Reedel Sirp. Tavaline Sirp.
Lehes:
– Linnainstallatsioonide festivali käekäigust.
– Filosoofia on teaduse liitlane.
– Olukorrast ülikoolis ja olukorrast Norras.
– Soolise võrdõiguslikkuse õnnest ja õnnetusest.
– Avangard ja abstraktne kunstis, postmodernism teatris.
– Minevikust võlutud uus muusika.
– Vanamuusikafestivalid Haapsalus ja Viljandis.
– Kirjanikud ja kirjanikujannad.
– Kristiina Ehin, monogaamlane hädas.
– Sloveenia arhitektuur.
– Armastuskolmnurk kinos.
– Setude peko.
– Ja veel nii mõndagi.
– Linnainstallatsioonide festivali käekäigust.
– Filosoofia on teaduse liitlane.
– Olukorrast ülikoolis ja olukorrast Norras.
– Soolise võrdõiguslikkuse õnnest ja õnnetusest.
– Avangard ja abstraktne kunstis, postmodernism teatris.
– Minevikust võlutud uus muusika.
– Vanamuusikafestivalid Haapsalus ja Viljandis.
– Kirjanikud ja kirjanikujannad.
– Kristiina Ehin, monogaamlane hädas.
– Sloveenia arhitektuur.
– Armastuskolmnurk kinos.
– Setude peko.
– Ja veel nii mõndagi.
1 minut
Lilled kaunishingele SEB Galeriis
Alates 27. juulist on SEB Galeriis avatud Külli Laikre isiknäitus „Lilled kaunishingele“. Näitusel toob kunstnik vaatajate ette orhidee-teemalise maaliseeria, mis leidis eksponeerimist möödunud aastal Draakoni galeriis samanimelisel väljapanekul.
1 minut
Uinuv kaunitar Hobusepea galeriis
Kolmapäeval, 27. VII.2011 avati Hobusepea galeriis Erik Mattijsseni (Holland) isikunäitus „Sleeping Beauty“ („Uinuv kaunitar“).
Erik Mattijssen on lõpetanud Gerrit Rietveldi Akadeemia Amsterdamis ja töötab alates 1988. aastast samas õppejõuna. Alates 2004. aastast on Mattijssen külalislektorina andnud loenguid ja juhatanud töötubasid Hollandi erinevates kõrgkoolides, Iirimaal, Surinames, Belgias, Jaapanis, Kanadas, Portugalis, USA-s ning aastatel 2007 ja 2010 ka…
Erik Mattijssen on lõpetanud Gerrit Rietveldi Akadeemia Amsterdamis ja töötab alates 1988. aastast samas õppejõuna. Alates 2004. aastast on Mattijssen külalislektorina andnud loenguid ja juhatanud töötubasid Hollandi erinevates kõrgkoolides, Iirimaal, Surinames, Belgias, Jaapanis, Kanadas, Portugalis, USA-s ning aastatel 2007 ja 2010 ka…
1 minut
Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin !
1. Kuidas on maoori keeles ’hea’? Eesti keeles tähendab see sõna, umbes nagu maoori keeleski, ’hea, sõnakuulelik, vagur’. Samuti ütlevad eestlased niimoodi ’hellitava silituse’ kohta.
