2012-25 (3399)
Eestluse püsiv jälg keset Torontot
Väliseesti Muuseumi peaarhivaar Piret Noorhani räägib mälu- ja kogumistööst eesti kultuurisaarel Kanadas.
Ajal mil Eestis on kultuurile ehitamine praktiliselt seiskunud, edeneb Torontos plaanipäraselt Väliseesti Muuseumi (www.vemu.ca) ehitamine. Mis see on, milleks seda vaja on ja mida seal hoidma hakatakse?
Piret Noorhani: Vemu eesmärgiks on koondada tänaseks päris suureks kasvanud Kanada eestlaste arhiivi-,…
Ajal mil Eestis on kultuurile ehitamine praktiliselt seiskunud, edeneb Torontos plaanipäraselt Väliseesti Muuseumi (www.vemu.ca) ehitamine. Mis see on, milleks seda vaja on ja mida seal hoidma hakatakse?
Piret Noorhani: Vemu eesmärgiks on koondada tänaseks päris suureks kasvanud Kanada eestlaste arhiivi-,…
6 minutit
Filmimaailm
Filmifestivalid juunis-juulis endise Nõukogude Liidu territooriumil
29. maist 3. juunini peetud Andrei Tarkovski nimeline VI rahvusvaheline filmifestival „Peegel” („Zerkalo”) toimus Ivanovo oblasti linnades Ivanovos, Jurjevetsis ja Pljossis (http://tarkovskyfest.ru/). Festivali president on Pavel Lungin ja programmidirektor Andrei Plahhov. Aukülalistena osalesid festivalil Nuri Bilge Ceylan Türgist, Carlos Reygadas Mehhikost ja Aleksandr Sokurov. Võistlusfilmide…
29. maist 3. juunini peetud Andrei Tarkovski nimeline VI rahvusvaheline filmifestival „Peegel” („Zerkalo”) toimus Ivanovo oblasti linnades Ivanovos, Jurjevetsis ja Pljossis (http://tarkovskyfest.ru/). Festivali president on Pavel Lungin ja programmidirektor Andrei Plahhov. Aukülalistena osalesid festivalil Nuri Bilge Ceylan Türgist, Carlos Reygadas Mehhikost ja Aleksandr Sokurov. Võistlusfilmide…
2 minutit
Miks see maailm küll kummuli käis?
Eesti filmisajandi kümme eredamat luulestseeni
Luulet, sealhulgas ka eesti mängufilmides kõlavat, ei saa mõõta marga- ega süllapuuga. Sestap olen järjestamise kriteeriumiks võtnud luulekatkendite sobivuse filmi, stseeni mõju vaatajale ja kindlasti ka allteksti, sest lihtsalt niisama, sõnailu pärast pole ükski Eesti režissöör näitlejat filmis deklameerima pannud.
Luule ei ole eesti filmides kuigi sage…
Luulet, sealhulgas ka eesti mängufilmides kõlavat, ei saa mõõta marga- ega süllapuuga. Sestap olen järjestamise kriteeriumiks võtnud luulekatkendite sobivuse filmi, stseeni mõju vaatajale ja kindlasti ka allteksti, sest lihtsalt niisama, sõnailu pärast pole ükski Eesti režissöör näitlejat filmis deklameerima pannud.
Luule ei ole eesti filmides kuigi sage…
9 minutit
Paneme minema! ehk Kaheksa kevadist pääsukest filmitudengite mängumailt
Tudengifilmide kogumik „Alguses oli sõna … ja siis sündis film”. BFM, 2012.
Balti filmi- ja meediakooli filmiosakonna magistritöödest kokku pandud filmikassett kahel kettal kaheksa lühimängufilmiga on tähelepanuväärne sündmus meie kultuurielus ja ka Eesti filmiloos. Filmitehniliselt ja -kunstiliselt on tavalise vaataja silmis (kes ongi olulisem vaataja kui kriitik/asjatundja/spetsialist, kes rohkem „vigade” leidmisele…
Balti filmi- ja meediakooli filmiosakonna magistritöödest kokku pandud filmikassett kahel kettal kaheksa lühimängufilmiga on tähelepanuväärne sündmus meie kultuurielus ja ka Eesti filmiloos. Filmitehniliselt ja -kunstiliselt on tavalise vaataja silmis (kes ongi olulisem vaataja kui kriitik/asjatundja/spetsialist, kes rohkem „vigade” leidmisele…
12 minutit
Hüvasti, kunstilise immuunsuse illusioon!
