2010-31 (3310)

Kuressaare muusikakool alustab õppeaastat täielikult renoveeritud hoones

Uue õppeaasta võtavad kõik Kuressaare muusikakooli kasvandikud vastu värskelt renoveeritud koolimajas. 17 miljonit krooni maksma läinud muusikakooli renoveerimistööde käigus sai koolimaja täielikult värske ilme, välja ehitati koolimaja teine korrus ning keldrikorrusele rajati helistuudio.
Vanast koolimajast on sälinud vaid ruumipaigutus, mis igakülgselt uue lahenduse saanud. Renoveerimise käigus vahetati välja koolimaja põrandad, aknad…

Vanemuises esietendub Peter Shafferi „Gorgo kingitus“

Reedel, 3.septembril esietendub Vanemuise suures majas kaasaegse briti dramaturgi Peter Shafferi näidend „Gorgo kingitus“. Tema varasem looming (“Amadeus”, “Must komöödia”, Equus”) on Eesti teatris hästi tuntud, üks tema seni viimaseid töid, “Gorgo kingitus” jõuab aga kodumaisele lavale esimest korda.
Shafferi draama on tõlkinud Anu Lamp, lavastab Peeter Raudsepp, kunstnik on Silver…

Eesti kõigi aegade kalleim mängufilm “Polli päevikud” esilinastub Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil

16. septembril 2010. a esilinastub Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil valdavalt Eestis filmitud ning Amrion OÜ kaastoodetud mängufilm „Polli päevikud“ (režissöör Chris Kraus, Saksamaa), mille ühes kandvas rollis astub üles eesti näitleja Tambet Tuisk.
Toronto rahvusvaheline filmifestival kuulub A-klassi filmifestivalide hulka ning on Põhja-Ameerika kõige olulisem festival. Filmikriitikute ajakiri “Variety” on Toronto rahvusvahelise…

Euroopa Filmiakadeemia ootab kinofänne hääletama oma lemmiku Euroopa filmi poolt

Euroopa Filmiakadeemia kuulutas täna avatuks 2010. aasta Euroopa filmiauhindade publiku lemmiku (People’s Choice Award 2010) üle-Euroopalise internetihääletuse. Publiku lemmiku preemia antakse kätte 4. detsembril toimuval 23. Euroopa Filmiauhindade pidulikul galal Tallinnas.

Reedene Sirp

Denes Farkas ja elu võimalikkus pärast surma.Miks õiglus lõhnab kartellikokkuleppe järgi ja miks uue põlvkonna tšinovnikud on hullemad kui endised?Majanduskriisist väljumise teed – kas tallata Keynesi radu või marssida finišini Friedmani järel.Astmelise tulumaksuga seotud küsimustest.Roomlaste esteetiline taltsutamine uues kirjandusantoloogias.Kaks viisi mõelda samasooliste partnerlusest.Uku Uusbergi jõuetu “Jõud”. Tragikomöödiline kaos Vanemuises. Välk…

Algab konkurss Võru Kreutzwaldi-nimelise muuseumi direktori kohale

Kultuuriministeerium kuulutab seoses ametiaja lõppemisega välja avaliku konkursi Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktori ametikoha täitmiseks. Direktor valitakse ametisse kuni viieks aastaks, ametiaeg algab 1. jaanuaril 2011.

Vanemuises algavad Eri Klasi meistrikursused

Vanemuise teatris algavad 1. septembril maestro Eri Klasi meistrikursused, mille lõpetab laupäeval, 4. septembril kl 19 Tartu Jaani kirikus toimuv kontsert.
Vanemuise Sümfooniaorkestrit juhatavad Justus Thorau, Joongbae Jee, Antonio Méndez, Taavi Nachtigall ja Kaspar Mänd.

