2010-9 (3289)
Homme Sirp koos Rohelise Väravaga
Sirbis:
* luuleauhinna laureaat Hasso Krull eesti luule ilu- ja olukorrast;
* Evi Arujärv eliidi armastamisest, Kaarel Tarand kultuuri rahakotist;
* Alari Purju ja Mihkel Truup majanduskriisist ja selle sõnumitest;
* Tiit Hennoste, suure õpetaja, piitsahoope analüüsib Barbi Pilvre;
* Jaak Urmeti tähelepanekuid Tuglase novelliauhinna kohta;
* Mai Levin erakogude vana kunsti teekonnast Revalisse ja Tallinna;
*…
* luuleauhinna laureaat Hasso Krull eesti luule ilu- ja olukorrast;
* Evi Arujärv eliidi armastamisest, Kaarel Tarand kultuuri rahakotist;
* Alari Purju ja Mihkel Truup majanduskriisist ja selle sõnumitest;
* Tiit Hennoste, suure õpetaja, piitsahoope analüüsib Barbi Pilvre;
* Jaak Urmeti tähelepanekuid Tuglase novelliauhinna kohta;
* Mai Levin erakogude vana kunsti teekonnast Revalisse ja Tallinna;
*…
1 minut
Emakeelepäeval antakse välja Gustav Suitsu nimeline luulepreemia
12. märtsil kl 14 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas emakeelepäeva – räägitakse eesti keelest praegu ja tulevikus, antakse välja Gustav Suitsu nimeline luulepreemia, esitletakse raamatut ning kuulatakse koorilaulu.
1 minut
Maarit Murka Vaalas
Neljapäeval, 11. märtsil kell 18 avab Maarit Murka Vaal galeriis näituse “Hairpower”. Murka tegeleb sel näitusel juuste lõikamise motiivi ning sellega seotud kultuurikoodide ja tähendustega. Laiemalt puudutab see inimkeha intiimsuse piire, nende piiride ületamisega seonduda võivat alandust ning seda valdkonda ümbritsevaid müüte ja tabusid inimkultuuris. Juuksed kui osa keha piirialast…
2 minutit
Vanemuine näitab Tallinnas tantsulavastust „Kevade“
Vanemuise teater etendab reedel, 12. märtsil Rahvusooperis Estonia koreograaf-lavastaja Ruslan Stepanovi tantsulavastust „Kevade“, mis kandideerib tänavu kahes kategoorias teatri aastaauhinnale.
1 minut
Rahvusraamatukogu tähistab emakeelepäeva traditsioonilise ettekandepäevaga
11. märtsil kella 11.00-14.30 tähistab Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis emakeelepäeva. Teemal “Keel on autori kodu” (Mats Traat) mõtisklevad kirjanikud, toimetajad jt. tunnustatud kirjainimesed.
1 minut
Jututuba soome-ugri kirjandusest 10.03
Fenno-Ugria Asutus jätkab 10. märtsil kell 16.00 oma ruumides Süda tn 3-4 jututubade sarja, mille eesmärgiks on saada paremat ülevaadet soome-ugri rahvaste olukorrast ja genereerida uusi ideid soome-ugri rahvaste vahelise koostöö arendamiseks.
1 minut
Tasakaalus helilooja, kel sees kõrvetab tuli
Intervjuu Tõnu Kõrvitsaga26. märtsil toimub Estonia kontserdisaalis üks tänavuste Eesti muusika päevade kaalukamaid sündmusi, Tõnu Kõrvitsa autoriõhtu. Kontserdil kõlab valik helilooja uuematest orkestriteostest: lummavate kõlavärvidega „Passacaglia” (2009), mis tundub olevat ka üks helilooja enda lemmikuid, ning „La Folia” (2009) oboele ja keelpillidele, „Helios Helios” kahele tšellole ja sümfooniaorkestrile (2008), „Kellä’”…
5 minutit
Eesti mustrid Tartu Kunstimajas
Tekstiilikunstnike Mare Kelpmani, Ehalill Halliste ja Ene Parsi näitus Tartu Kunstimajas kuni 14. III .