VII Berliini biennaal „Ära karda!” („Forget Fear”) kuni 1. VII . Kuraator Artur Žmijewski, kaaskuraatorid Joanna Warsza ja rühmitus Voina. Kunstnikud: Burak Arikan, Anna Baranowski ja Louise Schröder, Yael Bartana, Zafeiris Haitidis, Łukasz Konopa, Mosireen, Oleksi Radõnski (Oleksiy Radynski), Tomáš Rafa, David Reeb, David Rych, Józefina Chẹtko, (Inimtegevuse Instituut/ Institute…
6 minutit
Tartu lõpetab 2012
Peamine Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Tartu ülikooli maaliosakonna lõpetajate näituste erinevus tuleb välja juba kujunduses. TKKi ekspositsioone kaubahalli all, Nooruse galeriis Riiamäel ja Y-galeriis iseloomustab minimalistlik esteetiline puhtus. Seevastu Tartu ülikooli näituste puhul on kuraator ja osakonna professor Jaan Elken pidanud lõpetajate erakordse arvu tõttu (kolmteist bakalaureust ja neli magistrantuuri…
4 minutit
Kuidas kõnetab maalikunst?
Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „Väärtusväärtuskriis” Vaala galeriis kuni 30. VI, kuraator Kristring.
Ma ei tea, millised olid kuraatori valiku põhimõtted, kuid selget pilti eesti maalikunstist vaevalt sellel näitusel saab. Lihtsam on lugeda üles need maalikunstnikud, kelle töid väljas ei ole, kui nimetada neid, kes seal esinevad. Lisaks teatab kuraator veel, et…
Ma ei tea, millised olid kuraatori valiku põhimõtted, kuid selget pilti eesti maalikunstist vaevalt sellel näitusel saab. Lihtsam on lugeda üles need maalikunstnikud, kelle töid väljas ei ole, kui nimetada neid, kes seal esinevad. Lisaks teatab kuraator veel, et…
2 minutit
Mente et manu
EKA magistritaseme lõputööde näitus „Tase” Rüütelkonna hoones 1. – 17. VI, EK A ehte- ja sepakunsti bakalaureusetaseme lõpetajate näitus „Kiiremini! Kaugemale! Kõrgemale! ehk K” Valge maja (Tartu mnt 63) spordisaalis 12. – 17. VI, EK A ehtekunsti II kursuse tudengite näitus „Etüüdid” Tallinna Linnateatri kaminasaalis 23. V – 8. VI,…
4 minutit
Kunstiakadeemia tase
EKA vabade kunstide ja disainiteaduskonna magistritööde lõpunäitus Rüütelkonna hoones kuni 1. – 17. VI. Kunstnikud Signe Aasoja, Anna Aleksejeva, Kairit Annus, Eike Einama, Kristiina Hansen, Edmuns Jansons, Anneli Jalava, Hille Karm, Lauri Koppel, Kerli Kurikka, Kristi Laanemäe, Miina Leesment, Mattias Mälk, Liisi Napp, Ann Nurga, Maarja Nurk, Karin Paris, Piret…
4 minutit
Võrdsusel ja arukusel toimivate linnade päralt on tulevik
Hea linna tunnusjoon on see, kui näeme igas eas naisi jalgrattaga sõitmas.
