2012-20 (3394)
Teod: Eesti Keele Instituut
Eesti Keele Instituudis käib minu teada kõva läti keele õppimine, aga sõnaraamatutega pole vist priisata. Kust saab praegu läti keele õppija tuge?
Udo Uibo: EKIs läbib tõepoolest kümmekond inimest Guntars Godiņši juhendamisel läti keele algkursust. Et tegu on algajate keeleõppijatega, kes omandavad alles põhisõnavara, siis pole meil suuri sõnaraamatuid esialgu vajagi,…
Udo Uibo: EKIs läbib tõepoolest kümmekond inimest Guntars Godiņši juhendamisel läti keele algkursust. Et tegu on algajate keeleõppijatega, kes omandavad alles põhisõnavara, siis pole meil suuri sõnaraamatuid esialgu vajagi,…
1 minut
Suvel Lätti ebakindla teejuhiga
Läti temaatika vahendamine inglise keelest ei anna head tulemust.
Eelmistel kümnenditel teadsid paljud meist läti ja leedu rahva elust üsna vähe, sest huvi tundma õppida Lääne-Euroopat oli suurem. Suviti Lätti reisimine kasvab tasapisi aasta-aastalt, 2011. aastal sai ületatud eelmiste aastate turistide arv ja ka rahvusvaheline turismimess „Tourest 2012” näitas suurt huvi…
Eelmistel kümnenditel teadsid paljud meist läti ja leedu rahva elust üsna vähe, sest huvi tundma õppida Lääne-Euroopat oli suurem. Suviti Lätti reisimine kasvab tasapisi aasta-aastalt, 2011. aastal sai ületatud eelmiste aastate turistide arv ja ka rahvusvaheline turismimess „Tourest 2012” näitas suurt huvi…
4 minutit
Kalamajast, mitme nurga pealt
Rahvaloendaja nr 0392
Käisin külas rohkem kui sajas Kalamaja korteris – kui mitmes täpselt, tõesti ei tea. Loenduse aeg oli meeletu, kaks telefoni helises võidu, kaks märkmikku oli täis kohtumisaegu.
Loendama minnes olin valmis šokiks, valmistusin selleks, et mu senine optimistlik pilt Kalamaja majadest ja sealelavatest inimestest laguneb „karmi tegelikkust” nähes. Nii…
Käisin külas rohkem kui sajas Kalamaja korteris – kui mitmes täpselt, tõesti ei tea. Loenduse aeg oli meeletu, kaks telefoni helises võidu, kaks märkmikku oli täis kohtumisaegu.
Loendama minnes olin valmis šokiks, valmistusin selleks, et mu senine optimistlik pilt Kalamaja majadest ja sealelavatest inimestest laguneb „karmi tegelikkust” nähes. Nii…
7 minutit
Lihvimata teemant Lonkava Konna kõrtsi kõrval
Dominiiklaste klooster kui meie ühine pärand, rikkus ja vastutus
18. aprillil avati täna lõppev muinsuskaitsekuu Tallinnas püha Katariina kirikus. Selles kirjutises leiavad käsitlemist need momendid, miks peaksime Katariina kirikust ja dominiiklaste kloostrist rääkima ning seal peatuma ikka ja jälle. Tänane pole ei algus- ega lõpp-peatus, küll aga oluline vahepeatus.
Kultuuriminister Rein Lang…
18. aprillil avati täna lõppev muinsuskaitsekuu Tallinnas püha Katariina kirikus. Selles kirjutises leiavad käsitlemist need momendid, miks peaksime Katariina kirikust ja dominiiklaste kloostrist rääkima ning seal peatuma ikka ja jälle. Tänane pole ei algus- ega lõpp-peatus, küll aga oluline vahepeatus.
