2011-13 (3339)
Vee alla unustatud lapsed
„Submarino” peategelastele mõjub fataalse jõuna lapsepõlves läbi elatud trauma.
Mängufilm „Submarino” („Submarino”, Taani 2010, 110 min), režissöör Thomas Vinterberg, stsenaristid Tobias Lindholm ja Thomas Vinterberg, operaator Charlotte Bruus Christensen, produtsent Morten Kaufmann. Osades Jakob Cedergren, Peter Plaugborg, Patricia Schuman jt. Linastub kinos Sõprus.
Põhjamaade Nõukogu poolt 2010. aasta parimaks filmiks…
Mängufilm „Submarino” („Submarino”, Taani 2010, 110 min), režissöör Thomas Vinterberg, stsenaristid Tobias Lindholm ja Thomas Vinterberg, operaator Charlotte Bruus Christensen, produtsent Morten Kaufmann. Osades Jakob Cedergren, Peter Plaugborg, Patricia Schuman jt. Linastub kinos Sõprus.
Põhjamaade Nõukogu poolt 2010. aasta parimaks filmiks…
3 minutit
Hingeravi ja tundekasvatus Tundeline dokfilm Eesti ainsast naiskorstnapühkijast
Dokumentaalfilm „Hing” (Rühm Pluss Null, 2011, 59 min), režissöör ja operaator Kullar Viimne, monteerija Kaisa Pitsi, helilooja Taavi Laatsit, heli järeltöötleja Harmo Kallaste, produtsent Erik Norkroos. Esilinastus 16. III kinos Artis.
Mida hea dokumentaalfilmi tegemiseks vaja läheb? Annet? Ilmselgelt. Õnne? Kindlasti. Laskevalmidust, kaamera kotis ootamas? Sõidad näiteks bussis, kui kaks…
Mida hea dokumentaalfilmi tegemiseks vaja läheb? Annet? Ilmselgelt. Õnne? Kindlasti. Laskevalmidust, kaamera kotis ootamas? Sõidad näiteks bussis, kui kaks…
2 minutit
Ühte laulu tahaks laulda
Dokumentaalfilm „Inimese mõõt” („The Measure of Man”, Testfilm, 2010, 56 min), režissöör Marianne Kõrver, stsenaristid Marianne Kõrver ja ja Kaie Kotov, operaator Margus Malm, helilooja Robert Jürjendal ja Lauri-Dag Tüür, jutustaja Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov, produtsendid Marianne Ostrat ja Vallo Veering. Esilinastus 31. III kinos Artis.
Lõpuks on Eesti saanud ka…
Lõpuks on Eesti saanud ka…
3 minutit
Sirp tuleb, sest reede tuleb
Reedel Sirbiga kaasas Diplomaatia.On kolm teemat, millest Sirp kindlasti ei kirjuta – Andrus Veerpalust ja dopingust, Eerik Krossist ja Arctic Seast ning Eesti ajakirjanikest ning kangelastegudest Liibanonis. Kõigest muust küll.Sirbis:· Kultuuriminister Rein Langi esimene intervjuu Eesti kultuuripoliitilistest väljavaadetest.· Kriitikat koalitsioonilepingu üld- , keele- ja kultuuripeatüki aadressil.· Eesti Muuskia Päevad ja…
1 minut
Kuidas rahuldada nälga nälja järele?
Anna Hintsi ja Maria Rõhu näitus „Nälg” Tallinna Linnagaleriis kuni 10. IV.
