2012-13 (3387)
Eesti film 100
Täna, Johannes Pääsukese 120. sünniaastapäeval, kutsub Eesti Rahva Muuseum filmitegijaid aadressil http://www.erm.ee/redirect/1047 täiendama muuseumi filmikogu Nõukogude Eesti argielu käsitleva filmimaterjaliga. Amatöörfilmitegijate materjal, mis kajastab tsensuurivaba argielu, on vajalik täiendus kroonikafilmide ja ringvaadete infole Nõukogude Eestist. Esimese pääsukesena annab 30. märtsil Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum Eesti Rahva Muuseumile üle omaaegse Eesti Põlevkivi filmiklubi…
1 minut
Tartu ja liikuvad pildid
„Filmilinn Tartu. Pääsukesest „tARTuFFini””. Näitus Tartu Linnamuuseumis, 8. III – 15. IX, Kinokohvikus 22. III – 29. VI.
Tartu Linnamuuseumis on 8. märtsist avatud näitus „Filmilinn Tartu. Pääsukesest „tARTuFFini””, mis on pühendatud eesti filmi 100. sünniaastapäevale. Kes ei tea, kus asub Tartu Linnamuuseum, siis neile viiteks, et muuseum on üle jõe…
Tartu Linnamuuseumis on 8. märtsist avatud näitus „Filmilinn Tartu. Pääsukesest „tARTuFFini””, mis on pühendatud eesti filmi 100. sünniaastapäevale. Kes ei tea, kus asub Tartu Linnamuuseum, siis neile viiteks, et muuseum on üle jõe…
2 minutit
Vietnami filmikunst ja Trần Anh Hùng
Vietnam on 53 provintsist koosnev riik Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaare idaosas, 1750 kilomeetrit pikk maa ulatub põhjast lõunasse. Vietnamlastele on järjekindlalt peale surutud kõrgemat kultuuri nii läänest kui idast. Ometi on nad praegu iseseisev Vietnami Sotsialistlik Vabariik oma keele ja kultuuriga ning omaenda probleemidega. Erinevalt näiteks eestlastest on vietnamlasi umbkaudu 90…
2 minutit
See magus sõna „kättemaks”
„Kättemaksukontor”, TV 3, neljapäeviti kell 20.30 „Saare sosinad”, Kanal 2, laupäeviti kell 19.35.
8. märtsil tagasi tele-eetrisse jõudnud „Kättemaksukontor” on sedavõrd hoogne, vaimukas ja intelligentne sari, et kui teda olemas ei oleks, ei suudaks keegi sarnast ka välja mõelda. Isegi mitte ligilähedaselt.
Möönan, et nii põnevust kui vaimukust ülima piirini üles kruvides…
8. märtsil tagasi tele-eetrisse jõudnud „Kättemaksukontor” on sedavõrd hoogne, vaimukas ja intelligentne sari, et kui teda olemas ei oleks, ei suudaks keegi sarnast ka välja mõelda. Isegi mitte ligilähedaselt.
Möönan, et nii põnevust kui vaimukust ülima piirini üles kruvides…
2 minutit
Teisel pool pidalitõbe. Film ja kättemaks
Lugu ühe unustatud filmi unustamatust lõpust
Dokfilm „Teisel pool pidalitõbe” (2006), režissöörid Vahur Laiapea ja Peeter Simm. Esilinastus Kumus ja jooksis ETVs.
Eellugu
2004. aasta suvel viis noorest liivi lauljast Julgī Staltest plaanitava filmi tegemine mind Lätti Kuramaale. Ühel õhtul Staltede pere suvemajas mainis Julgī isa Dainis Stalts, et lähikonnas, Talsi linnakese külje…
Dokfilm „Teisel pool pidalitõbe” (2006), režissöörid Vahur Laiapea ja Peeter Simm. Esilinastus Kumus ja jooksis ETVs.
Eellugu
2004. aasta suvel viis noorest liivi lauljast Julgī Staltest plaanitava filmi tegemine mind Lätti Kuramaale. Ühel õhtul Staltede pere suvemajas mainis Julgī isa Dainis Stalts, et lähikonnas, Talsi linnakese külje…
3 minutit
Aeg „Maailmafilmi” peeglis
19. – 25. märtsini peeti Tartus maailmakultuuri festivali „Maailmafilm 2012”.
