Muusikamaailm
Uusi oopereid aasta algusest
Philippe Féneloni „Kirsiaed” („La Cerisaie”) 27. I Pariisi Rahvusooperilt Garnier’ palees (lav Georges Lavaudant, dir Tito Ceccherini) koostöös Moskva Suure teatriga. Helilooja kolmas ooper „Salambo” ja „Judithi” järel, Aleksei Parini libreto Tšehhovi järgi, kümne solistiga 2 vaatuses. Oli 10. III ka France Musique’i kavas.
Simon Willsi „The Stolen Smells” 29. I Luzernis, öökomöödia 9 stseenis (libr…
Philippe Féneloni „Kirsiaed” („La Cerisaie”) 27. I Pariisi Rahvusooperilt Garnier’ palees (lav Georges Lavaudant, dir Tito Ceccherini) koostöös Moskva Suure teatriga. Helilooja kolmas ooper „Salambo” ja „Judithi” järel, Aleksei Parini libreto Tšehhovi järgi, kümne solistiga 2 vaatuses. Oli 10. III ka France Musique’i kavas.
Simon Willsi „The Stolen Smells” 29. I Luzernis, öökomöödia 9 stseenis (libr…
11 minutit
Maailm, kus inimestel on kaelte asemel pudelikaelad
Andres Ehin, Pilvest ja varesest. Toimetanud Ly Seppel. Jüri Arraku kaanekujundus ja illustratsioonid, kujundanud Mathura, Verb, 108 lk.
Praegu neid ridu kirja pannes tundub mulle, nagu ma kirjutaksin edasi 45 aastat tagasi alustatud retsensiooni. Andres Ehini viimasest kogust oli tookord oma kuus aastat möödas ning mul tekkis kiusatus ehinlikult vallatleda ja…
Praegu neid ridu kirja pannes tundub mulle, nagu ma kirjutaksin edasi 45 aastat tagasi alustatud retsensiooni. Andres Ehini viimasest kogust oli tookord oma kuus aastat möödas ning mul tekkis kiusatus ehinlikult vallatleda ja…
6 minutit
Võluv võrdsus: Eino Savisaar ja Edgar Baskin
Oli muidugi puhas juhus, et Manfred Vainokivi tõsielufilmi „Baskin” esilinastus kinos Artis sattus peaaegu samale päevale kui Toomas Lepa tõsielufilmi „Edgar Savisaar. Hetked ja arvamused” esmaettekanne TV 3s. Aga nende kahe mehe võrdlemiseks leidub pärast seda argumente küll ja küll.
51aastaselt (1980) sai Eino Baskin päris OMA teatri, 51aastaselt (2001) sai Edgar…
51aastaselt (1980) sai Eino Baskin päris OMA teatri, 51aastaselt (2001) sai Edgar…
3 minutit
Cannes’i kaaludel
Teine festivalikiri
Teine festivalikiriFilmikunsti võime kaasa rääkida keerulistes sotsiaalsetes küsimustes, tihti ka poliitilistes tuultes, pakkuda tajuloomingulist rahuldust, täisväärtusliku kunsti vaatamise mõnu, on ikka erakordne. See justkui kaheldamatu tõsiasi saab Cannes’is igal aastal kinnitust. Olgu pealegi, et lõviosa filmidest, mida siin turul müüakse, on lihtsustades üteldes sõnnik, mis assotsieerub tähendusrikaste pealkirjadega nagu „Jurrasic Shark” või „Lesbiliste vampiirsõdalaste vastulöök II”.…
Teine festivalikiriFilmikunsti võime kaasa rääkida keerulistes sotsiaalsetes küsimustes, tihti ka poliitilistes tuultes, pakkuda tajuloomingulist rahuldust, täisväärtusliku kunsti vaatamise mõnu, on ikka erakordne. See justkui kaheldamatu tõsiasi saab Cannes’is igal aastal kinnitust. Olgu pealegi, et lõviosa filmidest, mida siin turul müüakse, on lihtsustades üteldes sõnnik, mis assotsieerub tähendusrikaste pealkirjadega nagu „Jurrasic Shark” või „Lesbiliste vampiirsõdalaste vastulöök II”.…
3 minutit
Animefilmidest ja Tartu Elektriteatrist
14. – 21. maini peeti Tartu Elektriteatri kinos VI jaapani animefilmide festivali JAFF.
