Muutuse vajadusele osutas kõige ilmekamalt Red Vaughan Tremmeli ja Raimundas Malašauskase ühistööna valminud film „Eksootiline maailm ja burleski taaselustamine”. Autorite sõnavõtus filmi mitteametlikul esmaesitusel jäi kõlama mõte festivali ümberkujundamisest järgnevatel aastatel. Malašauskas osutas „documenta” programmi erootilise kunsti vähesusele ja tuli välja intrigeeriva ideega luua tulevastel festivalidel erootikale keskenduv alamprogramm. Seda võiks pealkirjastada „dErootika”, võttes eeskujuks „documenta 13” programmi osa „dTuurid”, mille näol on tegemist festivalil toimuva tutvustamisega külalistele, kes on kunstimaailmaga vähem kursis.
Christov-Bakargievi kuraatoripositsiooni eripära võimaldab kunstnikel enam keskenduda kogemuse sellistele aspektidele, mida kunsti abil tundubki olevat edukas avada, ilma et eelhoiak vaataja huvi asja vastu summutaks. Manon de Boeri meditatiivses videoteoses „Üks, kaks, palju” esitletakse sõnade tekke protsessi koos sellele eelneva kehalise taju ja impulsside kirjeldamisega. Enim jäid meelde tajuga mängisklevad kunstiobjektid ja videotööd, milles puhtinformatiivne külg keskendus autori lähenemisnurga tutvustamisele. Just antud võtmes võikski selleaastast „documenta” programmi vaadelda, kuna osalt häälte paljususe tõttu tundub autori seisukohale keskendumine ja selle kajastamine ühiskondlikes diskussioonides möödapääsmatuna.