„Nälg” on esmapilgul kummaline pealkiri näitusele, kus valitseb külluslik meeleolu. Kuidas siis nälg, kui oleks nagu kõik olemas? Sümpaatse olekuga kuraator, kes kaetakse (nais)kunstnike musidega. Kultuuriajakirjandus, mida sirvib rahuloleva ilmega daam, kes vahepeal närib lehetükikest, siis sülgab jälle…
„Nälg” on esmapilgul kummaline pealkiri näitusele, kus valitseb külluslik meeleolu. Kuidas siis nälg, kui oleks nagu kõik olemas? Sümpaatse olekuga kuraator, kes kaetakse (nais)kunstnike musidega. Kultuuriajakirjandus, mida sirvib rahuloleva ilmega daam, kes vahepeal närib lehetükikest, siis sülgab jälle…
3 minutit
Kaheksanda „Maailmafilmi” teemad ja meeleolud
Heal, elusal filmifestivalil on kolm eeldust. Esimene ja ilmseim on mõistagi head filmid, ent ühtviisi olulised on ka innustunud publik ja põnevad filmitegijad. Nii võiks järeldada Tartu „Maailmafilmi” festivalist, mis sai sel aastal teoks juba kaheksandat korda. Linastuste vaheaegadel oli Athena kino fuajee täis melu, mis muutus järgmise seansi alguses…
4 minutit
Aruanne akadeemiale
Rahvusvaheline kunstinäitus „Kunstnik ja linn” Moskva Kunstnike Keskmajas
Kunstnike Liitude Rahvusvahelise Konföderatsiooni korraldatud näitus „CDH-2011. Kunstnik ja linn” Moskva Kunstnike Keskmajas 11. – 20. III . Eesti ekspositsioonis esinesid Mall Nukke, Laurentsius & Co (Lauri Sillak), Mari Roosvalt ja Lemming Nagel. Lemming Nageli seitsmest tööst koosnev ekspositsioon andis väikese personaalnäituse…
Kunstnike Liitude Rahvusvahelise Konföderatsiooni korraldatud näitus „CDH-2011. Kunstnik ja linn” Moskva Kunstnike Keskmajas 11. – 20. III . Eesti ekspositsioonis esinesid Mall Nukke, Laurentsius & Co (Lauri Sillak), Mari Roosvalt ja Lemming Nagel. Lemming Nageli seitsmest tööst koosnev ekspositsioon andis väikese personaalnäituse…
9 minutit
Kevade. Elu pärast Ideaalse eesti mängufilmi sünopsis
1. episood: tagasivaade. Paunvere kihelkonnakoolis on toimunud kogu kooliperet ja nende omakseid šokeerinud koolitulistamine. Õpilane Toots on tulistanud püstoliga saunaaknasse ning peaaegu tapnud kirikumõisa rentniku. Viimane sai rabanduse ning on aheldatud ratastooli ja kaotanud kõnevõime. Film annab kuue peategelase jälgimise kaudu edasi, kas ja kuidas nad siiski oma eluga edasi…
3 minutit
Soola päritolu Iirlastest ja Vedelikust
18. märtsil tõusis kuu Toompea majade vahelt. Täpselt sealt, kus elab Iiri suursaadik Peter McIvor. Justkui oleks kuu pärast püha Patricku päeva pidustustusi 17. märtsil end seal pikalt välja maganud ja nüüd kaminalõõri kaudu välja tormanud, jäädes hiljaks taevasele tööpostile. Tund aega hiljem avas Peter McIvor Easti galeriis Rohelise turu…
6 minutit
Mälutöö ja ilukirjandus
Christa Wolf vaatab 2010. aastal ilmunud omaeluloolises romaanis „Inglite linn ehk Dr Freudi kuub” tagasi oma elule kolme riigikorra all
Christa Wolf: Stadt der Engel oder The Overcoat of Dr. Freud. Suhrkamp, 2010. 416 lk.
Jaanuaris andis Ilmamaa välja Arvo ja Olavi Pesti kirjavahetuse aastatel 1983–1986, mil üks vendadest viibis…
Christa Wolf: Stadt der Engel oder The Overcoat of Dr. Freud. Suhrkamp, 2010. 416 lk.
Jaanuaris andis Ilmamaa välja Arvo ja Olavi Pesti kirjavahetuse aastatel 1983–1986, mil üks vendadest viibis…
7 minutit
Iga lugu on kingitus
Maailma luuakse lugudega ja juhitakse juttudega, lausus Mikk Sarv maailma jutuvestmise päeval, mis avas koos kevade saabumisega Tallinnas sügiseni kestva jutuvestmissarja. Tõotatud on parimaid jutuvestjaid mitme maa ja mere tagant, kogu seda imekedrust hoiab koos Piret Päär. Esimesena sai 20. märtsil kuulata indiaani jutuvestjat Dovie Thomasoni, kes on tuntud Iirimaast…
5 minutit
Piret Päär: „Hoian ikka nende poole, kes maailma rohkem terveks tahavad teha, kui lammutada”
Ligi kakskümmend aastat on juba toiminud muinasjutukool. Mis see on?
