2012-27 (3401)
„Mine Lätti arhitektiks!” – kompliment või solvang?
„Mine Lätti arhitektiks!” nii tavatses üks mu lugupeetud õppejõud röögatada, kui ta ei tahtnud mõne tudengi looduga kuidagi nõus olla. Aasta võis olla umbes 1993. Iseenesest mõistetavalt ei rääkinud veel keegi arhitektuuri ekspordist või väljapoole suunatusest. Õppejõu hüüatusel võis olla oma alus: huvitaval kombel peeti ja peetakse tänini Baltikumis Eesti…
4 minutit
Võim kui varjuloor inimese tühisusele
Eastwood maalib vaatajale küllalt usutava pildi autokraatlikust mehest ja visionäärist, kellel on tohutu võim.
Mängufilm „J. Edgar Hoover”, („J. Edgar”, USA 2011, 137 min), režissöör Clint Eastwood, stsenarist Dustin Lance Black. Osades Leonardo DiCaprio, Armie Hammer, Naomi Watts, Judi Dench jt.
„J. Edgar Hoover” on juba teine järjestikune Clint Eastwoodi film, mis…
Mängufilm „J. Edgar Hoover”, („J. Edgar”, USA 2011, 137 min), režissöör Clint Eastwood, stsenarist Dustin Lance Black. Osades Leonardo DiCaprio, Armie Hammer, Naomi Watts, Judi Dench jt.
„J. Edgar Hoover” on juba teine järjestikune Clint Eastwoodi film, mis…
3 minutit
Burkina Faso filmikunst ja Idrissa Ouédraogo
Aafrika on maailmajagu, mille filmikunstist teatakse mujal võrdlemisi vähe. Heal juhul on midagi kuuldud ekraaniteostest, mis on jõudnud rahvusvahelistele filmifestivalidele ehk siis on valminud koostöös Prantsusmaa või Saksamaaga.
Pool sajandit tagasi oli Musta Mandri juhtivaks filmimaaks Egiptus, seda paljuski tänu üliproduktiivsete režissööride Salah Abu Seifi (1915–1996) ja Youssef Chahine’i (1926–2008) innustavale…
Pool sajandit tagasi oli Musta Mandri juhtivaks filmimaaks Egiptus, seda paljuski tänu üliproduktiivsete režissööride Salah Abu Seifi (1915–1996) ja Youssef Chahine’i (1926–2008) innustavale…
2 minutit
Kosmopolise pealispinna all haigutav tühjus
Režissöör Cronenberg: „Et olla aus raamatu vastu, tuleb seda petta.”
Mängufilm „Cosmopolis” (Prantsusmaa-Kanada-Portugal-Itaalia 2012, 108 min), režissöör ja stsenarist David Cronenberg Don DeLilo romaani põhjal. Osades Robert Pattinson, Keira Knightley, Paul Giamatti, Juliette Binoche jt. Linastub Tallinna kobarkinodes ja Tartu Ekraanis.
David Cronenbergi uue filmi „Cosmopolis” (2012) tuules on paslik natuke meenutada…
Mängufilm „Cosmopolis” (Prantsusmaa-Kanada-Portugal-Itaalia 2012, 108 min), režissöör ja stsenarist David Cronenberg Don DeLilo romaani põhjal. Osades Robert Pattinson, Keira Knightley, Paul Giamatti, Juliette Binoche jt. Linastub Tallinna kobarkinodes ja Tartu Ekraanis.
David Cronenbergi uue filmi „Cosmopolis” (2012) tuules on paslik natuke meenutada…
3 minutit
Esimene pääsuke ja kevad eesti filmikunstis
„Esimene … Pääsuke” DVD filmikogumik Eesti esimese filmioperaatori Johannes Pääsukese (1892–1918) digitaalselt taastatud filmidega. Eesti Filmiarhiiv ja ERM 2012, 50 min.