Kolme tekstiilikunstniku näitus Tartus oli ilmselt ajastatud Eesti vabariigi aastapäevale, ent see näitus oleks võinud toimuda ükskõik millal, ka väljaspool Eestit. Traditsiooniliste rahvarõivamustrite interpretatsioon ja kolme erineva, ent oma kitsamal tekstiilierialal professionaalse kõrgtasemega kunstniku…
Kolme tekstiilikunstniku näitus Tartus oli ilmselt ajastatud Eesti vabariigi aastapäevale, ent see näitus oleks võinud toimuda ükskõik millal, ka väljaspool Eestit. Traditsiooniliste rahvarõivamustrite interpretatsioon ja kolme erineva, ent oma kitsamal tekstiilierialal professionaalse kõrgtasemega kunstniku…
2 minutit
Ülemaailmne mahuti
„Global Container” on interdistsiplinaarne üritus, mis rajaneb peamiselt entusiasmil ja eneseväljendustungil. Polymeris tegutseb pidevalt terve hulk loovisikuid nii Eestist kui mujalt maailmast, „Global’il” on neil võimalus presenteerida oma tegevust ning näha selle vilju. Alati on hoolt kantud ka muusikalise programmi eest, mis annab ühtlasi hoogu õhtusele peole. Seekord esinesid ka…
3 minutit
Kaasaegne muuseuminäitus
Anton Starkopfi näitusel Kumus vestlevad skulptor Kirke Kangro ja toimetaja Reet Varblane.Kui Anton Starkopfi näitusele sisenesime, ütlesid kohe, et see on tõeline muuseuminäitus. Mis teeb ühest väljapanekust muuseuminäituse?
Starkopf on eesti klassikalise skulptuuri suurkuju ja sellel näitusel on eksponeeritud eelkõige see osa ta loomingust, mille alusel teda eesti modernse skulptuuri…
Starkopf on eesti klassikalise skulptuuri suurkuju ja sellel näitusel on eksponeeritud eelkõige see osa ta loomingust, mille alusel teda eesti modernse skulptuuri…
6 minutit
Saab ainult interpreteerida
Ajal, kui kõik on kunst, ütleb kunstnikuna alustav Jevgeni Zolotko, et tema arvates see, mis ta teeb – sh kunstigaleriis eksponeeritav installatsioon „Hall signaal. Retort II ” – EI OLE KUNST. Enamgi veel: kui see ON kunst, siis ta ei taha kunsti teha.
6 minutit
Naistekas, maailmaparandaja ja jumala selgusetus
Kolm dokumentaalfilmi sarjas „Eesti lood”.„Kiri Ruhnust” (Silmviburlane, 2010, 28 min), režissöör ja stsenarist Heilika Pikkov, produtsent Ülo Pikkov. ETVs 17. II .Kas dokumentaali annab liigitada žanrimääratluse „naistekas” alla? Ma usun, et juba see mõiste ise paneb kellegi kulmu kortsuma, täpselt samuti nagu mustanahalised ja saamid ei soovi, et ühtesid neegriteks…
4 minutit
Armastus ja külm
„Lumekuningannas” on kõrvuti kolm peamist motiivi, mida sünteesitakse: realistlik suhtedraama, muinasjutt ja psühhoanalüütiline küsimus inimese mina kohta.Mängufilm „Lumekuninganna ” (F-Seitse 2010, 99 min), režissöör ja stsenarist Marko Raat, operaator Marius Matzow Gulbrandsen. Osades Helena Merzin, Artur Tedremägi, Egon Nuter, Toomas Suuman, Anni Kreem jt. Kunstnikud Jack van Domburg ja Eva-Maria…
5 minutit
Tulvil õrnust ja lootust
René Eespere. Februa. Estonian Record Productions, 2010.