Meie pesa on siin rahvakultuuri keskuse juures. Enamasti aga toimuvad üritused väljaspool Tallinna. Suurem osa tegevusest tähendab täiskasvanute koolitust: seminarid, loengud, aga ka jutuõhtud-kontserdid koos muusikutega. Mõned rahvajutukogumikud on ilmunud meie abiga. Kogu tegevuse eesmärk on rääkida lugude vestmise tähendusest…
Meie pesa on siin rahvakultuuri keskuse juures. Enamasti aga toimuvad üritused väljaspool Tallinna. Suurem osa tegevusest tähendab täiskasvanute koolitust: seminarid, loengud, aga ka jutuõhtud-kontserdid koos muusikutega. Mõned rahvajutukogumikud on ilmunud meie abiga. Kogu tegevuse eesmärk on rääkida lugude vestmise tähendusest…
4 minutit
Allan Owensi kaleidoskoop
19. märtsil, jutuvestmissarja eelõhtul, esines Tallinnas Chesteri ülikooli draamaprofessor Allan Owens, kes on Inglismaal pälvinud väljapaistva õpetaja ja rahvusõpetaja tiitli, rakendab oma meetodit aga paljudel elualadel Hispaaniast Jaapanini. Tartus juhendas ta 17. ja 18. märtsil kursust „Mina ja teine. Protsessdraama rakendusvõimalusi”. Tema etendus „Maailm jutti juttudega” Tallinnas põhines ühel jaapani…
4 minutit
Trikimaastik – futuristliku eluviisi ja arhitektuuri eksperiment
Veebruaris toimus Saku suurhallis juba seitsmendat aastat järjest Simpel Session, kuhu tuli kokku 82 rula ja 101 bmx-i entusiasti üle maailma: osa neist kunstniku hingega, osa jälle kommertsliku maiguga, nende vahel neutraalsed tegijad. Loomulikult pole kõigi osalejate eesmärk võit, vaid, nagu ütleb The Beatlesi lugu „Come together”, tulla kokku eneseületamise,…
2 minutit
Tootedisaineri töö peenmehaanika ja olemise jaatus
Nii tootjad kui riskikapitalistid on ometi kord hakanud huvi tundma tootedisaineri teenuse vastu, tootedisainerid on aga parema tulemuse saamiseks koondunud büroodesse, kelle kvaliteetse töö ja hinna soodsat suhet on märgatud ka välismaal. Tänaseni ei ole Eestis midagi välja tulnud disaini ja tootmise abielust, ükskõik kui palju kosjasobitajad poleks selle nimel…
8 minutit
Kes projekteerib Tartut?
Vastus Enriko Talvistu arvamusartiklile „Uue vana Tartu eest” (Sirp, 25. III nr 12)
Enriko Talvistu sulest pärit näituse „Võistlus uue Tartu eest II” arvustus eelmises Sirbis läheb sujuvalt üle kriitikaks Tartu ja Eesti arhitektuurimaastikul toimuva pihta laiemalt. On tunda, et artikli autoril on raske taak kanda ja ta tahab end…
Enriko Talvistu sulest pärit näituse „Võistlus uue Tartu eest II” arvustus eelmises Sirbis läheb sujuvalt üle kriitikaks Tartu ja Eesti arhitektuurimaastikul toimuva pihta laiemalt. On tunda, et artikli autoril on raske taak kanda ja ta tahab end…
5 minutit
PEALELEND
Muusika ja müra?