Möödunud nädalal Tartusse Athena keskusse „Maailmafilmi” festivalile saabudes haaras mind mõte, et film on ajaline kunst – ta on seda rohkem kui kirjandus, maal või kõik teised kunstid. Kui romaani mõnekümnel leheküljel võib kujutada aastasadu ja mitmeid inimpõlvi ning tahvelmaal püüab…
Möödunud nädalal Tartusse Athena keskusse „Maailmafilmi” festivalile saabudes haaras mind mõte, et film on ajaline kunst – ta on seda rohkem kui kirjandus, maal või kõik teised kunstid. Kui romaani mõnekümnel leheküljel võib kujutada aastasadu ja mitmeid inimpõlvi ning tahvelmaal püüab…
4 minutit
Ecce homo ja ristilöömise patoloogia
… oli paasapühaks valmistumise päev, arvata kuuendal tunnil …
Nähtuste tähendus muutub ajas. Nii on suure neljapäeva õhtust ülestõusmispühani kestev sacrum triduum – püha kolmpäevak, mil mälestatakse Kristuse vangistamist, ristilöömist, haudapanemist ja ülestõusmist, muundunud jänkude ja munade pühaks. Aga mitte sellest ei tahtnud ma seekord rääkida, vaid Kristuse ristilöömisest ja surma…
Nähtuste tähendus muutub ajas. Nii on suure neljapäeva õhtust ülestõusmispühani kestev sacrum triduum – püha kolmpäevak, mil mälestatakse Kristuse vangistamist, ristilöömist, haudapanemist ja ülestõusmist, muundunud jänkude ja munade pühaks. Aga mitte sellest ei tahtnud ma seekord rääkida, vaid Kristuse ristilöömisest ja surma…
5 minutit
Kaitsmisele tulevad väitekirjad / Avalikud loengud
Kaitsmisel väitekirjad
TRIIN ROOSALU, sünd 1976
Tallinna Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), sotsioloogia
Doktoritöö „Taking Care of Children and Work in Estonian Society: Running out of Post-Socialist Time?” („Kuidas hoitakse lapsi ja töö Eesti ühiskonnas: ikka veel hädas postsotsialistliku ajaga?”) http://www.tlu.ee/files/news/4624/Roosa19c02e3bd6b81702a52dc021124c6f55.pdf
Kaitsmine toimub kolmapäeval, 4. aprillil kl 11 Tallinnas Rüütli tn 6 TLÜ Ajaloo Instituudi…
TRIIN ROOSALU, sünd 1976
Tallinna Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), sotsioloogia
Doktoritöö „Taking Care of Children and Work in Estonian Society: Running out of Post-Socialist Time?” („Kuidas hoitakse lapsi ja töö Eesti ühiskonnas: ikka veel hädas postsotsialistliku ajaga?”) http://www.tlu.ee/files/news/4624/Roosa19c02e3bd6b81702a52dc021124c6f55.pdf
Kaitsmine toimub kolmapäeval, 4. aprillil kl 11 Tallinnas Rüütli tn 6 TLÜ Ajaloo Instituudi…
1 minut
Lahkus mees, kelle ennustus hoidis ära globaalkatastroofi
10. märtsil suri Nobeli keemiaauhinna laureaat Frank Sherwood Rowland. Tänu tema avastusele sai inimkond varakult teada stratosfääri osoonikihi hõrenemise (tuntud ka osooniaugu probleemina) inimtekkelisest põhjusest ja suutis sellele piiri panna õigel ajal enne ränki tagajärgi inimkonna tervisele ja Maa elustikule.
F. S. Rowland sündis 1927. aastal Delaware’is Ohio osariigis US As.…
F. S. Rowland sündis 1927. aastal Delaware’is Ohio osariigis US As.…
3 minutit
Keerukate tekstülesannete lahendaja
Elust ja diferentsiaalvõrranditest räägib riigi teaduspreemia laureaat Jaan Janno.