Aasta 1912 andis mitu uut algatust, mis põhinesid tagasivaatamisel. Kahekümneaastaseks saanud Johannes Pääsuke omandas liikuvate piltide tselluloidist kilele ülesvõtmise kunsti ja kahekümne kuue aastane Oskar Luts avaldas esimese osa koolipõlve…
Aasta 1912 andis mitu uut algatust, mis põhinesid tagasivaatamisel. Kahekümneaastaseks saanud Johannes Pääsuke omandas liikuvate piltide tselluloidist kilele ülesvõtmise kunsti ja kahekümne kuue aastane Oskar Luts avaldas esimese osa koolipõlve…
4 minutit
25D-arhitektuur: aegruum pluss kohanemine
Austraalia arhitektuuribüroo Multiplicity ühendab kahe talendi – sisearhitekt Sioux Clarki ja arhitekt Tim O’Sullivani loomingut. Koos on nad võitnud hulgaliselt auhindu, nende seas 2005. aastal IDEA ja RAIA preemia avalike hoonete ja elamute ümber- ning juurdeehituse kategoorias, samuti võitsid nad 2000. aastal Victoria muuseumi „Tulevikumaja” võistlusel peapreemia koostöös AlsoCAN arhitektidega.…
6 minutit
Arhitektuurimaailm
Eesti Arhitektide Liit sõlmis koostööleppe Poola Arhitektide Ühendusega
19. – 21. juunil toimus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) esinduse ametlik visiit Varssavisse, kus külastati Poola arhitektide ühendust SARP ning sõlmiti kahe organisatsiooni vahel koostöölepe viieks aastaks. Leppe peamine eesmärk on vahetada arhitektuurialast teavet ning tutvustada vastastikku oma maa arhitektide loomingut ning arhitektuurisündmusi.…
19. – 21. juunil toimus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) esinduse ametlik visiit Varssavisse, kus külastati Poola arhitektide ühendust SARP ning sõlmiti kahe organisatsiooni vahel koostöölepe viieks aastaks. Leppe peamine eesmärk on vahetada arhitektuurialast teavet ning tutvustada vastastikku oma maa arhitektide loomingut ning arhitektuurisündmusi.…
2 minutit
26 uut maailmapärandi paika
24. juunist 7. juulini Peterburis toimunud UNES CO maailmapärandi komitee 36. istungil võeti maailmapärandi nimekirja vastu 26 uut paika. Taotlusi oli muidugi rohkem ja vaidlused tulised.
Esimene suur madin oli ümber Petlemma Jeesuse sünni kiriku, mille oli hädaolukorra kategoorias esitanud Palestiina, kes võtab UNES COsse pääsemise õnnest viimast. Muistis ise pole…
Esimene suur madin oli ümber Petlemma Jeesuse sünni kiriku, mille oli hädaolukorra kategoorias esitanud Palestiina, kes võtab UNES COsse pääsemise õnnest viimast. Muistis ise pole…
3 minutit
Kõndides Thamesil
Kõnelus Kristiina Ehiniga
26. juunist 1. juulini toimus Londonis suurejooneline luulefestival, kus oli esindatud ligi kakssada riiki. Kuidas möödus ja mida kujutas endast Poetry Parnassus?
Kristiina Ehin: Thamesi lõunakaldal seisab Londoni suurim kultuurikeskus South Bank Center. Selle ümber ja sees käis luulefestivali vilgas seltskonnaelu: pidulikud raamatuesitlused, seminarid, aruteluringid, ilusad hästi lavastatud luuleõhtud…
26. juunist 1. juulini toimus Londonis suurejooneline luulefestival, kus oli esindatud ligi kakssada riiki. Kuidas möödus ja mida kujutas endast Poetry Parnassus?
Kristiina Ehin: Thamesi lõunakaldal seisab Londoni suurim kultuurikeskus South Bank Center. Selle ümber ja sees käis luulefestivali vilgas seltskonnaelu: pidulikud raamatuesitlused, seminarid, aruteluringid, ilusad hästi lavastatud luuleõhtud…
4 minutit
11 101 kärbest kahe hoobiga
Nicola Chalton (toim). Maailmakirjanduse leksikon. 1000 kirjanikku, 10 000 teost. Tallinn, TEA Kirjastus 2012, 831 lk.