Ajaloolased on tähele pannud, et kord välja kujunenud teedevõrk kõigi oma käänakute ja möödakulgemistega püsib aastasadu, kui mitte tuhandeid. Seda vaatamata asjaolule, et põhjused, miks tee kaare teeb, on ammu kadunud. Inimesed käivad jälgi ja radu pidi, mis neile…
Ajaloolased on tähele pannud, et kord välja kujunenud teedevõrk kõigi oma käänakute ja möödakulgemistega püsib aastasadu, kui mitte tuhandeid. Seda vaatamata asjaolule, et põhjused, miks tee kaare teeb, on ammu kadunud. Inimesed käivad jälgi ja radu pidi, mis neile…
8 minutit
Kaitsmisele tulevad väitekirjad
Kristina Vassiljeva, sünd 1979 Tallinna Tehnikaülikool Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arvutisüsteemid Doktoritöö „Restricted Connectivity Neural Networks based Identification for Control” („Piiratud ühenduvusega tehisnärvivõrkudel põhinev identifitseerimine juhtimiseks”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?739 Juhendaja: prof Ennu Rüstern Oponendid: prof Jevgeni Bodjanski (Harkivi Riiklik Raadioelektroonika Ülikool, Ukraina) ja prof Tõnu Lehtla (TTÜ)
3 minutit
Minister, kas teie käekell on ehtne?
Aus tõde ebaaususest kinnitab, et inimloomusel on kalduvus teisi tüssata.
Duke’i ülikooli majanduskäitumise professor Dan Ariely on ka varem arvukate katsetega demonstreerinud inimese luiskajalikku, tüssavat loomust. Üht katselist tähelepanekut selle kohta, et inimesed välise kontrolli puudumise korral kalduvad tüssama, kusjuures tüssamist soodustab asjaolu, et ka „omad” seda teevad, on Ariely kasutanud…
Duke’i ülikooli majanduskäitumise professor Dan Ariely on ka varem arvukate katsetega demonstreerinud inimese luiskajalikku, tüssavat loomust. Üht katselist tähelepanekut selle kohta, et inimesed välise kontrolli puudumise korral kalduvad tüssama, kusjuures tüssamist soodustab asjaolu, et ka „omad” seda teevad, on Ariely kasutanud…
3 minutit
Ei saa me läbi tormita veeklaasis
Vastuseks Olavi Pestile seoses Kahni ja Kuressaare linnusega
Eelmises Sirbis (15. VI, nr 24) kirjutab Olavi Pesti ajakirja kunst.ee (2012, nr 1) Kahni erinumbrist. Ajakirjas oli Olavi Pestile kui Saaremaa ajaloo tundjale antud au, mis talle õigusega kuulub. Siinne kirjutis on aga vastus tema Sirbi artikli iroonilis-üleolevale alalõigule, kirjutatud ilmselt positivistliku…
Eelmises Sirbis (15. VI, nr 24) kirjutab Olavi Pesti ajakirja kunst.ee (2012, nr 1) Kahni erinumbrist. Ajakirjas oli Olavi Pestile kui Saaremaa ajaloo tundjale antud au, mis talle õigusega kuulub. Siinne kirjutis on aga vastus tema Sirbi artikli iroonilis-üleolevale alalõigule, kirjutatud ilmselt positivistliku…
3 minutit
Austusavaldus koolile
Tartu Kunstikooli VII lennu näitus „Seitsmes lend 50 aastat hiljem” Jaani kirikus ja Tallinna keskraamatukogus kuni 31. VII ning Eeva Jänese isikunäitus „Ilus Hellas. Teema variatsioonidega” rahvusraamatukogus 25. V – 2. VI.
Käes on aeg, mil koolid saadavad ellu järjekordse lennu, ent on ka kohtumiste, kokkutulekute aeg. Oma suuremaid või väiksemaid…
Käes on aeg, mil koolid saadavad ellu järjekordse lennu, ent on ka kohtumiste, kokkutulekute aeg. Oma suuremaid või väiksemaid…
3 minutit
Arhitektuur, tootlik põrumine ja tulevikufossiilid
Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite loengusarjas pidas maikuu viimasel päeval loengu USA idarannikult pärit arhitekt ja kunstnik professor Jenny E. Sabin, kes keskendub oma uurimustes konteksti, materjali ja vormi kokkupuutele arhitektuuri, tehnoloogia ja teadusega. Dünaamilisi ja keerulisi infokogumeid visualiseerides ja materialiseerides läheb tal ühtaegu vaja käsitööoskusi ja digitaalse tootmise tehnoloogiaid.
