2011-31 (3356)
Sirp laieneb
Värske Sirp on paksenenud teaduse lehekülgede võrra ning ilmub nüüd 32-küljelisena.
Teaduskülgedel vahetavad Hardo Aasmäe ja Andres Luure mõtteid entsüklopeediate tuleviku üle, Toivo Maimets aga räägib sellest, miks ja millises osas on teaduselu korraldavad seadused puudulikud või koguni vastuolus akadeemilise ilma arenguvajadustega.
Sirbis veel:
– Kuidas 50 ja 40 aastat tagasi monumentaalkunsti asjus…
Teaduskülgedel vahetavad Hardo Aasmäe ja Andres Luure mõtteid entsüklopeediate tuleviku üle, Toivo Maimets aga räägib sellest, miks ja millises osas on teaduselu korraldavad seadused puudulikud või koguni vastuolus akadeemilise ilma arenguvajadustega.
Sirbis veel:
– Kuidas 50 ja 40 aastat tagasi monumentaalkunsti asjus…
1 minut
La même chose, s’il vous plaît
Orchestre de Paris, pärastlõunane proov. Sada väga suurt isiksust harjutab väga umbses saalis Bartóki „Orkestrikontserti” ja Stravinski „Petruškat”, neidsamu, mis kõlavad 1. septembril Tallinna kontserdil. Mõtlesin tükk aega, mis keeles peadirigent Paavo Järvi muusikutega suhtleb. Aga palun: ta räägib oma orkestriga lindude, loomade ja inglise keeles. Nad saavad teineteisest suurepäraselt…
4 minutit
PEALELEND
Helen Merila, EVA peakorraldaja 25. – 28. VIII peetakse Tallinna Kinomajas nn Aasia sõltumatute filmide festivali ehk EVA. Varasemast meenuvad JAFF id ehk siis Jaapani animefilmide festivalid. Kas teil on sellega ka mingi seos või toimub teisenemine, üleminek?
EVA (East via Asia!) ehk „Itta läbi Aasia” on sõltumatu ning teistest Eesti…
EVA (East via Asia!) ehk „Itta läbi Aasia” on sõltumatu ning teistest Eesti…
2 minutit
Armeenia film ja kultusrežissöör Vigen Tšaldranjan
„Hädakarje” („Dzaõn barbaro…”/ „The Voice in the Wilderness”, Armenfilm 1991, 122 minutit, värviline), režissöör Vigen Tšaldranjan, stsenaristid Ara Stepanjan, Aghasi Aivazjan ja Vigen Tšaldranjan, operaatorid Vrezh Petrosjan ja Arto Melkumjan. Peaosades Vigen Tšaldranjan, Mikael Pogosjan, Marine Gukasjan, Ara Stepanjan, Rafael Kotanjan jt. „Heida armu, Jumal” („Kyrie eleison/ Lord Have Mercy”,…
3 minutit
Tulevik kui kleepuv higi, õnneks saab selle maha pesta
Režissöör Miranda July pigem edastab emotsioone ja hetki kui analüüsib.
Mängufilm „Tulevik” („The Future”, Saksamaa-USA 2011, 91 min), stsenarist ja režissöör Miranda July, operaator Nikolai von Graevenitz, helilooja Jon Brion. Osades Miranda July, Hamish Linklater, David Warshofsky Isabella Acers jt. Linastub kinos Sõprus
Miranda July on naine nagu orkester: kirjutab ise stsenaariumi,…
Mängufilm „Tulevik” („The Future”, Saksamaa-USA 2011, 91 min), stsenarist ja režissöör Miranda July, operaator Nikolai von Graevenitz, helilooja Jon Brion. Osades Miranda July, Hamish Linklater, David Warshofsky Isabella Acers jt. Linastub kinos Sõprus
Miranda July on naine nagu orkester: kirjutab ise stsenaariumi,…
3 minutit
Sant film, head efektid
Kogu film on silmanähtavalt allutatud ühele eesmärgile: näidata efektseid võitlusstseene filmi lõpukolmandikus.
Mängufilm „Ahvide planeedi sünd” („Rise of the Planet of the Apes”, USA 2011, 105 min), režissöör Rupert Wyatt, stsenaristid Rick Jaffa ja Amanda Silver. Osades James Franco, Freida Pinto, John Litgow, Brian Cox, Tom Felton, David Oyelowo, Tyler Labine,…
Mängufilm „Ahvide planeedi sünd” („Rise of the Planet of the Apes”, USA 2011, 105 min), režissöör Rupert Wyatt, stsenaristid Rick Jaffa ja Amanda Silver. Osades James Franco, Freida Pinto, John Litgow, Brian Cox, Tom Felton, David Oyelowo, Tyler Labine,…
3 minutit
Vaat siis saad aru, et teeme ikka õiget asja!
