2011-38 (3364)

Sirp 39

Reedel Sirbiga kaasas Minu Esimese Kunstikogu 3. anne – Laurentsius.
Ja sama kaasas kultuurkapitali stipendiumide III jaotuse õnnelike nimekiri.
Sirbis:
Võitlus mitmel rindel:
–          Jätkub vaidlus arhitektuurikonkursside mõttekuse üle (Leonhard Lapin ja Peeter Pere).
–          Algab vaidlus Tallinna Tehnikaülikooli tegevuse sihipärasuse üle (Ülo Vooglaid, Andres Keevallik, Jakob Kübarsepp).
–          Jätkub mõttetöö maailmamajanduse parema korralduse leiutamiseks (Joe…

Ivar Kaasiku kõhklused-kahtlused

Ivar Kaasik, Ettevaatust, kunst! Mida teha. Kuidas ja kui palju. Toimetaja Maarja-Linda   Põld. Kujundanud Tiit Jürna. Ivar Kaasik, 2011. 87 lk. 
       Ivar Kaasikut teame kui maalikunstnikku, kes on huvitunud fotost ja uuest meediast. Mina asetaksin ta eesti hüperrealismi kolmanda laine silmapaistvamate esindajate sekka. Tunneme teda ka mõtleva ja nii ennast…

Loodusdokumentaal kodanikuühiskonnast

Jaan Tootsen on puudutanud kaameraga seda, mida võib nimetada eluks.       
Dokumentaalfilm „Uus Maailm” (Kuukulgur Film, 2011, 88 min), režissöör Jaan Tootsen, stsenaristid Jaak Kilmi ja Jaan Tootsen, produtsent Jaak Kilmi, operaatorid Mihkel Soe, Jaan Tootsen, Jaak Kilmi, Erik Norkroos, Kullar Viimne jt. Monteerijad Marta Pulk ja Jaan Tootsen, helilooja Sander Saarmets, helirežissöör…

Filmimaailm

Tänavuse Londoni filmifestivali paremikust       
Briti Filmiinstituudi (BF I) korraldatavat Londoni rahvusvahelist filmifestivali nimetatakse tihtilugu festivalide festivaliks. 12. – 27. oktoobrini peetakse seda juba 55. korda. Filmifestivali üldjuhi Sandra Hebroni sõnutsi tõotab seekordne üritus tulla uhkem ja esinduslikum kui eales varem. Ainuüksi gala- ja eriseansse on rekordiliselt 16, seevastu maailma  esilinastusi pole…

Teater kinosaalis

Võttepaigad küll muutuvad, kuid montaaž on kuiv, külm, nõrk ja loid       
Mängufilm „Jäneseurg” („Rabbit Hole”, USA 2010, 91 min), režissöör John Cameron Mitchell, stsenatrist David Lindsay-Abaire. Osades Nicole Kidman, Aaron Eckhart, Dianne West, Milles Teller jt. Linastub kinos Artis. 
„Jäneseurg” on rusuv draama sellest, kuidas  lein aegamööda abielupaari suhet lammutab. Ühtlasi on…

Vaese mehe „Tõde ja õigus”

Telesari „Kalevipojad”. Lavastaja Ergo Kuld,  stsenarist Martin Algus. Osades Ivo Uukkivi, Andres Mähar, Pääru Oja, Vello Janson, Asko Sahlman jt.
Kanal 2s teisipäeviti kl 21.30.  Tammsaare viieköitelist suurromaani, täpsemalt  selle esimest ja viimast köidet, hakkas järjekordne kodumaine mittekvaliteetseriaal mulle meenutama tööteema kapitaalse käsitlemise tõttu. Võrdlemisest põnevam on siiski vastandada. Kui…

Hirmu võrgustik ja suhete ahel

Maailm on globaalne võrgustik ning viirus ja hirm arenevad selles võrgus igas suunas korraga.        Mängufilm „Nakkus” („Contagion”, USA 2011, 105 min), režissöör Steven Soderbergh, stsenarist Scott Z. Burns. Osades Gwyneth Paltrow, Kate Winslet, Jude Law, Marion Cotillard, Laurence Fishburne, Matt Damon. Linastub Tartu ja Tallinna kobarkinodes. 
I
Steven Soderberghi „Nakkus” on üsna…

