2012-13 (3387)

Eesti film 100

Täna, Johannes Pääsukese 120. sünniaastapäeval, kutsub Eesti Rahva Muuseum filmitegijaid aadressil http://www.erm.ee/redirect/1047 täiendama muuseumi filmikogu Nõukogude Eesti argielu käsitleva filmimaterjaliga. Amatöörfilmitegijate materjal, mis kajastab tsensuurivaba argielu, on vajalik täiendus kroonikafilmide ja ringvaadete infole Nõukogude Eestist. Esimese pääsukesena annab 30. märtsil Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum Eesti Rahva Muuseumile üle omaaegse Eesti Põlevkivi filmiklubi 137 filmi aastatest 1961–1988, et tagada nende parim…

Tartu ja liikuvad pildid

„Filmilinn Tartu. Pääsukesest „tARTuFFini””. Näitus Tartu Linnamuuseumis, 8. III – 15. IX, Kinokohvikus 22. III – 29. VI.
Tartu Linnamuuseumis on 8. märtsist avatud näitus „Filmilinn Tartu. Pääsukesest „tARTuFFini””, mis on pühendatud eesti filmi 100. sünniaastapäevale. Kes ei tea, kus asub Tartu Linnamuuseum, siis neile viiteks, et muuseum on üle jõe Narva maanteel, natuke enne üliõpilaste tornelamuid,…

Vietnami filmikunst ja Trần Anh Hùng

Vietnam on 53 provintsist koosnev riik Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaare idaosas, 1750 kilomeetrit pikk maa ulatub põhjast lõunasse. Vietnamlastele on järjekindlalt peale surutud kõrgemat kultuuri nii läänest kui idast. Ometi on nad praegu iseseisev Vietnami Sotsialistlik Vabariik oma keele ja kultuuriga ning omaenda probleemidega. Erinevalt näiteks eestlastest on vietnamlasi umbkaudu 90 miljonit.
86 aastat tagasi
1926.…

See magus sõna „kättemaks”

„Kättemaksukontor”, TV 3, neljapäeviti kell 20.30
„Saare sosinad”, Kanal 2, laupäeviti kell 19.35.
8. märtsil tagasi tele-eetrisse jõudnud „Kättemaksukontor” on sedavõrd hoogne, vaimukas ja intelligentne sari, et kui teda olemas ei oleks, ei suudaks keegi sarnast ka välja mõelda. Isegi mitte ligilähedaselt.
Möönan, et nii põnevust kui vaimukust ülima piirini üles kruvides saavutatud mängulisus võib tõsise…

Teisel pool pidalitõbe. Film ja kättemaks

Lugu ühe unustatud filmi unustamatust lõpust
Dokfilm „Teisel pool pidalitõbe” (2006), režissöörid Vahur Laiapea ja Peeter Simm. Esilinastus Kumus ja jooksis ETVs.
Eellugu
2004. aasta suvel viis noorest liivi lauljast Julgī Staltest plaanitava filmi tegemine mind Lätti Kuramaale. Ühel õhtul Staltede pere suvemajas mainis Julgī isa Dainis Stalts, et lähikonnas, Talsi linnakese külje all on…

Aeg „Maailmafilmi” peeglis

19. – 25. märtsini peeti Tartus maailmakultuuri festivali „Maailmafilm 2012”.
Möödunud nädalal Tartusse Athena keskusse „Maailmafilmi” festivalile saabudes haaras mind mõte, et film on ajaline kunst – ta on seda rohkem kui kirjandus, maal või kõik teised kunstid. Kui romaani mõnekümnel leheküljel võib kujutada aastasadu ja mitmeid inimpõlvi ning tahvelmaal püüab väljendada ka näiteks igavikku,…

Ecce homo ja ristilöömise patoloogia

. . . . oli paasapühaks valmistumise päev, arvata kuuendal tunnil . . . .
Nähtuste tähendus muutub ajas. Nii on suure neljapäeva õhtust ülestõusmispühani kestev sacrum triduum – püha kolmpäevak, mil mälestatakse Kristuse vangistamist, ristilöömist, haudapanemist ja ülestõusmist, muundunud jänkude ja munade pühaks. Aga mitte sellest ei tahtnud ma seekord rääkida, vaid Kristuse ristilöömisest ja surma põhjustest meditsiini vaatevinklist.
Ristilöömine…