Kultuuriminister Rein Lang…
4 minutit
Elu on täpselt niisugune, nagu ta on
Toivo Tammiku intervjuu Rein Zobeliga 2007. aasta 22. märtsil EKA raamatukogus
Te olete vist Tallinna poiss?Jah, aga Tallinn oli minu lapsepõlves täiesti teistsugune. Kui ma kooli läksin, elasin Narva maantee ääres, seal, kus oli hotell Room, Maneeži tänav on see vist praegu. Koolis hakkasin käima 1935. aastal Anna Tõrvand-Tellmanni erakolledžis. Keskkooli…
Te olete vist Tallinna poiss?Jah, aga Tallinn oli minu lapsepõlves täiesti teistsugune. Kui ma kooli läksin, elasin Narva maantee ääres, seal, kus oli hotell Room, Maneeži tänav on see vist praegu. Koolis hakkasin käima 1935. aastal Anna Tõrvand-Tellmanni erakolledžis. Keskkooli…
9 minutit
Kaitstud ja kaitsmisele tulevad väitekirjad
Kaupo Teesalu, sünd 1971 Tartu Ülikool Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arstiteadus Doktoritöö „Autoantibodies against desmin and transglutaminase 2 in celiac disease: diagnostic and functional significance” („Autoantikehad desmiini ja transglutaminaas 2 vastu tsöliaakia korral: diagnostiline ja funktsionaalne tähendus”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/24888/teesalu_kaupo.pdf?sequence=1 Kaitsmine toimus 3. mail Tartus. Juhendaja: prof Raivo Uibo ja Meeme Utt,…
2 minutit
Kas Darwini mõõtu avastus tulekul?
Kalevi Kull ja Stuart Kauffman arutavad, millise võimaliku sajandi läbimurde ees seisab bioloogia.
Eluteaduses, nagu väidab osa bioloogidest, on olnud kaks suuremat avastust. Ühe on teinud XIX sajandil Darwin ja see puudutas evolutsiooninähtust ning teise XX sajandi keskpaiku Francis Crick, James Watson ja Rosalind Franklin, ja see on seotud pärilikkusaine struktuuri…
Eluteaduses, nagu väidab osa bioloogidest, on olnud kaks suuremat avastust. Ühe on teinud XIX sajandil Darwin ja see puudutas evolutsiooninähtust ning teise XX sajandi keskpaiku Francis Crick, James Watson ja Rosalind Franklin, ja see on seotud pärilikkusaine struktuuri…
10 minutit
Marilyni pilgu all
Esimene filmikiri 65. Cannes’i festivalilt
Tänavune, väiksemat vahejuubelit tähistav Cannes’i filmifestival on oma peamaja, väljast kaunis jubedat tuumapunkrit meenutava festivalipalee (mis teha, 1960. aastate ehitusmood!) seestpoolt dekoreerinud kuulsate hollywoodlaste sünnipäevatordilõikamise fotodega. Marilyn Monroe, Marlene Dietrich, Orson Welles, Emil Lubitch jpt üle-elusuuruses nägudega vahukooretordist rõõmu tundmas – sellise dekoratsiooniga laksavad festivalidisainerid mitu…
Tänavune, väiksemat vahejuubelit tähistav Cannes’i filmifestival on oma peamaja, väljast kaunis jubedat tuumapunkrit meenutava festivalipalee (mis teha, 1960. aastate ehitusmood!) seestpoolt dekoreerinud kuulsate hollywoodlaste sünnipäevatordilõikamise fotodega. Marilyn Monroe, Marlene Dietrich, Orson Welles, Emil Lubitch jpt üle-elusuuruses nägudega vahukooretordist rõõmu tundmas – sellise dekoratsiooniga laksavad festivalidisainerid mitu…
2 minutit
Kuidas Kataris raha rattaid keerutab
Muljeid Aljazeera filmifestivalilt
Aljazeera dokumentaalfilmide festival (Aljazeera International Documentary Film Festival) on välja kasvanud samanimelisest uudistevõrgustikust, mis on araabia maade suurim ja tähendab tõlkes saart, mis viitab Araabia poolsaarele.
Pärsia lahes asuval poolsaarel paiknebki väike riik Katar, mille pindala on vaevalt neljandik Eesti territooriumist. Riigi elanike arv on jõudsalt kasvanud (2010. aastal…
Aljazeera dokumentaalfilmide festival (Aljazeera International Documentary Film Festival) on välja kasvanud samanimelisest uudistevõrgustikust, mis on araabia maade suurim ja tähendab tõlkes saart, mis viitab Araabia poolsaarele.
