2011-16 (3342)
Emand, kelle koputusi tasub kuulatada
Mehis Heinsaar, Ebatavaline ja ähvardav loodus. Toimetanud Katrin Streimann. Priit Pärna illustratsioonid, kujundanud Külli Kuusik. Menu, 2010. 150 lk.
Elas kord mees nimega Dede Koswara. Tema kodu oli ühes Indoneesia kalurikülas ning ega ta sealt väga vist ise välja poleks kippunudki, kui elu poleks teisiti tahtma hakanud. Kord noore mehena lõikas Dede…
Elas kord mees nimega Dede Koswara. Tema kodu oli ühes Indoneesia kalurikülas ning ega ta sealt väga vist ise välja poleks kippunudki, kui elu poleks teisiti tahtma hakanud. Kord noore mehena lõikas Dede…
5 minutit
(:)piinlik, totter, küündimatu
Endlal puudub Pärnus esteetiline konkurent, mis oma festivalimenuga riigiteatrit alandaks, innustaks ja piitsutaks.
Pärnu Endla „Mees, kes teadis ussisõnu”, autor Andrus Kivirähk, lavastaja Johannes Veski (Cabaret Rhizome), kunstnik Pille Tael, muusika autor ja esitaja Robert Vaigla. Mängivad Ireen Kennik, Triin Lepik, Karin Tammaru, Kaili Viidas, Priit Loog, Sten Karpov, Lauri Kink,…
Pärnu Endla „Mees, kes teadis ussisõnu”, autor Andrus Kivirähk, lavastaja Johannes Veski (Cabaret Rhizome), kunstnik Pille Tael, muusika autor ja esitaja Robert Vaigla. Mängivad Ireen Kennik, Triin Lepik, Karin Tammaru, Kaili Viidas, Priit Loog, Sten Karpov, Lauri Kink,…
4 minutit
Edukas riigijuhtimine ilma tagasisideta pole võimalik
Laias laastus kinnitas uuring üksnes seda, mida niigi oli aimatud, ja et see ei valgustanud ega saanudki valgustada meie ettevõtjate tegevuse varjatud külgi.
Alates sellest ajast, millal Eestis otseinvesteeringute mahu suurendamiseks maailmas ainulaadne ettevõtete kasumi maksustamise kord kasutusele võeti, oli meile pidevalt kinnitatud, et tegemist on hea ja püstitatud eesmärke täitva…
Alates sellest ajast, millal Eestis otseinvesteeringute mahu suurendamiseks maailmas ainulaadne ettevõtete kasumi maksustamise kord kasutusele võeti, oli meile pidevalt kinnitatud, et tegemist on hea ja püstitatud eesmärke täitva…
4 minutit
POT keerab ette etenduskunstide tahke
20. aprillist 6. maini toimub Euroopa praeguses kultuuripealinnas Tallinnas rahvusvaheline etenduskunstide festival POT. Ligi kolm nädalat vältav festival hõlmab 12 mängukohta üle pealinna, võõrustatakse 11 riigi esinejaid ja antakse 57 etendust.
Festival POT pühendub kunstnikele, kes on valmis näitama uut, ja vaatajaile, kes on valmis seda uut nägema. Teater, muusika, tants,…
Festival POT pühendub kunstnikele, kes on valmis näitama uut, ja vaatajaile, kes on valmis seda uut nägema. Teater, muusika, tants,…
1 minut
Ettevõtte tulumaksu mõju majandusele
Tavaliselt lõpevad uurimused osaga, mida nimetatakse akadeemiliseks diskussiooniks ja kus tuuakse esile vaieldavad asjaolud. Selle uurimuse kokkuvõte mõjub aga poliitilise tekstina.
Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majanduskasvule. Lõppraport. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE , poliitikauuringute keskus Praxis, advokaadibüroo GLIMSTEDT , Tartu-Tallinn 2010.
Juriidilise isiku või suupärasemalt ettevõtte tulumaksustamise teemad…
Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majanduskasvule. Lõppraport. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE , poliitikauuringute keskus Praxis, advokaadibüroo GLIMSTEDT , Tartu-Tallinn 2010.