2. Kuidas on olo keeles (kõneldakse Uus-Guineas) ’ema’? Tetuni keeles (üks Austroneesia keeltest) tähendab see sõna ’inimene, isik, persoon’. Ka eesti keeles tähendab see sõna üht inimest.…
2. Kuidas on olo keeles (kõneldakse Uus-Guineas) ’ema’? Tetuni keeles (üks Austroneesia keeltest) tähendab see sõna ’inimene, isik, persoon’. Ka eesti keeles tähendab see sõna üht inimest.…
2 minutit
Tundmatud muulased?*
Tihtilugu räägitakse Eestis muulastest nii, justkui oleks tegu kindlapiirilise ja homogeense rühmaga. Kui ajalehtedes ja televisioonis räägitakse küsitlustest ja nende tulemustest, siis tekib selline mulje. Parimal juhul on jutuks kolm rahvust: eestlane, venelane ja muu. Muu on siis see, kes pole ei eestlane ega venelane. On mõistetav, et ühiskonna arvamusi jm uurides on vaja üldistada, kuid…
5 minutit
PEALELEND: Minu Esimene Kunstikogu
Sirbi uue vahelehe Minu Esimene Kunstikogu initsiaator ja elluviija on Eesti Litograafiakeskus ehk siis Kadri Alesmaa ja Jaak Visnap. Selle eesmärk, nagu koostajad ise on väitnud, on eesti kaasaegse kunsti ning loomulikult ka kunstnike tutvustamine, sest „näituste korraldamine on kulukas, kunst rahvast võõrandunud ning isegi teiste kultuurivaldkondade esindajad ei tunne meie nüüdiskunsti”. Esialgu on…
2 minutit
Kaheksa jalgratturi saatus
Eelmise nädala meediakangelasteks olid kaheksa Eesti jalgratturit: seitse, kes vabastati Liibanonis pantvangist, ja üks, kes Prantsusmaal edasi piinles – Rein Taaramäe. Pantvange võib võrrelda Walt Disney surematu animafilmi seitsme pöialpoisiga. Nad olid väikesed etturid, pahaaimamatud ohvrid endast suuremate ohtlikes mängudes. Taaramäe on muidugi Lumivalgeke. Tema, profileeris veel algaja, suurimaks eesmärgiks Tour de France’il oli ju võita…
3 minutit
Eesti-Vene pilkupüüdev river movie
Dokumentaalfilm „Suur jõgi” (Eesti 2011, 91 min), stsenaristrežissöör Vassili Sarana, operaatorid Arvo Vilu, Vassili Sarana ja Joosep Matjus, helilooja Seppo Vanhatalo, monteerija Liina Triškina, produtsent, helioperaator ja jutustaja Riho Västrik, toimetaja Enn Säde. Toodetud stuudios Vesilind koostöös Bayerischer Rundfunkeniga. Esilinastus 21. IV kinos Artis, ETV eetris 7. ja 14. V.
„Suur jõgi” on pikk…
„Suur jõgi” on pikk…
5 minutit
Eesti film ja (eesti) talgud, kes neid suudaks lahuta!?
2011. aasta filmitalgute võtteperioodi eelõhtul
Kinobussi tänavusuvise Filmitalgute suuraktsiooniga seoses on mõnigi kord küsitud: kas siis niiviisi, ühistöö korras, saab üleüldse filmi teha? Augustikuus algavatel filmimise talgutel Eesti maakondades just seda teha ju kavatsetaksegi. Kindlasti „saab” vabatahtliku ühistegevusena filmi teha, seda on tõendanud Eesti filmiajaloos toimunu mitmel ajajärgul. Ja…
Kinobussi tänavusuvise Filmitalgute suuraktsiooniga seoses on mõnigi kord küsitud: kas siis niiviisi, ühistöö korras, saab üleüldse filmi teha? Augustikuus algavatel filmimise talgutel Eesti maakondades just seda teha ju kavatsetaksegi. Kindlasti „saab” vabatahtliku ühistegevusena filmi teha, seda on tõendanud Eesti filmiajaloos toimunu mitmel ajajärgul. Ja…
5 minutit
FILMIMAAILM
Vene raketid lendavad jälle
1. juulist kuni 31. augustini on Briti Filmiinstituudi Southbanki filiaalis huvilistele avatud kunagises sotsialismileeris valminud kosmoseteemaliste kultusfilmide esinduslik retrospektiiv. Filmiprogrammi üldpealkiri „Kosmos” on lihtne ja lakooniline. Nüüd saab ka lääne filmihuviline, kes on heal juhul midagi kuulnud ainult Andrei Tarkovski „Solarisest”, viimaks teada, et ka Venemaal on tehtud tähelepanuväärseid ulmefilme. Ning seda juba enne…
1. juulist kuni 31. augustini on Briti Filmiinstituudi Southbanki filiaalis huvilistele avatud kunagises sotsialismileeris valminud kosmoseteemaliste kultusfilmide esinduslik retrospektiiv. Filmiprogrammi üldpealkiri „Kosmos” on lihtne ja lakooniline. Nüüd saab ka lääne filmihuviline, kes on heal juhul midagi kuulnud ainult Andrei Tarkovski „Solarisest”, viimaks teada, et ka Venemaal on tehtud tähelepanuväärseid ulmefilme. Ning seda juba enne…
3 minutit
Peavalu ja Potteri lõppmäng
Paarikümne aasta pärast võib selguda, et kinokülastajad on iga seansiga kuidagi oma tervist kahjustanud.