Kommentaar

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) juhatuses on mitmeid kordi olnud juttu arhitektuurivõistluste heast ja halvast tavast. Meelde on tuletatud samu probleeme ja võistlusi, mida kirjeldab Emil Urbel oma artiklis; halbu näiteid on minevikust veelgi. Liidul oli juba suve hakul plaanis korraldada võistlusteteemaline laiapõhjaline seminar, kus liidu esindajad koos kohalikus omavalitsuses töötavate…

Arhitektuurivõistlustest

Margit Mutso kirjutas üle-eelmises Sirbis arhitektuurivõistluste reeglitest, mida võib mõista mitmeti (Sirp nr 36, „Reeglid, mida võib mõista mitmeti”). Tervitades üle pika aja tärganud arhitektuuridiskussiooni, lisan oma kommentaari. 21. juulil valiti Tartus välja Tartu Oskar Lutsu  nimelise Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööd. Kui 2. augustil avalikustati Tartu linna…

Kuidas ohjata arhitektuuri?

EALi 90. aastapäeva näitus Rotermanni soolalaos       
EAL i 90. aastapäeva näitus „Jäljed” 7. X – 4. XII Rotermanni soolalaos, kuraatorid Kai Süda, Risto Parve, Diana Taalfeld ja Mait Väljas, kujundaja Tõnis Kenkmaa. 
Juubelinäitused kipuvad ikka monograafilised olema: terviklikkust taotlevad ülevaated elust ja loomingust, objektiveeritud Suured Lood. Enam-vähem sama kehtib ka siis, kui…

Helmi Üprus – minu vaimne ema

Ettekanne konverentsil „Tallinna vanalinna kaitseala 45 ja Helmi Üprus 100”       
Kui kirjastus Kunst andis 1997. aastal välja minu raamatu „Kaks kunsti”, siis pühendasin selle oma kahele emale: lihalikule, Sofia Lapinile ja vaimsele, Helmi Üprusele. Helmi Üprusel on olnud minu vaimses arengus oluline koht. Kohtusin temaga aastal 1971, kui olin…

Tallinna vanalinna kaitseala 45 ja Helmi Üprus 100

Sellise pealkirja all peetud konverentsi korraldasid 6. septembril Euroopa muinsuskaitse päevade raames Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Eesti Muinsuskaitse Selts Tallinna raekojas. Muidugi oli enamiku ettekannete keskseks tegelaseks Helmi Üprus, kelle sünnist möödub 15. oktoobril sada aastat. Alljärgnevalt lühiülevaade konverentsil kõlanud ettekannetest. Kõigepealt andsin ülevaate Helmi Üpruse kujunemisest muinsuskaitsjaks ning ülekohtuselt…

Kunstiprofaan Veneetsia biennaalil

 Veneetsia biennaalilt otsin tavaliselt kahte asja: esteetilist elamust (kogemusi, mis rafineeriksid kunstimaitset ja erutaksid visuaalset tundlikkust) ning poliitilist kommentaari (seda teravmeelset ja kokkuvõtlikku, mis õhutaks edasi mõtlema, looma ja tegutsema). Nojaa – kolmandat ka, mitte vähem tähtsat kui eelmised  – kunstiseltskonda.  

Veneetsia biennaal – Tintoretto põhiekspositsioonis, Schnabel satelliitnäitusel?

Julian Schnabeli retrospektiiv „Pidev muutumine ja nägemise arhitektuur” Veneetsia Correri muuseumis kuni 27. XI.   
Bice Curigeri otsus alustada 2011. aasta Veneetsia biennaali Giardini näituseosa (endine Itaalia  paviljon, praegu kuraatorinäituse „Ill umiNatsioonid” algus) Tintoretto, Veneetsia XVI sajandi lõpu barokkmaali tipu suurepäraste hiigelmaalingutega, on biennaali kontekstis tähenduslik. Trendil eksponeerida tänapäeva kunsti muuseumiekspositsioonide sees…

Biennaal kui südamerohi

27. novembrini on Veneetsias avatud siiani kindlasti kõige ulatuslikum nüüdiskunstifestival. Kõik juba juuni esimestel päevadel avatud biennaaliga kaasnenud näitused ei ole küll nii kaua lahti, nii mõnigi tehniline lahendus ei ole neljale ja poolele kuule vastu pidanud, kunstnikudkuraatorid ammu Veneetsiast lahkunud ning uute projektide peale mõtlema hakanud, uued biennaalid nagu Lyoni,…

