlkinud Anu Saluäär, toimetanud Hedi Rosma. Kujundanud Andres Tali. SE & JS, 2010. 216 lk.
Käbi Laretei, Peotäis mulda, lapike maad.…
Käbi Laretei, Peotäis mulda, lapike maad.…
9 minutit
Kuidas yin’ist hapnik sai
Teadus on ikka olnud võidujooks esmaavastuse nimel.
Koolipõlvest on meeles, et hapniku avastajaks nimetati Lavoisier’d. Tegelikult olid teadmised hapniku kohta õpetlaste peas ja praktilises kasutuses olemas palju varem. Teadus on olnud ja on jätkuvalt võidujooks esmaavastuse nimel, ülimalt emotsionaalne tegevusvaldkond, kus vaatamata formaalsustele ja reeglitele on asi pelgalt tekste tootvatest autoritest üsna kaugel. Nagu iga õnneliku…
Koolipõlvest on meeles, et hapniku avastajaks nimetati Lavoisier’d. Tegelikult olid teadmised hapniku kohta õpetlaste peas ja praktilises kasutuses olemas palju varem. Teadus on olnud ja on jätkuvalt võidujooks esmaavastuse nimel, ülimalt emotsionaalne tegevusvaldkond, kus vaatamata formaalsustele ja reeglitele on asi pelgalt tekste tootvatest autoritest üsna kaugel. Nagu iga õnneliku…
3 minutit
Arvamusliidri kirjad
Alar Karis, Kiri tulevikku. Koostanud ja toimetanud Mart Orav, kujundanud Kalle Toompere. Aasta Raamat OÜ, 2012. 448 lk.
„Rektor on visionäär, ta peab nägema kaugemale, kui on täna ülikooli lahendamist vajavad probleemid. Rektori arvamus on oluline, kui räägitakse Eesti riigi tulevikust.” Nii lausus sel suvel ameti Volli Kalmule üle andnud rektor Alar Karis ajalehele Universitas Tartuensis 2007.…
„Rektor on visionäär, ta peab nägema kaugemale, kui on täna ülikooli lahendamist vajavad probleemid. Rektori arvamus on oluline, kui räägitakse Eesti riigi tulevikust.” Nii lausus sel suvel ameti Volli Kalmule üle andnud rektor Alar Karis ajalehele Universitas Tartuensis 2007.…
4 minutit
„Manifesta” kui monument mälestusele
IX „Manifesta” Genki endises Waterschei kaevanduses (Andre Dumontlaani 67-93) kuni 30. IX, kuraatorid Cuauhtémoc Medina, Dawn Ades ja Katerina Gregos.
Seekordse „Manifesta” üldpealkiri „Sügav modernsus” („The Deep of the Modern”) on sõnamänguline: ingliskeelse pealkirjaga peetakse korraga silmas modernsust nii nüüdisajana kui ka modernismi kultuuriepohhina, osutatakse mõlema aukartustäratavale ja haaramatule sügavusmõõtmele, kuid ka sellele,…
Seekordse „Manifesta” üldpealkiri „Sügav modernsus” („The Deep of the Modern”) on sõnamänguline: ingliskeelse pealkirjaga peetakse korraga silmas modernsust nii nüüdisajana kui ka modernismi kultuuriepohhina, osutatakse mõlema aukartustäratavale ja haaramatule sügavusmõõtmele, kuid ka sellele,…
4 minutit
„Manifesta” kui ladestunud kapital
„Manifesta” puhul on rõhutatud kolme tunnust: uudsus, rändamine ühest paigast teise (ei ole seotud kindla paiga või paikkonnaga) ning Euroopa-kesksus (uut tüüpi Euroopa kunstibiennaal). Genki „Manifesta” eirab viimasena nimetatut: projekti ei ole haaratud ainult Euroopa kunstnikud, vaat et kolmandik on Ameerikast, Aasiast, Aafrikast. Seda üleastumist võib põhjendada Mehhiko taustaga (pea) kuraatori Guauhtémoc Medina…
2 minutit
„In graafika” : kvantiteet = kvaliteet
2012. aasta „In graafika” festival Pärnu Linnagaleriis, Pärnu Kunstnike Majas, keskraamatukogus, Port Arturi kaubanduskeskuses, Endla teatris, TÜ Pärnu kolledžis ja linnaruumis kuni 12. VIII . Kunstnikud Dirty American Printmakers (Xenia Fedorchenko, John Hancock, Curtis Jones, Tyler Krasowksi, Ryan O ‘Malley), Carolyn Sury, Pauļa Liepa, Peter Rosvik, A batross Editions, Peeter Allik, Jüri…
3 minutit
Installatsioonikunst valguses ja pimeduses
Jaakko Niemelä kureeritud näitus „Pimeduskiirus” ning Eha Komissarovi kureeritud näitus „Teised lood” Kumus kuni 30. IX. „Pimeduskiiruse” kunstnikud on Timo Toots ja Karel Koplimets, Kate Krolle ja Katrina Sauškina, Anna Hyrkkänen ja Paula Lehtonen; „Teiste lugude” kunstnikud” on Kristi Kongi, Jevgeni Zolotko, Ivar Veermäe, Liina Siib, Soome kunstnike grupp IC-98 Patrik (Söderlund…
4 minutit
Metsatasandi arutlus kapi-13aastastele
Von Krahli teatri „13” näitab selgelt, et kui naerame 13aastase üle, naerame tegelikult iseenda üle.