Mihkel Kleis : Ma ei ole kunagi osanud eriti väärtustada helikvaliteeti. Pole olnud võimalust ega ka tahtmist hankida tipptasemel stereosüsteemi kristallselgete kõlade ja tervet maja raputavate bassisageduste nautimiseks. Võib-olla seetõttu ongi mulle saanud südamelähedaseks muusika, kus helikvaliteedi puudumisest on tuletatud omaette esteetika. Kuid puhtakujulist noise’i kuulan ma…
Mihkel Kleis : Ma ei ole kunagi osanud eriti väärtustada helikvaliteeti. Pole olnud võimalust ega ka tahtmist hankida tipptasemel stereosüsteemi kristallselgete kõlade ja tervet maja raputavate bassisageduste nautimiseks. Võib-olla seetõttu ongi mulle saanud südamelähedaseks muusika, kus helikvaliteedi puudumisest on tuletatud omaette esteetika. Kuid puhtakujulist noise’i kuulan ma…
2 minutit
Müramuusikast Edasi näitel
Iga eelarvamusvaba kuulaja võiks leida neilt kahelt plaadilt vähemalt paar lugu, mis teda kõnetavad.
Aasta algul ilmus debüütalbum eksperimentaalselt projektikoosluselt Edasi. Õigupoolest on tegu üle kahetunnise kogumikuga, millele sattunud lood aastatest 2004–2010 on jaotatud kahele plaadile: „Night At The Museum” ja „White Tie Black Noise”. Plaadipoodidest väljaandeid ei leia, küll…
Aasta algul ilmus debüütalbum eksperimentaalselt projektikoosluselt Edasi. Õigupoolest on tegu üle kahetunnise kogumikuga, millele sattunud lood aastatest 2004–2010 on jaotatud kahele plaadile: „Night At The Museum” ja „White Tie Black Noise”. Plaadipoodidest väljaandeid ei leia, küll…
4 minutit
Talendid tulid Pärnusse!
„Vocalissimo”: Aile Asszonyi ja Vivacello 24. III ; „Kevade lummuses”: Maano Männi ja Pärnu Linnaorkester 25. III Pärnu kontserdimaja väikeses saalis.
Kahe päevaga kuhjus Pärnu kontserdimajja kaks kontserditäit eesti muusikuid, kes töötanud ja õppinud või õpivad laias maailmas. Pärnu linn kannatas selle välja ja aplodeeris usinasti. Kontserdikorralduse esimene reegel olevat…
Kahe päevaga kuhjus Pärnu kontserdimajja kaks kontserditäit eesti muusikuid, kes töötanud ja õppinud või õpivad laias maailmas. Pärnu linn kannatas selle välja ja aplodeeris usinasti. Kontserdikorralduse esimene reegel olevat…
3 minutit
Dimensioonid
Muljeid Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaa värskest CDst
CDalbum „Aleksandra JuozapėnaitėEesmaa”, salvestanud Aili Jõeleht, Vello Meier, Asta Kuivjõgi, Jaan Sarv ja Maido Maadik (ERR ), CD teostus Marika Scheer, tekst Kristel Pappel. ERP , 2010.
Kõnealuse duubelplaadi (ERP , 2010) muusika hõlmab mitut dimensiooni. Kõigepealt hõlmab autorite – Rameau’st Messiaenini tegutsemine ajas üle…
CDalbum „Aleksandra JuozapėnaitėEesmaa”, salvestanud Aili Jõeleht, Vello Meier, Asta Kuivjõgi, Jaan Sarv ja Maido Maadik (ERR ), CD teostus Marika Scheer, tekst Kristel Pappel. ERP , 2010.
Kõnealuse duubelplaadi (ERP , 2010) muusika hõlmab mitut dimensiooni. Kõigepealt hõlmab autorite – Rameau’st Messiaenini tegutsemine ajas üle…
4 minutit
Looduslaps versus täiskasvanud
Ülo Raudmäe ja Ülo Vinteri muusikal „Pipi Pikksukk”: muusikaline juht ja dirigent Priit Aimla, lavastaja Andres Dvinjaninov (Emajõe Suveteater), kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater), valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Jüri Nael, osades Merit Männiste, Jaanus Tepomees, Maris Liloson, Terje Pennie, Riina Airenne, Raivo E. Tamm, Tõnu Kilgas, Mart Laur, Alo Kurvits.…
2 minutit
Muusikajuveliir Edgar Arro
„Edgar Arro 100”: ansambel Arrotajad 24. III Tallinna Jaani kirikus.