Lisaks arhitektuurile…
Lisaks arhitektuurile…
4 minutit
Ühistest eesmärkidest elukeskkonna kujundamisel ehk Millist Eestit me tahame?
Sirbi peatoimetaja juhtkiri 8. juuni lehes räägib rahvaloenduse taustal põletavast probleemist, mis iseloomustab Eesti tänast riigikorraldust: elukeskkonna kujundamise ehk planeerimispoliitika visiooni aegumisest, täpsemalt selle lahknemisest reaalsest arengust. Senine nägemus, kahjuks ka tulevikku vaatav üleriigiline planeering „Eesti 2030+” baseerub rohkem maaelu toetamise loosungitel kui reaalsel visioonil tegeliku enamuse elukeskkonna ehk linnade…
5 minutit
Pealelend. Jane Oblikas
Eesti Disainerite Liit, Eesti Disainikeskus, Art Directors Club Estonia ja Teenusmajanduse Koda annavad 21. septembril välja Eesti 2012. aasta disainiauhinnad. Mis on selle ürituse mõte, keda oodatakse konkureerima?
Jane Oblikas, Eesti Disainikeskuse juhataja: 2012. aasta disainiauhindade väljaandmise ürituse idee sündis vajadusest tõmmata üldsuse tähelepanu heale Eesti disainile. Disainiauhindu on välja antud…
Jane Oblikas, Eesti Disainikeskuse juhataja: 2012. aasta disainiauhindade väljaandmise ürituse idee sündis vajadusest tõmmata üldsuse tähelepanu heale Eesti disainile. Disainiauhindu on välja antud…
2 minutit
Disainimagistrid lendu!
Tänavu oli Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna pinnas viljakas magistrantidele: lõpetajaid oli 18, ligi kolm korda rohkem kui mullu. Kõik lõputöö teemad olid põnevad ja vägagi erinevad. Nende ühiseks nimetajaks oli vajadustepõhine ja kasutajakeskne mõtlemine ning eesmärk oma uuringute ja disaineritööga lahendada probleeme parimal viisil – disainialal on tähtis just probleemi märkamine,…
6 minutit
Repliik. Silmitsi tundmatu ohtliku loomaga
Mudaseks trambitud rada viib must-kollase kilelindi juhatusel publiku etenduspaika. Mitte nii, nagu saab tavaliselt taluhoovi, et suurelt teelt sada meetrit ja kohal, käänakute läbimiseks tuleb varuda hoopis kilomeetri jagu pikka meelt. Kannatus võiks lollitamise peale katkeda, aga ei katke – ja mis muud võimalust siis ongi!? Murda reegleid eirates otse…
1 minut
„Jälgitagu, kas ei ole jänkul skisofreenjat …”*
Esimest korda katsetab lavastaja Urmas Vadi nii teatraalses, totaalses, muretus komöödiažanris.
Rakvere teatri „Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel”, autor-lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Laura Pählapuu ja helikujundaja Külli Tüli. Mängivad Üllar Saaremäe, Klaudia Tiitsmaa (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia), Tiina Mälberg, Toomas Suuman, Natali Lohk, Peeter Rästas ja Margus Grosnõi. Esietendus 8. VI Lääne-Virumaal…
Rakvere teatri „Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel”, autor-lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Laura Pählapuu ja helikujundaja Külli Tüli. Mängivad Üllar Saaremäe, Klaudia Tiitsmaa (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia), Tiina Mälberg, Toomas Suuman, Natali Lohk, Peeter Rästas ja Margus Grosnõi. Esietendus 8. VI Lääne-Virumaal…
3 minutit
Kvaliteetkriitiku kvaliteetarvustus
Molière: „Kvaliteetinimesed oskavad kõike ilma kunagi midagi õppimata”
VHK ja Theatrumi „Kvaliteetinimene”, autor Molière, tõlkija Lauri Leesi, lavastaja Maria Peterson, kunstnikud Andri Luup ja Maarja Naan. Mängivad Indrek Jõe, Lea Kolde, Saskia Murumaa, Teele Pärn, Kati Ots, Lota Viik, Jonathan Peterson, Ott-Henrik Raidmets, Karmo Nigula, Saara Huimerind, Keiti Roosimägi, Karl Koppelmaa,…
VHK ja Theatrumi „Kvaliteetinimene”, autor Molière, tõlkija Lauri Leesi, lavastaja Maria Peterson, kunstnikud Andri Luup ja Maarja Naan. Mängivad Indrek Jõe, Lea Kolde, Saskia Murumaa, Teele Pärn, Kati Ots, Lota Viik, Jonathan Peterson, Ott-Henrik Raidmets, Karmo Nigula, Saara Huimerind, Keiti Roosimägi, Karl Koppelmaa,…
4 minutit
Mõnest väljakutsest nüüdisaegse teatri ees
Võtta kõike isiklikult – see ongi tänapäeva teatri suurim väljakutse.