Kummituslik müsteerium Toompeal

Märt-Matis Lille ilmaliku müsteeriumi  „Armastajad ja elupõletajad” esiettekanne: libreto Jan Kaus, lavastaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soolepp, valguskunstnik Revo Koplus. Nero Urke (jutustaja) ja Corelli Consort 2. X Toompea muusikasalongis.  Barokkansambel Corelli Consort alustas Toompea muusikasalongis oma uut hooaega. Avakontserdi kava kõlas koguni kolmel õhtul, sest Toompea muusikasalongi pisike saal…

Hääled kohtuvad pühalikult, kultuurid ühinevad

„Sacred voices” 2: Dhafer Youssef ja Vox  Clamantis 26. IX Tallinna Jaani kirikus. 
Ülemaailmse muusikafoorumi avaõhtul kogunes Tallinna Jaani kirikusse arvukas ja kirju publik kuulama maailmamuusik Dhafer Youssefi ja eesti ansambli Vox Clamantis kava „Pühad hääled” 2. Kultuure ristav projekt oli väga sobiv kogu maailma muusikuid ühendava koosoleku kultuuriprogrammi, ent Eestis…

Siegfried Salme tänavast

Richard Wagneri „Siegfried” Hollandi Nationale Reisoperas: lavastaja Antony  McDonald, dirigent Ed Spanjaard, Siegfried – Mati Turi, Mime – Adrian Thompson, Brünhilde – Judit Németh, Fafner – Mika Kares. Esietendus 25. IX Enschede Wilminktheateris.       
7. oktoobri õhtul pärast „Siegfriedi” etenduse esimest vaatust elamusest pisut oimetuna Wilminktheateri koridoris seistes ja ümberringi positiivset elevust…

Muusika nõiatrumm ja kontraste täis maailm

Rahvusvahelise Muusikanõukogu ülemaailmne muusikafoorum 26. IX – 1. X Tallinnas.       
Septembri lõpul Tallinnas toimunud ülemaailmsel muusikafoorumil käsitleti muusika sotsiaalseid, poliitilisi ja tehnoloogilisi aspekte. Foorumil osales üle 200 külalise mitmest ilmajaost: muusikud, muusikaelu korraldajad, teadlased, õpetajad, muusikatööstuse esindajad jne. Üle kahe aasta toimuv suurüritus jõudis  esmakordselt Euroopasse: eelmised foorumid on olnud Los…

Manon Lescaut, Julius Caesar, Rosalinde ja Modigliani üheskoos

Rahvusooper Estonia plaanib alanud 106. hooajal anda kokku 269 etendust ja kontserti. Augustikuus Tallinnas Noblessneri valukojas Richard Wagneri „Parsifali” ettekandega alanud teatrihooaeg jätkub 4. novembril Giacomo Puccini ooperi „Manon Lescaut”  esietendusega. Eestis esimest korda lavale jõudva ooperi muusikaline juht ja dirigent on Arvo Volmer, lavastajaks Andrejs Žagars Läti Rahvusooperist.     

Aeg kui voolavate kehade muster

Tore, kui talendid tulevad koju, aga see ei tähenda, et talente, kes kodus, peaks tingimata eirama.       
Rahvusooper Estonia „Aeg”, koreograaf ja libreto autor Tiit Helimets, helilooja Paula Matthusen, valguskunstnik Tiit Urvik. Tantsivad Nadežda Antipenko, Jevgeni Grib, Ksenia Seletskaja, Aleksandr Prigorovski, Galina Lauš, William Moore, Marika Muiste, Andrus Laur, Olga Rjabikova,…

Teaduspoliitika ja politiseeritud uurimisobjektid

Eesti teaduse finantseerimine muutub täiel määral loodava teadusagentuuri pärusmaaks. Sellise teadusagentuuri loomine parajasti käib ning Haridus- ja Teadusministeeriumi arusaama järgi ei peaks seadusandja oma nina edaspidi teaduse  rahastamise üksikasjadesse toppima. Paraku on lugu nii, et teadlaskond on teadusagentuuri kavandamisest eemale hoitud ja ka ise hoidnud. Hoidnud ehk pragmaatilistel kaalutlustel, et…

PEALELEND: OTT KARULIN, Eesti Teatri Agentuuri juhataja

19. – 24. septembrini toimus Hiinas Xiamenis Rahvusvahelise Teatriinstituudi (ITI – International Theatre Institute) 33. kongress. Milliseid teemasid arutati? 
Tegemist on mittetulundusühinguga, seega tuli Xiamenis üldkogul kinnitada juhtkonna aruandeid ja strateegilisi plaane, valida uued juhid jms. Lisaks töötab ITI juures 11 komisjoni näitekirjanduse foorumist inimõiguste  töörühmani välja, nendega sai kongressi ajal…

