2011-41 (3367)
Austusavaldus John Carpenterile
Uus „Võõrkeha” pole samanimelise linateose uusversioon, vaid hoopis esimese filmi eellugu.
Mängufilm „Võõrkeha” („The Thing”, USA -Kanada 2011, 103 min), režissöör Matthijs van Heijningen, stsenarist Eric Heisserer. Osades Mary Elizabeth Winstead, Joel Edgerton, Ulrich Thomsen, Eric Christian Olsen jt. Linastub Hobujaama tn kobarkinos ja Tartu Cinamonis.
1
Olgu kohe öeldud, et ainus tõeline…
Mängufilm „Võõrkeha” („The Thing”, USA -Kanada 2011, 103 min), režissöör Matthijs van Heijningen, stsenarist Eric Heisserer. Osades Mary Elizabeth Winstead, Joel Edgerton, Ulrich Thomsen, Eric Christian Olsen jt. Linastub Hobujaama tn kobarkinos ja Tartu Cinamonis.
1
Olgu kohe öeldud, et ainus tõeline…
3 minutit
Jõud paneb südame janutama
Kivimaa raamat Simmist on mõeldud laheda lugemisena ja tekst väikeste ampsudena allaneelatavaks kujundatud.
Evelin Kivimaa, Peeter Simm. Eesti filmi partisan. Menu, 2011. 223 lk.
Raamatut Peeter Simmist oodati põnevusega. On ta ju teinud sellised filmid nagu „Ideaalmaastik” ja „Arabella, mereröövli tütar”, mis on otsapidi juba eesti filmi kullafondi jõudnud linateosed, samuti „Inimene,…
Evelin Kivimaa, Peeter Simm. Eesti filmi partisan. Menu, 2011. 223 lk.
Raamatut Peeter Simmist oodati põnevusega. On ta ju teinud sellised filmid nagu „Ideaalmaastik” ja „Arabella, mereröövli tütar”, mis on otsapidi juba eesti filmi kullafondi jõudnud linateosed, samuti „Inimene,…
5 minutit
Üksinda roolis
Los Angelese pahaendelises atmosfääris on tähtsal kohal teatav määramatus.
Mängufilm „Ohtlik sõit” („Drive”, USA 2011, 100 min), režissöör Nicolas Winding Refn, stsenarist Hossein Amini James Sallise romaani põhjal. Osades Ryan Gosling, Carey Mulligan, Bryan Cranston, Albert Brooks, Christian Hendricks jt. Linastub kinodes Sõprus, Solaris ja Hobujaama tänavas.
Taanlase Nicolas Winding Refni „Ohtlik…
Mängufilm „Ohtlik sõit” („Drive”, USA 2011, 100 min), režissöör Nicolas Winding Refn, stsenarist Hossein Amini James Sallise romaani põhjal. Osades Ryan Gosling, Carey Mulligan, Bryan Cranston, Albert Brooks, Christian Hendricks jt. Linastub kinodes Sõprus, Solaris ja Hobujaama tänavas.
Taanlase Nicolas Winding Refni „Ohtlik…
4 minutit
Inimene ei reeda
Kui oled ööbiku pesa ligidal rohtu püganud, siis vastutad ööbiku ja tema pesa eest!
„Ööbikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides”, vahendanud Alo Lõhmus. Tiit Randla järelsõna. Toimetaja Inge Rajasaar. Eesti Ajalehed, 2011. 208 lk.
Elulooraamatul ja elulooraamatul on ikka tohutu vahe. Raamatupoe letid on neid kubinal täis, heal teosel polegi,…
„Ööbikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides”, vahendanud Alo Lõhmus. Tiit Randla järelsõna. Toimetaja Inge Rajasaar. Eesti Ajalehed, 2011. 208 lk.