Mängufilm „Harry Potter ja surma vägised. Osa 2” („Harry Potter and the deathly Hallows – Part 2”, Suurbritannia-Usa 2011, 130 min), režissöör David Yates, Steve Klovese stsenaarium J. K. Rowlingi romaani põhjal. Osades David Radcliffe, Ralph Fiennes, Emma Watson, Rupert Grint,…
Mängufilm „Harry Potter ja surma vägised. Osa 2” („Harry Potter and the deathly Hallows – Part 2”, Suurbritannia-Usa 2011, 130 min), režissöör David Yates, Steve Klovese stsenaarium J. K. Rowlingi romaani põhjal. Osades David Radcliffe, Ralph Fiennes, Emma Watson, Rupert Grint,…
3 minutit
Kunstiministeerium möliseb
Klassikaraadio saate „Kunstiministeerium” kolumni „Tartu möliseb” üleskirjutus
„Tartu möliseb” saate staažikad kuulajad teavad, et traditsiooniliselt on saates olnud väga suur roll ajakirjanumbrite ülevaadetel. Erinevatel asjaoludel, muuhulgas ka takerdumise tõttu teatavasse vormikordusesse, on viimasest ülevaatest möödas juba kaks aastat. Eesti ainsa kujutava kunsti ajakirja KUNST.EE uue numbri ilmumine, eriti olukorras, kus see leiab aset vaid kaks korda…
„Tartu möliseb” saate staažikad kuulajad teavad, et traditsiooniliselt on saates olnud väga suur roll ajakirjanumbrite ülevaadetel. Erinevatel asjaoludel, muuhulgas ka takerdumise tõttu teatavasse vormikordusesse, on viimasest ülevaatest möödas juba kaks aastat. Eesti ainsa kujutava kunsti ajakirja KUNST.EE uue numbri ilmumine, eriti olukorras, kus see leiab aset vaid kaks korda…
6 minutit
Tiir maailma suurimal stsenograafialaadal
Praha kvadriennaalil esindasid Eestit Reet Ausi taaskasutuskostüümid ja stsenograafiatudengite „Ihade osakond”.
Praha kvadriennaal 16. – 26. VI.
Praha kvadriennaal, iga nelja aasta tagant toimuv lavastuskunsti suursündmus, on nagu hiiglaslik laat, kus üritatakse oma kaupa ehk kunsti isuäratavalt ja pilkupüüdvalt esitleda. Kümnel päeval sai näha 52 maa stsenograafide ning 45 riigi stsenograafiatudengite väljapanekut, teatriarhitektuuri…
Praha kvadriennaal 16. – 26. VI.
Praha kvadriennaal, iga nelja aasta tagant toimuv lavastuskunsti suursündmus, on nagu hiiglaslik laat, kus üritatakse oma kaupa ehk kunsti isuäratavalt ja pilkupüüdvalt esitleda. Kümnel päeval sai näha 52 maa stsenograafide ning 45 riigi stsenograafiatudengite väljapanekut, teatriarhitektuuri…
5 minutit
FW: RE : RE : kunstihuvilistele huvitavat lugemist
Kunstiajakiri peaks olema . . . . midagi, mis oma ilmumisega loob ise sündmuse, mitte ei kajasta teisi.
Andres Kurg (2010)
Kunstikirjutamise jätkuvaks trendiks on kunstiloba.
Raivo Kelomees (1999)
Andreas Tamm: Et ilmunud on järjekordne kunsti ja visuaalkultuuriajakirja KUN ST.EE koondnumber (2011, nr 1-2), siis oleks ehk põhjust seda sündmust Sirbi veergudel tagasihoidlikult markeerida ja arutleda aktuaalsete …
Andres Kurg (2010)
Kunstikirjutamise jätkuvaks trendiks on kunstiloba.
Raivo Kelomees (1999)
Andreas Tamm: Et ilmunud on järjekordne kunsti ja visuaalkultuuriajakirja KUN ST.EE koondnumber (2011, nr 1-2), siis oleks ehk põhjust seda sündmust Sirbi veergudel tagasihoidlikult markeerida ja arutleda aktuaalsete …
17 minutit
Laps-Eesti nukutuba Rakvere teatriaias
„Noorel Eestil” on õigupoolest ainult üks märkimisväärne puudus: see on dramaturgiliselt täiesti küündimatu.