Pärsia lahes asuval poolsaarel paiknebki väike riik Katar, mille pindala on vaevalt neljandik Eesti territooriumist. Riigi elanike arv on jõudsalt kasvanud (2010. aastal…
3 minutit
Suu laulab, süda muretseb
Urmas Reinsalu avalikus valguses
Nii ajaratas ringi käib. Alles see oli, kui Urmas Reinsalu koos oma mängukaaslastega ühel kuumal suvepäeval Kopli tänavas asunud valimisstaabi uksele koputas ja abi pakkus. Enda sõnul oli ta eelkõige huvitatud Lennart Mere plakatitest ja valimisvoldikutest, mida siis Mustamäe ABC-tüüpi toidupoodide vaateakendele kleepida ja EV kodanikele lihalettide…
Nii ajaratas ringi käib. Alles see oli, kui Urmas Reinsalu koos oma mängukaaslastega ühel kuumal suvepäeval Kopli tänavas asunud valimisstaabi uksele koputas ja abi pakkus. Enda sõnul oli ta eelkõige huvitatud Lennart Mere plakatitest ja valimisvoldikutest, mida siis Mustamäe ABC-tüüpi toidupoodide vaateakendele kleepida ja EV kodanikele lihalettide…
3 minutit
Kiikame emadest kaasteeliste radadele
Sünnitamise turg pakub riigihaiglaid, erahaiglaid, kodusünnitamise apologeete, homoöpaate ja keda kõike veel.
Dokumentaalfilm „40 + 2 nädalat” (Allfilm, 2012, 70 min), stsenarist ja režissöör Margit Lillak, operaatorid Margit Lillak, Ulvi Tiit, Liina Triškina, monteerija Liina Triškina, helirežissöör Seppo Vanhatalo. Produtsent Piret Tibbo-Hudgins. Esilinastus 10. V kinos Sõprus.
Mäletan, kuidas aastaid tagasi liikusid…
Dokumentaalfilm „40 + 2 nädalat” (Allfilm, 2012, 70 min), stsenarist ja režissöör Margit Lillak, operaatorid Margit Lillak, Ulvi Tiit, Liina Triškina, monteerija Liina Triškina, helirežissöör Seppo Vanhatalo. Produtsent Piret Tibbo-Hudgins. Esilinastus 10. V kinos Sõprus.
Mäletan, kuidas aastaid tagasi liikusid…
2 minutit
Kohustus ja õigus
Kohustus on rääkida tõtt, ent võib tekkida olukordi, kus valetatakse just õig(l)use nimel.
Kahe sotsiaalses hierarhias eri positsioonil perekonna saatus ristub traagiliselt ja ootamatult seistakse kohtulaua ees. Kaalul on tulevik ja isiklik elu. Kohtunik peab otsustama, kes on süüdi, ja kohtunik peab kõike vaagima seaduse järgi, ent seadus on jäik ja…
Kahe sotsiaalses hierarhias eri positsioonil perekonna saatus ristub traagiliselt ja ootamatult seistakse kohtulaua ees. Kaalul on tulevik ja isiklik elu. Kohtunik peab otsustama, kes on süüdi, ja kohtunik peab kõike vaagima seaduse järgi, ent seadus on jäik ja…
2 minutit
Elust eesriide taga
Režissöör Farhadi toob kinolinale pealtnäha eduka perekonna ebamugavad siseprobleemid.
Mängufilm „Lahkuminek” („A Separation”/„Jodaeiye Nader az Simin”, Iraan 2011, 123 min), režissöör ja stsenarist Asghar Farhadi, operaator Mahmoud Kalari, helilooja Sattar Oraki, monteerija Hayedeh Safiyari. Osades Peyman Moadi, Leila Hatami, Sareh Bayat, Shahab Hosseini jt. Linastub kinodes Sõprus ja Artis.
Asjaolu, et üks…
Mängufilm „Lahkuminek” („A Separation”/„Jodaeiye Nader az Simin”, Iraan 2011, 123 min), režissöör ja stsenarist Asghar Farhadi, operaator Mahmoud Kalari, helilooja Sattar Oraki, monteerija Hayedeh Safiyari. Osades Peyman Moadi, Leila Hatami, Sareh Bayat, Shahab Hosseini jt. Linastub kinodes Sõprus ja Artis.
Asjaolu, et üks…
3 minutit
Aistingud päikeselaikudes
Eveli Varik „Lillelõhnaline serpentiinipall” Pärnu Linnagaleriis (Uus tn 4) kuni 19. V.
Seda näitust võiks nimetada ka Eveli Variku kogutud teosteks, kus on väljas kõik tema olulisemad tööd ja projektid esimesest fotoseeriast „Üksindus” (1999), kus kujutatud alasti poisikest sinises tühjuses ja kõnekas valguses.
Visuaali järgi ei oskakski seda tööd uuematest eristada, sest…
Seda näitust võiks nimetada ka Eveli Variku kogutud teosteks, kus on väljas kõik tema olulisemad tööd ja projektid esimesest fotoseeriast „Üksindus” (1999), kus kujutatud alasti poisikest sinises tühjuses ja kõnekas valguses.