24. märtsil möödus tolle „tuntud tundmatu” sünnist sajand. Täpselt sel päeval austas Arrot tema muusikaliste teemandite kandja ansambel Arrotajad kontserdiga Tallinna Jaani kirikus (eelmisel õhtul Tartu Jaanis). Seega astusid üles organist Ene Salumäe (ka vokaal) ning laiahaardelised etnomuusikud Anneli KontRahtola…
24. märtsil möödus tolle „tuntud tundmatu” sünnist sajand. Täpselt sel päeval austas Arrot tema muusikaliste teemandite kandja ansambel Arrotajad kontserdiga Tallinna Jaani kirikus (eelmisel õhtul Tartu Jaanis). Seega astusid üles organist Ene Salumäe (ka vokaal) ning laiahaardelised etnomuusikud Anneli KontRahtola…
2 minutit
Eesti heliloojatelt tšellole ja orelile
CD „Tšello ja orel”. Tšellist Aare Tammesalu ja organist Andres Uibo, kaastegev Heldur Harry Põlda (vokaal), kavas eesti heliloojate muusikast tšellole ja orelile. Tanel Klesmenti helirežii ja arvutimontaaž, Evi Arujärve tekstid (tõlkinud Gerhard Lock).
Eesti heliloojate panus tšellole ja klaverile (klahvpillile) kirjutatud muusika osas ei ole ülemäära suur. Ja see…
Eesti heliloojate panus tšellole ja klaverile (klahvpillile) kirjutatud muusika osas ei ole ülemäära suur. Ja see…
2 minutit
Sõin ja jõin seal minagi
Teatri NO99 suurlavastus „The Rise and Fall of Estonia” maalib eestlastest trööstitu pildi.
Teatri NO99 „The Rise and Fall of Estonia” („Eesti tõus ja langus”), idee ja kontseptsiooni autorid ning lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängib teatri NO99 trupp. Esietendus 23. III Nokia kontserdimajas.
Ilmselt piisab lavastuse „The Rise…
Teatri NO99 „The Rise and Fall of Estonia” („Eesti tõus ja langus”), idee ja kontseptsiooni autorid ning lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängib teatri NO99 trupp. Esietendus 23. III Nokia kontserdimajas.
Ilmselt piisab lavastuse „The Rise…
5 minutit
Palju kära Fichte ja valetamise teemal
Füüsikust kaitseminister on filosofeerima hakanud.
Hiljuti on viimaseid päevi kaitseminister, Tartu ülikooli endine rektor Jaak Aaviksoo, väljaõppelt eelkõige füüsik, avaldanud artikli, kus ta on hakanud filosofeerima (Diplomaatia 2011, nr 3). Autor näib viitavat Fichte filosoofiale, „meie” ja „nende” vastasseisule ning argumenteerivat siis, et riigil on õigus oma kodanikele valetada vms.…
Hiljuti on viimaseid päevi kaitseminister, Tartu ülikooli endine rektor Jaak Aaviksoo, väljaõppelt eelkõige füüsik, avaldanud artikli, kus ta on hakanud filosofeerima (Diplomaatia 2011, nr 3). Autor näib viitavat Fichte filosoofiale, „meie” ja „nende” vastasseisule ning argumenteerivat siis, et riigil on õigus oma kodanikele valetada vms.…
3 minutit
Figes ja binaarne Venemaa
Venemaal on Stalini-aegsete repressioonide alane mälutöö alles noor.
Orlando Figes, Sosistajad. Eraelu Stalini Venemaal. Tõlkinud Aldo Randmaa. Varrak, 2010. 792 lk.
Orlando Figese raamatust ei ole kerge kirjutada. Sellega ei pea ma silmas mitte seda, et tema arvustamine on kaotanud usutavust. Nimelt tekitas eelmisel aastal üksjagu skandaali avastus, et Figes…
Orlando Figes, Sosistajad. Eraelu Stalini Venemaal. Tõlkinud Aldo Randmaa. Varrak, 2010. 792 lk.