Rein Veidemann, 101 eesti kirjandusteost. Tallinn, Varrak 2011, 224 lk.
Korda armastav inimmõistus peab ümbritsevas infomassis lakkamatult teed puhastama, valikuid langetama, filtreerima, kokku võtma, liigitama ja kirjeldama, et teisendada kultuuridžungel millekski loomaaiasarnaseks. Otsest nõudlust selle järele…
Rein Veidemann, 101 eesti kirjandusteost. Tallinn, Varrak 2011, 224 lk.
Korda armastav inimmõistus peab ümbritsevas infomassis lakkamatult teed puhastama, valikuid langetama, filtreerima, kokku võtma, liigitama ja kirjeldama, et teisendada kultuuridžungel millekski loomaaiasarnaseks. Otsest nõudlust selle järele…
5 minutit
„documenta” süüvib tähenduse eelsesse tajusse
Tänavusel „documental”, mis kannab järjekorranumbrit 13, leiutatakse post-postmodernistlike subkultuuride ühendamise valem. Selleks on nii kuraatori Carolyn Christov-Bakargievi ja festivali ühe peakülalise Michael Taussigi väitel omajagu põhjust andnud majanduslikud kitsaskohad. Carolyn Christov-Bakargiev rõhutab oma kuraatoritekstis müüdiloome sulamit kohalikes kontekstides. Müüdi all mõistetakse siin eri kultuure ühtsel alusel nägemist võimaldavat konstruktsiooni. Omamütoloogia…
1 minut
Kunstikoodide kompostihunnik
„documenta 13” Kasselis, Kairos, Kabulis ja Banffis kuni 16. IX.
… (sa) inspireerisid mind ja võitsid mu kohe enda poole. Eriti kui sa ütlesid, et sul pole kontseptsiooni. Minu sügav imetlus. Kunstnik Kai Althoffi kirjast kuraator Carolyn Christov-Bakargievile
On enesestmõistetav, et midagi, mis puutub kunsti, pole enam enesestmõistetav, mitte selle sisemine elu,…
… (sa) inspireerisid mind ja võitsid mu kohe enda poole. Eriti kui sa ütlesid, et sul pole kontseptsiooni. Minu sügav imetlus. Kunstnik Kai Althoffi kirjast kuraator Carolyn Christov-Bakargievile
On enesestmõistetav, et midagi, mis puutub kunsti, pole enam enesestmõistetav, mitte selle sisemine elu,…
7 minutit
Kunst peab olema kiire, efektiivne, tõhus – Blitzkunst!
Terje Toomistu
Neoismi looja Istvan Kantoriga vestleb Mario Laul.
Istvan Kantori ehk Monty Cantsin Ameni „Mässav neoist” (17. VI – 18. VIII) oli esimene neoismi ja selle asutaja Istvan Kantori ideid ja kunsti tutvustav projekt Eestis. See ei olnud ei mööda institutsioone rändav ega ka varem kusagil mujal eksponeeritud väljapanek: „Mässav neoist”…
Neoismi looja Istvan Kantoriga vestleb Mario Laul.