Cityscape esitleb: “Linna kohal”

“Linna kohal” avamine Tallinna Linnagaleriis neljapäeval, 2. septembril kell 18.00. Näitus on avatud 03.09-19.09. Näitusel osalevad: Anu Vahtra — Tallinna Kunstihoone, Johnson & Johnson — Postimaja, Timo Toots — Lennujaam, Claudia Doms ja Mikk Heinsoo — Saku Suurhall, Urmo Mets — Vanemuine, Marit Ilison — Telliskivi Loomelinnak, kuraatorid: Kadri Klementi…

Vaimne kultuuripärand toob Euroopa vabaühendused Tallinna

2.-4. septembrini toimuv rahvusvaheline seminar „Vabaühenduste roll vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni rakendamisel“ toob Tallinna ligi 50 eksperti Eestist, teistest Euroopa riikidest, rahvusvahelistest vabaühendustest ja UNESCOst.

Kadri Kaerma ja külalised Vabaduse galeriis

Neljapäeval 02.09. kell 17.00 avatakse EKL Vabaduse galeriis (Vabaduse väljak 6) näitus “KADRI KAERMA JA KÜLALISED. VIBALIK 25”. See on NÄITUS LASTELE JA LAPSEMEELSETELE. Kadri Kaerma kutsub külalised oma 50. juubelile.

Seminar “Kunst ja raha”

Seoses Siim-Tanel Annuse näitusega “Raha ja poeesia” korraldab Tallinna Kunstihoone reedel, 3. septembril seminari “Kunst ja raha”, mis vaatleb erinevate nurkade (majandus, rahandus, kunstipraktikad, rahakujundus jne) nende kahe valdkonna suhteid.Seminar algab kunstihoones kell 15.00.

Muusikamaailm

Salzburgi festival (25. VII – 30. VIII)
Mozarti linna festival hindab muusikailma tippude alalhoidlikumat poolt ja annab kindlasti sellest ülevaate. Viini Filharmoonikutelt on viis kava, Suure Festivalimaja 50. aastale pühendatud avaõhtut (Beethoven, Boulez, Bruckner) juhatas Daniel Barenboim, solistideks Dorothea Röschmann ja Elīna Garanča; täna viimasena Bernard Haitink Bruckneriga. Berliini  Filharmoonikud…

Morfosüntaksi päev professor Helle Metslangiga

Teisipäeval, 31. augustil kl 12-19 morfosüntaksi päev professor Helle Metslangiga Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis
Ajakava
12.15-12.30 avasõnadEttekanded12.30-12.50 Kristiina Ross – Rahvakeel ja eeskujukeeled 17. sajandi eesti kirjakeele morfosüntaksi kujundajatena 12.50-13.10 Hannu Tommola – Suunta ja muutos. Havaintoja viron ja suomen liikeverbeistä 13.10-13.30 Riho Grünthal – Sünkretismi väljakutse käändemorfoloogiale 13.30-14.00 kohvipaus…

Kadri Tüüri valik eesti kirjandusblogidest

Institutsionaalsed Raamatukogudhttp://saugaraamatukogu.blogspot.com – minu blogisurfide puurauk nr 1. Sealt saab ka terve hulga teiste rahvaraamatukogude blogide linke, kui vaja läheb. Iseäranis aktiivne paistab olevat Pärnu- ja Raplamaa kant.http://kirjandusjakeel.blogspot.com – Eesti Rahvusraamatukogu spetsialistide soovitused.http://www.nlib.ee/38134 – Liivametsa lugemised.http://lugemissoovitus.wordpress.com –Tartu Linnaraamatukogu töötajatelugemissoovitused.http://www.keskraamatukogu.ee/index. php?id=14246 – Tallinna Keskraamatukogu töötajate lugemissoovitused.http://lvkrkraamatublogi.blogspot.com – Lääne-Virumaa Keskraamatukogu töötajate lugemissoovitused.http://uudiskirjandus.blogspot.com…

Juhan Ross ja Amazonase vihmamets

Väga olulisi tulemusi saavutanud teadlaste omavahelisel võrdlusel ei ole edetabelitest tegelikult kasu.       
Ühe Eesti teadlaskonna säravaima esindaja, laiade huvidega atmosfäärifüüsiku, akadeemik Juhan Rossi sünnist möödus 14. augustil 85 aastat. Selline ümmargune tähtpäev on ajendiks, et jagada üht Juhan Rossiga seotud mõttekäiku, mis saadab mind juba mõnda aega: kas ilma Juhan…

Katrin Laur: „Minu jaoks on film suurim õnn maailmas”