Orlando Figese raamatust ei ole kerge kirjutada. Sellega ei pea ma silmas mitte seda, et tema arvustamine on kaotanud usutavust. Nimelt tekitas eelmisel aastal üksjagu skandaali avastus, et Figes…
8 minutit
Üks mumifitseerit tont
Kommunismiuuringud ootavad kultuurilist pööret
Richard Pipes, Kommunism: lühiajalugu. Tlk Lia Rajandi. Ilmamaa, 2005. 206 lk. Mark Sandle, Kommunism. Tlk Taavi Orgla. Pegasus, 2010. 239 lk. Robert Service, Seltsimehed: maailma kommunismi ajalugu. Tlk Ehte Puhang. Varrak, 2010. 661 lk. Archie Brown. Kommunismi tõus ja langus. Tlk Tõnis Värnik. Varrak, 2011. 852…
Richard Pipes, Kommunism: lühiajalugu. Tlk Lia Rajandi. Ilmamaa, 2005. 206 lk. Mark Sandle, Kommunism. Tlk Taavi Orgla. Pegasus, 2010. 239 lk. Robert Service, Seltsimehed: maailma kommunismi ajalugu. Tlk Ehte Puhang. Varrak, 2010. 661 lk. Archie Brown. Kommunismi tõus ja langus. Tlk Tõnis Värnik. Varrak, 2011. 852…
9 minutit
Muutmine teenib muutjat?
Viivi Luige „Varjuteatris” jutustab härra Atspol: „[—] kui teid heaks inimeseks peetakse, siis on teil häbi. Teistele te tahaks näidata, et olete üks külma kõhuga sell. Kui teil süda haledaks läheb ja te mõnele väheke head teete, siis te vaatate ju vilksti! ringi, et ega Frau Müllerthaler või Herr Atspol…
3 minutit
Fantaseerin küljetäie, kui maailm ise uudist ei tee
Masinal on taas probleemid. Inimkond ja selle elupaik Maa ei suuda kokku toota nii palju toitu, nagu masinal kasuteguriga töötamiseks vaja oleks. Nii töötabki masin hirmsat müra tehes suure osa ajast tühikäigul. Meediast räägin, mõistagi.
Täpsemalt öeldes on häda selles, et sündmused (ajakirjanduslikust seisukohast väärtuslikud) toimuvad täiesti juhusliku sagedusega, võtmata üldse…
Täpsemalt öeldes on häda selles, et sündmused (ajakirjanduslikust seisukohast väärtuslikud) toimuvad täiesti juhusliku sagedusega, võtmata üldse…
2 minutit
Teatri aastaauhindade laureaadid 2010. aasta loomingu eest
PARIMA LAVASTUSE AUHIND
Eesti Teatriliit annab alates 2009. aastast välja parima lavastuse auhinda, millega tõstetakse esile üks eelmisel aastal Eestis esietendunud lavastus kui erisuguste autoripositsioonide koostoimel sündinud tervik. „Ühtse Eesti suurkogu” (teater NO99).
SÕNALAVASTUSED
Žürii: Ivika Sillar (esinaine), Boris Tuch, Madis Kolk, Meelis Oidsalu, Ene Paaver, Raivo Trass, Riina Vanhanen.
LAVASTAJA AUHIND
Urmas Lennuk –…
Eesti Teatriliit annab alates 2009. aastast välja parima lavastuse auhinda, millega tõstetakse esile üks eelmisel aastal Eestis esietendunud lavastus kui erisuguste autoripositsioonide koostoimel sündinud tervik. „Ühtse Eesti suurkogu” (teater NO99).
SÕNALAVASTUSED
Žürii: Ivika Sillar (esinaine), Boris Tuch, Madis Kolk, Meelis Oidsalu, Ene Paaver, Raivo Trass, Riina Vanhanen.