Organisatsioon. Mõni aasta tagasi tõusis teatriauhindade žürii koosolekul püsti mainekas ooperilaulja ja ütles: „Miks antakse auhindu teatri tehnilistele töötajatele? Nad ei tegele ju kunstiga!”. Sellise ülbe vaatenurgaga ei ole nüüdisteatris mitte midagi pihta hakata. Teatrite tehnilised meeskonnad pole enam pelgalt kunstnike…
Organisatsioon. Mõni aasta tagasi tõusis teatriauhindade žürii koosolekul püsti mainekas ooperilaulja ja ütles: „Miks antakse auhindu teatri tehnilistele töötajatele? Nad ei tegele ju kunstiga!”. Sellise ülbe vaatenurgaga ei ole nüüdisteatris mitte midagi pihta hakata. Teatrite tehnilised meeskonnad pole enam pelgalt kunstnike…
15 minutit
Muusikamaailm
Martha Argerich Project tuleb taas suurejoonelineMartha Argerichi 11. festivalile Luganos (6. – 7. VI) on kutsutud üle 50 kunstniku, kuulsused kõrvuti noortega, kavades harva esitatud muusikat, eriti seadeid jms. Argerich esineb duos Nicolas Angelichiga jt, duosid on mitmeid, pianistidest kohal ka Maria João Pires, Stephen Kovacevich, Nelson Goerner, Polina Leštšenko,…
12 minutit
Auhind
Homme lõpeb XV Suure-Jaani muusikafestival. Selle mitmekülgset kava on viimasel ajal rikastatud ka noorte interpreetide konkursiga. Võistlema on kutsutud tšelliste, metsasarvemängijaid, organiste, ent traditsioonile pandi alus Mart Saare 125. sünniaastapäeval temanimelise lauljate konkursiga. Ja tänavu, mil 28. septembril möödub 130 aastat klassiku sünnist, viidi läbi juba III Mart Saare nimeline…
1 minut
Tubina muuseum sai aastaseks
15. juunil tähistati Alatskivi lossis kahte sündmust: Eduard Tubina 107. sünniaastapäeva ja Tubina muuseumi esimest aastapäeva. Muuseumi kammersaalis anti kõrgetasemeline kontsert, mille sisustasid metsosopran Iris Oja ja klaveripartnerina Kadri-Ann Sumera. Esitati Eduard Tubina, Veljo Tormise ja Lepo Sumera vokaalloomingut. Põhjaliku ülevaate Tubina vähem valgustamist leidnud elu-, loominguja tööperioodidest Rootsis tegi…
2 minutit
Muusika kui tuleviku ja mineviku vahendaja
Tallinna ülikool võõrustas 28. V – 3. VI Rahvusvahelise Filosoofia ja Kirjanduse Ühingu (International Association of Philosophy and Literature) 36. aastakonverentsi, mille teemaks oli „Tuleviku arheoloogia” („Archeologies of the Future: Tracing Memories, Imagining Spaces”). Korraldajate eesmärk oli peale filosoofia- ja kirjandushuviliste uurijate ühendamise põimida programmi ka erinevaid kunstivaldkondi. Väga orgaaniliselt…
2 minutit
Sõjavangide häälest inspireeritud uurimus
Encapsulated Voices: Estonian Sound Recordings from the German Prisoner-ofWar Camps in 1916–1918. Das Baltikum in Geschichte and Gegenwart, 5. kd. Toimetaja Jaan Ross. Böhlau 2012, 197 lk. Sisaldab CD.