Kaitsmisele tulevad väitekirjad / Avalikud loengud

Kaitsmisel väitekirjad
TRIIN ROOSALU, sünd 1976
Tallinna Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), sotsioloogia
Doktoritöö „Taking Care of Children and Work in Estonian Society: Running out of Post-Socialist Time?” („Kuidas hoitakse lapsi ja töö Eesti ühiskonnas: ikka veel hädas postsotsialistliku ajaga?”) http://www.tlu.ee/files/news/4624/Roosa19c02e3bd6b81702a52dc021124c6f55.pdf
Kaitsmine toimub kolmapäeval, 4. aprillil kl 11 Tallinnas Rüütli tn 6 TLÜ Ajaloo Instituudi…

Lahkus mees, kelle ennustus hoidis ära globaalkatastroofi

10. märtsil suri Nobeli keemiaauhinna laureaat Frank Sherwood Rowland. Tänu tema avastusele sai inimkond varakult teada stratosfääri osoonikihi hõrenemise (tuntud ka osooniaugu probleemina) inimtekkelisest põhjusest ja suutis sellele piiri panna õigel ajal enne ränki tagajärgi inimkonna tervisele ja Maa elustikule.
F. S. Rowland sündis 1927. aastal Delaware’is Ohio osariigis US…

Keerukate tekstülesannete lahendaja

Elust ja diferentsiaalvõrranditest räägib riigi teaduspreemia laureaat Jaan Janno.
Koolimatemaatikast on ilmselt paljudel meeles tekstülesanded. Neile vastuse leidmine tähendabki ju võrrandi koostamist ja selle lahendamist. Kui lugu on keerukam kui Tallinnast Tartusse sõitva rongi kiirus või sõprade käes olevate õunte arv, on ka võrrand keerukam.
Kui tekstülesanne sisaldab eeldusi olude muutumise ja nende muutuste suhet…

Kommentaar

Olete öelnud välja oma seisukoha Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laienduse ehitamise rahastamise kohta, millest võib järeldada ministri ja valitsuse positiivset hoiakut nimetatud asutuste vastu. Milline on aga kultuuriministri kui valitseva erakonna kultuurivaldkonna kõige olulisema isiku ja kultuuri eestkõneleja seisukoht kunstiakadeemia kui mitme kultuurivaldkonna kasvulava suhtes?
Rein Lang, kultuuriminister: Kultuuriminister ei võta ilma kaaluka põhjuseta avalikult…

Eesti Kunstiakadeemia …?

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on viimasel poolaastal andnud pidevalt kõneainet. Ajakirjanduses levinud teated Eesti kõrgemat kunstiharidust andva kooli raskustest seoses uue õppehoone ehitamise ja kooli üldise majandamisega on muutnud murelikuks peaaegu kõik kultuuriinimesed, iseäranis muidugi need, kes seotud kunsti- ja arhitektuurivaldkonnaga.
Ajakirjanduses levinud info on olnud mõnes osas vastuoluline ja tekitanud segadust: kui halb on tegelikult akadeemia…

Või(s)tlus Tammsaare pargis

Tammsaare pargi linnaruumilise lahenduse ideekonkursist
I preemia pälvis töö märgusõnaga „Belle Époque” (13 000 eurot).
II preemia pälvis töö märgusõnaga „Vargamäe voored” (6500 eurot).
III preemia pälvis töö märgusõnaga „Pöörded” (3250 eurot).
Disaini eripreemia pälvis töö märgusõnaga „Antoni raba” (750 eurot).
Maastikuarhitektuuri eripreemia pälvis töö märgusõnaga „Viljaringid” (750 eurot).
Arhitektuuri eripreemia pälvis töö märgusõnaga „Pilv” (750…