Istvan Kantori ehk Monty Cantsin Ameni „Mässav neoist” (17. VI – 18. VIII) oli esimene neoismi ja selle asutaja Istvan Kantori ideid ja kunsti tutvustav projekt Eestis. See ei olnud ei mööda institutsioone rändav ega ka varem kusagil mujal eksponeeritud väljapanek: „Mässav neoist”…
9 minutit
Muusikamaailm
Daniel Barenboimi noorteorkester suveolümpia avapäeval
1999. aastal asutatud iisraeli-araabia noorte West-Eastern Divan Orchestra (WEDO) esitab BBC Promsil viiel õhtul Daniel Barenboimi käe all kõik Beethoveni sümfooniad. Täna lõpeb sari Royal Albert Hallis sümboolselt Beethoveni IX sümfooniaga (solistid Anna Samuil, Waltraud Meier, Peter Seiffert, René Pape) pühendusena Londoni suveolümpia avamisele. Kontserdi kannab…
1999. aastal asutatud iisraeli-araabia noorte West-Eastern Divan Orchestra (WEDO) esitab BBC Promsil viiel õhtul Daniel Barenboimi käe all kõik Beethoveni sümfooniad. Täna lõpeb sari Royal Albert Hallis sümboolselt Beethoveni IX sümfooniaga (solistid Anna Samuil, Waltraud Meier, Peter Seiffert, René Pape) pühendusena Londoni suveolümpia avamisele. Kontserdi kannab…
7 minutit
30aastane festival on elujõulisem kui kunagi varem
27. Viljandi vanamuusikafestival 10. – 15. VII, kunstiline juht Neeme Punder.
Kõigist kontsertidest kujunesid nauditavad muusikasündmused, mis vääriksid omaette arvustust, mida piiratud leheruum ei võimalda. Piirdun ülevaatega ja meenutan mõnd meeldejäävamat hetke.
Vanamuusika sümpoosion
Schola Cantorum Basiliensise õppejõud Conrad Steinmann tõi esile vasturääkivuse Šveitsi kultuuripoliitikas: Baselis asub maailma üks tuntumaid vanamuusika õppeasutusi, kuid…
Kõigist kontsertidest kujunesid nauditavad muusikasündmused, mis vääriksid omaette arvustust, mida piiratud leheruum ei võimalda. Piirdun ülevaatega ja meenutan mõnd meeldejäävamat hetke.
Vanamuusika sümpoosion
Schola Cantorum Basiliensise õppejõud Conrad Steinmann tõi esile vasturääkivuse Šveitsi kultuuripoliitikas: Baselis asub maailma üks tuntumaid vanamuusika õppeasutusi, kuid…
3 minutit
Mr. Kellyga Suure-Jaanis
XV Suure-Jaani muusikafestival 16. – 23. VII
Juulikuu algul sai Andres Uibo Ühendatud Kuningriikidest kelleltki Mr. Nigel Kellylt kirja, mis algab nõnda: „Ma naasin just Walesi oma ühekuuselt Eesti-reisilt. Tahaksin Teid ja kõiki Suure-Jaani muusikafestivaliga seotud inimesi tänada nii mitmekülgse, kõrgetasemelise ja originaalse nädala eest. See oli kolmas Suure-Jaani festival, mida…
Juulikuu algul sai Andres Uibo Ühendatud Kuningriikidest kelleltki Mr. Nigel Kellylt kirja, mis algab nõnda: „Ma naasin just Walesi oma ühekuuselt Eesti-reisilt. Tahaksin Teid ja kõiki Suure-Jaani muusikafestivaliga seotud inimesi tänada nii mitmekülgse, kõrgetasemelise ja originaalse nädala eest. See oli kolmas Suure-Jaani festival, mida…
6 minutit
Suvine üllatuskontsert
„Ooper raekojas”: Külli Tomingas, klaveril Tarmo Eespere, klaveri vahepalad Johan Randverelt. 10. VII Tallinna raekojas.
Plaanitud kavast „Originaal ja koopia”, mida Milano lauljatar Külli Tomingas ja pianist Luca Schieppati on aastaid eri variantidena esitanud, teostus ainult originaalide pool: kodulinna lennujaamast pianist tervise pärast edasi ei jõudnud, mistõttu koopiate asemel kõlasid appikutsutud…
Plaanitud kavast „Originaal ja koopia”, mida Milano lauljatar Külli Tomingas ja pianist Luca Schieppati on aastaid eri variantidena esitanud, teostus ainult originaalide pool: kodulinna lennujaamast pianist tervise pärast edasi ei jõudnud, mistõttu koopiate asemel kõlasid appikutsutud…
2 minutit
Meie aja muusikateater
Tüüri „Wallenbergi” edu Karlsruhes
Erkki-Sven Tüüri ooper „Wallenberg”: muusikaline juht Johannes Willig, lavastaja Tobias Kratzer, stsenograaf Rainer Sellmaier, nimiosas Tobias Schabel. Esietendus 7. VII Badeni Riigiteatris Karlsruhes.
