2011-42 (3368)
„Täitsa lõpp” täna õhtul Eesti 111 ekraanil
Mikk Rand: „Rõhutan selles talgufilmi protsessis kõige rohkem hariduslikku külge”
Täna õhtul kell 20.11 esilinastub Tallinna kinodes Kosmos ja Sõprus ning üldse Eestis kokku 111 ekraanil korraga maailma esimeseks talgufilmiks nimetatud täispikk linateos „Täitsa lõpp”. Esilinastusele järgneb Eesti-Iirimaa jalgpallimatši ühisvaatamine kümmekonnal suurel ekraanil. Mikk Rand on olnud algusest peale filmi „Täitsa…
Täna õhtul kell 20.11 esilinastub Tallinna kinodes Kosmos ja Sõprus ning üldse Eestis kokku 111 ekraanil korraga maailma esimeseks talgufilmiks nimetatud täispikk linateos „Täitsa lõpp”. Esilinastusele järgneb Eesti-Iirimaa jalgpallimatši ühisvaatamine kümmekonnal suurel ekraanil. Mikk Rand on olnud algusest peale filmi „Täitsa…
6 minutit
Kuidas kirjutada kunstiajalugu?
Kriitiline tagasivaade Kaunase kunstiajaloolaste konverentsile ja (naiivne) tulevaste konverentside ootus.
14. ja 15. oktoobril toimus Kaunase ülikoolis Eesti, Läti ja Leedu kunstiteadlaste ühiskonverents „(Mitte)blokeeritud mälu: kunstiajaloo kirjutamine Baltimaadel” („(Un)Blocked Memory: Writing Art History in Baltic Countries”). Kahe aasta eest Tallinnas algatatud ettevõtmine leidis nüüd järje, taaskäivitades aastateks soikunud kooskäimised.1 Konverentsi organiseeris…
14. ja 15. oktoobril toimus Kaunase ülikoolis Eesti, Läti ja Leedu kunstiteadlaste ühiskonverents „(Mitte)blokeeritud mälu: kunstiajaloo kirjutamine Baltimaadel” („(Un)Blocked Memory: Writing Art History in Baltic Countries”). Kahe aasta eest Tallinnas algatatud ettevõtmine leidis nüüd järje, taaskäivitades aastateks soikunud kooskäimised.1 Konverentsi organiseeris…
6 minutit
Pealelend
Anders Härm
28. X lõpetas EKKM selle aasta aktiivse hooaja ning kuulutas välja järgmise aasta nüüdiskunsti auhinna ehk siis Köler Prize’i nominendid. Kes nad on ja miks just nemad?
Nomineerituks osutusid Flo Kasearu, Marge Monko, Johnson ja Johnson, Margus Tamm ja Marko Mäetamm. Kokku on nominente nagu eelmisel aastalgi viis ja valitakse…
28. X lõpetas EKKM selle aasta aktiivse hooaja ning kuulutas välja järgmise aasta nüüdiskunsti auhinna ehk siis Köler Prize’i nominendid. Kes nad on ja miks just nemad?
Nomineerituks osutusid Flo Kasearu, Marge Monko, Johnson ja Johnson, Margus Tamm ja Marko Mäetamm. Kokku on nominente nagu eelmisel aastalgi viis ja valitakse…
1 minut
Auhind: Uno Roosvalt – tänavune Konrad Mäe medali laureaat
Uno Roosvalti iseloomustavad ühtaegu väga varakult leitud eetilised kriteeriumid kunstis ja sihikindlus neid oma loomingus järgida. Aasta eest ilmunud monograafiast võib lugeda lapsepõlvest kiriklas, kus kunstnik käis emaga maastikku maalimas.
1 minut
Ene-Liis Semperi ehedus ja tehtus
Ene-Liis Semperi näitus Kumus kuni 31. XII , kuraator Eha Komissarov.