Visuaali järgi ei oskakski seda tööd uuematest eristada, sest…
2 minutit
Dekoloniseeri!
Tanel Randeri näitus „Decolonize this” Tartu Y-galeriis kuni 20. V.
Taas on Y-galeriis vaadata kohalikku sotsiaalpoliitilisse konteksti asetatav aktuaalset sotsiaalset temaatikat kajastav näitus, mis on olemuslikult seotud kindlate aja ja ruumi koordinaatidega ning suunatud vaataja informeerimisele. Eks sellisele kirjeldusele vasta teatud mõttes peaaegu iga näitus. Tanel Randeri (s 1980, on esinenud…
Taas on Y-galeriis vaadata kohalikku sotsiaalpoliitilisse konteksti asetatav aktuaalset sotsiaalset temaatikat kajastav näitus, mis on olemuslikult seotud kindlate aja ja ruumi koordinaatidega ning suunatud vaataja informeerimisele. Eks sellisele kirjeldusele vasta teatud mõttes peaaegu iga näitus. Tanel Randeri (s 1980, on esinenud…
3 minutit
Rahvusvaheliselt pärjatud Sigrid Viir ja Timo Toots
Sigrid Viir pälvis New Yorgis „Pulsi” kunstimessi peapreemia ja Timo Toots „Prix Ars Electronica 2012” interaktiivse kunsti kategooria olulise auhinna Golden Nica.
Tänavusele „Prix Ars Electronica” auhinnakomisjonile laekus 3674 avaldust 72 riigist, kusjuures 547 konkureeris interaktiivse kunsti kategoorias. Interaktiivse kategooria peamine eesmärk on suhtlus kunstiteose sisu ja vaataja vahel ning sotsiopoliitiline…
Tänavusele „Prix Ars Electronica” auhinnakomisjonile laekus 3674 avaldust 72 riigist, kusjuures 547 konkureeris interaktiivse kunsti kategoorias. Interaktiivse kategooria peamine eesmärk on suhtlus kunstiteose sisu ja vaataja vahel ning sotsiopoliitiline…
2 minutit
Talendid on vaja kodu heaks tööle panna
Olga Temnikova
Eesti nüüdiskunsti arenduskeskuse juhti Karin Laansood küsitleb Reet Varblane.
3. mail esitleti New Yorgis vastloodud Eesti nüüdiskunsti arenduskeskust. Keskuse asukoht – nagu seisab pressiteates – on Tallinn, kuid avalikult tutvustati seda New Yorgis, sest just siis toimus seal kaks olulist kunstimessi – „Pulss” („Pulse”) ja „Friis” („Frieze”), Eestist osales „Pulsil”…
Eesti nüüdiskunsti arenduskeskuse juhti Karin Laansood küsitleb Reet Varblane.
3. mail esitleti New Yorgis vastloodud Eesti nüüdiskunsti arenduskeskust. Keskuse asukoht – nagu seisab pressiteates – on Tallinn, kuid avalikult tutvustati seda New Yorgis, sest just siis toimus seal kaks olulist kunstimessi – „Pulss” („Pulse”) ja „Friis” („Frieze”), Eestist osales „Pulsil”…
9 minutit
Üllatused ja lahtised otsad
„Eliitkontserdid IX”: klaveriduo Mati Mikalai – Kai Ratassepp 8. V Estonia kontserdisaalis.
Mitu head aastakümmet tagasi oli meil regulaarselt kontserteeriv klaveriduo Anna Klas – Bruno Lukk, kelle esinemiste kvaliteedimärgiks oli kõrge professionaalsus. Tõrvik anti edasi järgmisele duole Nata-Ly Sakkos – Toivo Peäske. Seegi tõrvik loitis pikki aastaid heleda leegiga, kuni järjekordselt…
Mitu head aastakümmet tagasi oli meil regulaarselt kontserteeriv klaveriduo Anna Klas – Bruno Lukk, kelle esinemiste kvaliteedimärgiks oli kõrge professionaalsus. Tõrvik anti edasi järgmisele duole Nata-Ly Sakkos – Toivo Peäske. Seegi tõrvik loitis pikki aastaid heleda leegiga, kuni järjekordselt…
2 minutit
Kontsert Viini hinguses
Tallinna Filharmoonia hooaja lõppkontsert: Tallinna Kammerorkester ja solist-dirigent Jaakko Kuusisto 12. V Mustpeade maja Valges saalis.