Oma esimese anime-elamuse sain millalgi aastatuhande vahetuse aegu. Sattusin täiesti juhuslikult vaatama sarja „Cowboy Bebop“ põhjal tehtud pikemat filmi. See šokeeris mind. Nagu paljud inimesed ei olnud ma animet näinud ja arvasin seega sellest üsna sandisti. Minu tauniva hinnangu põhiliseks mootoriks…
Oma esimese anime-elamuse sain millalgi aastatuhande vahetuse aegu. Sattusin täiesti juhuslikult vaatama sarja „Cowboy Bebop“ põhjal tehtud pikemat filmi. See šokeeris mind. Nagu paljud inimesed ei olnud ma animet näinud ja arvasin seega sellest üsna sandisti. Minu tauniva hinnangu põhiliseks mootoriks…
2 minutit
Taiwani filmikunst ja Tsai Ming-liang
Hiinakeelse filmikunsti ajaloo võib tinglikult lahterdada kolmeks: Hongkongi, Mandri-Hiina ja Taiwani filmikunstiks. Erinevalt Hongkongi filmidest on Taiwanis toodetud ekraaniteosed olnud märgatavalt tõsisemad ja otsingulisemad ning seetõttu ka väljaspool festivale vähem tuntud.
Hiinas algas süstemaatiline omamaiste filmide tootmine 1916. aastal, tummfilme tehti 1930. aastate keskpaigani. „Kuldsele perioodile” tegi lõpu jaapanlaste Hiina-invasioon ja Shanghai okupeerimine. 1949.…
Hiinas algas süstemaatiline omamaiste filmide tootmine 1916. aastal, tummfilme tehti 1930. aastate keskpaigani. „Kuldsele perioodile” tegi lõpu jaapanlaste Hiina-invasioon ja Shanghai okupeerimine. 1949.…
3 minutit
Pariisis ja Lembitul
Noorvana, boheemlasest arhivaar, humanitaarlasest militaar, literaadist majandusteadlane, keelemehest poliitik, veinisõbrast luuraja, pagulasest vasakpoolne.
Dokumentaalfilm „Armud jäänud, armud tulnud” (Freyja Film, 2012, 89 min), režissöör Tõnu Virve, stsenaristid Vahur Linnuste ja Sirje Normet, operaator Rasmus Puksmann, helilooja Sven Grünberg, monteerijad Marju Juhkum ja Rasmus Puksmann, helirežissöör Harmo Kallaste, tegevprodutsent Rihard Virve. Esilinastus 26. IV kinos Artis.
Minu meelest on…
Dokumentaalfilm „Armud jäänud, armud tulnud” (Freyja Film, 2012, 89 min), režissöör Tõnu Virve, stsenaristid Vahur Linnuste ja Sirje Normet, operaator Rasmus Puksmann, helilooja Sven Grünberg, monteerijad Marju Juhkum ja Rasmus Puksmann, helirežissöör Harmo Kallaste, tegevprodutsent Rihard Virve. Esilinastus 26. IV kinos Artis.
Minu meelest on…
4 minutit
Vahur Linnuste varjatud aines
Tõnu Virve dokumentaalfilmi arvustades viskab Olev Remsu oma artiklis õhku alati väga paeluva luureteema, et kuidas ja kas Vahur Linnuste oli seotud mingi(te) luure(te)ga, et „Linnuste puhul on juttu olnud siiski ainult (Prantsuse?) luure aitamisest, mitte millestki rohkemast”. Jah, filmis möönab peategelane Linnuste ise nagu muuseas, et tegi 1975. aasta augustis Helsingis peetud Euroopa julgeoleku…
2 minutit
Nelipühad madalal treppredelil
Lavastuse ilmalikus aegruumis on keskseid kujundeid madal treppredel keset Johannes Redelikirjutaja kirikut.