„Februa” on René Eespere kaheksas autoriplaat, millel kõlavad aastail 2002–2009 loodud kammerteosed. Plaadi muusika on kõlalt habras, kuid kõneviisilt hüpnootiline. Esitajateks on pikk rida tunnustatud eesti soliste ja ansamblimängijaid: Kaia Urb (sopran), Neeme Punder ja Mihkel Peäske (flööt), Kaido Suss (fagott), Meelis Vind…
„Februa” on René Eespere kaheksas autoriplaat, millel kõlavad aastail 2002–2009 loodud kammerteosed. Plaadi muusika on kõlalt habras, kuid kõneviisilt hüpnootiline. Esitajateks on pikk rida tunnustatud eesti soliste ja ansamblimängijaid: Kaia Urb (sopran), Neeme Punder ja Mihkel Peäske (flööt), Kaido Suss (fagott), Meelis Vind…
2 minutit
Kummardus esimesele peadirigendile
„Olav Roo ts 100”: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, solist Aleksandra Soumm (viiul, Prantsusmaa), dirigent Arvo Volmer 26. II Estonia kontserdisaalis. Riigi Ringhäälingu sümfooniaorkester (tänane ER SO) kutsus oma esimeseks peadirigendiks pianistiks ja heliloojaks õppinud Olav Rootsi (1910–1974), kes oli tolleks ajaks ennast juba näidanud kõrgtasemega dirigendina. Erudeeritud muusikuna ei takerdunud ta…
3 minutit
Mederi juures Till’iga
Kui pisut pingutada, võib kokku saada päris põnevalt vembuka kammermuusika kava. Ma päris kindel ei ole, aga millegipärast tundub, et selle vembu meister on ER SO kontrabassist Mati Lukk ja siinkohal talle tänu, mida tohib jagada kõigi tegijatega. Kontsert anti Mederi saalis ja tahan kohe märkida, et selle akustika on…
2 minutit
Ühine nimetaja – kvaliteet
Nimeka plaadifirma ECM artistide festival „Täiuslik vaikus” toimus Tallinnas ja Tartus, korraldajaks Tallinna Filharmoonia ning kunstiliseks eestvedajaks helilooja Erkki-Sven Tüür. Seekordne festival oli juba kolmas ja tundub üha kindlamalt Eesti tähtsaimate süvamuusikafestivalide ritta joonduvat. „Täiuslik vaikus” pakkus nelja kontserdiprogrammi, mille käigus tabas mind üks küsimus.
3 minutit
Pärdi IV sümfoonia kõlas lõpuks ka Eestis
Nargeni Festiva li Orkester ja Vox Claman tis Tõnu Kaljuste dirigeerimisel, kavas Arvo Pärdi teosed, sh Sümfoonia nr 4 „Los Angeles” Eesti esiettekanne, 20. II Niguliste kirikus.
Veebruarikuise kontserdielu kaks vaieldamatut tippsündmust olid meil kahtlemata ECMi artistide festival „Täiuslik vaikus” ning Arvo Pärdi Sümfoonia nr 4 „Los Angeles” Eesti esiettekanne…
Veebruarikuise kontserdielu kaks vaieldamatut tippsündmust olid meil kahtlemata ECMi artistide festival „Täiuslik vaikus” ning Arvo Pärdi Sümfoonia nr 4 „Los Angeles” Eesti esiettekanne…
3 minutit
Kriisiaed
Elu ei saa lasta kriisiaias soigudes raisku minna, letargiast on vaja välja murda.Anton Tšehhov, „Kirsiaed”. Lavastaja Hendrik T oompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu (külalisena), muusikaline kujundaja Andrus Laansalu (külalisena). Mängivad Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Kersti Heinloo, Margus Prangel, Mait Malmsten, Raimo Pass, Harriet Toompere, Jan Uuspõld või Ivo Uukkivi, Britta…
9 minutit
Ksenofoobia ja identiteet
Mara Maret Aronovichi „Valge kassi majas” on kesksel kohal identiteediküsimus ning muu, põnevusele rajatud sündmustikuosa, on lihtsalt karkass, millele selle lahkamisel tugineda.