Juriidilise isiku või suupärasemalt ettevõtte tulumaksustamise teemad…
6 minutit
Kas naiskirjandus on olemas?
30. märtsil toimus A. H. Tammsaare muuseumi ja Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi koostöös ümarlaud „Kas naiskirjandus on olemas?”. Üritus oli inspireeritud muuseumis avatud Leida Kibuvitsa näitusest „Paradiisi uus perenaine. Leida Kibuvits Tammsaare juures”, arutlejateks olid Elo Lindsalu, Kairit Kaur, Kadri Tüür, Johanna Ross ja Reet Laja. Vestlust juhtis Maarja…
5 minutit
Vanakreeka rahurikkuja
Riigis, kus oldi pühendunud aluste rajamisele, mis pidid edaspidi kandma kogu õnnelikuks muutunud inimkonda, polnud riigivastasusest midagi koletumat.
Kõigest, mis Sokratesega iganes seotud, on vist kohtuprotsess siiski kõige filosoofilisemat laadi. Ma tean, et öeldu mõjub omapäratsemisena; on ju tavaks arvata, et protsessi väärtus avaldub ennekõike nii-öelda pedagoogiliselt: ühelegi hingeliselt puhtale noorurile,…
Kõigest, mis Sokratesega iganes seotud, on vist kohtuprotsess siiski kõige filosoofilisemat laadi. Ma tean, et öeldu mõjub omapäratsemisena; on ju tavaks arvata, et protsessi väärtus avaldub ennekõike nii-öelda pedagoogiliselt: ühelegi hingeliselt puhtale noorurile,…
8 minutit
Taeva kodustamine
Külm öine maa tundus lõppevat kõrgel mu pea kohal. Hallikasvalgete tuustidena liikus ta sihiteadlikult ja väärikalt minust üle, mu selja taha. Siis tuli ribake tumepõhjatut taevast, ja kuu, kiviviske kaugusel, joonistades liikuvale ööst ja pilvedest koosnevale taevale tõmmu meekarva poolringi. Selle piinavalt tõelise, käegakatsutava kuukodu sügavustes plinkisid tähed. Kusagil tagumisel seinal.…
2 minutit
Populismi laineharjad
Mõni murelik suu on rutanud põhjanaabrite parlamendivalimisi hinnates väitma, et „Soome pole enam endine” ja et populist Timo Soini ning tema põlissoomlaste suuredu kõigutab otsustavalt – ja ikka halvemuse suunas – imetlus- ja eeskujuväärset Soome konsensusdemokraatiat.
Vilkalt paralleele tõmmates teistes riikides mõnevõrra üllatuslikku edu saavutanud poliitiliste uustulnukate (näiteks Rootsis või Hollandis) teravate…
Vilkalt paralleele tõmmates teistes riikides mõnevõrra üllatuslikku edu saavutanud poliitiliste uustulnukate (näiteks Rootsis või Hollandis) teravate…
2 minutit
Kas ühiskond saab olla inimesele jumal?
Ungari filmi- ja teatrilavastaja Kornél Mundruczó vaatleb oma töödes kaitsetuid inimesi.
Kornél Mundruczó on mainekas ungari filmilavastaja, kes loob filme ebamugavatel teemadel: tema huviväljas on vägivald, mõrvad, intellektuaalne terror, manipulatsioon – kõik see, mis tihti jääb ühiskonna varjuküljele. Selles karmis reaalsuses on Mundruczó tööde fookuses inimene – mitte poliitika, ühiskond, situatsioonid,…
Kornél Mundruczó on mainekas ungari filmilavastaja, kes loob filme ebamugavatel teemadel: tema huviväljas on vägivald, mõrvad, intellektuaalne terror, manipulatsioon – kõik see, mis tihti jääb ühiskonna varjuküljele. Selles karmis reaalsuses on Mundruczó tööde fookuses inimene – mitte poliitika, ühiskond, situatsioonid,…
3 minutit
Sirp jälle reedel, Roheline Värav kaasas
Sirbis:
· Põhuteater alustab, sest teisiti ta ei või.