Koolimatemaatikast on ilmselt paljudel meeles tekstülesanded. Neile vastuse leidmine tähendabki ju võrrandi koostamist ja selle lahendamist. Kui lugu on keerukam kui Tallinnast Tartusse sõitva rongi kiirus või sõprade käes olevate õunte arv, on ka võrrand keerukam.
Kui tekstülesanne sisaldab eeldusi olude muutumise ja…
Koolimatemaatikast on ilmselt paljudel meeles tekstülesanded. Neile vastuse leidmine tähendabki ju võrrandi koostamist ja selle lahendamist. Kui lugu on keerukam kui Tallinnast Tartusse sõitva rongi kiirus või sõprade käes olevate õunte arv, on ka võrrand keerukam.
Kui tekstülesanne sisaldab eeldusi olude muutumise ja…
5 minutit
Kommentaar
Olete öelnud välja oma seisukoha Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laienduse ehitamise rahastamise kohta, millest võib järeldada ministri ja valitsuse positiivset hoiakut nimetatud asutuste vastu. Milline on aga kultuuriministri kui valitseva erakonna kultuurivaldkonna kõige olulisema isiku ja kultuuri eestkõneleja seisukoht kunstiakadeemia kui mitme kultuurivaldkonna kasvulava suhtes?
Rein Lang,…
Rein Lang,…
2 minutit
Eesti Kunstiakadeemia …?
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on viimasel poolaastal andnud pidevalt kõneainet. Ajakirjanduses levinud teated Eesti kõrgemat kunstiharidust andva kooli raskustest seoses uue õppehoone ehitamise ja kooli üldise majandamisega on muutnud murelikuks peaaegu kõik kultuuriinimesed, iseäranis muidugi need, kes seotud kunsti- ja arhitektuurivaldkonnaga.
Ajakirjanduses levinud info on olnud mõnes osas vastuoluline ja tekitanud segadust:…
Ajakirjanduses levinud info on olnud mõnes osas vastuoluline ja tekitanud segadust:…
11 minutit
Või(s)tlus Tammsaare pargis
Tammsaare pargi linnaruumilise lahenduse ideekonkursist
I preemia pälvis töö märgusõnaga „Belle Époque” (13 000 eurot). II preemia pälvis töö märgusõnaga „Vargamäe voored” (6500 eurot). III preemia pälvis töö märgusõnaga „Pöörded” (3250 eurot). Disaini eripreemia pälvis töö märgusõnaga „Antoni raba” (750 eurot). Maastikuarhitektuuri eripreemia pälvis töö märgusõnaga „Viljaringid” (750 eurot). Arhitektuuri eripreemia…
I preemia pälvis töö märgusõnaga „Belle Époque” (13 000 eurot). II preemia pälvis töö märgusõnaga „Vargamäe voored” (6500 eurot). III preemia pälvis töö märgusõnaga „Pöörded” (3250 eurot). Disaini eripreemia pälvis töö märgusõnaga „Antoni raba” (750 eurot). Maastikuarhitektuuri eripreemia pälvis töö märgusõnaga „Viljaringid” (750 eurot). Arhitektuuri eripreemia…
4 minutit
Kokkuvõtte asemel
Käesolev Sirbi eri tõukub möödunud detsembris toimunud Eesti Kunstiteadlaste Ühingu teemapäevast „Mis on hea näitus?”. Andres Kure ja Rael Arteli siin avaldatud seisukohad öeldi välja juba Kumus, teised kaks teksti on otseselt või kaudsemalt kantud ürituse teemapüstitusest ja Eesti kunstielu üle talve vähemalt leigena hoidnud diskussioonidest institutsioonides ja nende ümber.…
2 minutit
„Hea näituse” vastu
„Hea näitus on Eestis midagi meistrisaladuse taolist: see on keeruline interdistsiplinaarne sooritus, vabariigi peale on käputäis inimesi, kes teavad, kuidas seda läbi viia. Sellest ei kirjutata. Sellest ei räägita. Ja kui seda saab üldse kuidagi edasi anda, siis sõnadeta, nii nagu sell jälgis keskaegses tsunftis meistri tööd ja püüdis vaistlikult…
4 minutit
Milline on hea näitus?
Mis üldse toimub näitusesaalides?