Eesti Draamateatri „Nelipühad”, autor David Edgar, tõlkija Aulis-Leif Erikson, lavastaja ja muusikaline kujundaja Mladen Kiselov, kunstnik Vladimir Anšon, kostüümikunstnik Rosita Raud, valguskujundaja Priidu Adlas (Tallinna Linnateater), video autorid Vladimir Anšon ja Tauno Makke, lavaliikumise konsultant Rein Oja, muusikaline konsultant Liisa Hirch. Mängivad Harriet…
Eesti Draamateatri „Nelipühad”, autor David Edgar, tõlkija Aulis-Leif Erikson, lavastaja ja muusikaline kujundaja Mladen Kiselov, kunstnik Vladimir Anšon, kostüümikunstnik Rosita Raud, valguskujundaja Priidu Adlas (Tallinna Linnateater), video autorid Vladimir Anšon ja Tauno Makke, lavaliikumise konsultant Rein Oja, muusikaline konsultant Liisa Hirch. Mängivad Harriet…
4 minutit
Pealelend. Leino Rei
Aprillis alustas tegevust võrgupäevik (http://lasteteater.wordpress.com), kus lasteteatri kohta avaldavad arvamust viis inimest: Kirsten Simmo, Leino Rei, Reeda Toots, Jaanus Vaiksoo ja Eva-Liisa Linder. Kõik nad on Salme Reegi nimelise auhinnažürii liikmed ning nende hulgas on kirjanik, näitlejaid, lavastajaid, teatriteadlasi, ent ükski neist pole elukutseline teatrikriitik.
Miks otsustas see viieliikmeline seltskond hakata pidama lasteteatriblogi? Millised eesmärgid olete endale…
Miks otsustas see viieliikmeline seltskond hakata pidama lasteteatriblogi? Millised eesmärgid olete endale…
1 minut
Mida teha? Kelleks saada? Tartu lasteteater soovitab …
Meeldivalt üllatab Tartu lastelavastuste üldiselt kõrge tase, mitmesuguste nukkude ja teatrivõtete päris oskuslik kasutamine, julgus katsetada muutuva või jagatud ja selgelt markeerimata tegelasidentiteediga.
Kui oled laps ega tea, mida teha või kelleks saada, või hoopis avatud pedagoogiliste ideaalidega lapsevanem-kasvataja, siis mida soovitab sulle eesti lasteteater? Selline on artikli põhiküsimus ja…
Kui oled laps ega tea, mida teha või kelleks saada, või hoopis avatud pedagoogiliste ideaalidega lapsevanem-kasvataja, siis mida soovitab sulle eesti lasteteater? Selline on artikli põhiküsimus ja…
8 minutit
Uus primus inter pares
. . . . Sgragge, Molin, Parrot, Ewers, Parrot, Moier, Oettingen, Schmidt, Passek, Põld, Kõpp, Riikoja, Koop, ?, . . . . (Fotod: 13 x TÜ Ajaloomuuseum)
Marek Strandberg küsitleb kolme rektorikandidaati.
Kas teie rektoriks oleku ajal on põhjust…
Marek Strandberg küsitleb kolme rektorikandidaati.
Kas teie rektoriks oleku ajal on põhjust…
9 minutit
Loengud
Reedel, 25. mail kl 12.15 peab Tartu ülikooli Chemicumi auditooriumis 1019 loengu Sloveenia teaduste akadeemia peasekretär, professor Andrej Kranjc teemal „Dinaric Karst and its research”.