· Kui oleks Gregory Ashworthi teha, muudaks ta Tallinna transpordipoliitikat. Ja mitte ainult, ruumiteaduste professor Groningenist teab muidki lahendusi.
· Kuidas televisioon noori püüab ja kas see ka õnnestub?
· Hingelindude lend.
· Miks me segakooriasjanduses lätlaste vastu ei saa?
· Inimese Mõõde II – eesti kirjanike…
· Põhuteater alustab, sest teisiti ta ei või.
· Kui oleks Gregory Ashworthi teha, muudaks ta Tallinna transpordipoliitikat. Ja mitte ainult, ruumiteaduste professor Groningenist teab muidki lahendusi.
· Kuidas televisioon noori püüab ja kas see ka õnnestub?
· Hingelindude lend.
· Miks me segakooriasjanduses lätlaste vastu ei saa?
· Inimese Mõõde II – eesti kirjanike…
1 minut
Linn ja linnakodanikud
Mõtteid seoses Enriko Talvistu artikli „Uue vana Taru eest” (Sirp 25. III, nr 12) ja Tiit Silla artikliga „Kes projekteerib Tartut?” (Sirp 1. IV, nr 13)
Otsustasin sekkuda Enriko Talvistu ja Tiit Silla arutelusse Tartu uusehituse ja projekteerimise teemal. Sild tunneb, et Talvistu kannab taaka, millest soovib kirjutise kaudu vabaneda, kuid…
Otsustasin sekkuda Enriko Talvistu ja Tiit Silla arutelusse Tartu uusehituse ja projekteerimise teemal. Sild tunneb, et Talvistu kannab taaka, millest soovib kirjutise kaudu vabaneda, kuid…
6 minutit
Metsik ida rahulikus läänes
XI filmifestivalil „goEast” Saksamaal Wiesbadenis vaeti 6. – 13. aprillini taas Ida- ja Kesk-Euroopa filme.
Magnooliate õitsemise aegu võistlesid tänavu Wiesbadenis kümme mängufilmi ja kuus dokumentaalfilmi. Eestist sedapuhku kedagi võistlemas polnud, peamised auhinnad läksid Venemaale, Poolasse, Rumeeniasse ja Gruusiasse. Festivali peaauhinna Škoda Auto Deutschlandi poolt välja pandud Kuldse Liilia ja 10…
Magnooliate õitsemise aegu võistlesid tänavu Wiesbadenis kümme mängufilmi ja kuus dokumentaalfilmi. Eestist sedapuhku kedagi võistlemas polnud, peamised auhinnad läksid Venemaale, Poolasse, Rumeeniasse ja Gruusiasse. Festivali peaauhinna Škoda Auto Deutschlandi poolt välja pandud Kuldse Liilia ja 10…
5 minutit
Audiovisuaalse kunsti pulmad ja matused
Võtsin kätte kultuurkapitali viimaste toetuste vihiku, mis ilmus Sirbi vahel. Huvitav on lugeda audiovisuaalse kunsti sihtkapitali alajaotuse ca saja toetuse sõnastust, alustan järjest: osalemine, juubel, juubel, matus, toetus, toetus, osalemine, toetus, osalemine, osalemine, osalemine, toetus, reis, juubel, tõlkimine, esinemine, juubel, toetus, osalemine, osalemine, osalemine, osalemine, juubel, juubel, osalemine, juubel, toetus, toetus,…
1 minut
Ehitamine ettekujutuse järgi
Need, kes ei talu läikima löödud propagandafilme, ei pea kartma Kristina Normani filmi „Et meeldiks kõigile”, sest tema põhitähelepanu on eelkõige tegelastel kui lihast ja luust, igapäevast elu elavatel inimestel.