Rõõm kuulda, et kunstiteadlaste ühingu juhatus valis 2011. aasta lõpu seminari teemaks kunsti eksponeerimise problemaatika. KTÜ esinaine Triin Ojari on kirjutanud üleskutses, et näitustele ei mõelda väga tihti. Erinevalt ehk paljudest n-ö tõsistest kunstiteadlastest, mõtlen mina vabakutselise kuraatorina näituste peale absoluutselt iga jumala päev. Kuna tegin 2011.…
Rõõm kuulda, et kunstiteadlaste ühingu juhatus valis 2011. aasta lõpu seminari teemaks kunsti eksponeerimise problemaatika. KTÜ esinaine Triin Ojari on kirjutanud üleskutses, et näitustele ei mõelda väga tihti. Erinevalt ehk paljudest n-ö tõsistest kunstiteadlastest, mõtlen mina vabakutselise kuraatorina näituste peale absoluutselt iga jumala päev. Kuna tegin 2011.…
4 minutit
Kunst ja publiku hulk
Viimasel ajal on pisut aktiivsemalt kui muidu hakanud kõlama hääled, mis väidavad, justkui oleks praegusaegne kunst inimesed näitusesaalidest minema peletanud ja et rahvas ei tahtvat näha projektikunsti ega rahvusvahelisi kuraatorinäitusi. Et vaja oleks näidata eesti kunsti ja meie klassikuid, korraldada ohtralt sügis- ja kevadnäitusi nagu „vanal heal ajal”, vabastada kunstnikud…
6 minutit
Näituse kaanonid
Kas näitus kui meedium on ennast ammendanud?
Näituste uurimine on viimase aja kunstiteaduses tõusnud omaette valdkonnaks ja popiks teemaks, seda eriti modernismi perioodi ja selle genealoogia puhul, alustades vaatemängulistest XIX sajandi maailmanäitustest ja jätkates XX sajandi murranguliste kunstinäituste (1913. aasta „Armory show” New Yorgis, Malevitši „Viimane futuristlik näitus 010” 1915. aastal…
Näituste uurimine on viimase aja kunstiteaduses tõusnud omaette valdkonnaks ja popiks teemaks, seda eriti modernismi perioodi ja selle genealoogia puhul, alustades vaatemängulistest XIX sajandi maailmanäitustest ja jätkates XX sajandi murranguliste kunstinäituste (1913. aasta „Armory show” New Yorgis, Malevitši „Viimane futuristlik näitus 010” 1915. aastal…
4 minutit
Tallinna Ülikooli kirjandusauhinnad 2011
Algupärase ilukirjanduse kategoorias võitis ülikooli kirjandusauhinna Jürgen Rooste luulekogu „Kuidas tappa laulurästikut”.
„Kuidas tappa laulurästikut” on luuletaja üheksas, kõige sisekaemuslikum ja mitmekihilisem luuleteos, millest ei puudu läbinägelik, isegi ülitundlik sotsiaalkriitiline külg. Raamat valiti ka Eesti Kultuurkapitali 2011. aasta luulepreemia nominendiks. Kriitikud on pidanud seda Rooste kõige paremaks seni ilmunud luulekoguks ning…
„Kuidas tappa laulurästikut” on luuletaja üheksas, kõige sisekaemuslikum ja mitmekihilisem luuleteos, millest ei puudu läbinägelik, isegi ülitundlik sotsiaalkriitiline külg. Raamat valiti ka Eesti Kultuurkapitali 2011. aasta luulepreemia nominendiks. Kriitikud on pidanud seda Rooste kõige paremaks seni ilmunud luulekoguks ning…
1 minut
Arutlus selle kohta, miks see siin ei peaks üldse olemas olema
Miguel de Unamuno, Armastus ja pedagoogika. Kolm näitlikku novelli ja proloog. Malemängija Don Sandalio romaan. Tõlkinud Helina Aulis, Mari Kruse, Riina Roasto, toimetanud Mari Kruse ja Riina Roasto. „Maailmakirjanduse tõlkevaramu” sarja kujundanud Aita Linnas. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. 371 lk.