Rakvere teatri „Noor Eesti”, idee autor ja lavastaja Jaanus Rohumaa, teksti autorid Kairi Kruus, Jan Rahman, Eva Samolberg ja Jaanus Rohumaa, dramaturg Siret Paju, kunstnik Uku Kristjan Küttis, arhitektid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür, kostüümikunstnik Britt Samoson, muusikaline kujundaja Kostja…
Rakvere teatri „Noor Eesti”, idee autor ja lavastaja Jaanus Rohumaa, teksti autorid Kairi Kruus, Jan Rahman, Eva Samolberg ja Jaanus Rohumaa, dramaturg Siret Paju, kunstnik Uku Kristjan Küttis, arhitektid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür, kostüümikunstnik Britt Samoson, muusikaline kujundaja Kostja…
5 minutit
PEALELEND: Raul Vaiksoo
Suve hakul esitleti arhitektuurimuuseumis sinu uut raamatut „Aja lugu”. Sa oled arhitekt ja võiks arvata, et raamat räägib arhitektuurist, aga võta näpust – see on hoopis võimas teatmeteos ajaloost, mis algab suure pauguga ja lõpeb keskajaga. Sinu mitmekülgsus on legendaarne, aga mis sundis sind just ajalooraamatu kirjutama?
Kindlasti oli mul ajaloohuvi (ka kunsti- ja arhitektuuriajaloo huvi) juba…
Kindlasti oli mul ajaloohuvi (ka kunsti- ja arhitektuuriajaloo huvi) juba…
3 minutit
Tintinnabuli ehk Südameraamat Oksanale
Meie olemine on vaid põgus valgusviirg kahe lõputu pimeduse vahel.
Vladimir Nabokov
Kirjandus petab kõiki, kes püüavad teda nimetada teisiti kui tema enda nimega. Kirjandus (nagu ka Elu) ON.
Toomas Raudam
Kaks olemuslikult sarnast raamatuinimest, kaks põhjapanevat tõdemust, mis sobivad mõlemale. Nabokov kirjutas oma raamatuisse male ja muinasjutu, Raudam kirjutab neisse keelemängude võlu ja „muusika…
Vladimir Nabokov
Kirjandus petab kõiki, kes püüavad teda nimetada teisiti kui tema enda nimega. Kirjandus (nagu ka Elu) ON.
Toomas Raudam
Kaks olemuslikult sarnast raamatuinimest, kaks põhjapanevat tõdemust, mis sobivad mõlemale. Nabokov kirjutas oma raamatuisse male ja muinasjutu, Raudam kirjutab neisse keelemängude võlu ja „muusika…
4 minutit
Leedu arhitektuurist
28. juunist 12. juulini oli Tallinnas Pärnu maanteel arhitektuuri- ja disainigaleriis avatud Leedu eramuarhitektuuri näitus: väljas oli 37 ehitist arhitektide viimase kümnendi loomingust. Näitusel võis taas tõdeda, et praegune arhitektuur on üle ilma üsna samalaadne: kasutatakse samu arhitektuurseid võtteid, samu materjale, samasuguseid plaanilahendusi jne. Isegi eeskujud on arhitektidel ühed ja samad. Mõned majad on paremini õnnestunud,…
5 minutit
Rohmakus 2*
Tüdrukud kasvavad suurteks**
Triin Tasuja, Armastus on ja armastust pole. Jumalikud ilmutused, 2011. 80 lk.
(:)kivisildniku Ji luulesarja Räpina paberile trükitud raamatud on keskmisest rahutumad, metsikumad. Lisaks trükikujule on ka nende sõnavormis enamasti miskit mässumeelset ja rohmakat. Triin Tasuja „Provintsiluulet” (2009), mis ilmus „Värske raamatu” sarjas, on sirgjooneline, koredakoeline, allumatu – nii mõnelegi kindlasti ka tänase halva luule…
Triin Tasuja, Armastus on ja armastust pole. Jumalikud ilmutused, 2011. 80 lk.