26. VIII esilinastub Hobujaama tänava kobarkinos uus täispikk üldrahvalik animafilm „Lotte ja kuukivi saladus”, mille puhul filmiajakirjanik ja -looja Kristiina Davidjants vestles „Lotte” režissööridega, kelleks vanad tuntud tegijad Janno Põldma ja Heiki Ernits.
Kristiina Davidjants: Kuidas sündis „Lotte idee”?
Janno Põldma: See on pikk sündmuste jada. Ma kirjutasin kunagi nukuteatrile ühe näidendi „Koerapulm”…
Kristiina Davidjants: Kuidas sündis „Lotte idee”?
Janno Põldma: See on pikk sündmuste jada. Ma kirjutasin kunagi nukuteatrile ühe näidendi „Koerapulm”…
8 minutit
Kuressaare staadioni arhitektuurivõistlusest
Haapsalu linnas on aktiivset rannariba neli korda rohkem kui Kuressaares. Kahe linna administratiivterritooriumiga piirnev merepiir on oma pikkuselt kahel linnal peaaegu sama, aga Kuressaare linna rannajoont iseloomustavad erinevalt Haapsalust kadastik, roostik või rannaniit. Maapinna tõus Kuressaares ületab jätkuvalt mõne millimeetriga iga-aastase veetaseme tõusu, mis tähendab, et lahe põhi juba paistab…
3 minutit
V Noblessneri sadama (Peetri sadama) arenduskava
BLRT Grupp korraldas 2007. aastal Noblessneri sadama-ala kutsutud osalejatega arhitektuurivõistluse (Tööstuse 58, Tallinn) eesmärgiga leida selle koha planeeringu kontseptsioon. Võistluse võitis Taani arhitektuuribüroo Hvidt & Molgaard ja võidutöö alusel koostab täna K-Projekt detailplaneeringut, Ars Projekt osaleb planeeringu koostamises avaliku ruumi lahenduste loomisel.
2 minutit
IV Tallinna Olümpia Purjespordi Keskus Pirital
Millal ja kuidas TOPi ala planeerimine alguse sai?
Irina Raud: TOPi ala planeerimisega alustas meie arhitektuuribüroo aastal 2002. TOP oli just erastatud, riik oli selle maha müünud. Olümpiakeskused on kogu maailmas problemaatilised, sest need on suuremahulised ja tavaelus on nende majandamine väga raske. Lähtusin ala planeerimisel eelkõige sellest, et Pirital on…
Irina Raud: TOPi ala planeerimisega alustas meie arhitektuuribüroo aastal 2002. TOP oli just erastatud, riik oli selle maha müünud. Olümpiakeskused on kogu maailmas problemaatilised, sest need on suuremahulised ja tavaelus on nende majandamine väga raske. Lähtusin ala planeerimisel eelkõige sellest, et Pirital on…
7 minutit
PEALELEND: Oliver Loode
Kuidas jõudis teieni Sergei Dovlatovi looming ja milline oli selle mõju?
Oliver Loode: Täpselt kolme aasta eest sõitsin sõpradega kultuurireisile Loode-Venemaale, et külastada Pihkvat, Puškinskije Gorõt ja Novgorodi. Reisi vältel vestis üks mu reisikaaslastest, sügavate kultuuriteadmistega molekulaarbioloog, lugusid Dovlatovist. Nii tekkiski huvi kätte võtta esimene Dovlatovi teos, milleks sai „Riiklik kaitseala”…
Oliver Loode: Täpselt kolme aasta eest sõitsin sõpradega kultuurireisile Loode-Venemaale, et külastada Pihkvat, Puškinskije Gorõt ja Novgorodi. Reisi vältel vestis üks mu reisikaaslastest, sügavate kultuuriteadmistega molekulaarbioloog, lugusid Dovlatovist. Nii tekkiski huvi kätte võtta esimene Dovlatovi teos, milleks sai „Riiklik kaitseala”…
2 minutit
Ainus, mitte esimene
Sergei Dovlatovit meenutab Elvira Mihhailova
1941. aastal Ufaas sündinud ja 1990. aastal New Yorgis surnud Sergei Dovlatov elas aastatel 1972–1975 Tallinnas. Kas räägiksite lähemalt, mis asjaoludel ta Tallinna saabus?