Kui selgus, et eesti keelde on tõlgitud veel midagi Unamunolt –…
Kui selgus, et eesti keelde on tõlgitud veel midagi Unamunolt –…
5 minutit
Lähedal elule ja iseendale
Epp Petrone, Minu Ameerika. Kriis. 3. osa. Toimetanud Kaja Sepp. Kujundanud Anna Lauk. Petrone Print, 2011. 400 lk.
Epp Petrone nüüdseks kolmeosaliseks kasvanud reisiraamatute sari „Minu Ameerika” on osutunud viljakaks mitmes mõttes. Esiteks sai ühest Eesti ja Ameerika vahel pendeldamise kirjeldusest alguse teekond, mis viis kirjastuse Petrone Print asutamiseni. Teiseks tõi…
Epp Petrone nüüdseks kolmeosaliseks kasvanud reisiraamatute sari „Minu Ameerika” on osutunud viljakaks mitmes mõttes. Esiteks sai ühest Eesti ja Ameerika vahel pendeldamise kirjeldusest alguse teekond, mis viis kirjastuse Petrone Print asutamiseni. Teiseks tõi…
5 minutit
Pihlakas kodutanuma otsal
Lauri Vahtre, Lihtsalt üks pihlakas. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 100 lk.
Ehkki mitmekülgselt sõnasuutliku ajaloodoktori Lauri Vahtre luuletused olid ajakirjade veergudelt varemgi silma hakanud, suutis tema luuleraamat mind ometi üllatada. Ja seda kõige paremas mõttes! Tunnistan, et ma ei osanud keskea kriisid ammu läbi põdenud ning esimese suure…
Ehkki mitmekülgselt sõnasuutliku ajaloodoktori Lauri Vahtre luuletused olid ajakirjade veergudelt varemgi silma hakanud, suutis tema luuleraamat mind ometi üllatada. Ja seda kõige paremas mõttes! Tunnistan, et ma ei osanud keskea kriisid ammu läbi põdenud ning esimese suure…
5 minutit
Ristisõda sinus eneses
Tiit Aleksejev, „Kindel linn”. Toimetanud Krista Lepikson, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011. 205 lk.
Aleksejev on kahtlemata hea kirjanik ja „Kindel linn” on kahtlemata hea raamat. Kuid see ei ütle tegelikult veel midagi. Iga hea raamat on hea isemoodi ja teiselt poolt ei meeldi iga hea raamat veel kõigile. Järelikult tuleks…
Aleksejev on kahtlemata hea kirjanik ja „Kindel linn” on kahtlemata hea raamat. Kuid see ei ütle tegelikult veel midagi. Iga hea raamat on hea isemoodi ja teiselt poolt ei meeldi iga hea raamat veel kõigile. Järelikult tuleks…
2 minutit
Muusikamaailm
Sada aastat Savonlinna ooperifestivaliLauljatar Aino Ackté (1876–1944) algatatud pidustuste juubelisari kestab 5. juulist 4. augustini, aga seda märgivad veel paljud üritused. Nii tehti jaanuaris Savonlinna Opera Plazas 11 teemaetendust, Aino Ackté rollis Sirkka Lampimäki; märtsikuine ooperi galakontsert tuntuima osaleja Jaakko Ryhäsega Kuopio Muusikakeskuses, Helsingi Musiikkitalos ja Peterburis (Mihhailovski teatri orkestriga,…
11 minutit
Üks, kaks, kolm … ja palju
„Kammermuusika Mustpeade majas”: Mikk Murdvee (viiul) ja Sten Lassmann (klaver) 22. III.
19. – 24. märtsil toimusid Eesti muusika päevad, kus mingitel andmetel oli kavas, ei mäleta täpselt, kas ligi või üle 70 helilooja looming. Eesti Heliloojate Liidu nimekirjas on 110 nime. Päevad kulgesid suurejooneliselt ja kindlasti kvaliteetselt märgi all „Eesti…
19. – 24. märtsil toimusid Eesti muusika päevad, kus mingitel andmetel oli kavas, ei mäleta täpselt, kas ligi või üle 70 helilooja looming. Eesti Heliloojate Liidu nimekirjas on 110 nime. Päevad kulgesid suurejooneliselt ja kindlasti kvaliteetselt märgi all „Eesti…
3 minutit
EMP 2012 – bändiga ja bändita
Tänavuse festivali teema „Eesti muusika BÄND iga!” avardas märgatavalt muusikalist mänguruumi.