Elulooraamatul ja elulooraamatul on ikka tohutu vahe. Raamatupoe letid on neid kubinal täis, heal teosel polegi,…
6 minutit
Lilleküla
Tallinna asumiajalugude raamatutele taas lisa
Robert Nerman, Lilleküla ajalugu 1940. aastani. Toimetaja Inna Saaret. Kujundaja Eneken Moorlat. Robert Nerman, 2011. 344 lk.
Vaikselt, ilma et nende ilmumise puhul suuri kiiduavaldusi oleks kuulda olnud – hea, kui pole päris maha vaikitud, aga sedagi on juhtunud –, on huviliste raamaturiiulitele kogunenud päris pikk rida…
Robert Nerman, Lilleküla ajalugu 1940. aastani. Toimetaja Inna Saaret. Kujundaja Eneken Moorlat. Robert Nerman, 2011. 344 lk.
Vaikselt, ilma et nende ilmumise puhul suuri kiiduavaldusi oleks kuulda olnud – hea, kui pole päris maha vaikitud, aga sedagi on juhtunud –, on huviliste raamaturiiulitele kogunenud päris pikk rida…
7 minutit
Kalaranna planeering tupikteel
Kalaranna (Kalasadama) eriline tähendus, mitte ainult Kalamaja, vaid kogu Tallinna rahva jaoks, on üldteada. Sellest, kuivõrd kvaliteetne ruum siia tekib, kuivõrd rahulolev uue ruumiga on siinne elanikkond, sõltub Tallinna merele avamise õnnestumine. Sellise maa-ala tuleviku kavandamine ja ruumiline planeerimine peaks olema eeskujuks kogu riigis.
Mida me aga näeme tegelikus planeerimisprotsessis ja…
Mida me aga näeme tegelikus planeerimisprotsessis ja…
7 minutit
Tallinna rannaala visioonid VII
Kalarand
Tallinna Linnahallist läände jääv Kalaranna ala paikneb pealinnas olulisel kohal. Oluline on see koht seetõttu, et siin on parim võimalus avada Tallinna kesklinn merele ning see on lähim mereäärne koht vanalinna kõrval. Planeering on liikunud aga visalt – arvamusi, kuidas see ala peab olema lahendatud, on palju. Magus maatükk kuulub…
Tallinna Linnahallist läände jääv Kalaranna ala paikneb pealinnas olulisel kohal. Oluline on see koht seetõttu, et siin on parim võimalus avada Tallinna kesklinn merele ning see on lähim mereäärne koht vanalinna kõrval. Planeering on liikunud aga visalt – arvamusi, kuidas see ala peab olema lahendatud, on palju. Magus maatükk kuulub…
5 minutit
Miks siis ikkagi mitte eksperdid?
Kommentaar Jüri Alliku artiklile “Ei saa me läbi bibliomeetriata”.