(:)kivisildniku Ji luulesarja Räpina paberile trükitud raamatud on keskmisest rahutumad, metsikumad. Lisaks trükikujule on ka nende sõnavormis enamasti miskit mässumeelset ja rohmakat. Triin Tasuja „Provintsiluulet” (2009), mis ilmus „Värske raamatu” sarjas, on sirgjooneline, koredakoeline, allumatu – nii mõnelegi kindlasti ka tänase halva luule…
4 minutit
Rongiga Moskvas
Olen ise liiga noor, et mäletada nõukogude aega, ent see nostalgilis-skeptiline muie, mida võis märgata nii mõnegi viiekümneaastase eesti arhitekti näos, kui ületasime soojal sumedal juuniõhtul EestiVene piiri, vääriks ühte head novelli.*
Mitte päris novelli, pigem ehk reisikirja pani juba kirja Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere („Moskvas arhitektuuritamas”, Eesti Ekspress 16. VII). Pere andis üsna ammendava ülevaate…
Mitte päris novelli, pigem ehk reisikirja pani juba kirja Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere („Moskvas arhitektuuritamas”, Eesti Ekspress 16. VII). Pere andis üsna ammendava ülevaate…
4 minutit
Kõik päris-kunst on ülesaamise kunst
Veronika Kivisilla, Kallis kalender, (luuletusi 2009 – 2010). Kujundanud Piia Ruber. Verb, 2011. 68 lk.
„Kallis kalender”, debüütteos, on kõvade sõnade raamat. Autor ei ole uje vaatleja, peosaalis pingil ootaja – kas tuleb keegi tantsule paluma? Kas märkab? Kingib tähelepanu? Ei. Selle elu peost ta end ilma ei ole jätnud ning kes kordki…
„Kallis kalender”, debüütteos, on kõvade sõnade raamat. Autor ei ole uje vaatleja, peosaalis pingil ootaja – kas tuleb keegi tantsule paluma? Kas märkab? Kingib tähelepanu? Ei. Selle elu peost ta end ilma ei ole jätnud ning kes kordki…
4 minutit
Robotite muster inimtarvititele
Absoluutselt kontrolli all süsteem on võimatu, aga kas süsteem suudab ilma inimeseta luua sisemise harmoonia?
Hendrik Kaljujärve installatsioon „Iseorganiseeruv süsteem”, teostajad Hendrik Kaljujärv, Ahto Vaher ja Taavet Jansen. 11. – 16. VII NO99 Põhuteatris.
Ikka ja jälle on tagasi pöördutud idee juurde, et ehk on võimalik luua süsteem, mis oleks harmooniline, mõistuslik ja loomulikku veaprotsenti…
Hendrik Kaljujärve installatsioon „Iseorganiseeruv süsteem”, teostajad Hendrik Kaljujärv, Ahto Vaher ja Taavet Jansen. 11. – 16. VII NO99 Põhuteatris.
Ikka ja jälle on tagasi pöördutud idee juurde, et ehk on võimalik luua süsteem, mis oleks harmooniline, mõistuslik ja loomulikku veaprotsenti…
5 minutit
Pildiraamat pimedale ja nägijale
Esimene ettekanne, mis konverentsile „Pilt ja tekst” ettepanekute voorus üldse saadeti, kandis pealkirja „Pimedad lapsed ja pildiraamat”, autoriks Sloveenia eripedagoog Aksinja Kermauner. See oli märk sellest, et läheb põnevaks, ja nõnda 8. – 10. juunini Tallinna ülikoolis toimunud konverentsiga juhtuski.
Samal teemal – puuteraamat – esines Tiia Artla Tallinna ülikooli tööõpetuse osakonnast ja ehk ongi…
Samal teemal – puuteraamat – esines Tiia Artla Tallinna ülikooli tööõpetuse osakonnast ja ehk ongi…
6 minutit
Kas ooperi väärtus kahaneb eetris?
See on küsimus, millele ühest vastust pole. Kindlasti eelistab iga ooperisõber kaasaelamist elavale, siin ja praegu sündivale muusikalisele imele. Kuid kui puudub võimalus istuda ME Ti, Covent Gardeni või Salzburgi saalis, ent tehnoloogia annab võimaluse kuulata-vaadata maailma tippkunstnike tegemisi, nautida täiuslikkuseni välja voolitud rolle suures plaanis, s.o kinoekraanil, siis pole kahtlust – see…
4 minutit
Kas Tobias oli prohvet või teenäitaja
„Ilm ja maa”: Tengku Ahmad Irfan (pianist, Malaisia), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Rahvusmeeskoor Neeme Järvi juhatusel 30. VI Nokia kontserdimajas.