Ene-Liis Semperi kaua oodatud näitus Kumu V korrusel on avatud ja me leiame sealt eest varasemaga võrreldes selgelt muutunud autoripositsiooniga looja. Semper „kasutab nihkes maailma kõnetamisel otsustavalt teisenenud visuaalsete vahendite arsenali”, lubab ka näituse kuraator Eha Komissarov. Õigupoolest on esil…
Ene-Liis Semperi kaua oodatud näitus Kumu V korrusel on avatud ja me leiame sealt eest varasemaga võrreldes selgelt muutunud autoripositsiooniga looja. Semper „kasutab nihkes maailma kõnetamisel otsustavalt teisenenud visuaalsete vahendite arsenali”, lubab ka näituse kuraator Eha Komissarov. Õigupoolest on esil…
3 minutit
Puhas lavastus, tänapäevane sõnum
Mrożeki näidendis „Ulgumerel“ näidatakse, kuidas demokraatia aeglaselt käändub, muundub totalitarismiks
Tartu Üliõpilasteatri „Ulgumerel“, autor Sławomir Mrożek, tõlkija Aleksander Kurtna, lavastaja Kalev Kudu, kunstnik Martiini ja liikumisjuht Ave Loit. Mängivad Karl Laumets, Christopher Rajaveer, Indrek Tulp, Enor Niinemägi jt. Esietendus 1. XI Athena keskuse pööningusaalis.
Sławomir Mrożek kirjutas näidendi „Ulgumerel” 1961. aastal Poolas.…
Tartu Üliõpilasteatri „Ulgumerel“, autor Sławomir Mrożek, tõlkija Aleksander Kurtna, lavastaja Kalev Kudu, kunstnik Martiini ja liikumisjuht Ave Loit. Mängivad Karl Laumets, Christopher Rajaveer, Indrek Tulp, Enor Niinemägi jt. Esietendus 1. XI Athena keskuse pööningusaalis.
Sławomir Mrożek kirjutas näidendi „Ulgumerel” 1961. aastal Poolas.…
3 minutit
Fotokuu: Nüüdiskunstiturg eeldab avatud rahvusvahelist kunstielu
Viini ja Budapesti galeristi, Ida-Euroopa kunsti eksperdi Hans Knolliga vestleb Reet Varblane.
Tallinna fotokuu fotomessi avapäeval 30. X peeti Kumus Temnikova ja Kasela galerii algatusel fotokunstiturgu käsitlev seminar, millest olid kutsutud osa võtma Saksa Panga kunstikogu üks eksperte Alistair Hicks Londonist, Viini ja Budapesti galerist Hans Knoll ning fotokunstiteoreetik Mihhail Sidin…
Tallinna fotokuu fotomessi avapäeval 30. X peeti Kumus Temnikova ja Kasela galerii algatusel fotokunstiturgu käsitlev seminar, millest olid kutsutud osa võtma Saksa Panga kunstikogu üks eksperte Alistair Hicks Londonist, Viini ja Budapesti galerist Hans Knoll ning fotokunstiteoreetik Mihhail Sidin…
7 minutit
Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad
Birthe Matsi, sünd 1982
Kraad: filosoofiadoktor (PhD), tehnikateadused
Tallinna Tehnikaülikool
Doktoritöö „Research of Innovation Capacity Monitoring Methodology for Engineering Industry” („Innovatsioonivõimekuse monitooringu metoodika töötlevale tööstusele”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?612
Kaitstud 2. septembril 2011 Tallinnas
Juhendaja: prof Tauno Otto
Oponendid: prof Algirdas Bargelis (Kaunase Tehnikaülikool) ja em-prof Rein Küttner (TTÜ)
Kraad: filosoofiadoktor (PhD), tehnikateadused
Tallinna Tehnikaülikool
Doktoritöö „Research of Innovation Capacity Monitoring Methodology for Engineering Industry” („Innovatsioonivõimekuse monitooringu metoodika töötlevale tööstusele”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?612
Kaitstud 2. septembril 2011 Tallinnas
Juhendaja: prof Tauno Otto
Oponendid: prof Algirdas Bargelis (Kaunase Tehnikaülikool) ja em-prof Rein Küttner (TTÜ)
2 minutit
Auhind: Gerd Neggo stipendiumi sai Raido Mägi
Eesti Tantsuhariduse Liit kuulutas sel aastal esmakordselt välja tantsija, tantsulavastaja ja pedagoogi Gerd Neggo (1891–1974) nimelise tantsuõpetaja stipendiumikonkursi, mille võitis tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja Raido Mägi.