Jüri Alliku artikkel kinnitab veel kord seda, mis on niigi selge tema varasematest analoogilistest kirjutistest. Nimelt seda, et autori usk bibliomeetriasse teaduse ja selle tulemuste hindamisel on kõigutamatu. Nendest kirjutistest tikub jääma mulje, et tubli tüki oma tööajast istub ta ISI Web…
Jüri Alliku artikkel kinnitab veel kord seda, mis on niigi selge tema varasematest analoogilistest kirjutistest. Nimelt seda, et autori usk bibliomeetriasse teaduse ja selle tulemuste hindamisel on kõigutamatu. Nendest kirjutistest tikub jääma mulje, et tubli tüki oma tööajast istub ta ISI Web…
2 minutit
Teaduse mõõtmise raske probleem
Kommentaariks Jüri Alliku artiklile „Ei saa me läbi bibliomeetriata”
See jutt jätkab Eesti ajakirjanduses toimuvat arutelu teadustulemuste mõõtmise teemal. Mitmed varasemad autorid on kritiseerinud kvantitatiivsete bibliomeetriliste indikaatorite kasutamist ja arvanud, et need ei mõõda ikka päriselt seda, mida vaja. Viimases artiklis kaitseb Jüri Allik selliste näitajate kasutamist ning väidab, et nende…
See jutt jätkab Eesti ajakirjanduses toimuvat arutelu teadustulemuste mõõtmise teemal. Mitmed varasemad autorid on kritiseerinud kvantitatiivsete bibliomeetriliste indikaatorite kasutamist ja arvanud, et need ei mõõda ikka päriselt seda, mida vaja. Viimases artiklis kaitseb Jüri Allik selliste näitajate kasutamist ning väidab, et nende…
6 minutit
Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad
Kaitstud ja kirja pandud väited
Iga kaitstud teadustöö on meie kultuuris sama oluline kui avaldatud raamat, valminud film või teatrilavastus. Väitekiri, mille kaitsmisega antakse selle autorile teaduskraad, pole elutöö, vaid samm, millega tunnustatakse teatud küpsust. Mitte et kraadita inimene ei ole küps, aga küpsuse mõõtmine on põline akadeemiline komme. Väitekirjade kaudu…
Iga kaitstud teadustöö on meie kultuuris sama oluline kui avaldatud raamat, valminud film või teatrilavastus. Väitekiri, mille kaitsmisega antakse selle autorile teaduskraad, pole elutöö, vaid samm, millega tunnustatakse teatud küpsust. Mitte et kraadita inimene ei ole küps, aga küpsuse mõõtmine on põline akadeemiline komme. Väitekirjade kaudu…
6 minutit
The Remote Viewers – džässi relvadega džässi vastu
David Petts tavatseb uusi liikmeid hoiatada, et jazz jääb ära.
Meie lugeja teab Remote Viewersit põhiliselt Klassikaraadio saate „Fantaasia” kaudu, kus tolle grupi muusika on saanud korduma kippuvaks külaliseks. Grupp on eri nimede ja koosseisudega (praegu mängib seal umbes kaksteist muusikut, kõik oma ala tipud) muusikat teinud juba paarikümne aasta tiirus,…
Meie lugeja teab Remote Viewersit põhiliselt Klassikaraadio saate „Fantaasia” kaudu, kus tolle grupi muusika on saanud korduma kippuvaks külaliseks. Grupp on eri nimede ja koosseisudega (praegu mängib seal umbes kaksteist muusikut, kõik oma ala tipud) muusikat teinud juba paarikümne aasta tiirus,…
4 minutit
Viva Margarita!
Estonia kauaaegse primadonna Margarita Voitese juubeliõhtu: juubilariga laval ta olulisemad klaveri- ja orelisaatjad Ivari Iljast Piia Paemurruni ning Andres Uibost Ulla Krigulini, ettekandel läbilõige lauljanna repertuaarist 31. X Mustpeade majas.
Kohtusin esimest korda Margarita Voitesega 1978. aastal, kui ta saabus ühel õhtul koos minu vanematega meie poole. Olin siis varateismeline ja…
Kohtusin esimest korda Margarita Voitesega 1978. aastal, kui ta saabus ühel õhtul koos minu vanematega meie poole. Olin siis varateismeline ja…
2 minutit
Uus
Homme kell 12 esitleb Andrus Vaht Otsanimelises Tallinna muusikakoolis tema enda koostatud ja välja antud õpikut „Trummari evolutsioon. I etapp”.
Kui sind NYYDi festivalipubliku seas märkasin, arvasin, et ehk oled reageerinud kutsele „Talendid, koju!”.
Andrus Vaht: Ei, seda küll mitte, sest elu on Rootsis niivõrd paigas. Ma teenin kõigepealt ilusti pensioniea välja…
Kui sind NYYDi festivalipubliku seas märkasin, arvasin, et ehk oled reageerinud kutsele „Talendid, koju!”.