Jutuajamine „Surnuaiavahi tütre” režissööri Katrin Lauri, operaatori Anssi Leino ja peaosatäitja Maria Avdjuškoga.     
On 10. august aastal 2010, käib täispika kunstilise mängufilmi „Surnuaiavahi tütar” viimane võttepäev Tallinnas. Jäänud oli veel paar võtet Soomes ja  filmi montaaž Tallinnas. Esilinastus on planeeritud järgmise aasta 24. veebruariks, vabariigi aastapäevaks. Filmi stsenarist ja režissöör…

Tõeline kodumaa-armastus

Nõukogude Liidu lagunemise vastased ei ole jätnud katseid impeerium taastada, olgu siis mõjusfääride laiendamise või ripatsriikide loomise teel.     
Sõjadokumentaal „Vene õppetunnid” („Russian Lessons”, Norra-G ruusia-Venemaa  2009, 110 min), autorid Andrei Nekrassov ja Olga Konskaja. Esilinastus Eestis 22. IV kinos Artis, ET V eetris 30. VIII kell 22.10. 
Kui mul on…

Juubelitervitused Siim-Tanel Annusele

Tallinna Kunstihoone näitusega „Raha ja poeesia” tähistab Siim-T anel Annus oma 50. sünnipäeva. Harry Liivranna ja Reet Varblase kureeritud ekspositsioonis on välja pandud peamiselt kahe viimase aasta jooksul valminud maalid, lisaks kõige varasemad graafilised lehed aastatest 1975–1983. Kokku on näitusel 45 maali (59 lõuendit) ja 25 graafilist lehte. 1980. aastal…

Identiteedi küsimuses

Ene Luik-Mudist – identiteedi küsimuses
Ühel kuumal juulipäeval läbi Luua pargi minnes kuulsin vaikuses sabinat, mis kostis tiigi kaldalt sealtsamast lähedalt. Tiik on kaetud paksu vetikate kihiga ja selle, nagu teki varjust, ulatub veidi kõrgemale üks kivi, mille lähedusest see sahin-kahin tuli, kuigi näha ei olnud  kedagi. Järgmisel päeval samast…

Aadama kingitus, Kaselaane kujund

Jass Kaselaane näitus „Tulge tagasi, inimese lapsed” Tallinna Linnagaleriis kuni 29. VIII .       
Kogu näituseruumi täitva installatsiooni puhul on alati see oht, et kui su mõte juhtumisi ei kanna, siis kaotad kõik, nagu kogu raha ruletil ühele numbrile pannes. Kunst muidugi pole „kõik või mitte midagi”, kuigi vahel on tunne,…

Tartu rahvusvaheliseks kunstilinnaks!

Tartu kunstikuu organisaatorit Kaisa Eichet küsitleb Reet Varblane.     
Tänavune kunstikuu peetakse Tartus ebaharilikult 8. septembrist 2. oktoobrini. Seekord on kunstikuu taga tandem Kaisa Eiche ja Rael Artel. Miks nihutasite selle festivali  septembrisse? 
Täpsustuseks pean kohe mainima, et kunstikuu, mida sellel aastal korraldame, on kaasaegse kunsti festival „ART IST KUKU NU…

Kas me armastaksime robotit?

Veel enne, kui külastate augusti lõpul ja septembri algul Tallinnas tehnoloogilise kultuuri festivali „Plektrum”, seisate vastamisi tema lähteküsimusega „Kas te armastaksite robotit?”. Ma ei usu, et keegi sellele otse vastust ootaks, aga küsimine ise väärib tähelepanu kui midagi programmilist. Kui me nii küsime, siis millisest tehnoloogiast me räägime? Ja kes…

U. L. Tammsaare kolmas tulek

„Vargamäe varjus” pingsamad stseenid on need, kus laval Ülle Lichtfeldti isikus Mari ja Indrek Saare Juss-Indrek.     
Albu valla „Vargamäe varjus”, autor ja lavastaja Urmas Lennuk, lavastusdramaturg Siret Paju, kunstnik Mihkel Ehala, kostüümikunstnik Liisa Soolepp,  muusikaline kujundaja Tarmo Kesküll, tantsujuht Tanja Mihhailova. Mängivad Ülle Lichtfeldt (Rakvere teater), Indrek Saar, Tarvo Sõmer…

Mis saab avalikust keelekasutusest?