Rudolf Tobias kirjutas 1908. aastal viibides Böömimaal oma murest meie laulupidude ja nende tuleviku pärast Postimehe 24. ja 25. septembri numbris lühidalt kokkuvõttes järgmist. Tobias muretses laulupidude repertuaari pärast, mis küll nõrgemate kooride…
Rudolf Tobias kirjutas 1908. aastal viibides Böömimaal oma murest meie laulupidude ja nende tuleviku pärast Postimehe 24. ja 25. septembri numbris lühidalt kokkuvõttes järgmist. Tobias muretses laulupidude repertuaari pärast, mis küll nõrgemate kooride…
3 minutit
Põlevkiviautoga Titanicu pardal
Stabiilne kasv ei sobi kokku jätkusuutliku eluviisiga.
2008. aastast kipuvad meedias sagedamini kasutusel sõnad olema „majanduskriis/-kasv” ja „energia(julgeolek)”. Reeglina on nende märksõnadega seoses maailma poliitikute ja majandustegelaste sõnum, et liigseks muretsemiseks pole põhjust. Midagi liiga ebatavalist ju toimumas ei ole. Tõsi küll, paljude riikide majandus on enneolematus võlakriisis, kuid see on normaalse majandustsüklite vaheldumise osa.…
2008. aastast kipuvad meedias sagedamini kasutusel sõnad olema „majanduskriis/-kasv” ja „energia(julgeolek)”. Reeglina on nende märksõnadega seoses maailma poliitikute ja majandustegelaste sõnum, et liigseks muretsemiseks pole põhjust. Midagi liiga ebatavalist ju toimumas ei ole. Tõsi küll, paljude riikide majandus on enneolematus võlakriisis, kuid see on normaalse majandustsüklite vaheldumise osa.…
9 minutit
Lätist, positiivselt
Läinud nädalavahetusel Eesti piiri lähedal mereäärses Salacgrīvas peetud festival „Positivus” on juba võitnud tunnustussõnu sellistelt „nina püsti” väljaannetelt nagu Briti Telegraph ja Guardian („Lush!” hüüatab viimane). Tõepoolest, männimetsa all ja liivarannaga mere vahetuses läheduses viiendat korda toimunud muusikapidu mõjus oma suurusele vaatamata soojalt ja sõbralikult, pakkudes lisaks poolelt tosinalt lavalt tulvavale muusikale muidki võimalusi end hästi tunda,…
2 minutit
Veel üks rahvuskriitika valestart
Rahvustunde olemasolu ei tähenda veel automaatselt kogu diskursiivse välja tingimusteta aktsepteerimist koos keelepoliitika, võidupüha paraadide ja aaviksoolike arusaamadega ajaloo (ära)kasutamisest.
R. J. B. Bosworth, Natsionalism – moodsa rahvuste maailma religioon. Tõlkinud Taavi Orgla, toimetanud Lyyli Virkus. Pegasus, 2011. 246 lk.
Vajadus kriitilise arutelu järele rahvusluse ja eestluse teemadel on muutumas karjuvaks. Lühikese ajaga on Eesti rahvusdiskursus…
R. J. B. Bosworth, Natsionalism – moodsa rahvuste maailma religioon. Tõlkinud Taavi Orgla, toimetanud Lyyli Virkus. Pegasus, 2011. 246 lk.
Vajadus kriitilise arutelu järele rahvusluse ja eestluse teemadel on muutumas karjuvaks. Lühikese ajaga on Eesti rahvusdiskursus…
5 minutit
Audiantur et audientes
„Tallinna missa” esiettekanne kergitas minu, „keskmise muusikasõbra” keelele mitu küsimust, mis tohiksid mõnele teiselegi huvi pakkuda. Tallinna Filharmoonia tellitud suurteose kohta võtavad kindlasti sõna muusikamaailma asjatundjad, ent vana Rooma õiguse põhimõtet audiatur et alia pars (kuulatagu ära ka teine asjaosaline) võiks rakendada siingi: kuulatagu ära ka kuulajad. Antud juhul kuulaja küsimused.
Omast arust olen siis n-ö keskmine…
Omast arust olen siis n-ö keskmine…
2 minutit
Õõnestatud õnn
Uudised on meil suvel head: habemessekasvanud pantvangid said koju, presidendikandidaate on kaks, seitsmevõistleja tõi koju kulla, põld lokkab, on päikest, on vihma. Eestlane on õnnelik. Isegi kui ta on maabunud puhkuseks mõnes paigas Eestimaal, mis jõuab harva uudistekanaleisse, kust Eesti kiire edu on kauges kaares mööda läinud ja kuhu talendid, vähemasti töö asjus, enamasti tagasi ei pöördu.