„Wallenbergi” on kaheteistkümne aasta jooksul lavale toodud kolm korda, mis on nüüdisooperi puhul päris hea tulemus. Pärast esiettekannet Dortmundis (2001), mida iseloomustas deklaratiivne plakatlikkus ning…
Erkki-Sven Tüüri ooper „Wallenberg”: muusikaline juht Johannes Willig, lavastaja Tobias Kratzer, stsenograaf Rainer Sellmaier, nimiosas Tobias Schabel. Esietendus 7. VII Badeni Riigiteatris Karlsruhes.
„Wallenbergi” on kaheteistkümne aasta jooksul lavale toodud kolm korda, mis on nüüdisooperi puhul päris hea tulemus. Pärast esiettekannet Dortmundis (2001), mida iseloomustas deklaratiivne plakatlikkus ning…
4 minutit
„Baltoscandal” – rokifestivali formaadi ja fiilinguga teatrisündmus
„Baltoscandalist” on saanud kohalikul kultuuriturul korralik ja turvaline kaubamärk, olgugi et selle nime mõlemad pooled tunduvad tänapäeval ühtviisi kohatud ja koguni mõõdukalt desinformatiivsed. Samas on selge, et „Baltoscandal” pole ega saagi enam olla see, mis ülemöödunud kümnendil, sest ajad on muutunud, laiem kultuurisituatsioon meie ümber teisenenud. Kõike kunstina legitimeeriv postmodernism,…
2 minutit
Näitlejateta ja tarbimatu vaatajateater
Teatris on järjest raskem vaatajat üllatada, pakkuda uusi kogemusi, seega peab vaataja end ise üllatama.
XII rahvusvaheline teatrifestival „Baltoscandal” 4. – 7. VII Rakveres. Nelja juulipäeva kestel nägi sealses linnaruumis ja lavadel 18 lavastust, performance’it ja installatsiooni tänapäeva etenduskunstnikelt üle maailma.
Ei saa salata, et „Baltoscandalitel” nähtu põhjal esile kerkinud küsimused –…
XII rahvusvaheline teatrifestival „Baltoscandal” 4. – 7. VII Rakveres. Nelja juulipäeva kestel nägi sealses linnaruumis ja lavadel 18 lavastust, performance’it ja installatsiooni tänapäeva etenduskunstnikelt üle maailma.
Ei saa salata, et „Baltoscandalitel” nähtu põhjal esile kerkinud küsimused –…
6 minutit
Liiderdaja kainenemine
Tiit Palu on vastutuse teemat esile tõstes leidnud võtme, millega Gailiti vagabundilugusid tõsisemaks muuta.
Viimsi Suveteatri „Ekke Moor”, autor August Gailit, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre. Mängivad Sten Karpov, Sepo Seeman, Liis Laigna ja Terje Pennie. Esietendus 19. VI Viimsi vabaõhumuuseumi Kingu talu õuel.
Juunis Viimsis etendatud „Ekke Moor” mõjub Eesti…
Viimsi Suveteatri „Ekke Moor”, autor August Gailit, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre. Mängivad Sten Karpov, Sepo Seeman, Liis Laigna ja Terje Pennie. Esietendus 19. VI Viimsi vabaõhumuuseumi Kingu talu õuel.
Juunis Viimsis etendatud „Ekke Moor” mõjub Eesti…
6 minutit
Teadusrevolutsioonide paradigma elab edasi
Thomas Kuhni õpetuse üle juurdlemine annab alust lootuseks, et füüsika seisab uue paradigma lävel.