Kokkuvõtte asemel

Käesolev Sirbi eri tõukub möödunud detsembris toimunud Eesti Kunstiteadlaste Ühingu teemapäevast „Mis on hea näitus?”. Andres Kure ja Rael Arteli siin avaldatud seisukohad öeldi välja juba Kumus, teised kaks teksti on otseselt või kaudsemalt kantud ürituse teemapüstitusest ja Eesti kunstielu üle talve vähemalt leigena hoidnud diskussioonidest institutsioonides ja nende ümber. Kuigi nii kutselisi kui ka vabakutselisi näitusetegijaid…

„Hea näituse” vastu

„Hea näitus on Eestis midagi meistrisaladuse taolist: see on keeruline interdistsiplinaarne sooritus, vabariigi peale on käputäis inimesi, kes teavad, kuidas seda läbi viia. Sellest ei kirjutata. Sellest ei räägita. Ja kui seda saab üldse kuidagi edasi anda, siis sõnadeta, nii nagu sell jälgis keskaegses tsunftis meistri tööd ja püüdis vaistlikult teda jäljendada.”
Kui selliselt kirjeldab näitusetegemise vaeva…

Milline on hea näitus?

Mis üldse toimub näitusesaalides?
Rõõm kuulda, et kunstiteadlaste ühingu juhatus valis 2011. aasta lõpu seminari teemaks kunsti eksponeerimise problemaatika. KTÜ esinaine Triin Ojari on kirjutanud üleskutses, et näitustele ei mõelda väga tihti. Erinevalt ehk paljudest n-ö tõsistest kunstiteadlastest, mõtlen mina vabakutselise kuraatorina näituste peale absoluutselt iga jumala päev. Kuna tegin 2011. aastal kuus rahvusvahelist näitust ja koostasin…

Kunst ja publiku hulk

Viimasel ajal on pisut aktiivsemalt kui muidu hakanud kõlama hääled, mis väidavad, justkui oleks praegusaegne kunst inimesed näitusesaalidest minema peletanud ja et rahvas ei tahtvat näha projektikunsti ega rahvusvahelisi kuraatorinäitusi. Et vaja oleks näidata eesti kunsti ja meie klassikuid, korraldada ohtralt sügis- ja kevadnäitusi nagu „vanal heal ajal”, vabastada kunstnikud kuraatorite „diktaadist” jms. Näituste külastatavuse ja…

Näituse kaanonid

Kas näitus kui meedium on ennast ammendanud?
Näituste uurimine on viimase aja kunstiteaduses tõusnud omaette valdkonnaks ja popiks teemaks, seda eriti modernismi perioodi ja selle genealoogia puhul, alustades vaatemängulistest XIX sajandi maailmanäitustest ja jätkates XX sajandi murranguliste kunstinäituste (1913. aasta „Armory show” New Yorgis, Malevitši „Viimane futuristlik näitus 010” 1915. aastal Peterburis, esimene konstruktivistide näitus 1921. aastal Moskvas,…

Tallinna Ülikooli kirjandusauhinnad 2011

Algupärase ilukirjanduse kategoorias võitis ülikooli kirjandusauhinna Jürgen Rooste luulekogu „Kuidas tappa laulurästikut”.
„Kuidas tappa laulurästikut” on luuletaja üheksas, kõige sisekaemuslikum ja mitmekihilisem luuleteos, millest ei puudu läbinägelik, isegi ülitundlik sotsiaalkriitiline külg. Raamat valiti ka Eesti Kultuurkapitali 2011. aasta luulepreemia nominendiks. Kriitikud on pidanud seda Rooste kõige paremaks seni ilmunud luulekoguks ning oluliseks verstapostiks…

Arutlus selle kohta, miks see siin ei peaks üldse olemas olema

Miguel de Unamuno, Armastus ja pedagoogika. Kolm näitlikku novelli ja proloog. Malemängija Don Sandalio romaan. Tõlkinud Helina Aulis, Mari Kruse, Riina Roasto, toimetanud Mari Kruse ja Riina Roasto. „Maailmakirjanduse tõlkevaramu” sarja kujundanud Aita Linnas. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. 371 lk.
Kui selgus, et eesti keelde on tõlgitud veel midagi…