Gerd Neggo stipendiumikonkursi eesmärk on tunnustada oma tööle pühendunud Eestis töötavat tantsuõpetajat. Stipendiumi kandidaatideks esitati 13 tantsuõpetajat üle Eesti, kelle seast valiti nominentideks Tiina Ollesk,…
Gerd Neggo stipendiumikonkursi eesmärk on tunnustada oma tööle pühendunud Eestis töötavat tantsuõpetajat. Stipendiumi kandidaatideks esitati 13 tantsuõpetajat üle Eesti, kelle seast valiti nominentideks Tiina Ollesk,…
1 minut
Avalik loeng
Todd Siler Reedel, 11. novembril kl 12 Viljandi, Posti 1, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Must saal
Maailma kultuurinõukogu Leonardo da Vinci nimelise kunstiauhinna tänavune laureaat, tegevkunstnik Todd Siler peab 11.XI kell 12 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Mustas saalis loengu „ArtScience: Cultivating A World of „Metaphormers” (Lifelong Learners, Discoverers, Creators, Inventors, Innovators, Problem-Solvers, Collaborators)”.…
Maailma kultuurinõukogu Leonardo da Vinci nimelise kunstiauhinna tänavune laureaat, tegevkunstnik Todd Siler peab 11.XI kell 12 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Mustas saalis loengu „ArtScience: Cultivating A World of „Metaphormers” (Lifelong Learners, Discoverers, Creators, Inventors, Innovators, Problem-Solvers, Collaborators)”.…
1 minut
Algupärand kodusaarest – meie Hindi ainetel
Kuressaare Linnateatri „Oma saares” räägitakse saareigatsusest sõnaselgelt, ent kujundlikult.
Kuressaare Linnateatri „Oma saar”, autor Urmas Lennuk (Aadu Hindi samanimelise jutustuse ainetel), lavastaja Raivo Trass, kunstnik Toomas Hõrak ja muusikaline kujundaja Felix Kütt (Pärnu Endla). Mängivad Piret Rauk, Peeter Tammearu, Andres Raag (Tallinna Linnateater), Janek Sarapson, Gerlin Kruuser, Airike Vipp. Esietendus 26.…
Kuressaare Linnateatri „Oma saar”, autor Urmas Lennuk (Aadu Hindi samanimelise jutustuse ainetel), lavastaja Raivo Trass, kunstnik Toomas Hõrak ja muusikaline kujundaja Felix Kütt (Pärnu Endla). Mängivad Piret Rauk, Peeter Tammearu, Andres Raag (Tallinna Linnateater), Janek Sarapson, Gerlin Kruuser, Airike Vipp. Esietendus 26.…
3 minutit
Eesti teater – tempel kolmel sambal
Valitsuse tegevuskavas on kirjas Eesti kultuuripoliitika 2020. aastani ulatuvate arengusuundade ettevalmistamine, mille protsessi loodetavasti kaasatakse võimalikult palju valdkonna esindajaid.
Rein Langi kultuuriministriks saamine seitse kuud tagasi tekitas avalikkuses elava vastukaja. Valdkonna ootused võttis toona kokku politoloog Rein Toomla, kes uskus, et Lang tekitab oma eelkäijaga võrreldes „rohkem möllu”, kuid on võimekam…
Rein Langi kultuuriministriks saamine seitse kuud tagasi tekitas avalikkuses elava vastukaja. Valdkonna ootused võttis toona kokku politoloog Rein Toomla, kes uskus, et Lang tekitab oma eelkäijaga võrreldes „rohkem möllu”, kuid on võimekam…
5 minutit
Ananassid lillas kokteilis
Heidi Sarapuu lavastus on eelkõige Toila vene poeedi Igor Severjanini lugu.
Teatri Varius „Ananassid šampanjas”, autor ja lavastaja Heidi Sarapuu, kunstnik Karmo Mende ja kostüümikunstnik Jana Wolke. Mängivad Timur Ilikajev, Ele Raik, Lii Tedre, Valeri Sõrtšenko, Peeter Kaljumäe ja Allan Kress. Esietendus 23. XI 2010 Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis.
„Ananassid šampanjas” kõlab ilusasti…
Teatri Varius „Ananassid šampanjas”, autor ja lavastaja Heidi Sarapuu, kunstnik Karmo Mende ja kostüümikunstnik Jana Wolke. Mängivad Timur Ilikajev, Ele Raik, Lii Tedre, Valeri Sõrtšenko, Peeter Kaljumäe ja Allan Kress. Esietendus 23. XI 2010 Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis.