Teisipäeval, 29. mail
• kl 12 algab Tallinnas Tehnopolis 3–A2 (Akadeemia tee 15a) prof Frédéric Boyeri (École des Mines de Nantes, Institut de Recherche en Communication et Cybernétique de Nantes) avalik loeng „Robots and Electric…
Teisipäeval, 29. mail
• kl 12 algab Tallinnas Tehnopolis 3–A2 (Akadeemia tee 15a) prof Frédéric Boyeri (École des Mines de Nantes, Institut de Recherche en Communication et Cybernétique de Nantes) avalik loeng „Robots and Electric…
2 minutit
Kaitsmisele tulevad väitekirjad
KRISTEL KASELEHT, sünd 1984
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), keemia- ja materjaliteadus
Doktoritöö „Identification of Aroma Compounds in Food Using SPME -GC/MS and GC-Olfactometry” („Aroomiühendite määramine toidus kasutades SPME -GC/MS ja GC-olfaktomeetriat”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?720
Kaitsmine toimub reedel, 25. mail kl 10.30 Tallinnas Ehitajate tee 5 TTÜ ruumis VI-229.
Juhendaja: prof Toomas Paalme, kaasjuhendaja: prof…
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), keemia- ja materjaliteadus
Doktoritöö „Identification of Aroma Compounds in Food Using SPME -GC/MS and GC-Olfactometry” („Aroomiühendite määramine toidus kasutades SPME -GC/MS ja GC-olfaktomeetriat”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?720
Kaitsmine toimub reedel, 25. mail kl 10.30 Tallinnas Ehitajate tee 5 TTÜ ruumis VI-229.
Juhendaja: prof Toomas Paalme, kaasjuhendaja: prof…
3 minutit
Eesti eluvorme kaardistamas
Sisearhitektide liit valis välja 2011. aasta parimad interjöörid.
Kui mulluste arhitektuurisaavutuste seas troonis kindlalt Põhuteater, siis sisearhitektuuris oli 2011 Peterburi Jaani kiriku taastulemise aasta. Peterburis 1860. aastal valminud kiriku rajas sealne eesti kogudus, nõukogude ajal tehti see robustselt ümber: ehitati sisse vahelaed ja võeti maha torn. Lõpuks seisis pühamu ka päris tühjana. Juta Lember on teinud…
Kui mulluste arhitektuurisaavutuste seas troonis kindlalt Põhuteater, siis sisearhitektuuris oli 2011 Peterburi Jaani kiriku taastulemise aasta. Peterburis 1860. aastal valminud kiriku rajas sealne eesti kogudus, nõukogude ajal tehti see robustselt ümber: ehitati sisse vahelaed ja võeti maha torn. Lõpuks seisis pühamu ka päris tühjana. Juta Lember on teinud…
4 minutit
Mida kohalikud herned linna heaks saavad teha?
Aprilli keskel EKA arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarja raames Tallinna väisanud arhitekt CJ Lim räägib, miks me peaksime mõtlikumalt oma taldrikusse vaatama ja kuidas see, mis sealt vastu vaatab, on seotud linnaruumiga. Külalisega vestlesid Kadri Klementi ja Aet Ader.
CJ Lim on Londonis baseeruva arhitektuuribüroo Studio 8 Architects asutaja ning õppejõud ja asedekaan Bartlettis,…
CJ Lim on Londonis baseeruva arhitektuuribüroo Studio 8 Architects asutaja ning õppejõud ja asedekaan Bartlettis,…
6 minutit
Muuseum – museion, muusade tempel Raadile
„Muuseum” tuleneb kreekakeelsest sõnast „museion”, mis tähendab sisult muusade asupaika. Esimesed museion’id rajatigi Kreekas kaunite kunstide jumalannade auks. Hooned olid erakordselt piduliku arhitektuuriga ja seal toimusid näitused, kunstnike kogunemised ning kohtumised rahvaga.
Kõik see sai alguse ligemale 2500 aastat tagasi Ateenas, kus oli valitsejaks üks antiikaja kuulsamaid poliitikuid Perikles (495–429 eKr). Tema valitsemise…
Kõik see sai alguse ligemale 2500 aastat tagasi Ateenas, kus oli valitsejaks üks antiikaja kuulsamaid poliitikuid Perikles (495–429 eKr). Tema valitsemise…
7 minutit
Selle raamatu köitis …
Näitus „Eesti köitemärgised 1840–1940” Eesti rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis kuni 9. VI, koostanud Indrek Oper, „Eesti köitemärgised 1840–1940”. Koostanud Indrek Oper. Eesti Rahvusraamatukogu, 2012.
Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis avatud näitus „Eesti köitemärgised 1840– 1940” on traditsiooniline, kuid ka üllatuslik ja pakub palju uut, andes esmakordselt läbilõike meie raamatuköitest saja aasta jooksul. Näituse eesmärk on tutvustada Eestis…
Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis avatud näitus „Eesti köitemärgised 1840– 1940” on traditsiooniline, kuid ka üllatuslik ja pakub palju uut, andes esmakordselt läbilõike meie raamatuköitest saja aasta jooksul. Näituse eesmärk on tutvustada Eestis…
3 minutit
Meie nägu meie küpses eas
Jaan Malin, Meile. Eesti Kirjanike Liit seisuga 1. jaanuar 2010. Kujundanud Andrus Peegel. Luul, Tartu 2012. 316 lk.
Rangelt võttes ma vist ei tohiks Luulurist ajutiselt Jaan Maliniks taaskehastunud autori selle raamatu kallal sulge pruukida. Sest aastatepikkusele kriitikukogemusele vaatamata ei kuulu ma kirjanike liiduks nimetatava kutseühingu liikmeskonda ja seega ka Malini luulelise „meie” hulka. Arvan siiski,…
Rangelt võttes ma vist ei tohiks Luulurist ajutiselt Jaan Maliniks taaskehastunud autori selle raamatu kallal sulge pruukida. Sest aastatepikkusele kriitikukogemusele vaatamata ei kuulu ma kirjanike liiduks nimetatava kutseühingu liikmeskonda ja seega ka Malini luulelise „meie” hulka. Arvan siiski,…
4 minutit
Seestpoolt suurem kui maailm
Aado Lintrop, Uksed ja inimesed. Toimetanud Siiri Ombler. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2012. 152 lk.
2010. aastal avaldas Aado Lintrop pärast pikka pausi luulekogu „Annapurna”. See on valimik aastatega kogunenud tekstidest, mille koondab ühe pealkirja alla autori ränd Himaalaja mägedes. Neil, kes pärast selle raamatu lugemist valmistusid uueks pikaks ootuseks ja vaikeluks, tuli üllatuda. Lintrop on…
2010. aastal avaldas Aado Lintrop pärast pikka pausi luulekogu „Annapurna”. See on valimik aastatega kogunenud tekstidest, mille koondab ühe pealkirja alla autori ränd Himaalaja mägedes. Neil, kes pärast selle raamatu lugemist valmistusid uueks pikaks ootuseks ja vaikeluks, tuli üllatuda. Lintrop on…
5 minutit
Jahedavõitu reis eksootikasse
Näitus „Eksootika” Tallinna Kunstihoones kuni 3. VI. Kuraator Kirke Kangro, kujundajad Jaanus Samma ja Kirke Kangro. Kunstnikud Tone Kristin Bjordam, Marko Mäetamm, Jan Manski, Egill Sæbjörnsson, kennardphillipps, Anssi Kasitonni, Kai Kaljo, Dénes Farkas, Taavi Talve, Silja Saarepuu ja Villu Plink, Jaanus Samma, Minna Hint, Toomas Thetloff, Taavi Piibemann, Raul Keller, Kiwa, Seppo Renvall, Yang…
4 minutit
Jalutuskäik galeriides
Klassikaline tulevik
Holger Looduse näitus „2150. Portreed” Draakoni galeriis 7. – 19. V.
Kui astuda 2013. aastast sama pikk samm minevikku nagu samm 2150. aastani, siis satuksime 1876. aastasse. Siis jõudis esimene rong Tapalt Tartusse ning sündis Georg Lurich. Siis, võttes eeskuju baltisakslastest, korraldas Tartu Eesti Põllumeeste Selts Otepää kiriku juures Eesti esimese põllumajandusnäituse. Tulevik missugune!