Lähedal elule ja iseendale

Epp Petrone, Minu Ameerika. Kriis. 3. osa. Toimetanud Kaja Sepp. Kujundanud Anna Lauk. Petrone Print, 2011. 400 lk.
Epp Petrone nüüdseks kolmeosaliseks kasvanud reisiraamatute sari „Minu Ameerika” on osutunud viljakaks mitmes mõttes. Esiteks sai ühest Eesti ja Ameerika vahel pendeldamise kirjeldusest alguse teekond, mis viis kirjastuse Petrone Print asutamiseni. Teiseks tõi see endaga kaasa hulga samalaadseid…

Pihlakas kodutanuma otsal

Lauri Vahtre, Lihtsalt üks pihlakas. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 100 lk.
Ehkki mitmekülgselt sõnasuutliku ajaloodoktori Lauri Vahtre luuletused olid ajakirjade veergudelt varemgi silma hakanud, suutis tema luuleraamat mind ometi üllatada. Ja seda kõige paremas mõttes! Tunnistan, et ma ei osanud keskea kriisid ammu läbi põdenud ning esimese suure juubeligi seljataha jätnud autori esikkogult…

Ristisõda sinus eneses

Tiit Aleksejev, „Kindel linn”. Toimetanud Krista Lepikson, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011. 205 lk.
Aleksejev on kahtlemata hea kirjanik ja „Kindel linn” on kahtlemata hea raamat. Kuid see ei ütle tegelikult veel midagi. Iga hea raamat on hea isemoodi ja teiselt poolt ei meeldi iga hea raamat veel kõigile. Järelikult tuleks hea raamatu puhul küsida, mille poolest…

Muusikamaailm

Sada aastat Savonlinna ooperifestivali
Lauljatar Aino Ackté (1876–1944) algatatud pidustuste juubelisari kestab 5. juulist 4. augustini, aga seda märgivad veel paljud üritused. Nii tehti jaanuaris Savonlinna Opera Plazas 11 teemaetendust, Aino Ackté rollis Sirkka Lampimäki; märtsikuine ooperi galakontsert tuntuima osaleja Jaakko Ryhäsega Kuopio Muusikakeskuses, Helsingi Musiikkitalos ja Peterburis (Mihhailovski teatri orkestriga, solistiks ka Aleksandrs Antonenko), koos Savonlinna festivalikooriga, dirigendiks…

Üks, kaks, kolm … ja palju

„Kammermuusika Mustpeade majas”: Mikk Murdvee (viiul) ja Sten Lassmann (klaver) 22. III.
19. – 24. märtsil toimusid Eesti muusika päevad, kus mingitel andmetel oli kavas, ei mäleta täpselt, kas ligi või üle 70 helilooja looming. Eesti Heliloojate Liidu nimekirjas on 110 nime. Päevad kulgesid suurejooneliselt ja kindlasti kvaliteetselt märgi all „Eesti muusika bändiga”. Siiski jäi Tallinnas…

EMP 2012 – bändiga ja bändita

Tänavuse festivali teema „Eesti muusika BÄND iga!” avardas märgatavalt muusikalist mänguruumi.
Eelmisel laupäeval lõppenud Eesti muusika päevad 2012 (EMP) jätkas mingis mõttes sedasama mõttelist rida, mida alustas juba möödunud aasta EMP oma „Naabrivalve” kontsertidega. Mäletatavasti sai siis peale eesti helitööde neljal kontserdil kuulda ka meie naabrite – Soome, Läti, Rootsi ja Venemaa uuemat muusikat.
Tänavusel EMPil…