„Ananassid šampanjas” kõlab ilusasti…
2 minutit
Maailmakultuuri hiilgus Tartus
Eile anti Tartu Ülikooli aulas üle maailma kultuurinõukogu (World Cultural Council) Einsteini teaduspreemia ja Leonardo da Vinci kunstipreemia. Sama nõukogu annab veel välja José Vasconcelose haridusauhinda.
Selleaastased auhinna saajad, nagu ka auhinna üleandjagi, on tähelepanuväärsed tegelased maailma teaduses.
Selleaastased auhinna saajad, nagu ka auhinna üleandjagi, on tähelepanuväärsed tegelased maailma teaduses.
1 minut
Uskuda või teada?
Kolm sinilille õitsevad … teadmiste hauakünka peal?
Eestis kui ontlikus euroriigis võib varsti uskuda (vähemalt lasteaedades), et sinililled on söödavad. Muidugi ei tohi seda uskuvad lapsed olla teistega võrreldes halvemas seisus, näiteks kannatada seeläbi, et söövad sinililli, sest ühtki usku ei tohi teistest halvemaks pidada. Järeldus on loogiline ja ühene –…
Eestis kui ontlikus euroriigis võib varsti uskuda (vähemalt lasteaedades), et sinililled on söödavad. Muidugi ei tohi seda uskuvad lapsed olla teistega võrreldes halvemas seisus, näiteks kannatada seeläbi, et söövad sinililli, sest ühtki usku ei tohi teistest halvemaks pidada. Järeldus on loogiline ja ühene –…
4 minutit
Uuenemise okkaline tee
Miks ja kuidas teha veidrast meelest kokku pandud linnadest meeldivad ja väärikad asumid?
Vana uues
Me elame vanade asjade maailmas. Kõik, mis meile tundub uus, on teatud mõttes juba vana. Ostes uue auto oleme saanud uue kauba, kuid juba vähem või rohkem vana toote. Teie uus auto on tegelikult välja mõeldud juba…
Vana uues
Me elame vanade asjade maailmas. Kõik, mis meile tundub uus, on teatud mõttes juba vana. Ostes uue auto oleme saanud uue kauba, kuid juba vähem või rohkem vana toote. Teie uus auto on tegelikult välja mõeldud juba…
5 minutit
Kas „mägedel” on tulevikku?
Lasnamägi on Tallinna idavärav. Narva poolt Eesti pealinna saabujat võtab vastu terve laviin paneelvärdjaid – haige ja hingetu linn. Seda eraldavad Tallinna-Narva maanteest raudteel kössitavad räämas rongid, õudust tekitavad kütusetsisternid sabas. Sobiv algus šokiturismiks: tere tulemast elavasse Kafka maailma!
Esimesed aastad oma elust elasin Lasnamäe veerel, Pae tänavas viiekordses paneelmajas. Meie…
Esimesed aastad oma elust elasin Lasnamäe veerel, Pae tänavas viiekordses paneelmajas. Meie…
3 minutit
Kõik paneelmajasõbrad, ühinege!
Tartu kivilinnafoorum 18. ja 19. X Annelinnas Ülejõe kohvikus.
60–70% Ida-Euroopa linnadest paikneb endise Nõukogude Liidu aladel, kus 20–40% asukatest elab paneelrajoonides (Lääne-Euroopa linnades 3–7%, Temelova et al 2008), Eestis elab 70% inimestest korteris. Seetõttu tekitas Tartu ülikooli inimgeograafide Kadri Leetmaa ja Anneli Kähriku kivilinnafoorumi avapäeva loeng minus küsimuse Eesti inimeste…
60–70% Ida-Euroopa linnadest paikneb endise Nõukogude Liidu aladel, kus 20–40% asukatest elab paneelrajoonides (Lääne-Euroopa linnades 3–7%, Temelova et al 2008), Eestis elab 70% inimestest korteris. Seetõttu tekitas Tartu ülikooli inimgeograafide Kadri Leetmaa ja Anneli Kähriku kivilinnafoorumi avapäeva loeng minus küsimuse Eesti inimeste…
3 minutit
Arhitektid appi!
Narva kivilinnafoorum 26. ja 27. IX Narva raekojas.