18. augustil valitsuses kõlbulikuks tunnistatud uue keeleseaduse eelnõu seletuskirjas (riigikantselei dokumendiregister, keeleseaduse eelnõu valitsuse 19. VIII istungile esitatud kujul) seisab, et sisulistest muudatustest on „olulisemad Eesti keelenõukogu nimetamine seaduse tasandil ja riigi keelealaste ülesannete määratlemine, sh Riigikogu kohustus analüüsida keelepoliitikat ja eesti keele arengut”. Oluline on teada: „Ametliku ja avaliku…

Nominativiit 18 aastat hiljem

Kas pole märkimisväärne, et okupatsiooniajal oli avalik eesti keel paremini kaitstud kui praegu iseseisvuses?
Tartu-Tallinn maantee. Tallinna Kalmistud juhataja. Elion Ettevõtted Aktsiaselts. Tähtaeg deposiit uuendus teade. – Mida see kõik peaks tähendama? Need on nimetavas käändes nimisõnade read. Kuuldavasti kõneldakse nii hiina keeles ning osalt ka inglise ja mõnes teises…

Sõnaus

Presidendi pöördumine
Pikkadel okupatsiooniaastatel seisis Eesti rahvas oma loomingulise eliidi juhtimisel ringkaitses emakeele säilitamise eest. Nõu, jõu ja kavalusega suudeti ühiselt hoida eestikeelset haridust, teatrit ja ajakirjandust. Administratiivse ja parteilise asjaajamise keeleks sai küll üha enam vene keel, kuid paradoksaalsel kujul aitas see ehk kaasa rahva immuunsusele võõra võimu toimetamiste ja…

Müüt groteskikuues

Iraanlase Homayun Ghanizadehi „Antigone” on veider, absurdne, aga tõsiselt võetav.     
R.A.A.A.M- i „Antigone”, lavastaja  Homayun Ghanizadeh (Iraan), kunstnik Inga Vares, valgus- ja helikujundaja Priidu Adlas (Tallinna Linnateater). Mängivad Elina Reinold, Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater), Ago Anderson (Pärnu Endla), Külli Reinumägi, Ragne Pekarev (Vanemuine), Raimo Pass (Eesti Draamateater). Esietendus 11. VIII…

Nii ilus kui siin ei saa taevas kindlasti olla

Berliinis suri läinud laupäeval nüüdisaja teatri üks pöörasemaid uuendajaid Christoph Schlingensief (1960–2010).       
„Ta oli üks suuremaid kunstnikke, kes kunagi elanud,” kirjutas möödunud laupäeval ühele Austria uudisteagentuurile kirjanik Elfriede Jelinek. „Ma mõtlesin alati, et säärased inimesed ju ei sure. On tunne, justkui oleks elu ise surnud.” Mõned tunnid enne seda teadet…

Võõrutusravi Viinistu Vilde moodi

Viinistul etendunud „Kivist külaliste” üldistusjõulisem osa on Silver Vahtre lavakujundus.     
MTÜ Kaks Musketäri „Kivist külalised”, autor Mart Kivastik, lavastaja Aare Toikka (VAT- teater), kunstnik Silver Vahtre (Pärnu Endla). Mängivad Hilje Murel (Eesti  Draamateater), Helena Merzin, Tõnu Oja (Eesti Draamateater), Tiit Sukk (Eesti Draamateater), Sulev Teppart, Markus Luik (Vanemuine). Esietendus 16.…

Visioon Wagnerist

Mis sobiks suvepealinna kultuuriellu paremini kui vabaõhuetendus? See ongi suviti väga armastatud žanr, kuid millegipärast on muusikateatri vabaõhuetendusi Eestis suhteliselt vähe. Festival „Suveaaria” toimub Pärnu Vanalinna õuel aastast 2007, seega neljandat suve, mis lubab juba rääkida noorest traditsioonist. Tänavu olid festivaliprogrammis lisaks Wagneri galakontsertetendusele veel  installatsioonooperite sarjas „Kataloog” „Hullumisstseene kvaliteetooperitest”…