Viiskümmend aasta tagasi ilmus keskmise suurusega raamat, millel oli intrigeeriv pealkiri „Teadusrevolutsioonide struktuur”. Selle autor Thomas Kuhn (1922–1996) oli just alustanud oma teaduskarjääri, ent migreerus teaduse filosoofia ja ajaloo maadele. Tema raamatu põhilise väite saab võtta kokku…
Viiskümmend aasta tagasi ilmus keskmise suurusega raamat, millel oli intrigeeriv pealkiri „Teadusrevolutsioonide struktuur”. Selle autor Thomas Kuhn (1922–1996) oli just alustanud oma teaduskarjääri, ent migreerus teaduse filosoofia ja ajaloo maadele. Tema raamatu põhilise väite saab võtta kokku…
5 minutit
Teadusest: mis see on ja mida see ei ole
Kauffmani-Kulli intervjuust alguse saanud diskussioon näib tuginevat üksteisest möödarääkimisele.
Kalevi Kulli ja Stuart Kauffmani Sirbis avaldatud intervjuust alguse saanud artiklite laviin põhineb teaduse ja mitteteaduse konfliktil. Esitatud vastandumine näib aga seisnevat üksnes möödarääkimisel teaduse mõistmises.
Ladina keeles tähendab scientia teadmist. Teaduse all mõeldaksegi inimühiskonna süsteemset ettevõtmist, mis ehitab ja organiseerib teadmisi. Selle…
Kalevi Kulli ja Stuart Kauffmani Sirbis avaldatud intervjuust alguse saanud artiklite laviin põhineb teaduse ja mitteteaduse konfliktil. Esitatud vastandumine näib aga seisnevat üksnes möödarääkimisel teaduse mõistmises.
Ladina keeles tähendab scientia teadmist. Teaduse all mõeldaksegi inimühiskonna süsteemset ettevõtmist, mis ehitab ja organiseerib teadmisi. Selle…
2 minutit
Maa purskab, inimene mõtleb
Geokeemik Rein Veski vulkaaniraamat on mõnus ja huvitav lugemine.
Rein Veski, Vulkaanid. Elu. Inimene. Kujundanud Ville Väär. Turvateabe OÜ, 2012. 128 lk.
„Kui Eesti sattus tsaaririiki, olid seal vulkaanid juba olemas.” Nõnda juhatab oma vulkaaniraamatu sisse geokeemik Rein Veski. Raamatu, mis jutustab vulkaanidest ühel Eestist peaaegu et kõige kaugemal poolsaarel. Raamatu, mis…
Rein Veski, Vulkaanid. Elu. Inimene. Kujundanud Ville Väär. Turvateabe OÜ, 2012. 128 lk.
„Kui Eesti sattus tsaaririiki, olid seal vulkaanid juba olemas.” Nõnda juhatab oma vulkaaniraamatu sisse geokeemik Rein Veski. Raamatu, mis jutustab vulkaanidest ühel Eestist peaaegu et kõige kaugemal poolsaarel. Raamatu, mis…
3 minutit
Füüsikaülesande võib püstitada ka kriminaalse juhtumina
Õppimine peab olema jõukohane või natuke üle jõu käiv, arvab noorfüüsikute juhendaja Hans Jordens.
Rahvusvahelised füüsikaolümpiaadid (inglise keeles lühendatud IPhO) on ajalooliselt Poolast alguse saanud ettevõtmine.
Sel aastal toimus olümpiaad Tallinnas ja Tartus ning oli arvult 43. 1982. aastast laienesid olümpiaadid ka väljapoole idablokki, kui Lääne-Saksamaal toimus 13. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad. Teadus pole…
Rahvusvahelised füüsikaolümpiaadid (inglise keeles lühendatud IPhO) on ajalooliselt Poolast alguse saanud ettevõtmine.