Kuulun koos suurema osa praeguse Eesti elanikega põlvkonda, kes ei ole pidanud üle elama ühtegi sõda, ja mõtlen kõhedusega ajast umbes sada…
Kuulun koos suurema osa praeguse Eesti elanikega põlvkonda, kes ei ole pidanud üle elama ühtegi sõda, ja mõtlen kõhedusega ajast umbes sada…
4 minutit
Kitarrid osutasid seitsmesse suunda
VII Tallinna kitarrifestival 10. – 16. VI
VII Tallinna kitarrifestival sisustas Tallinnas suveõhtuid seitsme päeva vältel, mil astus üles esinejaid Kanadast, Brasiiliast, Mehhikost, Argentinast, Hispaaniast, samuti Eestist. Festivali korraldaja ja kunstiline juht Tiit Peterson oli lubanud, et tänavune kitarripidu tuleb stiilikirevam kui kunagi varem – ning tõsi ta on, et vähemalt…
VII Tallinna kitarrifestival sisustas Tallinnas suveõhtuid seitsme päeva vältel, mil astus üles esinejaid Kanadast, Brasiiliast, Mehhikost, Argentinast, Hispaaniast, samuti Eestist. Festivali korraldaja ja kunstiline juht Tiit Peterson oli lubanud, et tänavune kitarripidu tuleb stiilikirevam kui kunagi varem – ning tõsi ta on, et vähemalt…
4 minutit
Hüüdja hääl ja muusika hing
Ühe Eesti muusikakollektiivi kerkimisest suurde mängu
CD „Filia Sion”: Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve, toonmeister Igor Kirkwood. Salvestatud septembris 2010 Haapsalu toomkirikus. 2012 ECM Records GmbH
Mai lõpupäevadel ilmus Saksamaal vokaalansambli Vox Clamantis heliplaat „Filia Sion” („Siioni tütar”). Siia võiks juba panna punkti ja selle infoga piirdudagi. Ühe plaadi müügile tulemine on…
CD „Filia Sion”: Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve, toonmeister Igor Kirkwood. Salvestatud septembris 2010 Haapsalu toomkirikus. 2012 ECM Records GmbH
Mai lõpupäevadel ilmus Saksamaal vokaalansambli Vox Clamantis heliplaat „Filia Sion” („Siioni tütar”). Siia võiks juba panna punkti ja selle infoga piirdudagi. Ühe plaadi müügile tulemine on…
6 minutit
Mäletades tulevikku, kujutledes minevikku
Rahvusvahelise Filosoofia ja Kirjanduse Ühingu aastakonverents Tallinnas
28. maist 3. juunini Tallinna ülikoolis aset leidnud Rahvusvahelise Filosoofia ja Kirjanduse Ühingu (International Association of Philosophy and Literature ehk IAPL) aastakonverents on Eesti humanitaaria seisukohalt kindlasti 2012. aasta tähtsündmus. Ligi 300 nüüdisaja kultuuriuurijat umbes 30 riigist, nende seas paarkümmend Eesti kirjandus-ja kunstiteadlast, musikoloogi…
28. maist 3. juunini Tallinna ülikoolis aset leidnud Rahvusvahelise Filosoofia ja Kirjanduse Ühingu (International Association of Philosophy and Literature ehk IAPL) aastakonverents on Eesti humanitaaria seisukohalt kindlasti 2012. aasta tähtsündmus. Ligi 300 nüüdisaja kultuuriuurijat umbes 30 riigist, nende seas paarkümmend Eesti kirjandus-ja kunstiteadlast, musikoloogi…
2 minutit
Tõe ja ideaali maagia
Karen Blixen, Seitse fantastilist lugu. Tõlkinud Eva Velsker, toimetanud Rein Põder. Kaane kujundanud Ülle Marks. Eesti Raamat, 2011. 383 lk.