Arhitektuurikeskuse eelmisel aastal edukalt käimalükatud linnafoorumite seeria sai tänavu täienduse kaheosalise kivilinnafoorumite minisarja näol. Selle väikese täienduse taga on soov lahendada mõni spetsiifiline ruumiline ülesanne, kus arhitektid saavad abiks olla. Sihtmärkideks valiti Narva vanalinn ja Tartu Annelinn. Siinne kirjatükk tutvustab lähemalt Narva foorumit.
Arhitektuurikeskuse eelmisel aastal edukalt käimalükatud linnafoorumite seeria sai tänavu täienduse kaheosalise kivilinnafoorumite minisarja näol. Selle väikese täienduse taga on soov lahendada mõni spetsiifiline ruumiline ülesanne, kus arhitektid saavad abiks olla. Sihtmärkideks valiti Narva vanalinn ja Tartu Annelinn. Siinne kirjatükk tutvustab lähemalt Narva foorumit.
3 minutit
Virtuoos Pärtelpoeg. Seikluslikus võtmes
Leila Pärtelpoeg, Tööraamat. Toimetaja Krista Roosi, keeletoimetaja Kristi Metste, inglise keelde tõlkinud Katiliina Gielen. Kujundanud Maarja Roosi. Eesti Sisearhitektide Liit, 2011. 144 lk.
Eesti sisearhitektuuri, aga ka disaini ja arhitektuuri tippude loome on juba ammu piisavalt kobe, et nende teod ning tegemised kataloogideks, monograafiateks ja albumiteks vormitaks. Tegelikult on suisa arusaamatu,…
Eesti sisearhitektuuri, aga ka disaini ja arhitektuuri tippude loome on juba ammu piisavalt kobe, et nende teod ning tegemised kataloogideks, monograafiateks ja albumiteks vormitaks. Tegelikult on suisa arusaamatu,…
4 minutit
Kirjandusõpetajale pole film võõras
Illimar või tähesõjad? Milles küsimus? Tänini on kirjandusõpetajad ainsad, kes kooliprogrammis mingilgi moel filmi põhimõisteid käsitlevad ja filmi vaatama õpetavad, kusjuures nende ettevalmistus ülikoolides ei sisalda filmiõpetust grammigi. Filmi tuleb analüüsida teisiti kui raamatut. Nii raamat kui ka film on mitmeid tõlgendamisteid tulvil. Raamatut lugedes võib iga noor ise ette…
2 minutit
Kino ja maarahvas
Ma olen maakas. Just nii tutvustan ennast inimestele, kes mind ei tea. Või neile, kes teavad, on see väike meeldetuletus, et ma võin olla mõne linnakombe unustanud. Sellepärast, et elan suurema osa aastast maal.
„Maakas” on linnakate veidi ülbe ja üleolev väljend maal elavate inimeste kohta. Selles väljendis on ka hinnang,…
„Maakas” on linnakate veidi ülbe ja üleolev väljend maal elavate inimeste kohta. Selles väljendis on ka hinnang,…
3 minutit
Nii tehaksegi klassikuid
Filmifestivalid pole mitte ainult rahvusvahelised, vaid ka rahvuslikud, näiteks Ungaris, eesmärgiks selgitada omakeelsed aasta parimad. Peale selle annavad mitmesugused institutsioonid filmidele oma auhindu. Soomlased alustasid filmi-Jusside andmist juba 1944. aasta sügisel, kui suur sõda alles kestis. Rootslased jõudsid oma Guldbaggedeni 1964., Šveits alles 1998. aastal. Nõukogude Liidus lubati pärast Stalini…
3 minutit
Eesti film 100. Elame – näeme!
Algav aasta 2012, mis toob Eesti filmirahvale mõningase põhjuse taas pidutuju tunda, on seinakalendris juba ette keeratud. Tänases Sirbis kirjeldavad eesti filmi tublid asjatundjad eri vaatenurgast meie rahvusliku kinematograafia ees seisvaid küsimusi ja küsitavusi, edasise tegevuse vajadusi ning võimalusi. Need on peamiselt hea tuleviku-usuga kirjutatud lood.