Andrus Vaht: Ei, seda küll mitte, sest elu on Rootsis niivõrd paigas. Ma teenin kõigepealt ilusti pensioniea välja…
4 minutit
Tähelepanu! Valmis olla! Kunst!
Eesti kunstnikud osalevad üldhariduskoolide kunstiõpetuse arendamises
Soovime, et meie lapsed kunsti paremini mõistaksid ja kunstinäitustel käimine oleks nende elu loomulik osa. Mõned lapsed on justkui loodud kunstnikuks või kunstiteadlaseks saama. Aga kuidas neid selles aidata? Ilmselt peab siinkohal tegema juttu haridusest. Kunsti õpetamine üldhariduskoolis on praegu ristteel. Koostatud on väga hea…
Soovime, et meie lapsed kunsti paremini mõistaksid ja kunstinäitustel käimine oleks nende elu loomulik osa. Mõned lapsed on justkui loodud kunstnikuks või kunstiteadlaseks saama. Aga kuidas neid selles aidata? Ilmselt peab siinkohal tegema juttu haridusest. Kunsti õpetamine üldhariduskoolis on praegu ristteel. Koostatud on väga hea…
4 minutit
Kui Surm kutsub tantsule
Gregory Rose’i (UK ) „Surmatantsu” maailmaesiettekanne: Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja kammeransambel Gregory Rose’i dirigeerimisel, lavastaja Margus Kasterpalu. 30. X Niguliste kirikus.
Ei juhtu just sageli, et ühe ja sama süvamuusikakavaga antakse meil järjest kolm kontserti ja kõik kolm lähevad täismajale. Kuid just nii juhtus Gregory Rose’i (Suurbritannia) ulatusliku kooriteose „Surmatants” maailmaesiettekandega…
Ei juhtu just sageli, et ühe ja sama süvamuusikakavaga antakse meil järjest kolm kontserti ja kõik kolm lähevad täismajale. Kuid just nii juhtus Gregory Rose’i (Suurbritannia) ulatusliku kooriteose „Surmatants” maailmaesiettekandega…
3 minutit
Kommentaar: Sõnad, sõnad, sõnad
Näitus „Ehteoor” Iida galeriis kuni 15. XI.
Heili Sõrmuse kureeritud kunstiteadlaste ehtenäitus on huvitav eksperiment: seda mitte niivõrd eksponeeritud ehete (objektide) kui selliste, vaid pigem teoreetikuid (loe: praktiku, professionaalse tegija kõrval seisja) iseloomustava lähenemise, ehte tegemise metoodika mõttes.
Heili Sõrmuse kureeritud kunstiteadlaste ehtenäitus on huvitav eksperiment: seda mitte niivõrd eksponeeritud ehete (objektide) kui selliste, vaid pigem teoreetikuid (loe: praktiku, professionaalse tegija kõrval seisja) iseloomustava lähenemise, ehte tegemise metoodika mõttes.
2 minutit
Pealelend
Rahvusvahelisi pianistide konkursse on maailmas palju ja väga mitmesuguseid. Kuidas Tallinna noor konkurss, mis toimub 10. – 17. XI alles teist korda, end sellel maastikul positsioneerib ja milliseid eesmärke teenib?
II Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi (TIPC) projektijuht KRISTEL PEDAK:
Esimene konkurss toimus 2006. aastal ja osutus Eesti pianistidele väga edukaks. Mihkel Poll…
II Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi (TIPC) projektijuht KRISTEL PEDAK:
Esimene konkurss toimus 2006. aastal ja osutus Eesti pianistidele väga edukaks. Mihkel Poll…
1 minut
Meri ja ultramariin
Nüüdisaegse ehtekunsti näitus „UltraMarine” Noblessneri valukojas kuni 6. XI. Korraldajad Merle Kasonen, Julia Maria Künnap, Maarja Niinemägi ja Kertu Tuberg.