Siinkohal esitan lühidalt dokumentaalfilmi sisu. Noortele ehitusinseneridele kukkus sülle uskumatult uhke ja soodne pakkumine, millega ainult Hollywoodi stsenaristid oskavad välja…
Siinkohal esitan lühidalt dokumentaalfilmi sisu. Noortele ehitusinseneridele kukkus sülle uskumatult uhke ja soodne pakkumine, millega ainult Hollywoodi stsenaristid oskavad välja…
6 minutit
Möödaarmastus ning linnud ja lennukid
Uued lühidokumentaalid lahkavad võõrandunud inimese valu ja looduse jäljendamist kui õiget teed.
Dokumentaalfilm „Moekoer” (OÜ Osakond, 2010, 30 min), režissöör Moonika Siimets. Operaatorid Ants Martin Vahur, Elen Lotman, Kullar Viimne, Arvo Vilu, helioperaator Arian Levin, monteerija Andreas Lenk. Produtsent Mari Kallas. ETV eetris 12. I.
On olemas niisugune väärtus, mida me…
Dokumentaalfilm „Moekoer” (OÜ Osakond, 2010, 30 min), režissöör Moonika Siimets. Operaatorid Ants Martin Vahur, Elen Lotman, Kullar Viimne, Arvo Vilu, helioperaator Arian Levin, monteerija Andreas Lenk. Produtsent Mari Kallas. ETV eetris 12. I.
On olemas niisugune väärtus, mida me…
2 minutit
Maja-suusamägi
Igal aastal sõidavad tuhanded eestlased mägedesse suusatama. Kes jõukam, võtab sihikule Alpid või Tatrad, kes säästurežiimil, valib Nuustaku või Himose künkad Soomes. Mägisuusatamine ja lumelauasõit on popid, isegi teismelised, kes nina arvutist välja ei saa, unustavad hetkeks Facebooki ja virtuaalsed killer-mängud ning koguvad adrenaliini lumistelt nõlvadelt alla kihutades.
2 minutit
Pritzkeri auhinna 2011. aasta laureaat
Pritzkeri auhind on maailmas üks mainekamaid arhitektuuriauhindu, mida antakse alates 1979. aastast kaasaegsele (tegutsevale) arhitektile, kelle ehitised on suuresti mõjutanud nii keskkonda otseselt kui selle mõistmist ja mõtestamist laiemalt. Auga kaasneb ka rahaline preemia 100 000 US A dollarit ja pronksmedal ladinakeelse tekstiga: … firmitas, utilitas, venustas… (tugevus, kasulikkus, ilu). 29.…
4 minutit
Tuletornilugu
Jaan Vali, Eesti tuletornide ajalugu. Toimetanud ja kujundanud Jana Reidla. Tallinn Tulepaak OÜ, 2011. 480 lk. Näitus „Igal majakal oma tuli” Eesti Arhitektuurimuuseumis 9. IV – 5.VI. Koostajad Carl-Dag Lige, Sandra Mälk, Sirli Naska, Matis Rodin, Mait Väljas ja Leele Välja.
Oled sääl, kus mässab torm:Kes su walgust peab silmas,Ei see ära…
Oled sääl, kus mässab torm:Kes su walgust peab silmas,Ei see ära…
4 minutit
Laupäevaõhtu Beethoveniga
„Eliitkontserdid”: Tallinna Keelpillikvartett ja duo Urmas Vulp – Marje Lohuaru 9. IV Kadrioru lossis.
Interpreetide Liidu korraldatud kontserdil 9. aprillil kõlas Ludwig van Beethoveni kammermuusika. Ettekandele tulid tema Kvartett op. 18 nr 2 ning Sonaat klaverile ja viiulile nr 10 op. 96, mõlemad G-duuris, esitajateks Tallinna keelpillikvartett ning duo Urmas Vulp…
Interpreetide Liidu korraldatud kontserdil 9. aprillil kõlas Ludwig van Beethoveni kammermuusika. Ettekandele tulid tema Kvartett op. 18 nr 2 ning Sonaat klaverile ja viiulile nr 10 op. 96, mõlemad G-duuris, esitajateks Tallinna keelpillikvartett ning duo Urmas Vulp…
1 minut
Kremerata Baltica türgi varjundiga
Kremerata Baltica ja Fazil Say (klaver, Türgi) 9. IV Estonia kontserdisaalis.