Eelmisel laupäeval lõppenud Eesti muusika päevad 2012 (EMP) jätkas mingis mõttes sedasama mõttelist rida, mida alustas juba möödunud aasta EMP oma „Naabrivalve” kontsertidega. Mäletatavasti sai siis peale eesti helitööde neljal kontserdil kuulda ka meie naabrite – Soome, Läti, Rootsi ja…
Eelmisel laupäeval lõppenud Eesti muusika päevad 2012 (EMP) jätkas mingis mõttes sedasama mõttelist rida, mida alustas juba möödunud aasta EMP oma „Naabrivalve” kontsertidega. Mäletatavasti sai siis peale eesti helitööde neljal kontserdil kuulda ka meie naabrite – Soome, Läti, Rootsi ja…
6 minutit
Energia jäävuse seadus esteetikas ei kehti
„Mees La Manchast” on „Don Quijote” sümboolsel kapitalil parasiteeriva derivaatteosena nii sõnas kui ka muusikas pealiskaudne, narratiivi ja tegelaskujusid pelgalt markeeriv, mitte tähendusi edastav, vaid simuleeriv.
Mitch Leigh’ muusikal „Mees La Manchast”: lavastaja Neeme Kuningas, muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavakujundus Ott Evestus ja Neeme Kuningas, kostüümid Grete Laus, valgus…
Mitch Leigh’ muusikal „Mees La Manchast”: lavastaja Neeme Kuningas, muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavakujundus Ott Evestus ja Neeme Kuningas, kostüümid Grete Laus, valgus…
5 minutit
Teatripäeva läkitus
Olgu teie looming haarav ja originaalne. Sügav, puudutav, mõtlemapanev ja eriline. Aidaku see meil mõtestada inimene olemise tähendust ning juhtigu teie elunägemust avali süda ja hooliv pilk. Olgu teil jõudu võita kõik karid, millega paljud teist kindlasti on sunnitud silmitsi seisma – ebaõnn, tsensuur, vaesus ja nihilism. Olgu teid õnnistatud…
1 minut
Kommentaar. Teatri aastaauhindade laureaadid 2011. aasta loomingu eest
Ivika Sillar, sõnalavastuste žürii esinaine
Peab tõestama, põhjendama. See peaks olema selle artikli eesmärk. Aga minu veendumuse kohaselt ei vaja ükski seekordsetest laureaatidest tõestamist ega põhjendamist. Nad kõik on selle austusavalduse kuhjaga ära teeninud, eranditult kõik.
Alustame lõpust. Põhuteater. Enneolematu idee, uue teatripaiga-teatriruumi avastamine, loomine ja kodustamine. Rahvusvaheline mõõtkava. Kultuuripealinna sümbolasutus. Ent…
Peab tõestama, põhjendama. See peaks olema selle artikli eesmärk. Aga minu veendumuse kohaselt ei vaja ükski seekordsetest laureaatidest tõestamist ega põhjendamist. Nad kõik on selle austusavalduse kuhjaga ära teeninud, eranditult kõik.
Alustame lõpust. Põhuteater. Enneolematu idee, uue teatripaiga-teatriruumi avastamine, loomine ja kodustamine. Rahvusvaheline mõõtkava. Kultuuripealinna sümbolasutus. Ent…
7 minutit
Teatri aastaauhindade laureaadid 2011. aasta loomingu eest
Auhinnad anti üle 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Eesti Nuku- ja Noorsooteatris.
AASTA LAVASTUS Auhinna annab välja Eesti Teatriliidu juhatus. „Gilgameš ehk Igaviku nupp” (Von Krahli teater, idee autor ja lavastaja Peeter Jalakas, dramaturg Tarmo Jüristo, tehniliste lahenduste autor Enar Tarmo, helilooja Erkki Hõbe, videokunstnik Emer Värk, kunstnik Liisi Eelmaa, valguskunstnik…
AASTA LAVASTUS Auhinna annab välja Eesti Teatriliidu juhatus. „Gilgameš ehk Igaviku nupp” (Von Krahli teater, idee autor ja lavastaja Peeter Jalakas, dramaturg Tarmo Jüristo, tehniliste lahenduste autor Enar Tarmo, helilooja Erkki Hõbe, videokunstnik Emer Värk, kunstnik Liisi Eelmaa, valguskunstnik…
3 minutit
Kaugete aegade sõnumitoojad
Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Toimetaja Siiri Ombler, kujundaja Kaljo Põllu. Ilmamaa 2011. 528 lk.