Kel veel käimata, peaks homme-ülehomme seadma sammud Noblessneri valukotta, et vaadata järjekordset suurt, uhket ja rahvusvahelist ehtekunstinäitust. Eesti ehtekunst on kõrgel tasemel, kunstnikud aktiivsed ja nii tuleb palju põnevat koju kätte.…
Kel veel käimata, peaks homme-ülehomme seadma sammud Noblessneri valukotta, et vaadata järjekordset suurt, uhket ja rahvusvahelist ehtekunstinäitust. Eesti ehtekunst on kõrgel tasemel, kunstnikud aktiivsed ja nii tuleb palju põnevat koju kätte.…
2 minutit
Kas sa ka tead, millest ilma jäid?
EIL i 10. hooaja avakontsert „Viiuldajad ja pühendused”: Sigrid Kuulmann-Martin ja Marko Martin 13. X Mustpeade majas, Kammermuusika mammutkontsert 14. X samas, organistide galakontsert 15. X Niguliste kirikus ning parimate pianistide kontsert „Tallinna Muusikakeskkool 50” Eestile esindusklaveri ostmise toetuseks 16. X Estonia kontserdisaalis.
Muidugi, sa ei võigi teada, sest sind ei…
Muidugi, sa ei võigi teada, sest sind ei…
4 minutit
Pealelend
Monika Järg, tekstiilikunstnik ja -disainer, Kaunase tekstiilibiennaali Eesti näituse kuraator
Milles seisneb tänavuse, VIII Kaunase tekstiilibiennaali eripära? Mida on meil sellest õppida?
Kaunase tekstiilibiennaali algatasid tekstiilikunstnikud. Leedu tekstiilikunst on rikkalik: ilmekas narratiivsus, tehnilised katsetused, värvi- ja vormikeel – kõik on erakordselt võimas. Eestlase maitsemeelele võib-olla ehk üle pakutudki, aga maailma mastaabis hinnatud.…
Milles seisneb tänavuse, VIII Kaunase tekstiilibiennaali eripära? Mida on meil sellest õppida?
Kaunase tekstiilibiennaali algatasid tekstiilikunstnikud. Leedu tekstiilikunst on rikkalik: ilmekas narratiivsus, tehnilised katsetused, värvi- ja vormikeel – kõik on erakordselt võimas. Eestlase maitsemeelele võib-olla ehk üle pakutudki, aga maailma mastaabis hinnatud.…
2 minutit
Kogunenud kunst Tuglase majas
Viimase kuue aasta jooksul on toimunud viis Tuglase (tegelikult ka Adsoni ja Underi) maja kunstikogu tutvustavat näitust ja antud välja neli sisurikast kataloogi, lisaks on eksponeeritud töid Adsoni-Underi-Tuglase kogust teistelgi näitustel.
6 minutit
Interdistsiplinaarne, rahvusvaheline
Kaunase tekstiilibiennaal on avatud aasta lõpuni.