3 minutit
„Elutants” „Labürindis”
Suvised maailma esiettekanded Tallinna Jaani kirikus
Urmas Sisaski kooriooper „Labürint” (Ilja Nikiforovi libreto): Juri Montšak (Teejuht, bass, Venemaa), Natalia Birjukova (Kuri, metsosopran, Venemaa), Maria Šugailo (Ingel, sopran, Eesti), Igor Jermakov (bajaan), keelpilliansambel ja Orthodox Singers Valeri Petrovi dirigeerimisel 15. VI.
Roxanna Panufniku (Inglismaa) „Tallinna missa, Elutants” (eestikeelse teksti autorid Doris Kareva ja Jürgen Rooste): Patricia…
Urmas Sisaski kooriooper „Labürint” (Ilja Nikiforovi libreto): Juri Montšak (Teejuht, bass, Venemaa), Natalia Birjukova (Kuri, metsosopran, Venemaa), Maria Šugailo (Ingel, sopran, Eesti), Igor Jermakov (bajaan), keelpilliansambel ja Orthodox Singers Valeri Petrovi dirigeerimisel 15. VI.
Roxanna Panufniku (Inglismaa) „Tallinna missa, Elutants” (eestikeelse teksti autorid Doris Kareva ja Jürgen Rooste): Patricia…
3 minutit
Klassivõitluse päevad
Rupert Murdochi meediaimpeeriumi langust ning võimalikku lõppu Ühendkuningriigis on meiegi ajakirjandus juba mitmest nurgast kajastada püüdnud. Tõsi on see, et otseseid paralleele Eesti oludega Murdochi loost tõmmata ei saa. Ainuüksi juba seetõttu, et kui tegu on saareriigi demokraatia sajandi suurpuhastusega, siis meil on demokraatia kogemust heal juhul kolmandik sajandit ja sedagi pika katkestusega keskel. Teiseks, nagu…
2 minutit
Suure-Jaani etüüdid
Muusikafestival 17. – 23. VI
Meie omavalitsusjuhtide seas on üpris eri masti mehi. Üks, keda kõik teavad, laseb end efektselt pildistada annetatavate mugulate taustal, ent jätab rampväsinud lastepeolistele trammid-bussid vastu saatmata. Teine, nimeks Tõnu Aavasalu, arutab muusikalise juhi Andres Uiboga kohviku nurgalauas tähelepandamatult, kuidas sisustada järgmist festivali – vaatamata sellele, et EK jättis rahamured tänavu ülepea valla kanda…
Meie omavalitsusjuhtide seas on üpris eri masti mehi. Üks, keda kõik teavad, laseb end efektselt pildistada annetatavate mugulate taustal, ent jätab rampväsinud lastepeolistele trammid-bussid vastu saatmata. Teine, nimeks Tõnu Aavasalu, arutab muusikalise juhi Andres Uiboga kohviku nurgalauas tähelepandamatult, kuidas sisustada järgmist festivali – vaatamata sellele, et EK jättis rahamured tänavu ülepea valla kanda…
5 minutit
Karuäkkega või karuäkkel
Kui praegune ERMi maja projekt kõrvale heidetakse, läheb järgmise läbiviimine suurusjärgu võrra kallimaks.
Hiljuti tõstatati meedias seoses Eesti Rahva Muuseumiga (ERM) filosoofilis-irooniline küsimus minevikuta ja tulevikuta elamisest. Nöökimine pole siinjuures isegi vajalik. Teatud mõttes polekski ERM i nagu olnudki. Ja kes teab, kas üldse tuleb.
Põhiline ERM iga seotud halb uudis on viimasel ajal olnud see, et…
Hiljuti tõstatati meedias seoses Eesti Rahva Muuseumiga (ERM) filosoofilis-irooniline küsimus minevikuta ja tulevikuta elamisest. Nöökimine pole siinjuures isegi vajalik. Teatud mõttes polekski ERM i nagu olnudki. Ja kes teab, kas üldse tuleb.
Põhiline ERM iga seotud halb uudis on viimasel ajal olnud see, et…
4 minutit