Energia jäävuse seadus esteetikas ei kehti

„Mees La Manchast” on „Don Quijote” sümboolsel kapitalil parasiteeriva derivaatteosena nii sõnas kui ka muusikas pealiskaudne, narratiivi ja tegelaskujusid pelgalt markeeriv, mitte tähendusi edastav, vaid simuleeriv.
Mitch Leigh’ muusikal „Mees La Manchast”: lavastaja Neeme Kuningas, muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavakujundus Ott Evestus ja Neeme Kuningas, kostüümid Grete Laus, valgus Palle Palmé…

Teatripäeva läkitus

Olgu teie looming haarav ja originaalne. Sügav, puudutav, mõtlemapanev ja eriline. Aidaku see meil mõtestada inimene olemise tähendust ning juhtigu teie elunägemust avali süda ja hooliv pilk. Olgu teil jõudu võita kõik karid, millega paljud teist kindlasti on sunnitud silmitsi seisma – ebaõnn, tsensuur, vaesus ja nihilism. Olgu teid õnnistatud ande ja nõudlikkusega, et avada meile…

Kommentaar. Teatri aastaauhindade laureaadid 2011. aasta loomingu eest

Ivika Sillar, sõnalavastuste žürii esinaine
Peab tõestama, põhjendama. See peaks olema selle artikli eesmärk. Aga minu veendumuse kohaselt ei vaja ükski seekordsetest laureaatidest tõestamist ega põhjendamist. Nad kõik on selle austusavalduse kuhjaga ära teeninud, eranditult kõik.
Alustame lõpust. Põhuteater. Enneolematu idee, uue teatripaiga-teatriruumi avastamine, loomine ja kodustamine. Rahvusvaheline…

Teatri aastaauhindade laureaadid 2011. aasta loomingu eest

Auhinnad anti üle 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Eesti Nuku- ja Noorsooteatris.
AASTA LAVASTUS
Auhinna annab välja Eesti Teatriliidu juhatus.
„Gilgameš ehk Igaviku nupp” (Von Krahli teater, idee autor ja lavastaja Peeter Jalakas, dramaturg Tarmo Jüristo, tehniliste lahenduste autor Enar Tarmo, helilooja Erkki Hõbe, videokunstnik Emer Värk, kunstnik Liisi Eelmaa,…

Kaugete aegade sõnumitoojad

Marju Lepajõe, Roomlaste taltsutamine. Toimetaja Siiri Ombler, kujundaja Kaljo Põllu. Ilmamaa 2011. 528 lk.
Iga uue antiikkultuurist rääkiva algupärase raamatu ilmumine eesti keeles on minu jaoks pidupäev, sest pole just palju inimesi, kes selliseid raamatuid kirjutada suudaksid. Hiljuti lahkus meie keskelt Jaan Unt, kelle filosoofiliste tekstide tõlked on olnud paljudele eestlastele väravaks antiikkultuuri. Mäletan, kuidas lugesin…
Antiikkultuuri ja kristlust ei pea vastandama

Antiikkultuuri ja kristlust ei pea vastandama

Lauri Kulpsoo
Marju Lepajõe: Kindlasti on ka meie kaasaegses mõtlemises midagi huvitavat, aga seda tuleks enne viissada aastat ümber kirjutada, et saavutataks elegants ja avarus.
Jaan Lahe: Olete…

Palju kära eimillestki! Või millestki siiski?

Europarlamendi kulukast mõttekusest ühe äpardunud resolutsiooni näitel
Euroopa Parlamendi (EP) kauge ja salapärase stoilisusega kulgev tegevus ei huvita ammugi enam suuremat osa Euroopa Liidu elektoraadist. Viimatistel valimistel kerkis osavõtuprotsent ainsa riigina Eestis. Vanades liikmesriikides jätkus langustrend. Isegi The Economisti kahe nädala taguses artiklis EPst mainiti hakatuseks just kulu: erirongi Brüsselist Strassburgi ning…
… aga armastus, seda ei tulnud

… aga armastus, seda ei tulnud

Scanpix / Strandberg
Mõnikord kuuleme öeldavat, et see või teine tegevus ühiskonnas „ei ole väärtustatud”. Alati ei peeta silmas õiglast palka tehtud töö eest, vaid midagi muud. Näiteks tänu ja…
Sirp