Elvira Mihhailova: Selleks ajaks oli Dovlatov jõudnud juba kümme aastat proosat kirjutada, avaldada seda aga ei õnnestunud – ei Peterburis ega Moskvas. Saatis…
1941. aastal Ufaas sündinud ja 1990. aastal New Yorgis surnud Sergei Dovlatov elas aastatel 1972–1975 Tallinnas. Kas räägiksite lähemalt, mis asjaoludel ta Tallinna saabus?
Elvira Mihhailova: Selleks ajaks oli Dovlatov jõudnud juba kümme aastat proosat kirjutada, avaldada seda aga ei õnnestunud – ei Peterburis ega Moskvas. Saatis…
5 minutit
Harmsi nägu(1)
Daniil Harms, Väljapudenevad vanaeided. Tõlkinud Ilona Martson ja Rein Saluri. Kujundanud Dan Mikkin. Tänapäev, 2011. 264 lk.
Vladimir Glotser, Marina Durnovo: Minu mees Daniil Harms. Tõlkinud Toomas Kall. Loomingu Raamatukogu 2011, nr 19. 104 lk.
Daniil Harmsi nimi on eesti publikule juba ammu tuttav. Tema teoseid on avaldatud ajalehtedes ning ajakirjades, teda…
Vladimir Glotser, Marina Durnovo: Minu mees Daniil Harms. Tõlkinud Toomas Kall. Loomingu Raamatukogu 2011, nr 19. 104 lk.
Daniil Harmsi nimi on eesti publikule juba ammu tuttav. Tema teoseid on avaldatud ajalehtedes ning ajakirjades, teda…
5 minutit
Yes – tagasi juurte juurde
CD Yes „Fly From Here” © 2011 Frontiers Records
Progressive rock’i legendaarse lipulaeva Yesi juulikuus ilmunud stuudioplaati „Fly From Here” ootasid fännid oma kümme aastat, sest täpselt nii palju aega on möödas ansambli eelmisest stuudioplaadist „Magnification” (2001). Kõlakas, et Yes tuleb välja uue plaadiga, oli Interneti avarustes teada juba kevadel ja…
Progressive rock’i legendaarse lipulaeva Yesi juulikuus ilmunud stuudioplaati „Fly From Here” ootasid fännid oma kümme aastat, sest täpselt nii palju aega on möödas ansambli eelmisest stuudioplaadist „Magnification” (2001). Kõlakas, et Yes tuleb välja uue plaadiga, oli Interneti avarustes teada juba kevadel ja…
3 minutit
Muusika kui imerohi
XXV Oslo jazzifestival 15. – 20. VIII
Kui jazz oleks spordiala, siis teeks umbes viie miljoni elanikuga Norra jazzi vallas mäekõrguselt ära palju suurema rahvaarvuga Euroopa riikidele. Kujutavast kunstist teab suur osa maailmast vaid Edvard Munchi nime ja kirjandusest Henrik Ibsenit. Norra jazz on aga tunnustatud kaubamärk kõikjal maailmas ja jazzitippude kontsentratsioon…
Kui jazz oleks spordiala, siis teeks umbes viie miljoni elanikuga Norra jazzi vallas mäekõrguselt ära palju suurema rahvaarvuga Euroopa riikidele. Kujutavast kunstist teab suur osa maailmast vaid Edvard Munchi nime ja kirjandusest Henrik Ibsenit. Norra jazz on aga tunnustatud kaubamärk kõikjal maailmas ja jazzitippude kontsentratsioon…
3 minutit
MUUSIKAMAAILM
Uudiseid dirigentide töömailtIga-aastasel Brasiilia Beethoveni festivalil juhatas seekord kõiki seitset kontserti (10. – 21. VIII) Lorin Maazel, asendades Kurt Masuri. Orkestriks oli Brasiilia SO (OSB), kavas meistri sümfooniad, avakavas I sümfoonia kõrval III klaverikontsert. Kontserdid toimusid Rio de Janeiro munitsipaalteatris, neist üks ka São Paulos.Viimasel kahel õhtul olid ettekandel VIII…
7 minutit
Ilmusid Mart Saare klaveriteosed
Mart Saar. Klaveriteosed. Piano Works I, II , III . Koostanud ja redigeerinud Vardo Rumessen, eessõna ja kommentaarid eesti ja inglise keeles, noodigraafika Valdo Preema. Kujundanud Tiina Sildre. Estonian Classics, Tallinn 2011.