Kujutame ette, et…
Holger Looduse näitus „2150. Portreed” Draakoni galeriis 7. – 19. V.
Kui astuda 2013. aastast sama pikk samm minevikku nagu samm 2150. aastani, siis satuksime 1876. aastasse. Siis jõudis esimene rong Tapalt Tartusse ning sündis Georg Lurich. Siis, võttes eeskuju baltisakslastest, korraldas Tartu Eesti Põllumeeste Selts Otepää kiriku juures Eesti esimese põllumajandusnäituse. Tulevik missugune!
Kujutame ette, et…
4 minutit
Kristjan Raua auhinnad jagatud
14. mail anti Tallinna raekojas üle tänavused Kristjan Raua aastaauhinnad. Eesti vanima kõiki kunstivaldkondi hõlmava auhinna pälvisid Andrus Kasemaa juubelinäituse „Joonistused” eest Tartu Kunstimajas, Elo Järv unikaalsete nahast skulptuuride eest retrospektiivnäitusel „Klassikud. Nahakunstnik Elo Järv” ETDMis, Loit Jõekalda aktiivse ja märkimisväärselt tulemusrikka kuraatoritegevuse eest eesti graafika tutvustamisel Eestis ja välismaal, pidades silmas ka isikunäitust…
1 minut
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi Köler Prize
ehk kuidas populariseerida kaasaegse kunsti mõistmist
2012. aasta Köler Prize’i nominentide näitus EKKMis kuni 10. VI. Nominendid on Johnson ja Johnson, Flo Kasearu, Marge Monko, Marko Mäetamm ja Margus Tamm.
Kriitikul on kummaline ning enamjaolt ka soovimatu leida ennast minu olukorras. Julgustan lugejat minu positsiooni kompromiteerituks pidama. Temnikova ja Kasela galerii, koht, kus veedan…
2012. aasta Köler Prize’i nominentide näitus EKKMis kuni 10. VI. Nominendid on Johnson ja Johnson, Flo Kasearu, Marge Monko, Marko Mäetamm ja Margus Tamm.
Kriitikul on kummaline ning enamjaolt ka soovimatu leida ennast minu olukorras. Julgustan lugejat minu positsiooni kompromiteerituks pidama. Temnikova ja Kasela galerii, koht, kus veedan…
5 minutit
Maarjamaalt lähtunud kirka tähelennu algus
Kai Rüütel Covent Gardenis
Kui 2009. aasta Saaremaa ooperipäevade avaüritusel Kuressaare teatris tähistati näitusega „Seni laulad, kuni oled noor” Saaremaa mehe Hendrik Krummi 75. sünniaastapäeva, ilmus seal lavale uskumatult intensiivse energiavälja, ilu ning sarmiga noor inimene. Läkitanud saali vaevalt mõne fraasi oma imeliselt sametise ja lennuka häälega, äratas ta minus kui kuulajas äratundmise,…
Kui 2009. aasta Saaremaa ooperipäevade avaüritusel Kuressaare teatris tähistati näitusega „Seni laulad, kuni oled noor” Saaremaa mehe Hendrik Krummi 75. sünniaastapäeva, ilmus seal lavale uskumatult intensiivse energiavälja, ilu ning sarmiga noor inimene. Läkitanud saali vaevalt mõne fraasi oma imeliselt sametise ja lennuka häälega, äratas ta minus kui kuulajas äratundmise,…
1 minut
Võimalus süüvida XIX sajandi kunsti
Näitus „Romantiku pilguga. Hollandi ja Belgia XIX sajandi maalikunst Jef Rademakersi kogust” Kumus kuni 26. VIII . Kuraator Tiina Abel, kujundaja Mari Kurismaa.