„Valge kassi maja” on Maret Aronovichi kolmas raamat. Esimene on 1999. aastal ilmunud lapsepõlvemälestustega „Õnnega koos”, teine ligi 500-leheküljeline romaan „Tagasikäiguga edasi” (2006). Ka see kätkeb valdaval määral autobiograafilist…
„Valge kassi maja” on Maret Aronovichi kolmas raamat. Esimene on 1999. aastal ilmunud lapsepõlvemälestustega „Õnnega koos”, teine ligi 500-leheküljeline romaan „Tagasikäiguga edasi” (2006). Ka see kätkeb valdaval määral autobiograafilist…
7 minutit
Rahutused maailmabordelli bidees
Need, kellele Tartu pole pelgalt „maailmabordelli bidee”, on viimasel ajal hakanud leidma nii iseend kui üksteist.Tartu rahutused. Koostanud ja toimetanud Berk Vaher. Autorid Mehis Heinsaar, Sven Vabar, Kärt Hellerma, Piret Bristol, Maimu Berg, Vahur Afanasjev, Berk Vaher, Meelis Friedenthal, Dagmar Lamp, Marta Karu, Põim Kama, Ervin Õunapuu, Jaan Kaplinski, Urmas…
3 minutit
Luulelugemine taeva ligi, karnevali hingeõhus
Külas kirjandusfestivalil „Bolivia 2010”Laiutava uusmaterialismi, argipäevaproosa, mõistusekultuse kiuste, trotsides massimeedia kasvavat indu hulkade meeli nüristada, elab luule XXI sajandi hakul edasi igal pool maailmas. Kõikjal leidub tundlik vähemus, kes vaistlikult tajub ja vajab luulet – muidugi, head luulet – kui seda viimast pidepunkti, mis hinge ravib, kui kõik muu ümberringi…
8 minutit
Vale vabariik
Vaja on sõltumatuid elukutselisi ajaloolasi, kes on võimelised Eesti ajalugu nägema nii ajas kui ruumis. Kõige taga oli hirm.
Koostanud Sofi Oksanen ja Imbi Paju. Toimetanud Riste Uuesoo ja Maris Makko. Kujundanud Jüri Jegorov. Eesti Päevaleht, 2010. 580 lk.
Eesti Vabariik taasiseseisvus halval ajal. Ta tabas idealismiharja Euroopas, mis kujundas…
Koostanud Sofi Oksanen ja Imbi Paju. Toimetanud Riste Uuesoo ja Maris Makko. Kujundanud Jüri Jegorov. Eesti Päevaleht, 2010. 580 lk.
Eesti Vabariik taasiseseisvus halval ajal. Ta tabas idealismiharja Euroopas, mis kujundas…
6 minutit
Uut 1949. aasta küüditamisest
Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest. Koostanud ja toimetanud Olev Liivik ja Hiljar Tammela. Eesti Ajaloomuuseum, 2009. 152 lk.
1949. aasta märtsiküüditamise kuuekümnenda aastapäeva puhul korraldas Eesti Ajaloomuuseum konverentsi, mis leidis meedias laia kõlapinda. Nüüd on konverentsil esitatud ettekanded avaldatud kogumikuna. Pealkiri lubab uurimuste aktuaalseimat hetkeseisu ning on ka õigustatud. Märtsiküüditamine on…
1949. aasta märtsiküüditamise kuuekümnenda aastapäeva puhul korraldas Eesti Ajaloomuuseum konverentsi, mis leidis meedias laia kõlapinda. Nüüd on konverentsil esitatud ettekanded avaldatud kogumikuna. Pealkiri lubab uurimuste aktuaalseimat hetkeseisu ning on ka õigustatud. Märtsiküüditamine on…
2 minutit
Ebaõnnestunud katse seletada Eesti lähiajalugu
Raamatu fundamentaalseks probleemiks võinuks saada, kas, miks ja kuidas peaks Eestis toimunud küüditamisi kirjeldama Skandinaavia õpikutes?
Olev Ott, 1941. aa sta küüditamine Eestis. Tõlkinud Allar Sooneste. Kujundanud H. Ruus. MEL , 2009. 304 lk.