Von Krahli teatri „13”, lavastaja Jim Ashilevi, kunstnik Nele Sooväli. Mängivad Kait Kall, Ott Kartau, Mart Koldits, Liis Lindmaa, Madis Mäeorg, Tõnis Niinemets, Ragne Veensalu, Mari Pokinen. Esietendus 10. VI Tallinnas Kultuurikatla aias.
Teismelised inimesed on tundunud mulle alati ääretult…
Von Krahli teatri „13”, lavastaja Jim Ashilevi, kunstnik Nele Sooväli. Mängivad Kait Kall, Ott Kartau, Mart Koldits, Liis Lindmaa, Madis Mäeorg, Tõnis Niinemets, Ragne Veensalu, Mari Pokinen. Esietendus 10. VI Tallinnas Kultuurikatla aias.
Teismelised inimesed on tundunud mulle alati ääretult…
6 minutit
Tulemuseta jahi tulemust jahtides
„Snargijahis” on jäänud tortrusevint peale keeramata.
Vene teatri „Snargijaht”, autor Lewis Carroll, lavastaja Saša Pepeljajev ja kunstnik Liisi Eelmaa. Mängivad Ivan Aleksejev, Nikolai Bentsler, Aleksandr Žilenko, Daniil Zandberg, Jekaterina Kordas, Dmitri Kordas, Dmitri Kosjakov, Mihhail Krjatšok, Vadim Malõškin, Anton Paderin, Olga Privis. Esietendus 12. VI endises kinos Helios.
Kui Vene teatri trupp võtab etendada suvelavastuse, on…
Vene teatri „Snargijaht”, autor Lewis Carroll, lavastaja Saša Pepeljajev ja kunstnik Liisi Eelmaa. Mängivad Ivan Aleksejev, Nikolai Bentsler, Aleksandr Žilenko, Daniil Zandberg, Jekaterina Kordas, Dmitri Kordas, Dmitri Kosjakov, Mihhail Krjatšok, Vadim Malõškin, Anton Paderin, Olga Privis. Esietendus 12. VI endises kinos Helios.
Kui Vene teatri trupp võtab etendada suvelavastuse, on…
2 minutit
Kaili Viidas tahab lavastada omamoodi
Nii maadluses kui ka lavastamises on raske, kui oled noor naine ja üritad meeste tööks olnud ametisse trügida.
Tänavu teatri aastaauhindade jaotamisel Salme Reegi nimelise lastelavastuse auhinna pälvinud näitleja ja lavastaja Kaili Viidas loob teatrilavadel veenvalt oma maailmu. Mõnes mõttes on tal aga läinud ka päris elus korda luua justkui paralleelreaalsus, sest Eesti teatris…
Tänavu teatri aastaauhindade jaotamisel Salme Reegi nimelise lastelavastuse auhinna pälvinud näitleja ja lavastaja Kaili Viidas loob teatrilavadel veenvalt oma maailmu. Mõnes mõttes on tal aga läinud ka päris elus korda luua justkui paralleelreaalsus, sest Eesti teatris…
3 minutit
Kuidas karastus tselluliit
Endla suvelavastus „Seljatas sada meest” on feministliku alatooniga kvaasiajalooline muinasjutt, mis esindab ühtaegu nii biograafilist kui ka füüsilist teatrit.