Niisiis Eesti filminduse 100. aasta…
Niisiis Eesti filminduse 100. aasta…
3 minutit
Digikeskus kui esimene hädalahendus
Mobiilsideoperaator EM T prognoosi kohaselt on pool uutest Eesti mobiiltelefonidest 2011. aasta lõpuks nutitelefonid. Paari aasta pärast saab iga Eesti telefoniomanik seega tehnoloogia poolest vaadata filme ja telesaateid oma taskukinos. Taskukinole sekundeerivad käsikino (tahvelarvutid), sülekino (sülearvutid), kodukino (televiisorid, mängukonsoolid jms), veebikino jne. Kõigi nende eripäraks on see, et liikuv pilt…
3 minutit
Kolm tuult eesti filmimerel
Filmi tehniline areng on vähemalt ühes sektoris jõudnud olukorda, kus amatöörist grafomaan ja geeniusest luuletaja kasutavad ühe firma pliiatsit.
Kas eesti film muutub järgmise paarikümne aasta jooksul? Selline küsimus tundub iseenesest liigagi retooriline, sest loomulikult kõik liigub ja muutub. Kummatigi on mul tunne, et kõik jääb ka samaks, sest kui muutuks…
Kas eesti film muutub järgmise paarikümne aasta jooksul? Selline küsimus tundub iseenesest liigagi retooriline, sest loomulikult kõik liigub ja muutub. Kummatigi on mul tunne, et kõik jääb ka samaks, sest kui muutuks…
4 minutit
Kirjanikud Noa laevas
Armeenia (kultuuriministeerium) korraldas oktoobri lõpuotsas kahenädalase kirjanike tuuri ja mõttetalgud „Kirjanikud Noa laevas” („Literary Ark”).
Kui Armeenias* püsti panna Euroopa kirjanike ümarlaud ja ajurünnak, siis on väga raske sellele mitte panna pealkirjaks „Kirjanikud Noa laevas”, sest teadupärast randus Noa laev Ararati mäe vastu põrgates.
Kuigi see armeenlastele ülioluline ilus Ararat, armeenia identiteedi…
Kui Armeenias* püsti panna Euroopa kirjanike ümarlaud ja ajurünnak, siis on väga raske sellele mitte panna pealkirjaks „Kirjanikud Noa laevas”, sest teadupärast randus Noa laev Ararati mäe vastu põrgates.
Kuigi see armeenlastele ülioluline ilus Ararat, armeenia identiteedi…
6 minutit
Eriline kool, mida külastab sagedasti inspiratsioon
Intervjuu 50aastaseks saava Tallinna muusikakeskkooli direktori Timo Steineriga
Kui muusikakeskkooli poleks olemas, tuleks see välja mõelda ja rajada.
Kristel Pappel, 1991
Muusikakeskkool on tegutsenud juba pool sajandit, ent alatasa juhtub (nt ajakirjanduses), et vähemasti nimetus aetakse segi mõne teise, kõige sagedamini Tallinna Otsanimelise muusikakooliga. Mis teeb TMKK ainukordseks ja -laadseks ehk siis kellegagi…
Kui muusikakeskkooli poleks olemas, tuleks see välja mõelda ja rajada.
Kristel Pappel, 1991
Muusikakeskkool on tegutsenud juba pool sajandit, ent alatasa juhtub (nt ajakirjanduses), et vähemasti nimetus aetakse segi mõne teise, kõige sagedamini Tallinna Otsanimelise muusikakooliga. Mis teeb TMKK ainukordseks ja -laadseks ehk siis kellegagi…
6 minutit
Paar mõttekest eesti kirjanduse ja kirjandustuuride asjus
Mõistagi kujunes Helsingi raamatumess suursündmuseks kogu riigile, meie kultuurielule ja kirjanikele, ent ka iga-aastased kirjandustuurid „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes” on osutunud nii rahvaraamatukogudele, kirjarahvale, eelkõige muidugi lugejatele olulisteks üritusteks. Kõiki kohtumisi 2004. aastast peale on Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja mõistagi Eesti Raamatukogu Ühing organiseerinud sõna otseses mõttes hoole…
2 minutit
Värske kõrvaga kuuldud uuest Eesti muusikast
Eksperimentaalset Eesti muusikat tutvustava heliplaadi „Estonian Music Now 2011 – Exploratory Music From Estonia” esitluskontsert: duo Taavi Kerikmäe – Mart Soo, Taavo Remmel ning Free Tallinn Trio 31. X Londonis Cafe OTOs.