Tallinna Kammerorkester ja Jaakko Kuusisto panid toreda punkti orkestri hooajale. Kuusisto, kes on TKO ees seisnud solisti ja dirigendina ka eelmistel aastatel, on vaieldamatult mitmekülgne ja põnev muusik. Saanud hariduse Sibeliuse akadeemias, võitnud viiuldajana auhinnalisi…
Tallinna Kammerorkester ja Jaakko Kuusisto panid toreda punkti orkestri hooajale. Kuusisto, kes on TKO ees seisnud solisti ja dirigendina ka eelmistel aastatel, on vaieldamatult mitmekülgne ja põnev muusik. Saanud hariduse Sibeliuse akadeemias, võitnud viiuldajana auhinnalisi…
1 minut
Uus
Peeter Vähi „Antarctic Concerto” maailmaesiettekanne: Rémi Boucher (kitarr), Klaaspärli Sinfonietta ja dirigent Andres Mustonen 10. V Nokia kontserdimajas.
Kitarrikontsert on iseenesest üsna spetsiifiline žanr: kuna kitarr on kammerlik, vaikne pill, siis nõuab see erilist lähenemist orkestri ja soolopilli faktuuride kasutamisel ja balansseerimisel. Vahest ehk seetõttu ei ole Eestis kuigipalju kitarrikontserte kirjutatud.…
Kitarrikontsert on iseenesest üsna spetsiifiline žanr: kuna kitarr on kammerlik, vaikne pill, siis nõuab see erilist lähenemist orkestri ja soolopilli faktuuride kasutamisel ja balansseerimisel. Vahest ehk seetõttu ei ole Eestis kuigipalju kitarrikontserte kirjutatud.…
2 minutit
Monumentaalne „Paulus” lõpetas Eesti Kontserdi hooaja
Eesti Kontserdi hooaja lõppkontsert, Felix Mendelssohn-Bartholdy oratoorium „Paulus”: ER O, segakoor Latvija, solistid Kristina Hansson (sopran), Kasper Kaar (poiss-alt), Mati Turi (tenor), Ivan Ludlow (bariton, Suurbritannia) jt Olari Eltsi dirigeerimisel 11. V Estonia kontserdisaalis.
Eelmisel reedel Eesti Kontserdi hooaja lõpetanud Felix Mendelssohn-Bartholdy (1809–1847) hiigeloratooriumi „Paulus” (1836) ettekannet võib julgelt pidada selle…
Eelmisel reedel Eesti Kontserdi hooaja lõpetanud Felix Mendelssohn-Bartholdy (1809–1847) hiigeloratooriumi „Paulus” (1836) ettekannet võib julgelt pidada selle…
2 minutit
ERSO juubelihooaja grand finale
ERSO 85 hooaja lõpusirge Estonia kontserdisaalis: 26. I V kontsert „Pianissimo”, kavas Johannes Brahmsi Kolmas sümfoonia ja Franz Xaver Scharwenka Neljas klaverikontsert, solist Aleksandr Markovitš; 4. V hooaja lõppkontsert „Imperaator”, kavas Johannes Brahmsi Neljas sümfoonia ja Ludwig van Beethoveni Viies klaverikontsert, solist Kalle Randalu. Kontserte juhatas ERSO peadirigent Neeme Järvi.
ERSO…
ERSO…
3 minutit
Labidaga tilliteatris
Kait Kalli ja Madis Mäeoru „Kaks tilli ja apelsin” on analüütiliselt eneseirooniline eneseabiteater.
Von Krahli teatri „Kaks tilli ja apelsin”, lavastajad ja esitajad Kait Kall ja Madis Mäeorg, kunstnik Kait Kall, muusikaline kujundaja Madis Mäeorg. Esietendus 11. IV Von Krahli teatri proovisaalis.
Mu viimase paari aasta üks tugevamaid elamusi Von Krahli teatri…
Von Krahli teatri „Kaks tilli ja apelsin”, lavastajad ja esitajad Kait Kall ja Madis Mäeorg, kunstnik Kait Kall, muusikaline kujundaja Madis Mäeorg. Esietendus 11. IV Von Krahli teatri proovisaalis.
Mu viimase paari aasta üks tugevamaid elamusi Von Krahli teatri…
2 minutit
„Et me suuri surnuid ei kepiks keegi … ”. Vol 2
Tartu Uus teater paistab praegu olevat peaaegu monopoliseerinud elulooainelise teatri niši.