Oli Sirbis ja Vasaras kunagi selline rubriik „Kus käisime? Mida nägime?”. Mõnes mõttes oli tekstiilikunstnike liidu korraldatud huvireisi põige Riiga teel Kaunase tekstiilitriennaalile põgus kohtumine kunagise kunstiga. Nimelt oli Riias Läti Kunstiakadeemia 90. aastapäevale ja selle kuulsa tekstiilikateedri 50. aastapäevale pühendatud suur vaibakunstinäitus, millest tugeva…
Oli Sirbis ja Vasaras kunagi selline rubriik „Kus käisime? Mida nägime?”. Mõnes mõttes oli tekstiilikunstnike liidu korraldatud huvireisi põige Riiga teel Kaunase tekstiilitriennaalile põgus kohtumine kunagise kunstiga. Nimelt oli Riias Läti Kunstiakadeemia 90. aastapäevale ja selle kuulsa tekstiilikateedri 50. aastapäevale pühendatud suur vaibakunstinäitus, millest tugeva…
5 minutit
Üleskutse: Eesti Kunstnike Liidu XII aastanäitus Tallinna Kunstihoones 3.III 2012 – 15.IV 2012
Kevadnäitus
Oleme viimased aastakümned kunstielus elanud killustunult, isegi kunstikriitikud ei suuda panna kokku eesti kunsti tervikpilti, rääkimata kunsti lähima arengu prognoosimisest. Kriitik ei saa parimagi tahtmise juures läbi rallida kõiki galeriinäitusi, käia Pärnus või Narvas. Killustumisega on käinud kaasas nii kuraatorite diktaat kui ka sulgumine oma siseringi, vastaste halvustamine ja mahategemine,…
Oleme viimased aastakümned kunstielus elanud killustunult, isegi kunstikriitikud ei suuda panna kokku eesti kunsti tervikpilti, rääkimata kunsti lähima arengu prognoosimisest. Kriitik ei saa parimagi tahtmise juures läbi rallida kõiki galeriinäitusi, käia Pärnus või Narvas. Killustumisega on käinud kaasas nii kuraatorite diktaat kui ka sulgumine oma siseringi, vastaste halvustamine ja mahategemine,…
2 minutit
Ma tean, mida te tunnete
Kooliteatri 30 aastat festivale raamatusse raiutud.
Rait Avestik, Eesti kooliteater: 30 aastat festivale. Toimetaja Kiti Põld. Kujundajad Carl-Robert Kagge ja Kerli Virk. Eesti Harrastusteatrite Liit, 2011. 317 lk.
„Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes ei oleks Eestis viimase 30 aasta jooksul kooliteatriga lähemalt või kaugemalt kokku puutunud,” on raamatu eessõnas…
Rait Avestik, Eesti kooliteater: 30 aastat festivale. Toimetaja Kiti Põld. Kujundajad Carl-Robert Kagge ja Kerli Virk. Eesti Harrastusteatrite Liit, 2011. 317 lk.
„Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes ei oleks Eestis viimase 30 aasta jooksul kooliteatriga lähemalt või kaugemalt kokku puutunud,” on raamatu eessõnas…
4 minutit
Mitmekesine Eesti lasteteater?
Kui vaadelda teatrite laste- ja noorterepertuaari sisuliselt, siis ei viita suundumused just mitmekesisusele.
Eesti Teatri Agentuuri ja Eesti Harrastusteatrite Liidu korraldatuna toimus 26. ja 27. oktoobril Tallinnas seminar „teater | kool”, kus teiste hulgas kõlas ka Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teatriosakonna juhataja Kirsten Simmo ettekanne „Mitmekesine Eesti lasteteater?”.
Eesti lasteteatrit olen vaadelnud…
Eesti Teatri Agentuuri ja Eesti Harrastusteatrite Liidu korraldatuna toimus 26. ja 27. oktoobril Tallinnas seminar „teater | kool”, kus teiste hulgas kõlas ka Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teatriosakonna juhataja Kirsten Simmo ettekanne „Mitmekesine Eesti lasteteater?”.
Eesti lasteteatrit olen vaadelnud…
7 minutit
Kus on publiku „naermise koht”?
Eva Klemetsi „Misery” on veenev näitlejateater, kus lugu ja tegelaspsühholoogia on täies kohalolus laval.
Teatri NO 99 „Misery”, autor Stephen King, lavastaja Eva Klemets ja kunstnik Kairi Mändla. Mängivad Marika Vaarik ja Peeter Volkonski. Esietendus 22. X teatris NO 99.
Küllap on psühholoogilise õuduspõneviku või thriller’i teatrilavale toomisel üks lavastaja lisaküsimusi see,…
Teatri NO 99 „Misery”, autor Stephen King, lavastaja Eva Klemets ja kunstnik Kairi Mändla. Mängivad Marika Vaarik ja Peeter Volkonski. Esietendus 22. X teatris NO 99.