Valmistasid Mart Saare klaveriloomingu trükkimiseks ette 1971. aastal diplomitööna. Kuidas tekkis huvi tema klaveriloomingu vastu ja miks pidi see…
Valmistasid Mart Saare klaveriloomingu trükkimiseks ette 1971. aastal diplomitööna. Kuidas tekkis huvi tema klaveriloomingu vastu ja miks pidi see…
2 minutit
Konveier esitles islandi nüüdismuusikat
„Pigem valge kui taevasinine”: Atli Heimir Sveinssoni, Atli Ingólfssoni ja Páll Ragnar Pálssoni loomingut ansamblilt Konveier 21. VIII Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus.
Islandi päeva raames esines Rootsi-Mihkli kirikus loominguline ühendus Konveier, mille eestvedajad on islandi päritolu Eesti muusikaja teatriakadeemia doktorantuuris õppiv helilooja Páll Ragnar Pálsson ja lauljatar Tui Hirv. Konveier on muutuv…
Islandi päeva raames esines Rootsi-Mihkli kirikus loominguline ühendus Konveier, mille eestvedajad on islandi päritolu Eesti muusikaja teatriakadeemia doktorantuuris õppiv helilooja Páll Ragnar Pálsson ja lauljatar Tui Hirv. Konveier on muutuv…
2 minutit
James Ensor, Jules de Bruycker ja Eduard Wiiralt
Näitus „Kaksikportree. Flaami sümbolistid James Ensor ja Jules de Bruycker” Genti kunstimuuseumi kogudest Kumus kuni 30. X.
Kumu klassikakorruse kuraatorit Tiina Abelit tuleb eriti tunnustada selle näituse maaletoomise eest. Kumu selleaastases erakordselt rikkalikus ja Tallinna kui kultuuripealinna tõeliselt ehtivas näituseprogrammis on see üks põnevamaid. Mis seal rääkidagi – maailmakuulus James Ensor…
Kumu klassikakorruse kuraatorit Tiina Abelit tuleb eriti tunnustada selle näituse maaletoomise eest. Kumu selleaastases erakordselt rikkalikus ja Tallinna kui kultuuripealinna tõeliselt ehtivas näituseprogrammis on see üks põnevamaid. Mis seal rääkidagi – maailmakuulus James Ensor…
4 minutit
Üks teerada
Uno Roosvalti näitus „Teerada kivis” Hobusepea galeriis 10. – 22. VIII ja Draakoni galeriis 8. – 19. VIII .
Uno Roosvalt tähistas oma 70. sünnipäeva ja üle 40 aasta kestnud kunstnikuelu näitusega „Teerada kivis”, üheaegselt Hobusepea (joonistus 2009–2011) ja Draakoni galeriis (maal 2005–2011). Kunstipublikule on ta aastakümnete jooksul kujunenud ainevald ja…
Uno Roosvalt tähistas oma 70. sünnipäeva ja üle 40 aasta kestnud kunstnikuelu näitusega „Teerada kivis”, üheaegselt Hobusepea (joonistus 2009–2011) ja Draakoni galeriis (maal 2005–2011). Kunstipublikule on ta aastakümnete jooksul kujunenud ainevald ja…
3 minutit
Elis ja Alice, novelletid ja seisundid
Kaks näitust Tallinna Kunstihoone galeriis: Elis Saarevälja „Unelm ja häving” 17. VI – 17. VII ja Alice Kase „Murdosa” kuni 28. VIII .
Lõppeval suvel oli Tallinna Kunstihoone galeriis järjestikku kahe noore kunstiakadeemia taustaga maalikunstniku Elis Saarevälja ning Alice Kase näitus. Alice Kasel oli see juba teine väljapanek selles galeriis: esimese…
Lõppeval suvel oli Tallinna Kunstihoone galeriis järjestikku kahe noore kunstiakadeemia taustaga maalikunstniku Elis Saarevälja ning Alice Kase näitus. Alice Kasel oli see juba teine väljapanek selles galeriis: esimese…
4 minutit
Küsimus, vastus ja õlakehitus
Fideelia-Signe Rootsi aktsioon tegevuskunstiürituse „Äng” raames Karepal 13. VIII .