Tartu Uue teatri „Rudolf Allaberdi testament”, autor ja lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Kerli Jõgi ja helirežissöör Külli Tüli. Mängivad Piret Laurimaa (Endla) ja Urmas Vadi. Esietendus 15. IV Tartu Uues teatris.
Tartu Uus teater paistab praegu olevat peaaegu monopoliseerinud elulooainelise teatri…
Tartu Uue teatri „Rudolf Allaberdi testament”, autor ja lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Kerli Jõgi ja helirežissöör Külli Tüli. Mängivad Piret Laurimaa (Endla) ja Urmas Vadi. Esietendus 15. IV Tartu Uues teatris.
Tartu Uus teater paistab praegu olevat peaaegu monopoliseerinud elulooainelise teatri…
2 minutit
Ukuaru perenaine
Kalmeti isikupärast lavastust vaadates ei eksita Laiuse filmi mälupildid mitte põrmugi.
Viljandi Ugala „Ukuaru”, autor Veera Saar, dramatiseerija Triin Sinissaar (koostöös Veiko Tubinaga), lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Mae Kivilo, muusikalised kujundajad Peeter Konovalov ja Jalmar Vabarna. Mängivad Carita Vaikjärv, Meelis Rämmeld, Jalmar Vabarna, Anne Valge, Arvo Raimo, Margus Vaher, Luule Komissarov,…
Viljandi Ugala „Ukuaru”, autor Veera Saar, dramatiseerija Triin Sinissaar (koostöös Veiko Tubinaga), lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Mae Kivilo, muusikalised kujundajad Peeter Konovalov ja Jalmar Vabarna. Mängivad Carita Vaikjärv, Meelis Rämmeld, Jalmar Vabarna, Anne Valge, Arvo Raimo, Margus Vaher, Luule Komissarov,…
3 minutit
Pealelend. Anne-Ly Sova
4. – 7. juulini toimub Rakveres XII rahvusvaheline teatrifestival „Baltoscandal”. Nelja juulipäeva jooksul näeb sealses linnaruumis ja lavadel 18 lavastust, performance’it ja installatsiooni tänapäeva etenduskunstnikelt üle maailma.
Kas seekordsele „Baltoscandalile” ja selle esinejatele saab leida mingi ühisnimetaja, peateema?
Anne-Ly Sova, Rakvere teatri dramaturg: Tegelikult väga ei saa. „Baltoscandaliga“ on olnud ikka nii,…
Kas seekordsele „Baltoscandalile” ja selle esinejatele saab leida mingi ühisnimetaja, peateema?
Anne-Ly Sova, Rakvere teatri dramaturg: Tegelikult väga ei saa. „Baltoscandaliga“ on olnud ikka nii,…
2 minutit
Natuke head psühholoogilist teatrit
Vilde teatri mittekutselised näitlejad mängivad julgelt varjundite ja pooltoonidega.
Vilde teatri „Maria eri”, autor Mehis Pihla, lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Tess Pauskar. Mängivad Liis Barkala, Marek Ranne ja Aire Pajur. Esietendus 21. IV Tartus Pepleri 27.
Tartus Vilde teatris on viimasel ajal tulnud välja ridamisi väärt lavastusi. Jüri Kaldmaa seadis eelmisel…
Vilde teatri „Maria eri”, autor Mehis Pihla, lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Tess Pauskar. Mängivad Liis Barkala, Marek Ranne ja Aire Pajur. Esietendus 21. IV Tartus Pepleri 27.
Tartus Vilde teatris on viimasel ajal tulnud välja ridamisi väärt lavastusi. Jüri Kaldmaa seadis eelmisel…
2 minutit
Tissid trimmi ja lavale
„Kalendritüdrukud” ei ole kindlasti oluline saavutus Ott Sepa lavastajakarjääris ega ka Vanemuise ajaloos.