Alusetu hirmu ületamine

Nobeli keemiaauhind 2011 anti kvaasiperioodiliste kristallide avastamise eest.       
Selle aasta Nobeli preemia keemias on välja kasvanud üle veerand sajandi tagustest füüsikauuringutest. Artikkel pealkirjaga „Metallifaas kaugkorrastatusega ja translatsioonisümmeetriata”, autorid Shechtman, Blech, Gratias ja Cahn, ilmus Physical Review Lettersis (PRL) novembris 1984 ja on praegu selle füüsikute  tippajakirja viidatavuselt 18. artikkel üle 3200…

Unistus tolmu ja lapi harmooniast

Näitlejate automaatpiloodi toel tegutsemise eest vastutab lõppkokkuvõttes ikkagi lavastaja.         
Vanemuise „Harmoonia”, autor Mika Myllyaho, tõlkija Anti Reinthal, lavastaja Taago Tubin, kunstnik Kristiina Põllu ja valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Marika Barabanštšikova, Eva Püssa, Indrek Taalmaa ja Karol Kuntsel. Esietendus 24. IX Sadamateatris.       
„Harmooniaga” jõuab lõpule soomlase Mika  Myllyaho triloogia, mille eelmised osad „Paanika”…

Realistlik ja abstraktne kujund teatris

Abstraktne kujund on asi iseeneses: see ei viita mitte millelegi, mis asub väljaspool seda, ei sümboliseeri, kommenteeri ega illustreeri midagi.       
Andres Laasiku mõni nädal tagasi Eesti Päevalehes avaldatud teatri NO 99 lavastuse „Three Kingdoms” („Kolm kuningriiki”) arvustus1ei väärikski ehk tähelepanu, kui see ei lõpeks silmatorkavalt suure mõistmatusega, mis varjutab isegi lõpuväites…

Uus esimees: Piret Bristol

Palju õnne värskele Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimehele!  Millised on plaanid järgmiseks kolmeks aastaks?       
Piret Bristol: Ennekõike on kavas keskenduda kirjanike maja ajaloo ja arhiivi tundmaõppimisele,  eriti kuna järgmisel aastal tähistab kirjanike liit oma 90. tegevusaastat ning lähiajal täitub 20 aastat Kirjanduse Maja taastegutsemisest Vanemuise tänaval. Näen siin häid koostöövõimalusi…

Tõlkes leitud

Jelena Skulskaja, suvel ilmus sul kirjastuses Varrak Juhan Viidingu venekeelne luulekogu “Öölaul meeshäälele”, äsja nägi trükivalgust kogumik “Kohtumiseni paradiisis”, kus lisaks originaalluulele on avaldatud ka eesti luuletajate tõlkeid. Mis üldse motiveerib luulet tõlkima?         
Jelena Skulskaja: Mulle tundub, et igas professionaalses luuletajas elab palju rohkem luuletusi, kui ta eales kirja suudab panna.…

Ta paisub siiski, ja kiirenevalt

Nobeli füüsikaauhind 2011 anti kaugete supernoovade vaatluste kaudu avastatud kiirenevalt paisuva universumi eest.      
Tänavu läks Nobeli füüsikapreemia igas mõttes asja ette. See anti olulise avastuse, puhta ja elegantse vaatluse eest valdkonnas, mis uurib universumi olemust ja arengut. Keerukas kosmoloogia on siiski seletatav ka valemivabalt. Tähti, tähekogusid ja galaktikaid on astronoomid vaadelnud-kirjeldanud…

Mis alles jääb, kui elust lahutada elu? Jääb pliiats, paber …*

Юхан Вийдинг, Ночная песня для мужского голоса. Переводы Елены Скульской. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011. 74 lk. Елена Скульская, До встречи в раю. Стихи и переводы. Nikolai Krõštšuki  eessõna. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011. 184 lk.       
Epigraafi asemel
Kõige raskem on kirjutada inimestest, keda hästi tunned. Või arvad, et tunned.
(Mõtlesin…

Meie isikliku molekulaarse kaitseväe käsuliinidest

Nobeli meditsiinipreemia 2011 anti Beutlerile ja Hoffmannile kaasasündinud immuunsuse käivitumise avastamise eest ja Steinmanile põõsasrakkude (dendriitrakk) ja nende rolli avastamise eest immuunsusmehhanismis.         
Alates XVIII sajandi lõpust, kui Edward Jenner alustas rõugetevastast vaktsineerimist, on otsitud tõhusamaid viise, et luua ennetavaid kaitsemehhanisme ohtlike haiguste vastu. Vaktsineerimise täpsemaks häälestamiseks on vaja tunda immuunsüsteemi sügavamaid…