Raamatu autor Olev Ott on sündinud 1948. aastal Rootsis eesti põgenike perekonnas. Ta on hariduselt rootsi filoloog,…
Olev Ott, 1941. aa sta küüditamine Eestis. Tõlkinud Allar Sooneste. Kujundanud H. Ruus. MEL , 2009. 304 lk.
Raamatu autor Olev Ott on sündinud 1948. aastal Rootsis eesti põgenike perekonnas. Ta on hariduselt rootsi filoloog,…
7 minutit
Balti rahvaste okupeeritud identiteet
Millist lugu tahame jutustada ajal, kui sünniga kaasa antud välistav identiteet on üha rohkem out ja meie ühiskonna edukas funktsioneerimine sõltub otseselt erinevuste aktsepteerimisest?Läinud sajandi lühemad või pikemad okupatsioonid on jätnud Balti rahvaste identiteedile sügavad jäljed. Mingil määral on see paratamatu – armidest naljalt lahti ei saa. Selle armistunud identiteediga…
6 minutit
Arhitektuur, nähtamatu ja ajutine
Kunstiakadeemia vana maja peo järel meenutati tundeid ja hõngu, mille materiaalne pide läheb peatselt lammutamisele. Iseenesest ju hea, et EKA saab uhke kontseptsiooniga uue maja. Ent ikka tahaks küsida, kas ka see jääb ajutiseks, ei saa isegi 50 aastat täis? Küsimusest kumab eeldus, justkui peaksid ühiskondlikud hooned – ministeeriumid, koolid,…
3 minutit
Agitbrigaad lõunamaiste elukatega
Eesti sünnipäeva tähistamine möödunud nädalal näitas ära, et protokolliliste küsimustega (tseremooniate läbiviimine) saavad korraldajad laitmatult hakkama, kunstilises plaanis aga käib aastast aastasse loterii. Tänavu tõmmati ses osas tühi loos, kontsertetendus Vanemuises oli tervikuna läbikukkumine, olgugi et üksiknumbrites mõni artist meisterliku soolo maha mängis. Kontserdipalades ülesastunuid oleks lugupidamise märgiks võinud sisse…
2 minutit
Buratino: „Siin majas valitsevad nukud!”
Pühapäeval kell 14 avatakse pidulikult Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis nukukunsti keskus ja muuseum. Väike Teatrivaataja käis külas Buratinol ja uuris, mis teatris juhtuma hakkab.
Armas Buratino, kuidas sul läheb? Räägi kohe põhjalikult, et kuidas tervis ja kas lavale ka vahel satud ja kuidas üldse su loominguline vaim lehvib?
Nii.…
Armas Buratino, kuidas sul läheb? Räägi kohe põhjalikult, et kuidas tervis ja kas lavale ka vahel satud ja kuidas üldse su loominguline vaim lehvib?
Nii.…
5 minutit
TÖÖKUULUTUS
Kultuurileht SIRP võtab alates aprillist 2010 tööle
TOIMETAJA
Kandideerida võivad kõik kirjaoskajad teatri- ja tantsutundjad, kes usuvad end sobivat 70. aastat käiva Eesti kultuurilehe toimetusse ja sedakaudu lavamaailma. Palk on väike ja töö murrab konti.
Kandideerimiseks saata Sirbi peatoimetaja postiaadressil kaarel@sirp.ee
• lühike elulookirjeldus, mis sisaldab viiteid senistele kokkupuudetele teatri, teatrikriitika ja tekstide toimetamisega;• maksimaalselt kolmelauseline…
TOIMETAJA
Kandideerida võivad kõik kirjaoskajad teatri- ja tantsutundjad, kes usuvad end sobivat 70. aastat käiva Eesti kultuurilehe toimetusse ja sedakaudu lavamaailma. Palk on väike ja töö murrab konti.
Kandideerimiseks saata Sirbi peatoimetaja postiaadressil kaarel@sirp.ee
• lühike elulookirjeldus, mis sisaldab viiteid senistele kokkupuudetele teatri, teatrikriitika ja tekstide toimetamisega;• maksimaalselt kolmelauseline…
1 minut