Küllap on psühholoogilise õuduspõneviku või thriller’i teatrilavale toomisel üks lavastaja lisaküsimusi see,…
5 minutit
Eesti raamat läks laia maailma ja jõudiski Helsingisse
Milliste kavatsuste ja vagade soovidega eesti kirjandus ja rahvas Soomet tülitamas käis, uurib Eesti Kirjanike Liidu esimehelt Karl Martin Sinijärvelt Kaarel Tarand.
Eesti kirjandus oli möödunud nädalal Helsingi raamatumessi (sellesama, mis algas messikeskuses kohe elustiilimessi taga) peakülaline, see tähendab, suurelt esindatud. Kui soomlase pilguga vaadata, siis ehk polnudki see sündmus nii…
Eesti kirjandus oli möödunud nädalal Helsingi raamatumessi (sellesama, mis algas messikeskuses kohe elustiilimessi taga) peakülaline, see tähendab, suurelt esindatud. Kui soomlase pilguga vaadata, siis ehk polnudki see sündmus nii…
6 minutit
Eesti kirjandus maailmakirjanduse peeglis
Noored filoloogid kirjanduse ja teiste distsipliinide kokkupuutepunkte otsimas
Noored filoloogid. Kirjanduse ja keele piirimail. EFTÜ toimetised III . Koostanud Ave Mattheus ja Anastassia Zabrodskaja. Kirjastus TLÜ EKI , 2011. 396 lk.
Kaua tehtud, kaunikene. Lõpuks on ilmunud Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi juures tegutseva Eesti Filoloogia Teadusliku Üliõpilasseltsi (EFTÜ) toimetiste…
Noored filoloogid. Kirjanduse ja keele piirimail. EFTÜ toimetised III . Koostanud Ave Mattheus ja Anastassia Zabrodskaja. Kirjastus TLÜ EKI , 2011. 396 lk.
Kaua tehtud, kaunikene. Lõpuks on ilmunud Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi juures tegutseva Eesti Filoloogia Teadusliku Üliõpilasseltsi (EFTÜ) toimetiste…
4 minutit
Mari Vallisoo imaginaar
Mari Vallisoo, Koidutäht koolivihikus. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, Tartu 2011.
Mari Vallisoo uus luuleraamat „Koidutäht koolivihikus” sisaldab neljas peatükis uusi ja vanemaid tekste, mis lugeja jaoks seovad kümme aastat tema eelmisest luulekogust „Ainsuse olevik”, mis ilmus samuti Ilmamaa kirjastusel. Vallisoo raamatus ongi midagi vihikulikku. – Selle tunde toob esmalt kaanekujundus, mis…
Mari Vallisoo uus luuleraamat „Koidutäht koolivihikus” sisaldab neljas peatükis uusi ja vanemaid tekste, mis lugeja jaoks seovad kümme aastat tema eelmisest luulekogust „Ainsuse olevik”, mis ilmus samuti Ilmamaa kirjastusel. Vallisoo raamatus ongi midagi vihikulikku. – Selle tunde toob esmalt kaanekujundus, mis…
3 minutit
Moraalne ja ajaline kesktee
2011. aasta Bookeri kirjandusauhind ja Julian Barnes
Bookeri auhind (The Man Booker Prize), maailma üks auväärsemaid, anti sel aastal välja 43. korda. Selle saab aasta parim täispikk romaan, mille autoriks on Suurbritannias või Rahvaste Ühenduses inglise keeles kirjutav kirjanik. Auväärseks peetakse juba Bookeri finalistide hulka jõudmist ning auhinda ennast saadab ka…
Bookeri auhind (The Man Booker Prize), maailma üks auväärsemaid, anti sel aastal välja 43. korda. Selle saab aasta parim täispikk romaan, mille autoriks on Suurbritannias või Rahvaste Ühenduses inglise keeles kirjutav kirjanik. Auväärseks peetakse juba Bookeri finalistide hulka jõudmist ning auhinda ennast saadab ka…
4 minutit
Elegantne ja kõikehõlmav visand
Peter Burke, Mis on kultuuriajalugu? Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk. Marek Tamme eessõna. Sarjas „Gigantum humeris”. TLÜ Kirjastus, 2011. 244 lk.