Pärnu Endla „Seljatas sada meest”, autor Andres Ehin, dramaturg Triinu Ojalo, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Mari Ann Ahas, muusikaline kujundaja Feliks Kütt ja valguskujundaja Jaan Laur. Mängivad Triin Lepik, Kaire Vilgats, Carmen Mikiver, Sepo Seeman, Jüri Vlassov,…
Pärnu Endla „Seljatas sada meest”, autor Andres Ehin, dramaturg Triinu Ojalo, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Mari Ann Ahas, muusikaline kujundaja Feliks Kütt ja valguskujundaja Jaan Laur. Mängivad Triin Lepik, Kaire Vilgats, Carmen Mikiver, Sepo Seeman, Jüri Vlassov,…
4 minutit
2011. aasta protestilainetusest demokraatliku utoopiani
Kui kunagi tähendasid valitud esindajad ja üldine valimisõigus sammu progressiivsema ja avatuma ühiskonna suunas, siis praeguseks on sest saanud mehhanism, mis hoiab inimesed poliitikast eemal.
Michael Hardt Antonio Negri, Declaration. Perseus Books Group. Kindle Edition, 2012.
Tuneesia, Egiptus, Liibüa, Jeemen, Bahrein, Süüria, Alžeeria, New York, Tel Aviv, Madrid, London, Ateena jne.…
Michael Hardt Antonio Negri, Declaration. Perseus Books Group. Kindle Edition, 2012.
Tuneesia, Egiptus, Liibüa, Jeemen, Bahrein, Süüria, Alžeeria, New York, Tel Aviv, Madrid, London, Ateena jne.…
6 minutit
Ühistegelisema Eesti poole
Kuidas minna edasi situatsioonist, kus on tekkinud kahtlused seadusandja ja valitsuse seaduskuulekuses, poliittehnoloogiad toodavad näotusi ning poliitikute maine on juba peaaegu olematu?
Sellega, et aeg liigestest lahti paistab olevat, nõustuvad tänapäeval ilmselt paljud. Ometi ei näi meie ümber olevat just eriti rohkesti neid, kes selle neetud risti oleksid võimelised enda kanda võtma ja paika panema.
Kui varasematel…
Sellega, et aeg liigestest lahti paistab olevat, nõustuvad tänapäeval ilmselt paljud. Ometi ei näi meie ümber olevat just eriti rohkesti neid, kes selle neetud risti oleksid võimelised enda kanda võtma ja paika panema.
Kui varasematel…
4 minutit
Usalduse kadu viib ühiskonna küünilise resigneerumiseni
Seymour Martin Lipset on öelnud, et legitiimsus märgib poliitilise süsteemi võimet põhjustada ja hoida usku, et poliitilised institutsioonid on selles ühiskonnas sobivaimad. Praegu on esil mitu probleemi, mis mõjutavad Eesti poliitilise süsteemi legitiimsust. Lahenduste otsimine euroala finantskriisile osutab ELi superstruktuuridest lähtuvale survele liikmesriikide, sh Eesti poliitilistele valikutele. Reformi- ja…
4 minutit
Võimu legitiimsusest
40% valijatest pole erakondlikku eelistust ja 7% valiks mitteparteilise üksikkandidaadi.
Keerulistel aegadel on mõistlik meenutada mõnesid põhitõdesid. Näiteks seda, et legitiimsus on võimu keskne küsimus. Ehk see, kas valitsetavad usuvad piisavalt, et neid valitsetakse „nii nagu peab” ja et valitsejad on „just need õiged”. Kui seda pole, on kuri karjas, sest inimesi ei saa pikalt valitseda nagu…
Keerulistel aegadel on mõistlik meenutada mõnesid põhitõdesid. Näiteks seda, et legitiimsus on võimu keskne küsimus. Ehk see, kas valitsetavad usuvad piisavalt, et neid valitsetakse „nii nagu peab” ja et valitsejad on „just need õiged”. Kui seda pole, on kuri karjas, sest inimesi ei saa pikalt valitseda nagu…
4 minutit
Tasuta kultuur on siiski olemas
Marek Strandberg
Juuli lõpul ilmunud Eesti statistika aastaraamatu traditsiooniliselt napis peatükis kultuuri kohta on korraliste kino- ja muuseumikülastuste kokkulugemise järel ka paeluv lõik, mida pean täies mahus tsiteerima: „Olgugi et…
Juuli lõpul ilmunud Eesti statistika aastaraamatu traditsiooniliselt napis peatükis kultuuri kohta on korraliste kino- ja muuseumikülastuste kokkulugemise järel ka paeluv lõik, mida pean täies mahus tsiteerima: „Olgugi et…
3 minutit