Seekordne kohtumine suurepärase kammerorkestriga Kremerata Baltica mõjus mõnevõrra eklektiliselt. Põhjuseks oli kava. See oli küll Kremeratale omaselt kokku pandud nüüdisteostest ja varasest muusikast, kuid ei moodustanud harmoonilist tervikut, koosnedes justkui paljudest eredatest kildudest, mis kokku andsid ehk ülearugi värvikireva mosaiigi.
Alustuseks…
Seekordne kohtumine suurepärase kammerorkestriga Kremerata Baltica mõjus mõnevõrra eklektiliselt. Põhjuseks oli kava. See oli küll Kremeratale omaselt kokku pandud nüüdisteostest ja varasest muusikast, kuid ei moodustanud harmoonilist tervikut, koosnedes justkui paljudest eredatest kildudest, mis kokku andsid ehk ülearugi värvikireva mosaiigi.
Alustuseks…
2 minutit
Kammermuusika Viljandi linnas
Kui eelmisel aastal kurtsime, et Viljandis napib klassikalise muusika kontserte, siis sellel hooajal rikastus siinne muusikaelu huvitava sarjaga „Kammermuusika linnas”, mille korraldas MTÜ Muusikasõprade Selts. Sari koosnes kuuest kontserdist, mis toodi kuulajate ette kord kuus muusikakooli orkestrimajas. Valdavalt oli kavas XX sajandi muusika, sekka ka romantismipärleid. Alustan meenutamist sarja viimasest…
2 minutit
Tallinn 2011… mitte ainult koorikonkurss
Festivali avapäeval esitleti koorimuusika CDkomplekti „Läbilõige eesti koorimuusikast”. Ühes karbis on neli CDd, millel kõlab 95 kooriteost 40 eesti heliloojalt. Koostaja Jüri Rent on teinud valiku Eesti Rahvusringhäälingu helisalves ülesvõtetest, millest kõige varasemad on sisse lauldud 40 aastat tagasi.
Esitlusel märkis Eesti Kooriühingu vastutav sekretär Kaie Tanner, et lätlastel on juba…
Esitlusel märkis Eesti Kooriühingu vastutav sekretär Kaie Tanner, et lätlastel on juba…
2 minutit
Põgusalt puhkpillikevadest
Rahvusvaheline noorte puhkpillimängijate pidu ja XXII trompetipäevad 31. III – 11. IV Tallinnas
Esimene alapealkirjas nimetatuist on Euroopa Liidu ja „Tallinna – Euroopa kultuuripealinna 2011” toetusega tervet poolaastat hõlmav puhkpillimängijaid mobiliseeriv ning ühendav ürituste ja kontsertide programm, teine tähendab aga – seekord selle suuremahulise programmi osana – rahvusvahelist noorte trompetistide konkurssi,…
Esimene alapealkirjas nimetatuist on Euroopa Liidu ja „Tallinna – Euroopa kultuuripealinna 2011” toetusega tervet poolaastat hõlmav puhkpillimängijaid mobiliseeriv ning ühendav ürituste ja kontsertide programm, teine tähendab aga – seekord selle suuremahulise programmi osana – rahvusvahelist noorte trompetistide konkurssi,…
4 minutit
Libahunt ja libalambad
Rahva kujutamine lambakarjana lisas „Libahundile” groteskset vürtsi.