… Võtsin K. raamaturiiulist Isak Dineseni fotoraamatu. Pisike ämblik laskus raamaturiiuli kõrval alla, kõikus ja siples tasakesi imepeene niidi otsas, mis toavalguses aeg-ajalt särahtas – otsekui saatuse särav, juuspeen ling, mis…
… Võtsin K. raamaturiiulist Isak Dineseni fotoraamatu. Pisike ämblik laskus raamaturiiuli kõrval alla, kõikus ja siples tasakesi imepeene niidi otsas, mis toavalguses aeg-ajalt särahtas – otsekui saatuse särav, juuspeen ling, mis…
10 minutit
Oleviku mitmus, maailma ainsus ja inimese lihtsus
Hasso Krull, Veel ju vist. Mai 2010 – oktoober 2011. Kujundanud Peeter Laurits. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 68 lk.
Aado Lintrop, Uksed ja inimesed. Toimetanud Siiri Ombler. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2012. 152 lk.
Kolm aastat tagasi ilmusid ajaliselt kõrvuti Tõnu Õnnepalu „Kevad ja suvi ja” ja Hasso Krulli „Neli korda neli”…
Aado Lintrop, Uksed ja inimesed. Toimetanud Siiri Ombler. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2012. 152 lk.
Kolm aastat tagasi ilmusid ajaliselt kõrvuti Tõnu Õnnepalu „Kevad ja suvi ja” ja Hasso Krulli „Neli korda neli”…
4 minutit
Kodanluse nooruspõlve kroonik
Tänavu 7. veebruaril möödus kakssada aastat Charles Dickensi sünnist. Briti saartel on sel puhul korraldatud terve Dickensi aasta, sest eks Inglismaa ilma Dickensita oleks nagu Eesti Eduard Vildeta. Kes enne aasta lõppu Ühendkuningriiki või USAd külastama juhtub, sel tasub rikastada oma reisiprogrammi kindlasti mõne Dickensi aasta kalendrist (vt www.dickens2012.org/calendars) leitud…
1 minut
Charles Dickens
Dickens on üks neid kirjanikke, kes väärib varastamist. Isegi tema keha matmine Westminster Abbeys oli seotud vargusega, kui mõtlema hakata.
Kui Chesterton kirjutas eessõna Dickensi teostele Everyman Editionsis, tundus talle üsna loomulik omistada Dickensile omaenda isikupärane keskaja vaimsus ning hiljem on marksistlik kirjanik T. A. Jackson teinud südikaid ponnistusi, et esitada…
Kui Chesterton kirjutas eessõna Dickensi teostele Everyman Editionsis, tundus talle üsna loomulik omistada Dickensile omaenda isikupärane keskaja vaimsus ning hiljem on marksistlik kirjanik T. A. Jackson teinud südikaid ponnistusi, et esitada…
6 minutit
Helju Kaalu kiriusutlus
Kõik, kellel eales olnud kokkupuudet Emakeele Seltsiga, teavad Helju Kaalu – seltsi raudvara, kelle üle poole sajandi kestnud tööd emakeele heaks on tunnustanud nii vabariigi president kui haridus- ja teadusministeerium. Lisaks tööle seltsi raamatukoguhoidjana on Helju Kaal kaasa löönud paljudes muudeski seltsi ettevõtmistes. Hiljuti esitlesime kogumikku „Minevikupärandit Häädemeestelt: valimik korrespondentide…
7 minutit
Kunst, ketserlus või huligaansus?
Lev Tolstoi, Milles seisneb minu usk?. Tõlkinud Rainis Toomemaa. 2011. 276 lk.
Lev Tolstoi traktaadi „Milles seisneb minu usk?” ilmumine eesti keeles on rõõmustav sündmus, sest, vaatamata üldisele teadmisele tolstoiluse kui sellise olemasolust ning faktist kirjandusklassiku ekskommunikeerimise kohta, pole meil tema religioossete vaadete sisust kuigi palju analüüsivaid käsitlusi ilmunud, olgugi need…
Lev Tolstoi traktaadi „Milles seisneb minu usk?” ilmumine eesti keeles on rõõmustav sündmus, sest, vaatamata üldisele teadmisele tolstoiluse kui sellise olemasolust ning faktist kirjandusklassiku ekskommunikeerimise kohta, pole meil tema religioossete vaadete sisust kuigi palju analüüsivaid käsitlusi ilmunud, olgugi need…
5 minutit
Askeetide lood Simorgi tiiva all
Farīd ud-Dīn Attār, Lindude keel. Tõlkinud Kalle Kasemaa, toimetanud Siiri Ombler. Ilmamaa, 2012. 352 lk.