Tartu kõrgema kunstikooli loengutes on mul tulnud vastata üsna intrigeerivatele küsimustele. Mõned neist on olnud küllaltki ootamatud ja isiklikke kunstiveendumusi kompavad. Näiteks, kas mina oleksin moraalselt valmis kordama mõne maailmas kõrgelt koteeritud eesti kunstniku üldtuntud ja meie kaasaegsele kunstile kollase ajakirjanduse…
Tartu kõrgema kunstikooli loengutes on mul tulnud vastata üsna intrigeerivatele küsimustele. Mõned neist on olnud küllaltki ootamatud ja isiklikke kunstiveendumusi kompavad. Näiteks, kas mina oleksin moraalselt valmis kordama mõne maailmas kõrgelt koteeritud eesti kunstniku üldtuntud ja meie kaasaegsele kunstile kollase ajakirjanduse…
3 minutit
Pärnu fideofest kui maailma köök
Pärnu XVIII filmi- ja videofestival Pärnu Kunstnike Majas, kaubanduskeskuses Port Artur 2 ja „Like-Kuldrula” rulafestivalil 9. – 13. VIII .
Pärnu filmi- ja videofestival ehk fideofest toimus sel aastal kaheksateistkümnendat korda. Festivali traditsioon sündis 1990. aastatel ideest kaotada filmi- ja videokunsti, narratiivse ja kontseptualismi, professionaalide ja profaanide, kunstnike ja kinofriikide institutsionaalsed…
Pärnu filmi- ja videofestival ehk fideofest toimus sel aastal kaheksateistkümnendat korda. Festivali traditsioon sündis 1990. aastatel ideest kaotada filmi- ja videokunsti, narratiivse ja kontseptualismi, professionaalide ja profaanide, kunstnike ja kinofriikide institutsionaalsed…
3 minutit
Reset ehk Igaviku nupp
Lavastajat on huvitanud Gilgameši inimlik kolmandik, see osa kangelasest, mis on avatud hirmule surelikkuse ees.
Von Krahli teatri „Gilgameš ehk Igaviku nupp”, idee autor ja lavastaja Peeter Jalakas, dramaturg Tarmo Jüristo, tehniliste lahenduste autor Enar Tarmo, muusik Erkki Hõbe, videokunstnik Emer Värk, kunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Oliver Kulpsoo ja helikujundaja Renzo…
Von Krahli teatri „Gilgameš ehk Igaviku nupp”, idee autor ja lavastaja Peeter Jalakas, dramaturg Tarmo Jüristo, tehniliste lahenduste autor Enar Tarmo, muusik Erkki Hõbe, videokunstnik Emer Värk, kunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Oliver Kulpsoo ja helikujundaja Renzo…
4 minutit
Monomaanide kokkutulek
„Monomaffia” tegi teatraalsesse liiglihasse oma esimese ja terava sisselõike.
Eesti esimene rahvusvaheline monolavastuste festival „Monomaffia” 11. – 13. VIII Pärnus. Üheksa lavastusega astus publiku ette üheksa näitlejat: viis Eestist ning Rootsist, Venemaalt, Norrast ja Soomest üks.
Festivali tase oli üllatavalt kõrge, ainsagi esineja puhul ei tekkinud küsimust, miks on sattunud selline lavastus…
Eesti esimene rahvusvaheline monolavastuste festival „Monomaffia” 11. – 13. VIII Pärnus. Üheksa lavastusega astus publiku ette üheksa näitlejat: viis Eestist ning Rootsist, Venemaalt, Norrast ja Soomest üks.
Festivali tase oli üllatavalt kõrge, ainsagi esineja puhul ei tekkinud küsimust, miks on sattunud selline lavastus…
3 minutit
Riigi sünnipäev metafooride rägastikus
Riikide sünnipäevade mõtestamisel on viimase nädala jooksul viidatud sageli sarnasusele sama vana inimesega; sel päeval 20 aastat tagasi sündinud lastele on koguni eraldi tähelepanu pööratud kui riigi eakaaslastele. Ometi on raske leida palju toimivaid metafoore, mis seda paralleeli 1991. aasta 20. augustil sündinud laste ja Eesti riigi vahel kannaksid. Sünnivalusid …
5 minutit
Vabariigi tulek vajaks ka uurivat analüüsi
Tarmo Vahter on oma Peegli stipendiumi tulemuslikult ära kasutanud ning pannud kaante vahele kronoloogia 1991. aasta kevadsuve sündmusest Eestis ja Eesti ümber. Filmistsenaariumitaolise ülesehitusega raamat on hästi liigendatud ja põnevusega loetav, pildi- ja fotodokumentide valik on lausa suurepärane. Uusi fakte avavat või tuntud fakte mõne ootamatu külje pealt valgustavat infot…
4 minutit
Kuus otsustavat valikut
Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek. 1991. Kuus otsustavat kuud. Toimetaja Tiit Hennoste, keeletoimetaja Katrin Hallas. Kujundaja Tarmo Rajamets. AS Eesti Ajalehed, 2011. 336 lk.