Tallinna Ülikooli Kirjastuse kodulehel on uue sarja „Gigantum humeris” tutvustuseks öeldud: „Selle sarja raames avaldatakse koostöös ülikooli õppejõududega ja nende nõuandeid arvestades tekste, mis on aktuaalsed ja kergesti kasutatavad akadeemilises…
Tallinna Ülikooli Kirjastuse kodulehel on uue sarja „Gigantum humeris” tutvustuseks öeldud: „Selle sarja raames avaldatakse koostöös ülikooli õppejõududega ja nende nõuandeid arvestades tekste, mis on aktuaalsed ja kergesti kasutatavad akadeemilises…
4 minutit
Otsesõnu metafoor
Metafoorid kujundavad meie elu ja neid kasutatakse ideoloogilistel eesmärkidel. Teistsugused metafoorid avaksiduusi mõtte- ja ühtlasi ka tegutsemisvõimalusi.
George Lakoff, Mark Johnson, Metafoorid, mille järgi me elame. Tõlkinud Eve Vainik, toimetanud Heete Sahkai. Mihhail Lotmani eessõna Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011. 318 lk.
Kuigi selle tõlke kohta on Sirbis juba arvamust avaldatud (Tiiu Hallap,…
George Lakoff, Mark Johnson, Metafoorid, mille järgi me elame. Tõlkinud Eve Vainik, toimetanud Heete Sahkai. Mihhail Lotmani eessõna Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011. 318 lk.
Kuigi selle tõlke kohta on Sirbis juba arvamust avaldatud (Tiiu Hallap,…
7 minutit
Kräšš-bumm-bäng!
Viimasel ajal on mulle helistanud mitmed ajakirjanikud küsimusega, kuidas kommenteerin majandusekspertide avaldusi pensionisüsteemi kokkukukkumise kohta. Olen neile vastanud, et mul ei ole mingit soovi majandusteadlastega vaielda. Selgitan siinkohal oma seisukohta veidi lähemalt. Tõesti! Pole mingit põhjust arvamusliidrite seisukohti kahtluse alla seada, sest neil võib väga vabalt olla õigus. Seda kinnitavad…
3 minutit
Kas tõesti teater?
Haldusreformist rääkimine on ennast ammendanud. Väljapääsu olukorrast võiks tuua probleemide asetamine uue paradigma valgusesse ning nende arutamine uues keskkonnas.
Oktoobri keskel suutis riigikontrolör Mihkel Oviir meie sügissombuse poliitikaelu hetkeks elevile lüüa, andes riigikogule riigikontrolli ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilitamisest 2010. aastal. Poliitikute ja poliitikakommentaatorite elav mõttevahetus varjutas aga minu hinnangul…
Oktoobri keskel suutis riigikontrolör Mihkel Oviir meie sügissombuse poliitikaelu hetkeks elevile lüüa, andes riigikogule riigikontrolli ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilitamisest 2010. aastal. Poliitikute ja poliitikakommentaatorite elav mõttevahetus varjutas aga minu hinnangul…
4 minutit
Ehitamine, maailma kalleim töö
Mädad on lood Eesti Kunstiakadeemia augus. Ei idane seal vundament, ei kasva rahapuu, mille saagi betooniks võiks vahetada või pistisena naabermajadesse toppida. Kõige kurvem on aga lugeda, kuulda ja näha kahjurõõmu ja parastamist, mis saadab iga akadeemia tulevikku puudutavat uudist. Eesti Kunstiakadeemia strateegia uue maja saamiseks, selgitustööst rääkimata, pole olnud…
3 minutit