Vanemuise „Kalendritüdrukud”, autor Tim Firth, tõlkijad Anna-Magdaleena Kangro ja Ott Sepp, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ott Sepp, kunstnik Nele Sooväli, videokujundaja Janek Savolainen ja valguskujundaja Siim Allas. Mängivad Külliki Saldre, Kais Adlas, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar,…
Vanemuise „Kalendritüdrukud”, autor Tim Firth, tõlkijad Anna-Magdaleena Kangro ja Ott Sepp, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ott Sepp, kunstnik Nele Sooväli, videokujundaja Janek Savolainen ja valguskujundaja Siim Allas. Mängivad Külliki Saldre, Kais Adlas, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar,…
2 minutit
Keele keerulisus kütkestabki
Kõnelus Kaisu Lahikaisega
Palju õnne väärika Mikael Agricola tõlkeauhinna puhul! Tuleval aastal saab 30 aastat su esimese romaanitõlke, Juhan Peegli „Langesin esimesel sõjasuvel” ilmumisest. Kuidas sinust tõlkija kujunes, millised on su seosed Eestiga?
Mul on niisugune tunne, et Eesti ja eesti kirjandus tulid mu juurde vähehaaval, ilma et ma ise – vähemalt…
Palju õnne väärika Mikael Agricola tõlkeauhinna puhul! Tuleval aastal saab 30 aastat su esimese romaanitõlke, Juhan Peegli „Langesin esimesel sõjasuvel” ilmumisest. Kuidas sinust tõlkija kujunes, millised on su seosed Eestiga?
Mul on niisugune tunne, et Eesti ja eesti kirjandus tulid mu juurde vähehaaval, ilma et ma ise – vähemalt…
2 minutit
Pealelend. Enel Melberg
Palju õnne auväärse Rootsi Akadeemia tõlkeauhinna puhul! Kas tunned end rohkem rootsi või eesti kirjanikuna?
Kahjuks ei kuulu ma Eesti Kirjanike Liitu, vaid Rootsi ja Norra omasse. Ma ei valda eesti keelt nii hästi, et ise selles keeles kirjutada, küll aga saan seda tõlkida. Nii ei valda ma piisavalt ka norra…
Kahjuks ei kuulu ma Eesti Kirjanike Liitu, vaid Rootsi ja Norra omasse. Ma ei valda eesti keelt nii hästi, et ise selles keeles kirjutada, küll aga saan seda tõlkida. Nii ei valda ma piisavalt ka norra…
2 minutit
Pealelend. Zane Balode
Palju õnne Läti kirjanduse aasta auhinna puhul! Kuidas tekkis side eesti keele ja kirjandusega?
Lapsepõlves lugesin Oskar Lutsu „Kevadet”, samuti vaatasin seda näidendina Riia Noorsooteatri laval, ja see meeldis mulle tohutult. Kooli kohustusliku kirjanduse hulka kuulus Silvia Rannamaa „Kadri”. Vanaisa raamaturiiulil seisis ka raamat kummalise pealkirjaga „Kalevipoegs”, aga tollal see jäi…
Lapsepõlves lugesin Oskar Lutsu „Kevadet”, samuti vaatasin seda näidendina Riia Noorsooteatri laval, ja see meeldis mulle tohutult. Kooli kohustusliku kirjanduse hulka kuulus Silvia Rannamaa „Kadri”. Vanaisa raamaturiiulil seisis ka raamat kummalise pealkirjaga „Kalevipoegs”, aga tollal see jäi…
1 minut
Tõlkimine ja võim
Vestlus tõlketeadlase Lawrence Venutiga
24. kuni 26. maini on Tallinna ülikoolis teine rahvusvaheline tõlkeloo konverents, korraldajateks Tallinna ja Tartu ülikool koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega (vt http://www.tlu.ee/translatingpower, tõlkeloo esimesest konverentsist annab ülevaate 2010. aasta 9. IV Sirp). Konverents kannab pealkirja „Võimu tõlkimine, tõlke volitamine – marsruute tõlkeloos” ning selle keskmes on…
24. kuni 26. maini on Tallinna ülikoolis teine rahvusvaheline tõlkeloo konverents, korraldajateks Tallinna ja Tartu ülikool koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega (vt http://www.tlu.ee/translatingpower, tõlkeloo esimesest konverentsist annab ülevaate 2010. aasta 9. IV Sirp). Konverents kannab pealkirja „Võimu tõlkimine, tõlke volitamine – marsruute tõlkeloos” ning selle keskmes on…
8 minutit
Elustiil kirjeldab kõige paremini viimastel kümnenditel toimunud muutusi
Airi-Alina Allaste vestleb Andy Bennettiga elustiilist, kultuurist ja kultuuritarbimisest.