Pärdi lavastamine Noblessneri valukojas

Pärdi pidunädalad: Von Krahli teatri ja Nagen Opera muusikalavastus „Alguses oli …”, muusikaline juht Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas.  Esietendus 17. VIII Noblessneri valukojas 
Arvo Pärdi pidunädalad avati Noblessneri valukojas muusikalise lavastuse vormis. Lavastuse muusikaline juht oli Tõnu Kaljuste ja lavastaja Peeter Jalakas, Pärdi muusika visualiseerimisega  olid lisaks lavastajale ametis…

Cantores Vagantes Tartus ja Tallinnas

EIL-i sari „Eliitkontserdid”: Reet Sukk (barokkflööt), Taavi-M ats Utt (barokkoboe), Egmont Välja (tšello) ja Reinut Tepp (klavessiin) 7. VIII Kadrioru lossis.     
Eesti tunnustatud barokkmuusikud andsid augustis kaks saksa barokkmuusikale pühendatud suvekontserti. Kummagi saali „õhustik” olevat mängijate sõnul erinenud lausa kardinaalselt: Tartu linnamuuseumis tuli ansamblil musitseerida saunalava leitsakus, järgmisel õhtul Kadriorus…

Veljo Tormis 80 – pidunädalad missugused

Terve suve tähistas Eesti ühe oma tipphelilooja sünnipäeva. Veljo Tormise kodukandis Kõrveaias aset leidnud juubelisündmused ja Tormise sünniaia õuel mängitud „Külavahelauludel” põhinev etendus „Pariisi linnas Londonis” pakkus sooje elamusi mitmel päeval. Koguni Hiiumaale Kõpu tuletorni jalamile jõudis nüüd 80aastane, kuid ääretut nooruslikkust ja erku meelt tulvil helilooja sünnipäeva tähistama –…

Kiigelaul ja „Mowgli” nutikas tõlgenduses

Tauno Aints: „Mulle on lugu alati oluline, muusika on loo jutustamise teenistuses.”     
Helilooja Tauno Aintsi elu kulgeb praegu  mitme suure esiettekande järel- ja eellainetuses. Pärast Eesti muusika päevadel esitatud suurvormi „Rändavad laulud” haaras tähelepanu endale teos „Opus geographicum”, mis kõlas juuni keskel Pirita kloostri varemetes „Maailmaküla” festivalil. Juuni lõpul salvestati…

Surm keskpärasuse jumala altaril

Ketlin Priilinn, Sefiirist loss. Tänapäev, 2010. Sari „Tänapäeva noorsooromaan”. 156 lk.    
Sageli räägitakse noorkirjandusest, nagu oleks see sisulisest või vormistuslikust küljest kuidagi üheselt klassifitseeritav. Nii võiks rääkida kirjandusest, võttes liigitamise aluseks vaid füüsiliste kaante ja nende vahele jääva trükitud sisu olemasolu. Jah, mõned noorkirjanikud on tõepoolest noored, teistel on teoseid,…

KUIDAS SUHTUTE EESTI KIRJANDUSBLOGIDESSE?

PEETER HELME: Ma ei loe Eesti kirjandusblogisid regulaarselt, kuid aeg-ajalt siiski vaatan. Ja kui vaatan ühte, siis tavaliselt kohe ka mitut teist. Osaliselt liigun ühest blogist teise tegijate enda kanaleid pidi – ühes blogis avaldatud viited viivad järgmisesse –, osalt otsin aga otsingumootori abil huvipakkuvate teemade järgi teisi blogisid. Nõnda…

Kirjandusest ja blogidest

Blogi ja süvenenud kirjanduskriitika žanrireeglid on kehvad ühilduma, nii et eesti kirjanduse puhul ainult blogipõhisele retseptsioonile üle minna oleks ohtlik.       
Artiklikogumikus „Kirjandusest ja kriitikast” jaotas Maie Kalda möödunud aastasaja viimase veerandi alguse eesti kirjanduskriitika viljelejad laias laastus kaheks: teadusliku kriitika esindajateks, kelle käsitlused rajanevad teoste struktuuri ja poeetika analüüsile, ning…