Tiit Kikase ja Jaagup Kreemi muusikal „Libahunt” August Kitzbergi ainetel. Libretist ja lavastaja Neeme Kuningas, lavakujundaja Hardi Volmer, koreograaf Vahur Agar, kostüümikunstnik Stitch (Grete Laus). Osades Liisi Koikson (Tiina), Hanna Liina Võsa (Mari), Arno Tamm (Margus), Kaire Vilgats (Vanaema) jt. Esietendus 26. III Eesti…
Tiit Kikase ja Jaagup Kreemi muusikal „Libahunt” August Kitzbergi ainetel. Libretist ja lavastaja Neeme Kuningas, lavakujundaja Hardi Volmer, koreograaf Vahur Agar, kostüümikunstnik Stitch (Grete Laus). Osades Liisi Koikson (Tiina), Hanna Liina Võsa (Mari), Arno Tamm (Margus), Kaire Vilgats (Vanaema) jt. Esietendus 26. III Eesti…
2 minutit
Karu kõrva peale astunud
Leida Tarand (sündinud Karu), kes läks kooli 1915. aastal Tallinnas, on oma mälestustes (Tartu, 2010, lk 18) kirjutanud: „Muusikaline harimatus ja loomupärane andevaesus ei võimalda mul nautida muusikalisi suurvorme, vaid minu elamuste ring piirdub lühemate instrumentaal- ja vokaalpaladega. Minu viimaste aastakümnete kogemused, millised mul on kogunenud peamiselt raadio kuulamisega, tõendavad, et…
2 minutit
Võhiklik õpetaja
Fotokuu fotohariduse seminaril 11. II peetud ettekande põhjal.
Eelmise aasta aprillis osalesin San Francisco moodsa kunsti muuseumi sümpoosionil „Kas fotograafia aeg on läbi?”, 2010. aasta juunis kutsuti mind kõnelema Esseni Folkswangi muuseumi sümpoosionile „Fotograafiat õpetades” ning septembris Inglismaale APHE (Association of Photographers in Higher Education / Kõrgharidusega Fotograafide Assotsiatsioon) sümpoosionile teooria…
Eelmise aasta aprillis osalesin San Francisco moodsa kunsti muuseumi sümpoosionil „Kas fotograafia aeg on läbi?”, 2010. aasta juunis kutsuti mind kõnelema Esseni Folkswangi muuseumi sümpoosionile „Fotograafiat õpetades” ning septembris Inglismaale APHE (Association of Photographers in Higher Education / Kõrgharidusega Fotograafide Assotsiatsioon) sümpoosionile teooria…
12 minutit
Mõnda Ai Weiweist
Reede, 15. aprilli keskpäeval laekus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse postiloendisse teade meeleavalduse „1001 tooli” kohta hiina kunstniku Ai Weiwei toetuseks. Protestiaktsioonid pidid toimuma pühapäeval, 17. aprillil kohaliku aja järgi kell 13 Hiina saatkondade ees toolidel istudes üle kogu maailma, sh ka Eestis Tallinnas. Kuulasin terve pühapäeva raadiot (täpsemalt Vikerraadiot), kuid ei…
6 minutit
Lokaalne ja globaalne MoKS
Mooste Kunsti- ja Sotsiaalpraktika Keskuse (MoKSi) eestvedajate Evelyn Müürsepa ja John Grzinichiga vestleb Maarin Mürk.
Mooste Kunsti- ja Sotsiaalpraktika Keskusel (MoKS il) saab tänavu 10 aastat tegutsemist. Selle aja jooksul on korraldatud lugematul hulgal üritusi, õpitubasid, sümpoosione, kohtumisõhtuid, näitusi. MoKS i on külastanud kunstnikke üle terve maailma, jäänud Kagu-Eesti väikesesse külla…
Mooste Kunsti- ja Sotsiaalpraktika Keskusel (MoKS il) saab tänavu 10 aastat tegutsemist. Selle aja jooksul on korraldatud lugematul hulgal üritusi, õpitubasid, sümpoosione, kohtumisõhtuid, näitusi. MoKS i on külastanud kunstnikke üle terve maailma, jäänud Kagu-Eesti väikesesse külla…
5 minutit
Puudutavast ja puutumatust kriitikast
Teatri NO99 viimase lavastuse „The Rise and Fall of Estonia” retseptsioonist saab huvitava sissevaate eesti teatrikriitikasse. Kui mõned üksikud arvamusavaldused (Jaak Allik, Valle-Sten Maiste, Madis Kolk) kõrvale jätta, on lavastusele osaks saanud ohtralt vahendikriitikat stiilis „kas kaamera kasutamine ikka oli põhjendatud?”.