Tomas Tranströmerist

Tomas Tranströmeri luulega puutusin esimest korda kokku tänu Betti Alverile, kelle elutoas laual kõrguvas raamatuvirnas oli ka rootsi-inglise paralleeltekstidega rootsi luule antoloogia: üks autoritest oli Tranströmer. Õppisin tookord tasapisi rootsi keelt. Osalt jonni pärast, sest Rootsi, kus mu enda luuletusi avaldati, võimud mind ei lasnud. Kuidas täpselt, ei mäleta, igatahes…

Metafoorid tänapäeva Eesti meedias

Komistusi metafooridega. Koostanud Asta  Õim, toimetanud Katre Õim. Kujundanud Sirje Ratso, Peeter Paasmäe fotod. Keelehooldekeskus, 2011. 59 lk. 
Veel on trükisoe Keelehooldekeskuse kuues väljaanne, septembri lõpus ilmunud „Komistusi metafooridega”. Sarnaselt keskuse publitseeritud eelmise raamatuga, Helju Valsi artiklikogumikuga „Ei päevagi kirjareata”, on ka Asta Õimu koostatud metafooriraamatus tähelepanu keskmes tänapäeva eesti meediakeel. …

Subkultuur või kultuur?

Eestis ei kuulu alternatiivkultuuri viljelejate sekka sugugi vaid asjaarmastajad, vaid sellega on seotud uuendusmeelsed (nooremas eas) professionaalid.       
Veel XX sajandi esimesel poolel tähendas „kultuur” võrdlemisi eksklusiivselt vaid kunsti, kirjandust ning ideid – „veetlust ja valgust” (Matthew Arnold) või „kujundeid, motiive, teemasid, sümboleid, mõisteid, ideaale, stiile ja tundmusi” (Johan Huizinga). Kultuuri all…

Linnastumise paratamatuse indeks

Sel nädalal rõõmustas siseministeerium rahvast järjekordse edetabeliga. Ritta pandi kõik Eesti omavalitsused ja mitte niisama, tunde järgi, vaid korralikult mõõdetult. Märkimisväärseid üllatusi mõõtmine kaasa ei toonud, endistviisi on jõukad vallad jõukad ja vaesed vallad vaesed. Kohalike omavalitsuste võimekuse  indeksit arvutatakse saja punkti skaalal ning tulemused jäävad vahemikku 85,8st (Viimsi) 14,8ni…

NYYD-festival algab!

Madis Kolgi vestlus festivali peakülalise James MacMillaniga.
Rahvusvaheline uue muusika NYYD-festival „Tulevikusümfooniad” 20. – 28. X programmis „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011”, kunstilised juhid Erkki-Sven Tüür ja Madis Kolk, peakülalised James MacMillan ja HK Gruber.       
Sümfoonilise muusika areng ja otsingud liiguvad mitmesugustel teedel. Palju katsetatakse uute arvuti- ja meediatehnoloogiate  võimalusi. Multimeedia-,…

Raamat verbaalsest vahust

Lakoff ja Johnson leiavad muu hulgas, et teiste kultuuride läänestumine seisneb suuresti just läänelike metafooride nagu „aeg on raha” kasutuselevõtus.       
George Lakoff, Mark Johnson. Metafoorid, mille järgi me elame. Tõlkinud Ene Vainik,  toimetanud Heete Sahkai. TLÜ kirjastus, 2011. 318 lk.       
Aprioorne narratiiv. Hoogne nali. Mõtlemisvärskendus. Hästi loogiline, süsteemne teoreetiline skelett, ent kas…

Paul Bourget ja muutuvad ajad

Paul Bourget’ jaoks on teose tähendus taandatav üsna üheselt selle mõjule inimeste moraalile ja hoiakutele.       
Paul Bourget, Esseid kaasaja psühholoogiast. Tõlkinud Heete Sahkai, toimetanud Triinu Tamm. Mirjam Hinrikuse järelsõna.  Loomingu Raamatukogu 2011, nr 21–23. 126 lk.       
Prantsuse autori Paul Bourget’ (1852–1935) tekstidest oli siiani eesti keelde jõudnud kolm romaani: esikromaan „Julm mõistatus”…
Sirp