Plaat ise on muusikaajakirja The Wire novembrinumbri kaasaandena kättesaadav vaid ajakirja tellijatele ning sisaldab Galina Grigorjeva, Rainer Jancise, Taavi…
Plaat ise on muusikaajakirja The Wire novembrinumbri kaasaandena kättesaadav vaid ajakirja tellijatele ning sisaldab Galina Grigorjeva, Rainer Jancise, Taavi…
3 minutit
Kirjanikud hingede öös
Seltskond: Maimu Berg, Maarja Kangro, Tarmo Teder, Rein Põder ja Maire Liivamets. 2.-3.11. Kohtumispaigad: Võhma gümnaasium, Viljandi linnaraamatukogu, Tõrva raamatukogu ja kohvik Nipernaadi.
Maimu Berg: Jälle on kätte jõudnud hingede aeg. Rahutud esivanemad katsuvad järglaste juurde sisse tungida, seal pisut ringi nuuskida ja nähtust omad järeldused teha ja et see neil…
Maimu Berg: Jälle on kätte jõudnud hingede aeg. Rahutud esivanemad katsuvad järglaste juurde sisse tungida, seal pisut ringi nuuskida ja nähtust omad järeldused teha ja et see neil…
14 minutit
NYYD 2011 – elu pärast piiride ületamist
Äsja lõppenud XII NYYD-i festivali puhul võiks kõnelda ka „uuest tulemisest”. Esimene festival (1991) tähendas reaalsete ja mõtteliste piiride avanemist ning tõi Eestisse muusikat ja muusikuid, kes olid otsekui saadikud teisest maailmast – või lausa teisest universumist. Aastatega lisandusid muud kontaktid, muusikute rännakud ja õppimine välisriikides. NYYDi ergutusel ja iseenese…
7 minutit
Uus: Kuusiku konkursi võitsid Annika Lumi Eestist ja Hongtao Wang Hiinast
11. septembril möödus sada aastat Eesti vokaalmuusika suurkuju Tiit Kuusiku sünnist.
Tiit Kuusik sündis Pärnus, kus alustas ka lauluõpinguid kohaliku lauluõpetaja Helene Rebase juures. Ta lõpetas Pärnu poeglaste gümnaasiumi, millest nüüdseks on saanud Pärnu Kuninga tänava põhikool. Seal toimuski nii kuulsat pärnakat meenutav kontsert „Tiit Kuusikule mõeldes” tema sünniaastapäeval kui ka…
Tiit Kuusik sündis Pärnus, kus alustas ka lauluõpinguid kohaliku lauluõpetaja Helene Rebase juures. Ta lõpetas Pärnu poeglaste gümnaasiumi, millest nüüdseks on saanud Pärnu Kuninga tänava põhikool. Seal toimuski nii kuulsat pärnakat meenutav kontsert „Tiit Kuusikule mõeldes” tema sünniaastapäeval kui ka…
1 minut
Kultuurinõukogu ja teaduskultuur
Arvatakse, et elame maailmas, mis rajaneb teaduse mudelil või siis kunsti mudelil. Üks kirjeldamise meetod ei välista aga teist.
Maailma kultuurinõukogu (World Cultural Council) on 1981. aastal loodud organisatsioon, mis on pühendunud teadmiste leviku toetamisele ning suhete arendamisele inimeste, riikide, valitsuste ning teadusvaldkondade vahel. Kultuurinõukogu üks põhiline eesmärk on anda välja…
Maailma kultuurinõukogu (World Cultural Council) on 1981. aastal loodud organisatsioon, mis on pühendunud teadmiste leviku toetamisele ning suhete arendamisele inimeste, riikide, valitsuste ning teadusvaldkondade vahel. Kultuurinõukogu üks põhiline eesmärk on anda välja…
4 minutit
Kontserdipeegel: Nii kammerit kui sümfooniat
„Eliitkontserdid III – kammermuusika klarnetiga”: Toomas Vavilov ja keelpillikvartett Prezioso 3. XI Estonia kontserdisaalis. „Saaga II . Planeedid”: ERSO ja Ellerhein Eri Klasi juhatusel 4. XI Estonia kontserdisaalis.
Kaks kontserti kaks päeva järjest Estonia kontserdisaalis ja laval ainult eesti muusikud. Nii vist ongi õige, et Estonias domineerivad eestlased.
Kaks kontserti kaks päeva järjest Estonia kontserdisaalis ja laval ainult eesti muusikud. Nii vist ongi õige, et Estonias domineerivad eestlased.