Hollandi ja belgia XIX sajandi maalikunsti näitus Kumus toimub samaaegselt vene XIX sajandi maalikunsti näitusega „Avastamata šedöövrid”, kusjuures viimane otsekui jätkaks esimese alustatud jutustust kunsti arengust selle sajandi jooksul. Hollandi näitus…
Hollandi ja belgia XIX sajandi maalikunsti näitus Kumus toimub samaaegselt vene XIX sajandi maalikunsti näitusega „Avastamata šedöövrid”, kusjuures viimane otsekui jätkaks esimese alustatud jutustust kunsti arengust selle sajandi jooksul. Hollandi näitus…
4 minutit
Voces Musicales lõpetas hooaja vaimulike teostega
Kammerkoor Voces Musicales lõpetas oma 13. hooaja vaimulike helitööde kontserdiga. Koori uus peadirigent Kaspar Mänd on kollektiivi repertuaari täiendanud nii vokaalmuusika klassika (Tomas Luis de Victoria „Kannatustenädala responsooriumid”) kui ka uudisteostega (Põhjamaade koorimuusika kava). Selgi kontserdil kõlas esmakordselt koori kavas olnud muusika: Frank Martini Missa topeltkoorile ning Evelin Seppari „Taeva…
1 minut
Sädelev pärl keset kevadist Eestimaad
Türi kevadfestival: pianist Aleksandr Lubjantsevi (Venemaa) sooloõhtu 11. V Türi kultuurimaja väikeses saalis.
Aleksandr Lubjantsev on 25aastane Peterburi päritolu pianist, kelle muusikutee on võtnud huvitavaid pöördeid. Eesti publikule sai tema nimi tuttavaks juba aastal 2001, kui ta võitis Narvas Chopini-nimelisel konkursil oma kategooria esikoha ja samuti kogu võistluse grand prix’. Lubjantsev pole siiski erinevalt…
Aleksandr Lubjantsev on 25aastane Peterburi päritolu pianist, kelle muusikutee on võtnud huvitavaid pöördeid. Eesti publikule sai tema nimi tuttavaks juba aastal 2001, kui ta võitis Narvas Chopini-nimelisel konkursil oma kategooria esikoha ja samuti kogu võistluse grand prix’. Lubjantsev pole siiski erinevalt…
1 minut
Muusikapoliitika arengusuundi lähikümnendeiks
Eesti Muusikanõukogu juhatus moodustas 12. veebruaril neli töörühma ülesandega ette valmistada muusikaosa „Kultuuripoliitika arengusuundadele aastani 2020”. Loomemajanduse temaatikaga on tegeldud Marje Lohuaru eestvedamisel, muusikaelu laia teemaringi vaetud Olav Ehala juhtimisel, muusikahariduse problemaatikat Aarne Saluveere ning seadusandluse küsimusi Marko Lõhmuse juhtimisel. Tulemused viiakse 30. mail EMNi üldkoosolekule arutada-kinnitada. Sirp annab töörühmadele võimaluse…
7 minutit
Püha Mauritiuse barokiõhtud
Mustpeade maja haruldase akustikaga saalid on ammugi muutunud tähenduslikuks baastekstiks igale tallinlasele. Tekstiks, mis seostub suurejoonelisuse ja pidulikkusega, mis paneb selga sirgu ajama ja end väärikamana tundma. Ühtlasi on see renessansshoone üks kaalukamaid turismimagneteid Tallinna vanalinnas.
Ajalooveergudelt selgub, et kaupmeeste ühendus, mis oli oma patrooniks valinud legendaarse mustanahalise väepealiku Püha Mauritiuse, olevat Eestis asutatud juba XIV…
Ajalooveergudelt selgub, et kaupmeeste ühendus, mis oli oma patrooniks valinud legendaarse mustanahalise väepealiku Püha Mauritiuse, olevat Eestis asutatud juba XIV…
2 minutit
Kooriühing seisab hea ja kvaliteetse eest
26. aprillil valis Eesti Kooriühingu volikogu organisatsiooni juhatuse uueks esimeheks viimase noorte laulu- ja tantsupeo „Maa ja ilm” kunstilise juhi Veronika Portsmuthi. Mida uut on plaanis järgmistel aastatel kooriühingu tegevusse tuua, sellest räägib lähemalt värske esimees.