LAVASTAJA AUHIND
Urmas Lennuk –…
4 minutit
Priit Põldroosi nimeline auhind Riina Viidingule
Priit Põldroosi nimelist auhinda antakse välja teatrimõtte arendamise, pikaaegse teatriuurimusliku või teatripedagoogilise tegevuse eest. Muidugi pole pikaaegne õpetajaamet või järjepidev teatriloo uurimine, raamatukirjutaminegi nii efektsed ja atraktiivsed kui rambivalguse säras ja esietenduste pidulikkuses sündiv lavalooming. Koos moodustavad need ometi ühtse vooluringi, milleta teatrielu poleks täisväärtuslik. Meie seekordset laureaati Riina Viidingut…
1 minut
Salme Reegi nimeline auhind Rein Agurile
Miks me andsime Rein Agurile lavastuse „Kirjaklambritest vöö” eest Salme Reegi nimelise auhinna? Esiteks sellepärast, et on lausa hämmastav, kuidas 75aastane meeslavastaja suudab sedavõrd veenvalt elama panna 16aastase tüdruku maailma, et ka 30aastane, üldsegi mitte sihtgruppi kuuluv kriitik tunneb end liigutatuna. Teiseks sellepärast, et lavastaja on suutnud vältida algmaterjali klišeelikku…
1 minut
Algupärase dramaturgia auhind Ivar Põllule
Algupärandite žürii oli laureaadi valimisel täielikus üksmeeles: 2010. aasta parim algupärand eesti teatris oli Ivar Põllu „Ird, K.” (Tartu Uus teater). Žürii lakooniline motiveering kõlas: kontseptsioonikindlal käsikirjal ja põhjalikul arhiivitööl põhinev üldistusjõuline lavatekst eesti teatri vastuolulise suurkuju elust. Möödunud aastal tuli Eesti teatrites ja truppidelt lavale ligi 60 uut eesti…
1 minut
Tantsulavastuste auhind Karl Saksale
Nüüdistantsus on aastaga lavale jõudnud häid, kihiliselt põnevaid töid moodsa suuna küpsetelt ülesehitajatelt, aga ka paar silmatorkavat ja lausa üllatavat uut nähtust. Žürii lähtus nominentide ja laureaadi valikul tavapäraselt lavastuse terviklikkusest: seega oli väga oluline nii sisukus-sõnum, viimistletus, vormiline terviklikkus ja valitud stilistikas püsimine. Nüüdistantsu juurde käib projektipõhisus, publik näeb…
1 minut
Balletilavastuste auhind Eesti Rahvusballeti trupile
Eesti Rahvusballeti trupp sai selle auhinna tantsutehnilise kõrgtaseme, erisuguste tantsustiilide oskusliku valdamise ja väljendusrikka esitamise eest lavastustes „Pähklipureja”, „Othello” ja „Teine sümfoonia”. Mulle tundub, et Estonia balletitrupp väärib seda auhinda. Toimunud areng on viimasel ajal olnud silmapaistev: tantsijad valdavad nii klassikalist kui ka nüüdisaegset balletti ning on saanud hakkama ikka…
1 minut
Muusikalavastuste auhind Ran Arthur Braunile ja Estonia koorile
Ooperipäevad, festivalid ja väljaspool teatrimaju tehtud muusikaprojektid on pakkunud viimastel aastatel vajalikku konkurentsi. Meie lauljate osalusega etendused Birgitta festivalil, ooperite kontsertettekanded, kus kõrvuti omad ja külalised, on loonud hea võrdluspildi. Lühiooperid EM TA ooperistuudios ning projektesitused on tutvustanud järelkasvu. Statsionaaris oli eelmisel aastal kuue lavastusega esindatud operett ja muusikal, oopereid…
1 minut
Keskööpäike paistab nii Irdile kui ka Tammsaarele
Parimaks lavastuseks kuulutatud „Ühtse Eesti suurkogu” otse tassis rahva poliitika juurde, äratas ja ärgitas.
Kui hinnata sõnalavastuste žürii tööd, mis kestis terve aasta, võin kinnitada, et me olime rahumeelsed. Keegi ei hüsteeritsenud, ei karatud üksteisele kõrri kinni, polnud solvumisi ega solvanguid. Me rääkisime, hääletasime, jälle rääkisime ja jälle hääletasime. Võib…
Kui hinnata sõnalavastuste žürii tööd, mis kestis terve aasta, võin kinnitada, et me olime rahumeelsed. Keegi ei hüsteeritsenud, ei karatud üksteisele kõrri kinni, polnud solvumisi ega solvanguid. Me rääkisime, hääletasime, jälle rääkisime ja jälle hääletasime. Võib…
5 minutit