Reportaaž on väga vahetu žanr. Toimuvat kirjeldatakse justkui pealtnägija silmadega otse sündmuskohalt. Reportaaživorm võimaldab vältida hinnangut, analüüsi, keerulistes olukordades poolevalikut. Autor saab öelda, et on vaid dokumentalist,…
Reportaaž on väga vahetu žanr. Toimuvat kirjeldatakse justkui pealtnägija silmadega otse sündmuskohalt. Reportaaživorm võimaldab vältida hinnangut, analüüsi, keerulistes olukordades poolevalikut. Autor saab öelda, et on vaid dokumentalist,…
3 minutit
Kaks Brežnevi käsitlust Venemaalt
Nii Sokolov kui ka Mletšin esindavad ajalookirjutuse kommertslikku suunda.
Leonid Mletšin Brežnev. Vene keelest tõlkinud Jüri Ojamaa, toimetanud Marika Mikli. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011. 502 lk. Boriss Sokolov, Leonid Brežnev ja tema „kuldne ajajärk”. Vene keelest tõlkinud Toomas Kall, toimetanud Sirje Laidre. Kujundanud Kersti Tormis. Valgus, 2011. 324 lk.
Tänavu…
Leonid Mletšin Brežnev. Vene keelest tõlkinud Jüri Ojamaa, toimetanud Marika Mikli. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011. 502 lk. Boriss Sokolov, Leonid Brežnev ja tema „kuldne ajajärk”. Vene keelest tõlkinud Toomas Kall, toimetanud Sirje Laidre. Kujundanud Kersti Tormis. Valgus, 2011. 324 lk.
Tänavu…
6 minutit
20 iseseisvusaastat ja looduspärandi kaitse
Eesti looduskaitse tähistas eelmisel aastal sajandat juubelit.
1910. aastal kaitse alla võetud Vaika saared Lääne-Saaremaal said täienduse alles 1924. aastal, kui võeti kaitse alla Tagamõisa puisniit ja metsakvartal Järvseljal. Esimese looduskaitseseaduseni jõuti kümmekond aastat hiljem (1935). 1957. aastal pandi alus neljale vanimale ja tuntumale kaitsealale Vilsandil, Matsalus, Nigulas ja Viidumäel. Nõukogude perioodil…
1910. aastal kaitse alla võetud Vaika saared Lääne-Saaremaal said täienduse alles 1924. aastal, kui võeti kaitse alla Tagamõisa puisniit ja metsakvartal Järvseljal. Esimese looduskaitseseaduseni jõuti kümmekond aastat hiljem (1935). 1957. aastal pandi alus neljale vanimale ja tuntumale kaitsealale Vilsandil, Matsalus, Nigulas ja Viidumäel. Nõukogude perioodil…
2 minutit
Pingutused ja pingerida
Kuigi riiklik eksamikeskus pealkirjastas ise hoolikalt ja korrektselt oma info kui „2011. aasta riigieksamite statistika”, sai sellest ajakirjanduses traditsiooniliselt „edetabel”, „TOPP” ja „parimad koolid”. Statistika ja edetabel ei ole sünonüümid. Üks on infotoode, teine meelelahutus. Kuid me elame läbi ja üle Eesti ajaloo seni kõige meelelahutuslikumat episoodi ja kus sa siis…
2 minutit
Anne Türnpu sahmerdab sugrilastega Põhuteatris
Põhuteatris esietendub täna „Sugrierror.com”, kus osaleb 12 näitlejat: lisaks eestlastele handid, mansid, marid, udmurt ja seto.
Anne Türnpu, sel lavastusel on olnud pikk ettevalmistusperiood. Mida olete selle aja jooksul teinud?
See on olnud kahe suve töö. Tegelikult algas kõik veel aasta varem, kui käisime Eva Klemetsiga nende rahvaste juures selle ettevõtmise…
Anne Türnpu, sel lavastusel on olnud pikk ettevalmistusperiood. Mida olete selle aja jooksul teinud?
See on olnud kahe suve töö. Tegelikult algas kõik veel aasta varem, kui käisime Eva Klemetsiga nende rahvaste juures selle ettevõtmise…
8 minutit