Tõsiselt, kergemalt, aja(loo)kajaliselt

„Klassikalisel filoloogial kui eraldiseisval distsipliinil on Tartus olnud mitu algust: 19. sajandi alguses koos ülikooli taasavamisega (keskseks figuuriks Karl Morgenstern), 20. sajandi teise  kümnendi lõpus, maailma esimeses eestikeelses ülikoolis (Pärtel Haliste) ning 20. sajandi lõpukümnendil (Anne Lill).” Nii alustab koguteoses „Kakssada aastat klassikalist filoloogiat Eestis”1 oma artiklit Halistest Ivo Volt,…

Kontakti leidmise ime

Egon Friedelli „Kreeka kultuuriloo” ilmumine on täitnud ühe märkimisväärse lünga eestikeelsete kultuurikäsitluste reas. Tegu on teise osaga kolmeosaliseks plaanitud suurteosest „Vanaaja kultuurilugu. Eelkristliku ajastu  vaimu elu ja legend (1936–1940)”. Kolmeosaline struktuur vastab Friedelli kuulsaima teose, eesti lugejale juba tuttava „Uusaja kultuuriloo” (1927-1931) ülesehitusele (vrd ka Jaan Unduski sisukat retsensiooni, Sirp…

6. III 2011 – 11 võimalikku koalitsiooni valitsuse moodustamiseks

Valimistulemuste ennustamine ei ole raketiteadus – see on palju raskem ning risk mööda lasta on palju suurem. Poliitikas võivad asjaolud päevapealt muutuda ning poliitiline  tegelikkus võib kuue kuu pärast praegusest tunduvalt erineda. Mida me tegelikult silmas peame, kui räägime valimistulemustest? Kas jutt sellest, mitu parteid pääseb riigikokku? Või räägime parteide…

Tagasi õitsvasse eilsesse?

Majanduse valuline tasakaalustamine ja hilinenud „euroralli” oli ju suuresti vaid valitsuse enda vigade parandus.     
Suvel lehti lugedes tekib mõneti kummaline  tunne. Eesti majandus on hiljuti käinud käkaskaela mäest alla sellise kiirusega, et ka optimistlike prognooside järgi tähendab see elujärje edendamises vähemalt viie kui mitte enama aasta korstnasselaskmist. Ehkki hullem tundub…

Haiguste ravi

Hiljuti sunniviisil psühhiaatriahaiglasse sattunute teemal lahvatanud skandaal osutab sellele, et lugematute anekdootide, romaanide, filmide ja uurimuste ainesel on reaalne alus: juhuslikult hulluse keskele sattunu või segastel asjaoludel hulluks kuulutatu ei suuda süsteemi hammasrataste vahel kuidagi enda õigeksmõistmist saavutada ega lõpuks iseennastki oma normaalsuses veenda.       

Tõe mäetipul asub vabaduse kalmistu

Monopolidirektor suvatses pahandada eelmise nädala Sirbis ilmunu peale. Täpsemalt öeldes rebis Reformierakonna peasekretär Kristen Michal muu meedia kaasabil kontekstist välja mõne lause Indrek Neivelti täiesti kvaliteetsest ning põhjendatud arvamusest Eesti lähituleviku arengu kohta ja kuulutas: „Indrek Neivelti avaldus ajalehes Sirp, justkui võiks Euroopa Liit nõuda Eestilt astmelise tulumaksu kehtestamist ja…
Andrei Nekrassovi palverännak

Andrei Nekrassovi palverännak

Esmaspäeva õhtul näidatakse ETV eetris Vene-Gruusia sõja õudusi.     
FOTO: Tiit Blaat/ Eesti Ekspress
Režissöör Andrei Nekrassovit (s 1958. a Peterburis) on  nimetatud vene filmi mässumeheks. Ta õppis näitlemist ja lavastamist Leningradi Riiklikus Teatri- ja Filmiinstituudis, omandas hiljem Pariisi ülikoolis magistrikraadi kirjanduses ja filosoofias, täiendas ennast Bristoli ülikooli filmikoolis, assisteeris Tarkovski „Ohverduse”…
Sirp