Andy Bennett on Austraalia Griffithi ülikooli kultuurisotsioloogia professor ning kultuuriuuringute keskuse juhataja. Briti päritolu sotsioloogi uurimisteemad on kogu tema aastakümneid väldanud karjääri kestel olnud seotud noorsookultuuri, popmuusika analüüsi ning igapäevaelu ja elustiiliga Neil teemadel on ta kirjutanud või toimetanud kümneid raamatuid, millest…
Andy Bennett on Austraalia Griffithi ülikooli kultuurisotsioloogia professor ning kultuuriuuringute keskuse juhataja. Briti päritolu sotsioloogi uurimisteemad on kogu tema aastakümneid väldanud karjääri kestel olnud seotud noorsookultuuri, popmuusika analüüsi ning igapäevaelu ja elustiiliga Neil teemadel on ta kirjutanud või toimetanud kümneid raamatuid, millest…
5 minutit
Vastulause. Linnar Priimägi ja tema vanad trikid
Linnar Priimägi („Kust alguse saab meie kodumaa?”, Sirp 11. V), kes püüab „paljastada” minu väidetavalt kasutatud propagandatehnikat, on ise selle tehnika osavalt rakendanud mustamiseteenistusse.
Ta justkui tsiteerib minu artiklit: „(Vene diplomaat „helistas organisatsiooni esinduskokku kuuluvatele õpilastele ja hirmutas neid. Omal initsiatiivil? Ei usu,” kirjutab Sergei Metlev; aga veenduge ise, Postimees 16.…
Ta justkui tsiteerib minu artiklit: „(Vene diplomaat „helistas organisatsiooni esinduskokku kuuluvatele õpilastele ja hirmutas neid. Omal initsiatiivil? Ei usu,” kirjutab Sergei Metlev; aga veenduge ise, Postimees 16.…
1 minut
Hitleri ja Stalini vahel
Mitmeski mõttes seisavad juudi, poola, ukraina, valgevene, leedu, läti ja eesti ajalookirjutus tänaseni eraldatuna, otsides kohta nii natside kui ka nõukogude, vene ja lääne ajalookirjutuse kõrval.
Timothy Snyder, Veremaad. Euroopa Hitleri ja Stalini vahel. Tõlkinud Rein Turu, toimetanud Leino Pahtma. Kujundanud Toomas Niklus. Varrak, 2011, 532 lk.
Mida suuremaks kasvab Hitleri ja…
Timothy Snyder, Veremaad. Euroopa Hitleri ja Stalini vahel. Tõlkinud Rein Turu, toimetanud Leino Pahtma. Kujundanud Toomas Niklus. Varrak, 2011, 532 lk.
Mida suuremaks kasvab Hitleri ja…
5 minutit
Teadmiste leviku piiramine põlistab ebavõrdsuse
Indrek Ibrus loodab, et täna algav intellektuaalse omandi foorum teadvustab infovabaduse ja majandusedu seoseid.
Valle-Sten Maiste: ACTA vastu protestijate retoorikas oli kesksel kohal araabia kevade laadsete fenomenide ohtusattumine, piraatluse toetamist häbeneti otsesõnu välja öelda. Kas mitte asjata, kehastavad ju autoriõigused praegu kaua kestnud rumalust ja ebaõiglust. Kui võtta eelduseks, et ideed…
Valle-Sten Maiste: ACTA vastu protestijate retoorikas oli kesksel kohal araabia kevade laadsete fenomenide ohtusattumine, piraatluse toetamist häbeneti otsesõnu välja öelda. Kas mitte asjata, kehastavad ju autoriõigused praegu kaua kestnud rumalust ja ebaõiglust. Kui võtta eelduseks, et ideed…
6 minutit
Väike vargus – pole paha!
Marek Strandberg
Arutelu selle üle, kas üldse ja milline võiks olla riigikogu liikmete eetikakoodeks, rauges paar kuud tagasi saadikute arusaama, et nad ise ei saa endale käitumisjuhist kehtestada, koodeksi võiks valmis kirjutada keegi „väljastpoolt”. See oli mugav ettekääne teema kalevi alla lükkamiseks: pole koodeksit, pole probleemi ja iga käitumine on seega…
Arutelu selle üle, kas üldse ja milline võiks olla riigikogu liikmete eetikakoodeks, rauges paar kuud tagasi saadikute arusaama, et nad ise ei saa endale käitumisjuhist kehtestada, koodeksi võiks valmis kirjutada keegi „väljastpoolt”. See oli mugav ettekääne teema kalevi alla lükkamiseks: pole koodeksit, pole probleemi ja iga käitumine on seega…
2 minutit