Sel aastal toimus olümpiaad Tallinnas ja Tartus ning oli arvult 43. 1982. aastast laienesid olümpiaadid ka väljapoole idablokki, kui Lääne-Saksamaal toimus 13. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad. Teadus pole…
8 minutit
Mõistliku religioossuse otsinguil
Kas on võimalik religioon, mis põhineb üksnes mõistusel?
Zar´a Jaa`qoobi arutlused. Ühe abessiinia mamhöri elu ja mõtted. Etioopia keelest tõlkinud Uku Masing. Saatesõna kirjutanud Kalle Kasemaa. Johannes Esto Ühing, Tartu 2012, 93 lk.
Kuigi mõistus ja usk ei ole olemuslikud vastandid, vaid pigem teineteist täiendavad suurused, on ajaloos olnud ometi perioode, mil…
Zar´a Jaa`qoobi arutlused. Ühe abessiinia mamhöri elu ja mõtted. Etioopia keelest tõlkinud Uku Masing. Saatesõna kirjutanud Kalle Kasemaa. Johannes Esto Ühing, Tartu 2012, 93 lk.
Kuigi mõistus ja usk ei ole olemuslikud vastandid, vaid pigem teineteist täiendavad suurused, on ajaloos olnud ometi perioode, mil…
4 minutit
Kirikluse agoonia ehk Kristuse teine tulemine
Teispoolsuse kadudes kristlus ainult fundamentalistlikuna esineda saabki, sest enam pole lepingut (käitud nii, siis saad taeva), vaid ainult irratsionaalne nõue: käitu nii!
Donald DeMarco, Benjamin Wiker, „Surmakultuuri arhitektid”. Tõlkinud Toomas Help, Madis Kivisild. Toimetanud Krista Hirvoja. Elukultuuri Instituut 2012. 400 lk.
Praegune aeg soosib fundamentalismi, klammerdumist mõne kultuurinormi, traditsiooni, moondunud mälestuse või…
Donald DeMarco, Benjamin Wiker, „Surmakultuuri arhitektid”. Tõlkinud Toomas Help, Madis Kivisild. Toimetanud Krista Hirvoja. Elukultuuri Instituut 2012. 400 lk.
Praegune aeg soosib fundamentalismi, klammerdumist mõne kultuurinormi, traditsiooni, moondunud mälestuse või…
10 minutit
Kuidas mõõta inimese väärtust?
Majandus on aina enam see, mille kaudu inimese väärtust arvestatakse. Nii tema haigused, kultuurilised valikud, identiteet jms saavad õigustatud just majandusliku sfääri kaudu.
Kuidas omandab väärtuse inimese tervis? Kas terve inimene on see, kes suudab võimalikult dünaamiliselt oma keskkonnaga suhestuda, nagu arvas Georges Canguilhem?1 Või on terve inimene hoopis see, kes…
Kuidas omandab väärtuse inimese tervis? Kas terve inimene on see, kes suudab võimalikult dünaamiliselt oma keskkonnaga suhestuda, nagu arvas Georges Canguilhem?1 Või on terve inimene hoopis see, kes…
5 minutit
Teie arutate, meie otsustame
Marek Strandberg
Üks küllalt levinud halb juhtimisvõte on lasta koosolekul kõigil oma mured südamelt ära rääkida ning siis koosoleku juhatajana lõpetuseks lausuda: „Paistab, et selle arutelu käigus koorus välja konsensus X”, kehtestada selle väite varjus oma algne positsioon ning rohkem kellelegi mitte sõna anda. Demokraatia see kindlasti ei ole, vaid kõigest…
Üks küllalt levinud halb juhtimisvõte on lasta koosolekul kõigil oma mured südamelt ära rääkida ning siis koosoleku juhatajana lõpetuseks lausuda: „Paistab, et selle arutelu käigus koorus välja konsensus X”, kehtestada selle väite varjus oma algne positsioon ning rohkem kellelegi mitte sõna anda. Demokraatia see kindlasti ei ole, vaid kõigest…
3 minutit