4 minutit
Haridusest on saanud majanduslike eesmärkide täitja
Eestis on hakatud üsna jõuliselt kujundama hariduse sisu PI SA testide kaudu, mille eesmärk on hinnata potentsiaalse tööjõu kvaliteeti.
Haridusega taastoodetakse nii kultuurilisi, poliitilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid suhteid. Seega on oluline teada, millistest sotsiaalsetest uskumustest lähtudes korraldatakse hariduspoliitikat ning milline on selle mõju ühiskonnale. Riigi hariduspoliitika tähendab valikut ning sihtide…
Haridusega taastoodetakse nii kultuurilisi, poliitilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid suhteid. Seega on oluline teada, millistest sotsiaalsetest uskumustest lähtudes korraldatakse hariduspoliitikat ning milline on selle mõju ühiskonnale. Riigi hariduspoliitika tähendab valikut ning sihtide…
2 minutit
Kontserdipeegel: Leeloga pilvedele
Ants Üleoja ja Alo Ritsingu 75. sünnipäeva kontserdid Pärnu, Tartu, Tallinna ja Jõhvi kontserdimajas. Laulsid Eesti Rahvusmeeskoor, Tartu Akadeemiline Meeskoor ja Inseneride Meeskoor.
Ilmaelus on imelikke kokkusattumusi. Üks seesugustest on, et meie parimate meeskooride parimad dirigendid on sündinud samal aastal kahenädalase vahega. Ka nende sünnikodud pole teineteisest mitte väga kaugel, umbes…
Ilmaelus on imelikke kokkusattumusi. Üks seesugustest on, et meie parimate meeskooride parimad dirigendid on sündinud samal aastal kahenädalase vahega. Ka nende sünnikodud pole teineteisest mitte väga kaugel, umbes…
3 minutit
Ajalooõppe roll XXI sajandil
Film, teater ja internetitekstid toodavad maailmapildi fragmenteerumist. Jupike siit, jupike sealt –mõni süžeeliin domineerib teiste üle, kuigi päris elus pole nii olnud.
Ajaloo jälgimiseks ja tema mõistmiseks on tarvis nii aja- kui ruumitunnetust. Need mõlemad on õpitavad. Selle õpetamine ongi vanemate põlvede ülesanne ja sellest arusaamine ja õpitu kasutamine omakorda noorema…
Ajaloo jälgimiseks ja tema mõistmiseks on tarvis nii aja- kui ruumitunnetust. Need mõlemad on õpitavad. Selle õpetamine ongi vanemate põlvede ülesanne ja sellest arusaamine ja õpitu kasutamine omakorda noorema…
7 minutit
Soouuringud akadeemia ja barrikaadide vahel
Tiiu Kuurme hinnangul pole probleemiks mitte kooli ülemäärane feminiseerumine, vaid traditsiooniliselt „naiselikuks” peetud väärtuste (kaastunne, paindlikkus, hoolimine) alavääristamine koolisüsteemis.
Sissejuhatus soouuringutesse. Toimetanud Raili Marling. Kujundanud Kalle Paalits. TÜ Kirjastus, 2011. 291 lk.
Ambitsioonidest õpiku „Sissejuhatus soouuringutesse” koostajatel puudu ei jää. „[Õpik] võiks huvi pakkuda nii üliõpilastele kui nende õppejõududele, üldhariduskoolide lõpuklasside õpilastele…
Sissejuhatus soouuringutesse. Toimetanud Raili Marling. Kujundanud Kalle Paalits. TÜ Kirjastus, 2011. 291 lk.
Ambitsioonidest õpiku „Sissejuhatus soouuringutesse” koostajatel puudu ei jää. „[Õpik] võiks huvi pakkuda nii üliõpilastele kui nende õppejõududele, üldhariduskoolide lõpuklasside õpilastele…
6 minutit
Üksikust üldiseni
Ajuti meenutab Rein Langi tegutsemine oma valitsemisalas kaadreid filmist, kus peategelane siseneb mõnesse ammu hüljatud lossi: poolvalguses on näha, et kõik elutu seal kardinatest mööblini on terve, kuid kaetud paksu tolmukihiga. Kuskil sätendab valgusvihus priske ämblikuvõrk. Lilled vaasis pudenevad puudutamisel pulbriks ja iga samm põhjustab lisaks põrandalaudade kriginale ka väikese…
3 minutit