Iga uue antiikkultuurist rääkiva algupärase raamatu ilmumine eesti keeles on minu jaoks pidupäev, sest pole just palju inimesi, kes selliseid raamatuid kirjutada suudaksid. Hiljuti lahkus meie keskelt Jaan Unt, kelle filosoofiliste tekstide tõlked on olnud paljudele eestlastele…
Iga uue antiikkultuurist rääkiva algupärase raamatu ilmumine eesti keeles on minu jaoks pidupäev, sest pole just palju inimesi, kes selliseid raamatuid kirjutada suudaksid. Hiljuti lahkus meie keskelt Jaan Unt, kelle filosoofiliste tekstide tõlked on olnud paljudele eestlastele…
3 minutit
Antiikkultuuri ja kristlust ei pea vastandama
Lauri Kulpsoo
Marju Lepajõe: Kindlasti on ka meie kaasaegses mõtlemises midagi huvitavat, aga seda tuleks enne viissada aastat ümber kirjutada, et saavutataks elegants ja avarus.
Jaan Lahe: Olete uurinud kaua ja põhjalikult antiikkultuuri. Kuidas avastasite enda jaoks kreeka ja ladina keele ning antiikkultuuri?
Marju Lepajõe: Tegelikult Eestimaal ei olegi vaja seda avastada. Eesti…
Marju Lepajõe: Kindlasti on ka meie kaasaegses mõtlemises midagi huvitavat, aga seda tuleks enne viissada aastat ümber kirjutada, et saavutataks elegants ja avarus.
Jaan Lahe: Olete uurinud kaua ja põhjalikult antiikkultuuri. Kuidas avastasite enda jaoks kreeka ja ladina keele ning antiikkultuuri?
Marju Lepajõe: Tegelikult Eestimaal ei olegi vaja seda avastada. Eesti…
11 minutit
Palju kära eimillestki! Või millestki siiski?
Europarlamendi kulukast mõttekusest ühe äpardunud resolutsiooni näitel
Euroopa Parlamendi (EP) kauge ja salapärase stoilisusega kulgev tegevus ei huvita ammugi enam suuremat osa Euroopa Liidu elektoraadist. Viimatistel valimistel kerkis osavõtuprotsent ainsa riigina Eestis. Vanades liikmesriikides jätkus langustrend. Isegi The Economisti kahe nädala taguses artiklis EPst mainiti hakatuseks just kulu: erirongi Brüsselist Strassburgi…
Euroopa Parlamendi (EP) kauge ja salapärase stoilisusega kulgev tegevus ei huvita ammugi enam suuremat osa Euroopa Liidu elektoraadist. Viimatistel valimistel kerkis osavõtuprotsent ainsa riigina Eestis. Vanades liikmesriikides jätkus langustrend. Isegi The Economisti kahe nädala taguses artiklis EPst mainiti hakatuseks just kulu: erirongi Brüsselist Strassburgi…
5 minutit
… aga armastus, seda ei tulnud
Scanpix / Strandberg
Mõnikord kuuleme öeldavat, et see või teine tegevus ühiskonnas „ei ole väärtustatud”. Alati ei peeta silmas õiglast palka tehtud töö eest, vaid midagi muud. Näiteks tänu ja tunnustust. Ses mõttes kõige vähem väärtustatud amet on Eestis kindlasti poliitiku oma. Sest selles töös tee hästi või halvasti, sõimata saad…
Mõnikord kuuleme öeldavat, et see või teine tegevus ühiskonnas „ei ole väärtustatud”. Alati ei peeta silmas õiglast palka tehtud töö eest, vaid midagi muud. Näiteks tänu ja tunnustust. Ses mõttes kõige vähem väärtustatud amet on Eestis kindlasti poliitiku oma. Sest selles töös tee hästi või halvasti, sõimata saad…
3 minutit