„Lindude keel” võib tunduda mõistatuslik raamat ja seda see taotluslikult ongi. See keskaegse pärsia religioosse kirjanduse üks tähtteos on kirjutatud umbes aasta 1200 paiku. Erinevalt ratsionaalsest ja õpetuslikust islamist tugineb „Lindude keel” sisu ja vorm pildikeelele,…
„Lindude keel” võib tunduda mõistatuslik raamat ja seda see taotluslikult ongi. See keskaegse pärsia religioosse kirjanduse üks tähtteos on kirjutatud umbes aasta 1200 paiku. Erinevalt ratsionaalsest ja õpetuslikust islamist tugineb „Lindude keel” sisu ja vorm pildikeelele,…
2 minutit
Kultuurikriitik ja traditsioonid
Märkusi Rousseau’ aastaks
Elevus kultuuris ja teaduses 28. juunil tipneva Rousseau’ aasta puhul (1712−2012), kuigi seda autorit ümbritseb kultuuri ja teaduse esikriitiku oreool, teeb päevakajaliseks ka tema progressi ambivalentsust käsitleva ajaloodiagnoosi. Õigemini selle historiograafilise saatuse tänapäeva ajaloofilosoofilise teesina („progressi hukatus”), mille sisendav jõud teeb Rousseau’st sotsiaalse antihistorismi eelkäija. Kuivõrd küsitav on…
Elevus kultuuris ja teaduses 28. juunil tipneva Rousseau’ aasta puhul (1712−2012), kuigi seda autorit ümbritseb kultuuri ja teaduse esikriitiku oreool, teeb päevakajaliseks ka tema progressi ambivalentsust käsitleva ajaloodiagnoosi. Õigemini selle historiograafilise saatuse tänapäeva ajaloofilosoofilise teesina („progressi hukatus”), mille sisendav jõud teeb Rousseau’st sotsiaalse antihistorismi eelkäija. Kuivõrd küsitav on…
9 minutit
Kokkuleppimine võtab demokraatias alati kaua aega
Kõnelus kultuuriminister Rein Langiga: natuke põhimõtetest ja -suundadest, natuke seadustest ja kunstist, aga põhiliselt ikka kultuuri elumajadest.
Aasta otsa ei ole Sirbi lugeja kultuuriministri pikemaid tekste või seisukohti vahendanud. Seepärast küsingi alustuseks, et mis minister Rein Langi ajal kultuurielu valitsemises on toimunud. Kus kulgeb riiklik juhtimine ja korraldamine plaanipäraselt, kus on…
Aasta otsa ei ole Sirbi lugeja kultuuriministri pikemaid tekste või seisukohti vahendanud. Seepärast küsingi alustuseks, et mis minister Rein Langi ajal kultuurielu valitsemises on toimunud. Kus kulgeb riiklik juhtimine ja korraldamine plaanipäraselt, kus on…
7 minutit
Aeg on küps
Marek Strandberg
Vähemasti iga Tartus elanu ja õppinu võiks olla eluteele kaasa võtnud tähtsa teadmise, mis Inglisillal kirjas – otium reficit vires. Puhkus taastab jõu. Sest mõttest juhindumine ei teeks paha muudelegi, tegelikult tervele jõukale maailmale. Ajaga võidujooksmine, mäng kiiruse peale pole niikuinii eriti mõttekas, aga ega puhkamata lõputult joosta ei…
Vähemasti iga Tartus elanu ja õppinu võiks olla eluteele kaasa võtnud tähtsa teadmise, mis Inglisillal kirjas – otium reficit vires. Puhkus taastab jõu. Sest mõttest juhindumine ei teeks paha muudelegi, tegelikult tervele jõukale maailmale. Ajaga võidujooksmine, mäng kiiruse peale pole niikuinii eriti mõttekas, aga ega puhkamata lõputult joosta ei…
2 minutit