2 minutit
Kohanematu kohalolu kirjad
Urmas Vadi, Kirjad tädi Annele. Ji, 2010. 240 lk.
Berk Vaher: Urmas Vadi raamatus on omajagu mineviku kummitusi ja vaevama jäänud olukordade hingeltsaamist, alustan siis ka millegi sellisega. Kuraditosina aasta eest oli Vadi veel Tartu NAKis ja mina Erakkonnas ning kui Vadi (toona vist) Sõnumilehte Erakkonna esinemisest pilkava arvustuse kirjutas, saatsin…
Berk Vaher: Urmas Vadi raamatus on omajagu mineviku kummitusi ja vaevama jäänud olukordade hingeltsaamist, alustan siis ka millegi sellisega. Kuraditosina aasta eest oli Vadi veel Tartu NAKis ja mina Erakkonnas ning kui Vadi (toona vist) Sõnumilehte Erakkonna esinemisest pilkava arvustuse kirjutas, saatsin…
5 minutit
Revolutsioon elutoas ehk Poska tänava Poska
Kuna sündmused on mastaapsed ja maja ise väike, pole publikut palju, igal etendusel veidi üle 30 pealtvaataja.
Vana Baskini teatri „Jaan Poska saaga”, autor Loone Ots, lavastaja Ain Mäeots, kunstnik Tiiu-Ann Pello. Mängivad Andres Lepik, Liina Tennosaar, Raivo E. Tamm, Andres Raag, Jüri Aarma, Kaia Skoblov, Egon Nuter, Janek Sarapson. Esietendus…
Vana Baskini teatri „Jaan Poska saaga”, autor Loone Ots, lavastaja Ain Mäeots, kunstnik Tiiu-Ann Pello. Mängivad Andres Lepik, Liina Tennosaar, Raivo E. Tamm, Andres Raag, Jüri Aarma, Kaia Skoblov, Egon Nuter, Janek Sarapson. Esietendus…
4 minutit
Jaaniöö jõulupuu all
Maarja Kangro, Kunstiteadlase jõulupuu. Kujundanud Kirke Kangro. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 78 lk.
Eestis on kaks suurepärast luuletajat, kelle südames tuksub Itaalia: Viivi Luik ja Maarja Kangro. Esimene oli seal kui Igavese Linna peegeldusi jäädvustav proua Eesti riik, teine itaalia keele kõla ja romaani kultuuri heiastusi püüdev õpihimuline tudeng. Luik jättis…
Eestis on kaks suurepärast luuletajat, kelle südames tuksub Itaalia: Viivi Luik ja Maarja Kangro. Esimene oli seal kui Igavese Linna peegeldusi jäädvustav proua Eesti riik, teine itaalia keele kõla ja romaani kultuuri heiastusi püüdev õpihimuline tudeng. Luik jättis…
4 minutit
Tõnu Oja sai Raadioteatri näitlejaauhinna
Raadioteatri 2010. aasta näitlejaauhinna pälvis Tõnu Oja mehe rolli eest Martin Alguse kuuldemängus „Laviin”.
Tõnu Oja on palju aastaid olnud sõnatundlik kuuldemängunäitleja, isikupärane järjejutulugeja ning ilmekas raadiohääl eri žanrites – lastesaadetest naljaminutiteni. Eesti Rahvusringhäälingu Raadioteater annab näitlejaauhinda välja 1998. aastast peale. Selle auhinna eesmärk on tunnustada kuuldemängude pikka traditsiooni eesti kultuuris…
Tõnu Oja on palju aastaid olnud sõnatundlik kuuldemängunäitleja, isikupärane järjejutulugeja ning ilmekas raadiohääl eri žanrites – lastesaadetest naljaminutiteni. Eesti Rahvusringhäälingu Raadioteater annab näitlejaauhinda välja 1998. aastast peale. Selle auhinna eesmärk on tunnustada kuuldemängude pikka traditsiooni eesti kultuuris…
1 minut