„Hoolimata teadmisest, et Saluveer ei soovi enam kooriühingu esimehena jätkata, oli siiski väga meeldiv, et ta selle…
„Hoolimata teadmisest, et Saluveer ei soovi enam kooriühingu esimehena jätkata, oli siiski väga meeldiv, et ta selle…
3 minutit
Harvakõlav repertuaar lõpetas Tartu kontserdihooaja
Eesti Kontserdi ja Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert: Ivi Ots (viiul), dirigent Paul Mägi ja Vanemuise Sümfooniaorkester 18. V Vanemuise kontserdimajas.
Täpselt nädal tagasi oli Vanemuise kontserdimajas hooaja lõppkontsert. Mängis teatri sümfooniaorkester peadirigendi Paul Mägi juhatusel. Kontserdile eelnes raamatuesitlus – Vanemuise endise juhi Jaak Villeri „Erich Kõlar: Kuulake ennast muusikasse”. See on…
Täpselt nädal tagasi oli Vanemuise kontserdimajas hooaja lõppkontsert. Mängis teatri sümfooniaorkester peadirigendi Paul Mägi juhatusel. Kontserdile eelnes raamatuesitlus – Vanemuise endise juhi Jaak Villeri „Erich Kõlar: Kuulake ennast muusikasse”. See on…
2 minutit
Taavet ja Koljat – väikesed rahvusriigid versus Euroopa ringhäälingu regulatsioon
Rikastes riikides on kõige suurema vaadatavusega telejaamad avaõiguslikud, vaestes riikides kommertskanalid.
Valitsuskabineti 15. märtsi nõupidamisel esitas kultuuriminister Rein Lang…
Valitsuskabineti 15. märtsi nõupidamisel esitas kultuuriminister Rein Lang…
8 minutit
Postskriptum „Puhastusele”
Jüri Reinvere ooper „Puhastus”: muusikaline juht Paul Mägi, lavastaja Tiina Puumalainen, lavakujundus Teppo Järvinen, kostüümid Marjaana Mutanen, valgus Timo Alhanen, koreograafia Osku Heiskanen. Vt ka Sirp 27. IV, nr 17. Külastatud etendus 15. V Soome Rahvusooperis.
Jüri Reinvere „Puhastuse” etendusi oli Soome Rahvusooper planeerinud kokku kümme, viie nädala jooksul reedest reedeni, kahe koosseisuga. Täna on…
Jüri Reinvere „Puhastuse” etendusi oli Soome Rahvusooper planeerinud kokku kümme, viie nädala jooksul reedest reedeni, kahe koosseisuga. Täna on…
1 minut
Eesti ajakirjanduse hästi ajastatud tehnoülevaatus
Lugemisharjumuste muutumine, uute meediumide levik ja majanduslangus on viinud meediainstitutsioonid kriisi kogu maailmas.
Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamatud 2009/2010 ja 2010/2011. Toimetanud Indrek Ude ja Peeter Vihalemm. 154 ja 158 lk.
Autoomanikud teavad hästi, et kord kahe aasta tagant, seejärel aga juba kord aastas tuleb oma sõiduvahend viia ülevaatusele. Ka eesti ajakirjanduses…
Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamatud 2009/2010 ja 2010/2011. Toimetanud Indrek Ude ja Peeter Vihalemm. 154 ja 158 lk.
Autoomanikud teavad hästi, et kord kahe aasta tagant, seejärel aga juba kord aastas tuleb oma sõiduvahend viia ülevaatusele. Ka eesti ajakirjanduses…
5 minutit
Mis see ülikool ka maksab?
Marek Strandberg
Mai viimasel päeval valitakse Tartus ülikoolile järgmine rektor. Valimiste eel on olukord parem kui viis aastat tagasi, sest käib reaalne võistlus kolme kvalifitseeruva professori vahel. Loodetavasti saab üks neist…
Mai viimasel päeval valitakse Tartus ülikoolile järgmine rektor. Valimiste eel on olukord parem kui viis aastat tagasi, sest käib reaalne võistlus kolme kvalifitseeruva professori vahel. Loodetavasti saab üks neist…
3 minutit
